2-19-11443/15 - TSÜS - Isiku paigutamine haiglasse - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

7.Maakohus rahuldas avalduse ja paigutas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva, s.o kuni 08.09.2019. Kohus andis loa kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arsti arvamusest nähtuvalt vajas puudutatud isik esialgse õiguskaitse korras tahtevastast kinnisesse asutusse paigutamist neljaks päevaks ja taotletakse tähtaja pikendamist 40 päevani. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (skisoafektiivne häire (F25.0), mis on käesolevalt ägenenud. Puudutatud isik ei suuda sellest tulenevalt adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega eelkõige ohtlik iseendale kuid ka teatud määral ümbritsevatele. Puudutatud isiku käitumine on kohati agressiivne, ettearvamatu, kontrollimatu ning käitumine on juhitud haiguslikust seisundist. Enesele ohtlikkus seisneb selles, et ta võib enda tervist ja elu ebaadekvaatse käitumise tagajärjel ohustada, sest on võimetu aru saama ravi vajadusest ja järgima ravirežiimi. Kohus leidis, et on täidetud TsMS § 534 lg 5 teises lauses toodud eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus kuulas puudutatud isiku ära. Puudutatud isikul on psühhiaatri arvamusest nähtuvalt raske psüühikahäire, ta on liigselt aktiivne, ettearvamatu ja agressiivse käitumisega. Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ta on oma seisundist tingituna ja ravita jäämisel ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega nii endale kui ka teda ümbritsevatele. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tajuma ravivajadust. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Tulenevalt TsMS § 539 lg-st 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab raviarst. Kohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid ning kohalikku omavalitsust, sest nende poolt avaldatu ei aita kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isiku psüühikahäire on eeltoodust nähtuvalt toonud kaasa esialgse õiguskaitse korras

11.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leiab vastuseks määrusele järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga ja leiab, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 537 lg 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on psühhiaatri hinnangul puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatne ja ettearvamatu, tal on diagnoosinud raske psüühikahäire (skisoafektiivne häire F25.0). Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel on puudutatud isik psühhiaatri hinnangul oma ebaadekvaatse käitumise tõttu ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isiku ohtlikkust ravita jäämisel näitab tema käitumine peale eelmiselt hagilaravilt vabanemist. Ringkonnakohus nõustub psühhiaatri järeldusega tahtest olenematu vältimatu sundravi vajalikkusest, kuna senine haiglaväline ravi korraldamine ei andnud tulemust, st eeldatavalt katkestas puudutatud isik haiglast lahkudes ravi. Puudutatud isiku ravivajadus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud psühhiaatri asjas avaldatud arvamustega. Arvestades eeltoodut, on ringkonnakohus seisukohal, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.