Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.07.2019 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise ja pikendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 31.07.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolude kirjeldus
1.31.07.2019 esitas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras. Valvearst hospidaliseeris puudutatud isiku 30.07.2019 kell 15.49 tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega.
2.Avaldusele lisatud psühhiaatri arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (maniakaalne skisoafektiivne häire F25.0). Puudutatud isik haigestus psüühiliselt 2012. aastal, mil õppis Tartus. Ta on vajanud haiglaravi Tartu Ülikooli Kliinikumis kolmel korral. Raviks määratud tablette patsient kodus regulaarselt ei võtnud.
Viimati viibis ravil Tartus 2016. aastal. Käesoleval ajal töötab patsient postkontoris, elab üksinda Õismäel. Psühhiaatriakliinikus on patsient ravil teistkordselt. Esmakordselt oli ta ravil 01.07.–17.07.2019. Ravile oli puudutatud isik toimetatud politsei saatel kiirabikorras. Kiirabi kutsus patsiendi sõbranna, kui patsient käitus kummaliselt, peksis kätega vastu seinu ja uksi. Kui sõbranna hakkas patsienti haiglasse toimetama, märatses ta sõbranna autos, rääkis, et tema ammusurnud isa on elus, tal on suur laev ja ta hakkab varsti abielluma, auto peatumisel patsient väljus ja ründas füüsiliselt läheduses töötavat muruniitjat. Haiglasse saabudes oli patsient täielikult hõivatud oma psühhootilistest elamustest. Raviga psühhoos taandus, kuid jäi meeleolu kõrgenemine. Haiguskriitika oli osaline. Patsiendile määrati raviks meelolu stabilisaator, psühhoosivastane ravim ja rauapreparaat (patsiendil esines rauavaegusaneemia). Kodus patsient ostis välja vaid osa ravimitest, ilmselt neid regulaarselt ei tarvitanud.
3.Praegusel korral hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabiga 30.07.2019. Kiirabi kutsus töökaaslane, kelle andmetel oli puudutatud isiku käitumine imelik – rääkis midagi lõunasse sõidust, istus tunde restoranis. Hospitaliseerimisel oli patsient sekeldav, ebaadekvaatselt lõkerdav. Tema mõttekäik oli laialivalguv, ootamatult jäi ta valvearsti piidlema ja küsis: „K, sina või?“. Arvestades puudutatud isiku ebaadekvaatset ja sihipäratut käitumist tegi valvearst temasuhtes tahtest olenematu ravi otsuse 30.07.2019 kell 15.49. 30.07.2019 õhtul muutus patsient ravimite andmise ajal rahutuks – viskas rohud põrandale, viskas joogivee hooldajate suunas. Sõnalist kontakti temaga ei saadud, oli rahutu ja ettearvamatu käitumisega. Peale rahustavat süsti magas mõned tunnid, kuid öösel oli ärkvel, karjus, laulis, esitas erinevaid nõudmisi. Varahommikul ta uinus ja ärgates oli rahulikum. Puudutatud isik avaldas, et psühhiaatrilisi ravimeid ta peale haiglat ei võtnud ja haiglas olekust eemale saamiseks läks 27. juulil juuksurisse ja laskis endale teha 300 euro eest afropatsid. Raha jäi üle küll vaid 20 senti, kuid arvas, et sõbrad oleksid toiduga aidanud. Miks uuesti haiglasse toodi, sellest ei saanud aru, kuid arvab, et ilmselt tundus ülemusele liiga enesekindel, kuid tegelikult oli see tema loomulik olek. Eelmise päeva juhtumi kohta selgitas, et ta ei võtnud ravimeid, kuna ei olnud raviarsti määratud. Kui haiglaravist räägiti, muutus puudutatud isik vihaseks ja teatas, et ta ei ole nõus haiglas olema ega ravimeid võtma. Tegelikult ta ravi ei vajavat.
4.Puudutatud isiku raviarst selgitas 31.07.2019 ärakuulamisel, et puudutatud isik on ravil psühhiaatriakliinikus 2. korda. Ta ei soovi haiglas olla ega ravimeid võtta, ravivajadusest aru ei saa. Patsient käitub ettearvamatult, on maniakaalses seisundis ja võib olla väga impulsiivne, nt muutuda momentaalselt vihaseks. Käesolevalt on seisund ägenenud: ta on liigselt aktiivne, ettearvamatu ja agressiivse käitumisega. Väljaspool haiglat võib ta olla oma psüühilisest haigusest põhjustatud ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Arvestades haiguse raskust ja varasemat ravikogemust ei ole tõenäoline patsiendi paranemine 4 ööpäeva jooksul. Avaldaja taotles kohtult luba puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ta ei ole võimeline mõistma ravivajadust.
5.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 31.07.2019 psühhiaatriakliiniks. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et tööandja oli arvanud, et temaga on midagi väga korrast ära. Oli palgavestlus, mis ehmatas ilmselt ülemuse ära. Tartus oli juhtunud palju aastal 2012. Mõjus isa surm 2009 ja 2012 sai otsa vanatädi poolt pärandatud raha. Tartus tundis, et läheb mäsuks ja nägi telekast ülekannet, kus olid rahvarahutused ja ta arvas, et see oli Tartus. Seepeale
kutsuti kiirabi, mis viis mind haiglasse. Haiglas võttis ravimeid, tänasel päeval ka ravimeid ei võta. Narkootikume ka ei tarvita. Raviga nõus ei ole, kuna seda ei ole vaja. Viimane kord, kui haiglast välja sai, lubas arstile, et võtab tablette. Tegelikult ta ravi ei vaja ja ravimeid ei võta.
6.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamise avaldust. Maakohtu määrus
7.Maakohus rahuldas avalduse ja paigutas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva, s.o kuni 08.09.2019. Kohus andis loa kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arsti arvamusest nähtuvalt vajas puudutatud isik esialgse õiguskaitse korras tahtevastast kinnisesse asutusse paigutamist neljaks päevaks ja taotletakse tähtaja pikendamist 40 päevani. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (skisoafektiivne häire (F25.0), mis on käesolevalt ägenenud. Puudutatud isik ei suuda sellest tulenevalt adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega eelkõige ohtlik iseendale kuid ka teatud määral ümbritsevatele. Puudutatud isiku käitumine on kohati agressiivne, ettearvamatu, kontrollimatu ning käitumine on juhitud haiguslikust seisundist. Enesele ohtlikkus seisneb selles, et ta võib enda tervist ja elu ebaadekvaatse käitumise tagajärjel ohustada, sest on võimetu aru saama ravi vajadusest ja järgima ravirežiimi. Kohus leidis, et on täidetud TsMS § 534 lg 5 teises lauses toodud eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus kuulas puudutatud isiku ära. Puudutatud isikul on psühhiaatri arvamusest nähtuvalt raske psüühikahäire, ta on liigselt aktiivne, ettearvamatu ja agressiivse käitumisega. Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ta on oma seisundist tingituna ja ravita jäämisel ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega nii endale kui ka teda ümbritsevatele. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tajuma ravivajadust. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Tulenevalt TsMS § 539 lg-st 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab raviarst. Kohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid ning kohalikku omavalitsust, sest nende poolt avaldatu ei aita kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isiku psüühikahäire on eeltoodust nähtuvalt toonud kaasa esialgse õiguskaitse korras
psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused, mille esinemine ei sõltu nimetatud isikute arvamusest. Määruskaebus
8.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud advokaat Raivo Bergson esitas määruskaebuse, mille kohaselt palus puudutatud isik maakohtu määrus tühistada, sest ta ei ole haige, rohtu võtta ei ole vaja ja ta soovib koju. Haiglas on nõus viibima vaid tervisekontrolli läbitegemiseks. Arusaamatu on, miks ta toodi haiglasse, ta ei ole ohtlik endale ega teistele. Tahtevastasel ravil viibimine ei ole vajalik ja põhjendatud. Menetluse edasine käik
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leiab vastuseks määrusele järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga ja leiab, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 537 lg 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on psühhiaatri hinnangul puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatne ja ettearvamatu, tal on diagnoosinud raske psüühikahäire (skisoafektiivne häire F25.0). Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel on puudutatud isik psühhiaatri hinnangul oma ebaadekvaatse käitumise tõttu ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isiku ohtlikkust ravita jäämisel näitab tema käitumine peale eelmiselt hagilaravilt vabanemist. Ringkonnakohus nõustub psühhiaatri järeldusega tahtest olenematu vältimatu sundravi vajalikkusest, kuna senine haiglaväline ravi korraldamine ei andnud tulemust, st eeldatavalt katkestas puudutatud isik haiglast lahkudes ravi. Puudutatud isiku ravivajadus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud psühhiaatri asjas avaldatud arvamustega. Arvestades eeltoodut, on ringkonnakohus seisukohal, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.