XX kaebus kohtutäituri Arvi Pink`i 20. veebruari 2019. a ja 26. märtsi 2019. a otsuste ja tegevuse peale täiteasjas nr 024/2019/278
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. aprilli 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX); tehinguline esindaja Taira Aasa Puudutatud isik kohtutäitur Arvi Pink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. aprilli 2019. a määrus osas, millega keelduti XX kaebuse kohtutäituri Arvi Pink`i 20. veebruari 2019. a ja 26. märtsi 2019. a otsuste ja tegevuse peale täiteasjas nr 024/2019/278 menetlusse võtmisest. Teha uus määrus, millega jätta XX kaebus kohtutäituri Arvi Pink`i 26. märtsi 2019. a otsuse peale täiteasjas nr 024/2019/278 rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluse käik ja avalduse asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 27. märtsil 2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Arvi Pinki otsuste ja tegevuse peale täiteasjas nr 024/2019/278. Koos avaldusega esitas avaldaja ka esialgse õiguskaitse taotluse.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-19-4781 Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Arvi Pink 20. veebruaril 2019 sissenõudja YY täitmisavalduse alusel võlgniku XX suhtes täitemenetluse nr 024/2019/278, milles täitedokumendiks on Harju Maakohtu 27. novembri 2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-152870. Nõude sisuks on kinnisasja asukohaga XXX Muuga küla, Viimisi vald, Harjumaa XX-lt YY-le väljaandmine. Antud kinnisasi on XX ainsat elukohaks alates 2003 aastast. Kohtutäitur tegi avaldajale ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult kuni 27. märtsini 2019. XX sai kohtutäituri täitmisteade 16. märtsil 2019 leides selle postkastist ja ümbriku peal oli postkontori tempel kuupäevaga 13. märts 2019. Seega on nõude vabatahtlikuks täitmise ajaks vaid 11 päeva täitmisteate kättesaamise päevast arvates. Täitmisteade kohaselt kui XX ei täida täitedokumendi ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, siis toimub
28.märtsil 2019 kell 10:00 kinnisasja XXX Muuga küla, Viimsi vald, Harjumaa äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine. Avaldaja ei olnud rahul kohtutäituri tegevusega ja esitas 25. märtsil 2019 kaebuse kohtutäituri toimingute ja tegevuse peale. Kaebuses palus avaldaja pikendada täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega kolme kuuni. Avaldaja palus ühtlasi peatada täiteasja menetlus kuni kaebuse lahendamiseni.
26.märtsil 2019 edastas kohtutäituri abi avaldajale teate, et pikendab vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 4. aprillini 2019. Ühtlasi teatas kohtutäitur, et ei peata täitemenetlust kaebuse lahendamiseni ning et kaebuse läbivaatamine toimub 10. aprillil 2019. Avaldaja on seisukohal, et sisuliselt on tegemist kaebuse rahuldamata jätmisega, kuivõrd avaldaja tõstetakse enne kaebuse lahendamist juba kinnisasjalt välja. Avalduses on avaldaja lisaks välja toonud, et kohtutäitur ei oleks tohtinud tema suhtes üldse täitemenetlust algatada, sest sissenõudja on avaldajale raha võlgu ning lisaks on kinnisasi lisaks avaldajale ka kolmanda isiku valduses. Kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse algatamisel kõik asjaolud eelnevalt välja selgitama. Avaldaja palub rahuldada kaebus ja pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega kuni kolme kuuni. Esialgse õiguskaitse korras palub avaldaja peatada täiteasja nr 024/2019/278 menetlus kuni kaebuse lahendamiseni.
29.märtsi 2019 määrusega jättis maakohus avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta kohustades avaldajat välja tooma, mida ta kaebuse lahendamisena kohtu poolt täpsemalt taotleb, st millises osas taotleb ta kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ning millises osas kohtutäituri otsus(t)e tühistamist. Kohus selgitas, et ei saa kohtutäituri asemel teha uut otsust ega ise vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada. Kokkuvõtvalt kohustas maakohus avaldajat oma nõuet, kaebuse eesmärki ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustama.
2.aprillil 2019 esitas avaldaja menetlusdokumendi, millest täpsustab, et kaebuses on ekslikult märgitud kohtutäituri otsuse kuupäevaks 26. veebruar 2019, tegelikult peab olema 26. märts 2019. Avaldaja toob välja, et kaebuse esitamise eesmärgiks on anda õiguslik hinnang kohtutäituri 20. veebruari 2019 ja 26. märtsi 2019 otsuste ja tegevuse õiguspärasusele täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eesmärgiks on kaitsta avaldajat pöördumatute tagajärgede eest, mis võivad kaasneda kohtutäituri õigusvastaste otsuste ja tegevuse tagajärjel. Avaldaja on seisukohal, et 20. veebruari 2019 ja 26. märtsi 2019 otsused on ebaõiged ja avaldaja õigusi ülemääraselt kitsendavad nendes määratud täitedokumendi vabatahtliku
2(6)
Tsiviilasi nr 2-19-4781 täitmise tähtaja osas. Täitemenetluse seadustik sätestab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks kuni kolmekuulise tähtaja, kui võlgnik peab vabastama eluruumi/kinnisasja. Seaduse mõtte kohaselt annab tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäitur. Avaldaja on seisukohal, et seadusandja on andnud kohtutäiturile piisava õigusliku ruumi kaalutlusõiguse teostamisel vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel. Käesolevas täiteasjas ei ole kohtutäitur võlgniku õigusi oluliselt kitsendava ja piirava toimingu tähtaja määramisel kaalutlusõigust teostanud. Vaidlustatud 20. veebruari 2019 otsuse kohaselt oli vabatahtliku täitmise tähtajaks määratud 27. märts 2019, mis on olulisel määral väiksem, kui TMS § 180 lg 1 sätestatud maksimaalne kolmekuuline tähtaeg. Sama saab öelda ka 26. märtsi 2019 otsuses toodud tähtaja osas, milleks on 4. aprill 2019. Võlgniku õigusi rikuks väiksemas määras vabatahtlikuks täitmiseks seadusega antav maksimaalne kolmekuuline tähtaeg. Nimetatud tähtaja jooksul oleks võimalik soetada uus eluruum, arvestama peaks ka avaldaja tervislikku olukorda ning täitmise eesmärgiks ei peaks olema avaldajale põhjendamatute kannatuste (moraalne ja emotsionaalne) tekitamine. Arvestades täitmise erandlikke tagajärgi avaldajale (eluruumi/kodu kaotus) ei tekita samas vabatahtlikuks täitmiseks antav kolmekuuline tähtaeg võlausaldajale kahju. Arvestades kõiki eelpool ja 27. märtsi 2019 avalduses toodud argumente, leiab avaldaja, et kohtutäituri otsus täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel on avaldaja õigusi ülemääraselt piirav ja seega mitteõiguspärane. Avaldaja palub kohtul tühistada kohtutäituri 20. veebruari 2019 ja 26. märtsi 2019 otsused täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaegade osas ning saata asi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks, arvestades maakohtu järeldusi ja suuniseid. Lisaks palub avaldaja peatada esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus nr 024/2019/278 kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-19-4781. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 3. aprilli 2019 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri Arvi Pink
20.veebruari 2019 ja 26. märtsi 2019 otsuste peale täiteasjas nr 024/2019/278 menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et kaebusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu puudub kaebusel perspektiiv ning selle menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Maakohus leidis, et kuna kohtutäitur on määranud avaldaja 25. märtsi 2019 kaebuse läbivaatamiseks kooskõlas TMS § 217 lg-ga 3 aja 10. aprilliks 2019, siis kohtule
27.märtsil 2019 esitatud kaebuse ajal ei olnud läbitud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebuse eelnev kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslik kord. Lisaks märkis maakohus, et kohtutäituri 26. märtsi 2019 otsuse osas ei nähtu üldse kohtutäiturile kaebuse esitamist. Maakohus selgitas, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määramine on kohtutäituri diskretsiooniõigus. Kohtutäitur on järginud seaduses sätestatud minimaalset tähtaega ning maakohtu hinnangul põhjendatult, arvestades kaebuses väljatoodud asjaolusid. Kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, ei vaatadanud kohus esialgse õiguskaitse taotlust läbi.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-19-4781 Määruskaebus
5.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrusele määruskaebuse, millest on võimalik aru saada, et avaldaja palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest kohtutäituri Arvi Pink 20. veebruari 2019 otsuse vaidlustamise osas. Avaldaja palub rahuldada kaebuse kohtutäituri Arvi Pink 20. veebruari 2019 otsuse ja tegevuse peale. Avaldaja leiab, et maakohus keeldus alusetult avalduse menetlusse võtmisest, sest kohtutäitur on sisuliselt oma 26. märtsi 2019 otsusega avaldaja 25. märtsi 2019 kaebuse lahendanud. Avaldaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus nr 024/2019/278 kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Menetluse edasine käik
6.Harju Maakohus jättis 5. aprilli 2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Lisaks jättis maakohus 5. aprilli 2019 kirjaga määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
14.augustil 2019 esitas kohtutäitur ringkonnakohtule avaldaja 25. märtsi 2019 kaebuse kohta 22. aprilli 2019 tehtud otsuse.
Ringkonnakohtu põhjendused
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §iga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada. Kolleegium saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele jääb rahuldamata.
Asja materjalide kohaselt on avaldaja esitanud kohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, mis seisnes 20. veebruari 2019 kinnisasja väljaandmise täitmisteates täiteasjas nr 024/2019/278 märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määramises. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendusel, et esitatud avaldusel puudub rahuldamise perspektiiv. Esmalt märkis maakohus seda, et kohtutäitur on kooskõlas TMS § 217 lg-ga 3 määranud avaldaja kohtutäituri tegevusele 25. märtsil 2019 esitatud kaebuse läbivaatamise ajaks 10. aprilli 2019 kell 11:00, mis ei olnud kohtule 27. märtsil 2019 esitatud kaebuse ajaks saabunud. Seega ei ole kaebusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest läbimata on TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebuse eelnev kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslik kord. Kolleegium leiab, et antud põhjendusel kaebuse menetlemisest keelduda alust ei olnud.
10.Avaldaja on 25. märtsi 2019 kohtutäiturile esitatud kaebuses taotlenud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja seadusega kooskõlla viimist ning kohtutäitur on selles osas kaebuse 26. märtsi 2019 kirjaga sisuliselt rahuldanud (tl 17), mistõttu tuleb kolleegiumi arvates kohtutäituri eelnimetatud 26. märtsi 2019 kirjas sisalduvat otsustust, milles kohtutäitur määras avaldajale nii uue vabatahtliku täitmise ja sundkorras väljatõstmise tähtaja käsitada avaldaja kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsusena TsMS § 217 lg 5 mõttes. Kuna kohtutäitur määras 26. märtsi 2019 menetlusdokumendis täitedokumendi 4(6)
Tsiviilasi nr 2-19-4781 vabatahtlikuks täitmise tähtajaks seaduses sätestatud minimaalse tähtaja, siis saab sellest järeldada, et kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse taotluse, määrata seaduses sätestatud vabatahtliku täitmise maksimumtähtaeg, rahuldamata. Lisaks on kohtutäitur 26. märtsi 2019 e-kirjas jätnud avaldaja 25. märtsi 2019 kaebuse rahuldamata ka täitemenetluse peatamise osas (tl 53). Seega on kolleegiumi hinnangul kohtutäitur lahendanud avaldaja
25.märtsi 2019 kaebuse 26. märtsi 2019 teate (tl 17) ja e-kirjaga (tl 53) vähemalt selles osas, milles avaldaja vaidlustab täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja seaduses sätestatud minimaalse tähtajaga kooskõlla viimist, taotlenud täitedokumendi vabatahtliku täitmise maksimumtähtaja määramist ning täitemenetluse peatamist, hoolimata sellest, et kohtutäitur on määranud kooskõlas TMS § 217 lg-s 3 sätestatuga kaebuse läbivaatamise aja alles 10. aprilliks 2019 kell 11:00 (tl 16). Eelnevat kinnitab ka ringkonnakohtu nõudmisel esitatud avaldaja 26. märtsi 2019 ja 4. aprilli 2019 kaebuste kohta tehtud kohtutäituri otsus, milles kohtutäitur kinnitab, et koostas 26. märtsil 2019 otsuse, mille kohaselt määrast uueks vabatahtliku täitmise tähtpäevaks 4. aprilli 2019 ja sundkorras väljatõstmise tähtpäevaks 5. aprilli 2019 kl 10:00 (tl 91 pöördel). Seega oli avaldaja kaebuse kohta kohtutäituri tegevusele vabatahtliku täitmise tähtaja määramise kohta olemas kohtutäituri otsus, mille vaidlustamiseks võis avaldaja esitada kohtule TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse. Eelnevast tuleneval puudus maakohtul alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks põhjusel, et kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (TsMS § 371 lg 1 p 3). Kolleegium möönab, et kuigi maakohus ei ole tuginenud kaebuse menetlemisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1 p-ile 3, võib maakohtu määruse põhjendustest aru saada, et kohus pidas kaebust perspektiivituks ka põhjusel, et järgimata on seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslik kord. Samas on maakohus avaldaja kaebuse väiteid kohtutäituri poolt täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja pikkusega sisuliselt hinnanud ning leidnud, et kinnisasja väljaandmise menetluses on vabatahtliku täitmise tähtaeg minimaalselt 14 päeva ning kohtutäitur on määranud kinnisasja sundkorras vabastamise päeva arvestusega, et täitmisteate kättetoimetamisest jääb vabatahtliku täitmise tähtajaks vähemalt 14 päeva. Praeguses asjas ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mis õigustaksid võlgniku soovitud kolmekuulise tähtaja kohaldamist. Seega on maakohus kolleegiumi hinnangul avaldaja kaebuse sisuliselt rahuldamata jätnud. Avaldaja tugineb kaebuses kinnisasja väljaandmiseks määratud vabatahtliku täitmise tähtaja osas enamjaolt samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades täitedokumendi saamisele eelnenud kohtumenetlust, pidi avaldaja arvestama, et jõustunud kohtuotsuse alusel tuleb tal kinnisasi sissenõudjale välja anda. Täitedokumendiks olev Harju Maakohtu 27. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-10551 jõustus e-toimiku andmetel 4. veebruaril 2019. Seega ei saanud kinnisasja väljaandmise kohustus tulla avaldajale üllatusena ning tal oli piisavalt aega teha selleks vajalikke ettevalmistusi. Maakohus on õigesti märkinud, et reeglina ei saa olla sissenõudja õigustatud huve arvestades seaduses sätestatud vabatahtliku täitmise maksimumtähtaja kohaldamiseks ainuüksi asjaolu, et avaldaja kaotab elukoha. Avaldaja on esitanud lisaks nii maakohtu kui ka apellatsioonimenetluses perearst dr PS väljastatud tõendid (tl 18 ja 81), millest nähtub, et pikaajaline kohtuprotsessist tingitud emotsionaalne pinge on mõjutanud avaldaja krooniliste haiguste kulgu negatiivselt ning täitemenetlusega kaasnev stressreaktsioon halvendab avaldaja somaatilist tervist. On mõistetav, et isikule 5(6)
Tsiviilasi nr 2-19-4781 mittesoodsate kohtulahendite täitmine võib olla stressi allikas, kuid kolleegiumi arvates ei ole avaldaja esile toonud, kuidas tema tervislik seisund on takistanud uue eluruumi leidmist. Eeltoodud põhjendustel tuleb avaldaja kaebus rahuldamata jätta.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt määrati kinnisasja sundkorras vabastamise päevaks 5. aprill 2019 kl 10:00, mil tegelikkuses sundtäitmist ei toimunud ning väljatõstmise toiming lükati edasi 30. aprillile 2019 kl 11:00. Toimingut lükati sissenõudja nõusolekul veel korduvalt edasi. Kinnisasja valdus võeti avaldajalt ära ja anti sissenõudjale üle 29. mail 2019 kl 18:30, mis tähendab, et avaldajal on sisuliselt võimaldatud täitedokumenti vabatahtlikult täita TMS § 180 lg 1 järgse maksimumilähedase tähtaja jooksul. Määruskaebuse kohaselt on avalduse ainukeseks eesmärgiks saada seadusega võimaldatud maksimaalne 3-kuuline tähtaeg täitedokumendi täitmiseks. Kolleegium märgib, et kuigi avaldaja kaebus jäeti rahuldamata, on kaebaja sisuliselt oma eesmärgi valdavas osas saavutanud.
12.Kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, ei ole põhjendatud muuta maakohtu märgitud menetluskulude jaotust, sest TsMS § 172 lg 1 järgi on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda ka kaebuse rahuldamata jätmise korral.
13.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.