Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

AVALDAJA NÕUE

2 (4)

01.08.2019 esitas Jõhvi notar Tiit Juse Viru Maakohtule avalduse R. P. (ik xxxxxxxxxxx, surnud 26.07.2017) pärandvarale hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvarale hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt esitas 05.10.2017. aastal pärimismenetluse algatamise avalduse pärandaja tütar O.V. (ik xxxxxxxxxxx), kes loobus samal päeval ema pärandist. Samuti loobus 05.10.2017 R. P. pärandist tema tütrepoeg A.M. (ik xxxxxxxxxxx). O.V. andmetel oli R. P.l kaks last, tütar O.V. ja poeg V. P., kes suri enne ema 26.05.1990. aastal. V. P.il on kaks last, tütar D. P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht rahvastikuregistri andmetel xxx xx-xx xxx linnaosa xxx) ja poeg S. P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht rahvasikuregistri andmetel xxx linn). O.V. avaldas, et ta ei suhtle alates venna V. P.i surmast oma vennalastega, ta ei tea nende elukohtasid ega kontaktandmeid. Pärandaja lapselapsed ei osalenud O.V. ütluste kohaselt vanaema matustel, O.V. ei ole andmeid, kas pärandaja pojalapsed on teadlikud vanaema R. P. surmast ja oma pärimisõigusest. Notar on saatnud pärimismenetluse käigus korduvalt D. P.le ja S. P.ile nende rahvastikuregistri andmebaasis olevatele aadressidele nii tähitud kirjaga, lihtkirjaga kui ka e-postiga pärimisteated. Tähitud kirjad on tagastatud märkega „tähtaja möödumisel“ ja „ei ela sellel aadressil“. Pärimismenetluse käigus ei ole läbi viidud pärija väljaselgitamise üleskutsemenetlust. Notarile ei ole teada kas R. P. lapselapsed D. P. ja S. P. on teadlikud vanaema surmast ning ei ole võimalik tuvastada, kas eelnimetatud isikud on vanaema pärandi vastu võtnud. Teatele on lisatud digitaalselt allkirjastatud avaldus, et korteriühistu on nõus täitma pärandvara hooldaja kohustusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning PärS § 111 lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduse kohaselt suri R. P. 26.07.2017. Pärimismenetluse algatas pärandaja tütar O.V., kes loobus ema pärandi vastuvõtmisest. Samuti loobus pärandist pärandaja tütrepoeg A.M.. Pärandaja poeg V. P. suri 26.05.1990 aastal enne ema. Notar on saatnud korduvalt tähitud kirjaga, lihtkirjaga kui ka e-postiga V. P. lastele D. P.le ja S. P.ile pärimisteated, mis tagastati märkega „tähtaja möödumisel“ ja „ei ela sellel aadressil“. Notarile ei ole teada, kas ja kes võiksid olla R. P. pärijad. Seega esinevad PärS § 110 lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. Vastavalt PärS § 112 lg 1 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku Kohtla-Järve linn Vahtra tn 16 korteriühistu. Kohus on seisukohal, et R. P. pärandvara hooldajaks tuleb määrata korteriühistu, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Kohtu hinnangul sobib korteriühistu pärandvara hooldaja kohustusi täitma. 3 (4)

PärS § 112 lg 3 p-des 1-6 on sätestatud hooldaja kohustused pärandvara valitsemisel. PärS § 112 lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. Tulenevalt PärS §-st 114 on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus pärast pärandihoolduse lõppemist. PärS § 112 lg 1 teises lauses on sätestatud, et koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Kristel Maalman, kes PärS § 140 sätestatud korras peab ülekutsemenetluses avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja koostama PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja. Kohus hoiatab kohtutäiturit PärS § 145 sätestatud vastutusest kahju tekitamise eest. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, eeldatavatele pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastatavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus selgitab, et TsMS §-s 172 lg 4 nimetatud kulude all peetakse silmas kulusid, mis tekivad pärast hoiumeetmete rakendamist kohtu poolt. Sellisteks kuludeks on hooldaja tasu ja muud pärandvara hooldamisega tekkivad kulud. Kuna hetkel puuduvad andmed R. P. pärijate poolt pärandi vastuvõtmise kohta tuleb menetluskulud jätta R. P. pärandvara kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Avalduselt ei ole riigilõivu tasutud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg-s 2 on sätestatud, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus kohustab pärandvara hooldajat tasuma pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 50 eurot pärandvara arvelt Rahandusministeeriumi kontole EE571010220229377229 AS-is SEB 4 (4)

Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, selgituseks märkida: „pärandvara hoiumeetmete avaldus tsiviilasjas nr 2-19-11571“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta või maksekorraldusel olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

5 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.