2-19-8108
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-8108
Tsiviilasi
L S hagi TF Bank AB vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetlustoiming
nende Hageja: L S (IK XXX; elukoht XXX) Kostja: TF Bank AB (RK 556158-1041; asukoht Postkast 947, 501 10 Boras, Rootsi Kuningriik) Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
L S esitas 28.05.2019 Viru Maakohtule hagi TF Bank AB vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus nr 1(3)
2-19-8108 066/2018/1618 sissenõudja TF Bank AB avalduse alusel. Täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 216-5608 poolte vahel sõlmitud kompromiss. Nimetatud tsiviilasjas oli hagejale antud riigi õigusabi ning riigi õigusabi korras määratud esindaja allkirjastas L S nimel kompromissi. L S ei ole aga kompromissiga tutvunud ega olnud kunagi nõus kompromissi sõlmimisega. L S sai kompromissi tingimustest teada kompromissmääruse täitmiseks algatatud täitemenetluses nr 066/2018/1618. Hageja leiab, et kuna ta ei ole kunagi teinud kompromissi sõlmimiseks tahteavaldust, siis oli kompromiss sõlmitud esindaja poolt ilma esindatava vastava tahteavalduseta. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. Seega leiab hageja, et kohtule esitatud kompromiss on tühine ja palub kohtul tunnistada tühiseks ka kompromissimäärus. Ühes hagiavaldusega oli kohtule esitatud ka hagi tagamise taotlus, milles palub hageja peatada tema suhtes toimuv täitemenetlus. Hageja palus anda talle ka menetlusabi, vabastades teda riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus jättis 11.06.2019 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ning samal kuupäeval jättis rahuldamata ka menetlusabi taotluse, leides, et hagiavaldus ei oma perspektiivi. L S esitas menetlusabi rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 08.07.2019 määrusega rahuldamata. Maakohus märkis 11.06.2019 menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruses, et hagejal tuleb tasuda riigilõiv summas 175 eurot 14 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Maakohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 08.07.2019 määrusega.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus tuvastas, et hageja ei ole hagiavalduses esitatud nõudelt riigilõivu tasunud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p.le 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. Kohus selgitas menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruses, et hagiavalduses esitatud nõudelt tuleb tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Kohus andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks 14 päeva alates määruse jõustumisest. Maakohtu määrus jõustus 08.07.2019 ringkonnakohtu määrusega. Hageja ei ole tähtajaks esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega palunud tähtaja pikendamist. Kohus ei tuvastanud laekumisi ka elektrooniliselt. Kohus hoiatas hagejat, et riigilõivu tasumata jätmisel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kuna hageja ei ole tähtajaks riigilõivu tasunud, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Eeltoodu ning TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. 2(3)
2-19-8108 Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.