Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Harju Maakohus Näncy-Marita Maltseva 10.06.2025, Tallinn 2-23-7109 X töövaidluse hagi TimberPrefab OÜ vastu 16 469,91 eurot Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde Kostja TimberPrefab OÜ (registrikood 16013447), seaduslik esindaja Y Kohtuistung 20.05.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada X ja Massiva Husfabrik OÜ vahel 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus 16.02.2023 Massiva Husfabrik OÜ poolt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
3.Tuvastada, et X ja Massiva Husfabrik OÜ vahel 07.11.2022 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue töölepingu lõpetamise kohta kande tegemiseks töötamise registrisse.
5.Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 2771,84 eurot (bruto).
6.Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X asuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest kokku 2511,99 eurot (bruto).
Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X kasuks puhkusehüvitis ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest, 7,82 kalendripäeva eest, kokku 377,21 eurot (bruto).
8.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
9.Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
10.Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X kasuks menetluskulude hüvitis 1269,23 eurot.
11.Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude
2-23-7109 kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Harju Maakohus võttis 01.08.2023 määrusega menetlusse X hagiavalduse TimberPrefab OÜ (endise nimega Massiva Husfabrik OÜ) vastu järgmiste nõuetega: -
Tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 16.02.2023. Tuvastada, et 07.11.2022 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 ja teha vastavad kanded töötamise registris. Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel, töötaja kolme kuu keskmine töötasu, summas 4157,76 eurot. Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks töötasu, ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest, kokku summas 4 915,68 eurot. Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks puhkusehüvitis, ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest, 7,82 kalendripäeva eest, summas 396,47 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt asus X Massiva Husfabrik OÜ-s tööle alates 07.11.2022 tähtajatu töölepingu alusel, täistööajaga, palgaga 8,52 eurot tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus, hiljemalt
15.kuupäeval, eelmise kuu eest (dtl 30-32).
3.15.02.2023 tööandja kutsus kokku töökollektiivi ja andis teada, et tööd ei ole ja saatis töötajad koju. Kuna tööandjal oli palga võlgnevus töötaja ees, siis 16.02.2023 kell 09.11 saatis töötaja kirjalikult tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (dtl 33). 16.02.2023 kell 23.55. tööandja saatis töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt kostja lõpetas töölepingu põhjusel, et töötaja ei ilmunud tööle (dtl 34). Hageja hinnangul on kostja töölepingu ülesütlemine tühine, sest töölepingut, mis oli juba töötaja poolt lõpetatud ei saa tööandja enam lõpetada (Riigikohtu lahend 3-2-1-116-12 p 12) ning valides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 88 lg 1 p 3 tööandja ei järginud eelneva hoiatuse kohustust.
4.Kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 (tööandja pole vaidlustanud töötaja poolset töölepingu ülesütlemist töövaidlusorganis), siis on töötajal õigus hüvitisele TLS § 100 lg 4 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, 4157,76 eurot (1385,92 eurot x 3).
5.Kostja jättis tasumata töötasu 2022 novembri kuu eest (07.11-30.11) summas 1 226,88 eurot (144 tundi x 8,52 eurot tund), detsembri kuu eest summas 1 431,36 eurot (168 töötundi x 8,52 eurot tund) ja 2023 jaanuari kuu eest summas 1 499,52 eurot (176 töötundi x 8,52 eurot tund), veebruari kuu eest summas 817,92 eurot (01.02-16.02) (96 töötundi x 8,52 eurot tund). Vastusena kostjale seisukohtadele on hageja seisukohal, et 28.08.2023 kirjalikus vastuses tööandja ei eita, et tasus töötajale töötasu kolmel korral (netos), s.o 31.12.2022 summas 600 eurot, 26.01.2023 summas 500 eurot ja 21.02.2023 summas 800 eurot. Ehk teisisõnu tööandja jättis tasumata palga (bruto) 2022 novembri kuu eest summas 578,54 eurot (144 töötundi x 8,52 eurot tund – tasutud 2
2-23-7109 648,34 eurot (600 eurot neto)), 2022 detsembri kuu eest summas 912,69 eurot (168 töötundi x 8,52 eurot tund – tasutud 518,67 eurot (500 eurot neto)), 2023 jaanuari kuu eest summas 631,78 eurot (176 töötundi x 8,52 eurot tund – tasutud 867,74 eurot (800 eurot neto)). Töö mitte andmist kinnitas tööandja ise 15.02.2023 koosolekul, kui saatis töötajad koju.
6.Töölepingu lõppemisel 16.02.2023 jättis tööandja töötajale tasumata puhkusehüvitise ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest, 7,82 kalendripäeva eest, 396,47 eurot (7,82 kalendripäeva x 50,70 eurot keskmine päevatasu). Kostja seisukohad
7.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et 16.02.2023 kell 09.11 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtajata üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning nõustub, et tööandja ei saanud peale hageja poolset töölepingu lõpetamist töölepingut lõpetada.
8.Hageja nõuab kostjalt hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 4157,76 euro bruto summas. Seega 4157,76 / 3 = 1385,92 eurot kuus. Kostja ei nõustu hageja TLS § 100 lg 4 järgse nõude suurusega, sest poolte tööõiguslikud suhted kestsid ajavahemikus november 2022 – veebruar 2023. Arvestades nii lühikest õigusliku suhet poolte vahel ja seda, et hageja töötasu kokku moodustas 4975,68 eurot ei ole hüvitise suurus mõistlik maksimaalset seadusega võimaldatud suuruses. Hüvitise suuruse otsustamisel palub kostja kohtul võtta arvesse ka kostja rasket majandusliku olukorda (dtl 144-150).
9.Kostja on töötajale teinud väljamakseid kokku summas neto 1900 eurot (dtl 142), mida ei ole hagiavalduses kajastatud ega arvesse võetud. Kostja maksis: 31.12.2022 600 eurot, 26.01.2023 500 eurot ja 21.02.2023 800 eurot. 1900 eurot neto summas moodustab 2463,69 eurot bruto summas. Seega kostja seisukohalt tuleb hageja poolt nõutavast summast 4975,68 (4915,68?) lahutada 2463,69 eurot. Võlgnevuse jääk on hageja arvutuste kohaselt 2511,99 eurot (2451,99 eurot) bruto summas. Hageja võttis arvutuste aluseks asjaolu, et tema on täitnud igas kuus normtunde kogust ehk töötas arvestusega 8 tundi iga tööpäev. Kostja esitab kohtule väljavõte Remato tööajaarvestuse programmist (mida hageja ise täitis), millest on näha, et vähemalt jaanuaris-veebruaris töötas hageja mõnedel tööpäevad kestusega: 6 t 37 min; 1 t 29 min; 3 t 18 min; 1 t 40 min; 7 t 11 min.
10.Kostja ei vaidlusta, et hageja keskmine päevatasu oli 50,70 eurot (bruto).
11.Kostja vaidlustab hageja arvutuse kasutamata puhkuse päevade osas. Nimelt ajavahemikus 07.11.2022 kuni 16.02.2023 on 101 p. Seega 28 * 101 / 365 = 7,75 p. Kostja arvutuste kohaselt on hageja kasutamata jäänud puhkuse osas hüvitise suuruseks 7,75 eurot/p * 50,70 eurot = 392,93 eurot bruto summas. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid 3
2-23-7109 asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja kohus eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu järgmiste asjaolude osas: -
X asus TimberPrefab OÜ-s (endise nimega Massiva Husfabrik OÜ) tööle alates 07.11.2022 tähtajatu töölepingu alusel, täistööajaga. Poolte kokkuleppel oli töötasu suuruseks 8,52 eurot tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus, hiljemalt 15. kuupäeval, eelmise kuu eest. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles 16.02.2023 kell 09.11 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
15.Hageja palub tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 16.02.2023 ning tuvastada, et 07.11.2022 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 ja teha vastavad kanded töötamise registris. Kostja ei vaidlusta, et 16.02.2023 kell 09.11 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtajata üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning nõustub, et tööandja ei saanud peale hageja poolset töölepingu lõpetamist, kell 23:55 töölepingut lõpetada TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Töölepingu seaduse (TLS § 95 lg 1) esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Töötaja on töölepingu üles öelnud 16.02.2023 TLS § 91 g 2 p 2 alusel, kuna tööandja rikkus töölepingu punkti 4.3 (Tööandja töötasu maksmise kohustus). TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Tööandja ei ole töötaja poolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Eelnevast tulenevalt lõppes tööleping kehtivalt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023. Riigikohus on märkinud 22.04.2015 tsiviilasjas 3-2-1-111-14 tehtud lahendi punktis 17: „Lõppenud töölepingut ei ole teisel poolel enam võimalik üles öelda (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 12)“. Eelnevast tulenevalt ei olnud õiguslikult võimalik töölepingut teist korda lõpetada kostja poolt. Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hageja nõude tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 16.02.2023 ning nõude tuvastada, et 07.11.2022 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu lõpetamise kohta kande tegemiseks töötamise registrisse. Kohus märgib, et TVK-l on tulenevalt TVLS §-st 63 pädevus kanda otsuseid töötamise registrisse. Maakohtul sellist pädevust ei ole. Töötajal on endal võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda EMTA poole, kus tehakse otsuse alusel kanded. Selliste kannete tegemiseks võib töötajal olla tuvastusnõuete esitamiseks õiguslik huvi, et kohus tuvastaks kohtuotsuse resolutsioonis töölepingu alguse ja lõpu kuupäeva ning lõppemise aluse (Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-5841). Kohus jätab esitatud nõude rahuldamata õigusliku aluse puudumise tõttu.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel, töötaja kolme kuu keskmine töötasu, summas 4157,76 eurot. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. 4
2-23-7109 Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et tööleping poolte vahel on lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu, seega on töötaja hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja hinnangul tuleks nimetatud hüvitist vähendada, kuivõrd poolte tööõiguslikud suhted kestsid lühikest aega ning hüvitise suuruse otsustamisel palub kostja kohtul võtta arvesse ka kostja rasket majandusliku olukorda. Kohus peab ülesütlemise asjaolusid ja töösuhte kestust (ca 3 kuud) arvestades põhjendatuks hüvitise suurust summas 2771,84 eurot (bruto), mis vastab töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurusele (1385,92 eurot x 2).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu, ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest, kokku summas 4 915,68 eurot. Hageja saamata jäänud töötasu nõude rahuldamise õiguslikuks eelduseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja hagejale tasumata töötasu 2022 novembri kuu eest (07.11-30.11) 1226,88 eurot (144 tundi x 8,52 eurot tund), detsembri kuu eest 1431,36 eurot (168 töötundi x 8,52 eurot tund), 2023 jaanuari kuu eest 1499,52 eurot (176 töötundi x 8,52 eurot tund) ja veebruari kuu eest 817,92 eurot (01.02-16.02) (96 töötundi x 8,52 eurot tund), kokku 4975,68 eurot. Kuivõrd hageja märgitud töötundide arv vastab 2022 ja 2023 kalendaarse tööajafondi järgsele arvule, arvestades hageja tööle asumise ja töölepingu lõppemise aega, siis saab kohus järeldada, et hageja on töötasu võlgnevuse arvestamisel lähtunud kogu lepingujärgsete normtundide (584) arvust. Kohus märgib, et kuigi hageja möönab 19.10.2023 menetlusdokumendis kostja poolsete maksete tegemist ja esitas töötasu ümberarvestuse, ei ole hageja kostja vastu suunatud nõuet vastavalt vähendanud (dtl 179). Kostja hinnangul on hageja teinud tööd normtöötundidest väiksemas ulatuses. Hageja täidetud Remato tööajaarvestuse programmi väljavõtte kohaselt töötas hageja jaanuaris-veebruaris mõnel tööpäeval: 6 t 37 min; 1 t 29 min; 3 t 18 min; 1 t 40 min; 7 t 11 min. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja töötas kostja juures just neid töötunde, mille eest tasu nõutakse. Kohus selgitab, et tulenevalt TLS § 28 lg 2 p-st 4 on tööaja arvestus tööandja kohustuseks, mistõttu ei saa kohus lugeda töölt puudumise tuvastatuks töötaja arvestuse alusel. Kostja ei ole ka selgitanud ega tõendanud, et kostja andis hagejale tööd viidatud puudumiste ajal normtundide ulatuses, mistõttu täidetud ei ole TLS §-st 35 tulenevad eeldused töötasu maksmata jätmiseks. TLS § 43 lg 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Lisaks eelnevale, on kohus kostjale 05.02.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et töötasu maksmine vastavalt töötatud tundide arvule, eeldab vastavasisulist kokkulepet, mille peab esile tooma ja tõendama kostja. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud vastava kokkuleppe olemasolu. Eelnevast tulenevalt kohus tuvastab, et kostja kohustus hagejale tasuma töötasu 2022 novembrist kuni 2023 veebruarini 584 tunni eest töötasu suurusega 8,52 eurot tunnis, kokku 4975,68 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on töötasu võlgnevus hageja nõudest väiksem. Kostja on töötasu tasumise osas esitanud tõendina konto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 31.12.2022 5
2-23-7109 töötasu 600 eurot, 26.01.2023 töötasu 500 eurot ja 21.02.2023 töötasu 800 eurot (dtl 142). Seega on kostja teinud hagejale väljamakseid kokku 1900 eurot (neto), mis moodustab 2463,69 eurot bruto summas (dtl 143). Hageja on 19.10.2023 menetlusdokumendis kostja väited väljamaksete teostamise osas õigeks võtnud (dtl 179). Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd tööandja pidi töötajale ajavahemikul 07.11.202216.02.2023 tasuma töötasu kokku summas 4975,68 eurot (bruto) ning tõendamist on leidnud töötasu tasumine summas 2463,69 eurot (bruto), on töötaja saamata jäänud töötasu suuruseks 2511,99 eurot (bruto). Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 2511,99 euro ulatuses.
18.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitis 7,82 kalendripäeva eest, keskmise päevatasuga 50,70 eurot (bruto) summas 396,47 eurot. TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja vaidlustab hageja arvutuse kasutamata puhkuse päevade osas, sest ajavahemikus 07.11.2022 kuni 16.02.2023 on 101 p. Seega 28 * 101 / 365 = 7,75 p. Kostja arvutuste kohaselt on hageja kasutamata jäänud puhkuse osas hüvitise suuruseks 7,75 eurot/p * 50,70 eurot = 392,93 eurot bruto summas. Kohus nõustub, et töölepingu kestus oli 101 päeva, kuid kostja on jätnud arvestamata, et TLS § 54 lg 3 kohaselt põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi, so 24.12.2022-26.12.2022 ja 01.01.2023. Seega puhkuse aja arvestamisel oli kalendripäevi kokku 97. Hüvitatavaid puhkusepäevi oli kokku 7,44 (28*97/365). Hüvitatav puhkusetasu on seega 377,21 eurot (7,44*50,70). Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 377,21 euro ulatuses.
19.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
20.Kohus määras 20.05.2025 kohtuistungil menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 23.05.2025 ja vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamise tähtajaks 28.05.202. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 23.05.2025. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja ega seisukohta vastaspoole menetluskulude osas esitanud.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulu 1648,35 eurot, tariifiga 99 eurot tunnis (sisaldab käibemaksu) järgneva ajaarvestusega: - kliendi nõustamine - 1 tund, - menetlusmaterjalidega, sh TVK toimikuga tutvumine ja analüüs- 3,75 tundi, - hagiavalduse koostamine- 3,8 tundi, - kostja vastusega tutvumine, kliendi nõustamine ja edasise toimingute arutamine – 4,9 tundi, - kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil esindamine- 2,5 tundi, - menetluskulude nimekirja koostamine- 0,7 tundi. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva töövaidluse mahtu, sh vajalike andmete läbitöötamise rohkust ning hagiavaldusele esitatud vastuse mahtu, mis vajas hageja poolset läbitöötamist ja vastamist, ei ole kohus tuvastanud selgelt mitte vajalikke menetlustoiminguid või põhjendamatut ajakulu. Hageja esindaja tasu tunnis 99 eurot (sisaldab käibemaksu), on kohtupraktika kohaselt tavapärane. Hageja on 6
2-23-7109 kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
22.Eeltoodu alusel ja arvestades menetluskulude jaotust, määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 1269,23 eurot (1648,35- 23%). Kostjal puuduvad kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud.
23.Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.