Tallinna linna (Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti kaudu) taotlus XX (X) psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 4. juuli 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Tallinna linn Tervishoiuameti kaudu)
(Tallinna
Sotsiaal-
ja
Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX); määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 4. juuli 2019. a määrus muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse ning esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kelle suhtes on kinnisesse asutusse paigutamise abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse, kus isik viibib, juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada
määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Eelnev menetluse käik
1.29. mail 2019 esitas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Harju Maakohtule taotluse XX (X; puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks 40 päevani. 29. mai 2019 psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isik esmakordselt haiglas, kuhu hospidaliseeriti kiirabi ja politsei poolt, kuna isiku vanemate andmetel käitunud viimastel päevadel ettearvamatult ja impulsiivselt. Näiteks sidus 9-aastase poja trossiga enda külge, kihutas ATV-ga olles ise amfetamiinijoobes ning võttis võõra haagise väites, et seda oli talle lubatud. Sellepeale kutsuti kohale politsei ja võeti isikult seletuskiri. Isik ütles omastele, et sai käsu sõita ennast leidma Kõpu tuletorni juurde. Sealt helistas naisele ja teatas, et upub. Asjalikku sõnalist kontakti temaga ei saadud. Kõneles jälgimisest, jälitamisest, filmimisest. Kui isik tuli Hiiumaalt tagasi, siis helistati naisele tema ebaadekvaatse käitumise tõttu. Isik tuli Nõmmele vanemate juurde, sõitis autoga võssa ja jättis auto sinna. Vanematega ei rääkinud, oli nagu "pilves", äraolev, kõneles ja naeris omaette, teatas, et temast tehakse filmi, tõmbas ette kardinad ja rulood, jälgis ümbrust. Lisaks käitus naise ja ema juuresolekul kummaliselt, väljakutsuvalt, hakates õuna koorima suure noaga, ise vaatas neid ähvardaval pilgul. Kiirabile avaldas, et on tarvitanud aasta igapäevaselt amfetamiini. Vastuvõtul oli kiirtest amfetamiinile ja bensodiasepiinidele positiivne. Vastuvõtul oli pahur, allumatu, hallutsineeris. Valvearst vormistas talle tahtest olenematu ravi otsuse. Osakonnas muutus rahutuks ja allumatuks, mistõttu vajas ohjeldusmeetmete rakendamist. Arvamuse andmise ajaks on ohjeldamine küll lõpetatud, kuid isik on jätkuvalt tõrges, trotslik, vestelda ei soovi, objektiivseid andmeid eitab. Oma käitumise suhtes kriitikata. XX-l esineb raske psüühikahäire narkootiliste ainete tarvitamisest tekkinud psühhootiline häire F19.5, puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit, ei olnud tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida nelja ööpäeva vältel. Seetõttu palus avaldaja TsMS § 534 lg 5 alusel pikendada esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani.
Harju Maakohus kuulas 29. mail 2019 puudutatud isiku ära. Ärakuulamisel avaldas isik, et viibib psühhiaatriahaiglas. Politsei tõi. Selgelt põhjust ei tea. Isik selgitas Kõppu sõidu kohta, et lihtsalt tahtis Kõppu sõita. Oli vaja teha vaimne rännak metsas. Tahtis ennast proovile panna. Kinnitas, et tal on stress kogu aeg nii tööst kui kodusest elust. ATV-ga sõidu kohta selgitas, et täis kiirusega ta ei sõitnud. Nende rohtudega, mis talle kirjutatud on, võib väidetavalt autot juhtida küll. Võtab antidepressante. Perearst kirjutas. Kolm kuud on võtnud. Kinnitab, et on neist mõnevõrra abi saanud. Filmi tegemise kohta mõtleb, aga eitab. Ütleb, et ei tea.
Arvestades kohtule esitatud taotlust, psühhiaatrite arvamust ja ärakuulamisel saadud informatsiooni, määras Harju Maakohus 29. mai 2019 määrusega rakendada XX suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 28. maist 2019 kella 16:39-st kuni ravivajaduse
2(7)
äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus määras lugeda esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatuks 6. juulil 2019 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Asjaolud
4.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 1. juulil 2019 taotluse, milles palus luba XX tahtevastase ravi jätkamiseks tulenevalt sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud taotlusest ning psühhiaatrite arvamusest tema psüühilise seisundi kohta.
2.juulil 2019 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/146 (ekspert EE) nähtub, et isik on teadvusel, orienteerub ajas, kohas, enese isikus rahuldavalt. Situatsioonis desorienteeritud. Ei hinda amfetamiinist tingitud terviseriske endale ega amfetamiinist tingitud agressiivse käitumise riske enda ja teiste suhtes adekvaatselt. Meeleolu ebastabiilne – kergesti ägestuv, enesekeskne, ennastõigustav, tujutu, jõuetu sihipärasteks tegevusteks. Ei anna endale aru, et ei ole koheselt suuteline oma igapäevatööd suure koormusega jätkama raske psühhootilise meeleoluhäire tõttu. Ei mõista enda hospitaliseerimise põhjuseid, leiab, et teised saatnud teda erilise põhjuseta haiglasse, puudub arusaam senise käitumise inadekvaatsuset. Praegu haiglas amfetamiini ega teisi narkoaineid ei ole kasutanud, arvab, et peab muutma oma töökoormust. Viimane tööaasta, kui lõi oma firma, on olnud kurnav, see sundinud energiat, ergutit ja jõudu otsima amfetamiinist, nüüd peaks kuidagi teisiti tegema, sest elas ainult tööle, enam ei suuda. Peab sellist tööga läbipõlemist depressiooni põhjuseks. Puudub arusaam, kuidas realistlikult ja millist elustiili muutust suudaks ellu viia. Stressis, sest perekond ülal pidada. Väliselt pisendab probleemi – vastuoluline. Praegu eitab meelepetteid, hospitaliseerimisel justkui kuulis teiste inimeste mõtteid. Kergesti erutuv ja ärrituv, püsib oht endiste käitumismustrite kordumisele – napisõnaline tervise, ravivajaduse, enda käitumise suhtes. Dissimuleerib, normaliseerib või ütleb, et ei mäleta enda käitumist ka haiglasse hospitaliseerimisel. Kergesti vallandub pahurus, vaenulikkus. Siiski lootusrikas, et lubatakse koju ja tööle. Ei mõista, et momendil ägeda psüühikahäire tõttu töövõimetu – mõttekäik hüplev, laialivalguv, ebaolulistesse detailidesse takerduv, keskendumisraskused, sihipärased tegevused häiritud, ennast ülehindav. Ravisoostumus habras – oht, et ei jätka talle määratud medikamentoosse raviga kodus on suur, mis põhjustaks kiiresti meelepetete ja raske meeleoluhäire uue vallandumise ning tingiks ennast ja teisi ohustava ettenägematu käitumise. Mälu ja intellekt eakohased. Haiguskriitikata. Risk kõrge, et jätkab haiglast lahkudes narkoainete kasutamist, eitas ekspertiisil narkoprobleemi või sõltuvust, õigustas tarbimist ergutava ja jõudu andva efekti vajadusega. Jätkuv narkoaine kasutamine viib kiiresti kontrollimatu ja ennast ja teisi ohustava käitumise eskaleerumiseni. Kriitiline arstide ja psühholoogide suhtes – keegi midagi piisavalt ei seleta, ei oska ega tea, uuritav ei mõista talle antud selgitusi tema psüühilise seisundi kohta, amfetamiini osa tema maania ja meelepetete vallandumisel suur stressi tingimustes. Rahulolematu, kurdab, et magab palju, et ei suuda ega taha midagi teha. Suureline, hindab oma võimeid üle, teisi või asjaolusid süüdistav, enda eksimusi omaks ei võta, eitab toimetulekuraskusi. 3(7)
Kokkuvõtlikult leidis ekspert, et XX-l esineb raske psüühikahäire narkootikumide kasutamisest tingitud psühhoos F19.5, muud isiksus- ja käitumishäired F07.8, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Tema käitumine on ettearvamatu ning tugevalt mõjutatud temal episooditi esinevatest meeleolumuutustest ja luululisest mõtlemisest, impulsiivsest ja ettearvamatust käitumisest, ta on kahtlustav ja usaldamatu ümbritsevate suhtes, puuduliku haiguskriitikaga. Puuduliku haiguskriitika tõttu ei saa ta aru enda ravimise vajadusest ning lisaks ta võib asuda tema käitumist ja tervist kahjustavaid narkoaineid kasutama, seetõttu on tõenäosus suur, et isik asetab ennast ja teisi vabaduses viibides enda elule ja tervisele ohtlikku olukorda Käesolevalt ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada peale haiglaravi muud psühhiaatrilist abi. On võimalik prognoosida XX tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse paigutamise eelduste äralangemise aega, s.o ravi kestust – vajab tahtest olenematu ravi jätkamist orienteeruvalt kahe kuni kolme kuu jooksul. Tulenevalt eeltoodust peavad psühhiaatrid vajalikuks jätkata tema tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaiglas ja talle haiglaravi kohaldamist kohtu poolt. Maakohtu määrus
5.4. juuli 2019 määrusega rahuldas maakohus avaldaja avalduse XX psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks osaliselt ja määras paigutada XX tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kaheks kuuks, st kuni 4. septembrini 2019. Maakohus määras, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 4. septembril 2019 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Lisaks andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on kohus kuulanud ära puudutatud isiku, tema raviarsti ning puudutatud isiku vanemad ja abikaasa. Kõik lähedased leidsid, et XX seisund ei võimalda hetkel veel iseseisvalt hakkamasaamist kodustes tingimustes ja nad toetasid tema ravi pikendamist. Arst-resident dr T avaldas, et patsient oli vahepeal juba 9.osakonnas leebemates tingimustes, aga täna (s.o 3. juulil 2019) toodi agressiivse käitumise tõttu tagasi, sest lubas 9.osakonnas märatsema hakata, kui osakonnast välja ei saa. Verbaalselt agressiivne. Kuna impulsikontrolliga on varasemalt ka probleeme olnud, siis seetõttu toodi üle, lisaks oli patsient käesoleval hetkel väga agressiivne oma olekult ja seetõttu vajas ohjeldamist. Varasemalt on mööblit lõhkunud, mistõttu paigutati ohu vältimiseks eraldustuppa. XX avaldas ärakuulamisel, et tema hinnangul on ta tervis oluliselt parem kui enne ning ta sooviks kodusele ravile suunduda. Tema hinnangul oleks piisav ambulatoorne ravi ning vanemad saaksid teda toetada paranemisel ja rohtude võtmisel. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aitaks nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Maakohus leidis, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Haiglasse paigutataval isikul esineb raske psüühikahäire ja tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud. Eeltoodust tulenevalt püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna nii iseenda kui ka teiste elule, tervisele ja julgeolekule. Ärakuulamisel tuvastatu,
4(7)
arstide arvamuse ja ekspertiisiakti põhjal veendus kohus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista seda, et on haige ega ravivajadust. Tõenäoliselt jätkab isik ennast ja teisi kahjustavat käitumist. Eksperdi hinnangul on oht käitumismustrite kordumiseks väga suur. Kohtu hinnangul kujutab isik ohtu iseendale, sest ta ei tunnista ravivajadust ja arsti hinnangul ravita jäämisel ta seisund ei parane. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole ka käesoleval ajal tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Ekspert on leidnud, et isik vajab ravi kaks kuni kolm kuud. Arvestades ekspertiisis väljatoodut, patsiendi ärakuulamisel tuvastatud ja patsiendi esmasel haiglasse paigutamisel arstidelt saadud informatsiooni leiab kohus, et isiku seisundit arvestades on piisav XX tahtevastase ravi pikendamine kuni kaheks kuuks, s.o kuni 4. septembrini 2019. Määruskaebus
6.Puudutatud isik esitas 24. juulil 2019 määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 4. juuli 2019 määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole isikule selgitatud tema tsiviilkohtumenetluse õigusi ning rikutud on tema ärakuulamise kohustust, sealjuures ei ole võimaldatud tal endal avaldada seisukohta tema raviasutuses kinnipidamise osas. Isiku sõnade kohaselt ei ole võimaldatud tal tutvuda tema diagnoosi ja ravi puudutavate dokumentidega. Temale määratud esindajaga on saanud ta kohtuda vaid maikuus 2019, seetõttu on tema õigused jäänud kaitseta. Määruskaebuses möönab isik maikuus esialgse õiguskaitse rakendamise vajaduse aluseks olevate asjaolude esinemist, kuid leiab, ei ravi pikendamiseks kinnises raviasutuses puudub vajadus ja isik saab jätkata ravi kodustes tingimustest. Isik lisab, et juhul kui määruskaebus on esitatud hilinenult, esineb mõjuv põhjus määruskaebuse tähtaja ennistamiseks, sest tal puudus eelnevalt võimalus määruskaebuse esitamiseks tulenevalt tema viibimisest raviasutuses ja talle manustatud tugevatoimelistest ravimitest. Menetluse edasine käik
7.Määratud esindaja selgitas kohtule esitatud seisukohas, et puudutatud isik võttis temaga esmakordselt ühendust 24. juulil 2019 ning ta külastas isikut raviasutuses 26. juulil 2019. Isik avaldas esindajale, et ta teadis esindaja olemasolust ning tema kontaktandmetest, mööndes, et puudusid objektiivsed asjaolud esindajaga ühenduse võtmiseks. Raviasutuse töötajad kinnitasid, et XX ei ole varasemalt palunud esindajale helistada või teavitada soovist kohtuda, vaidlustada kohtumäärust. XX-l on kasutada sidevahendid, ta on orienteeritud ajas ja situatsioonis. Esindaja leiab, et XX-le oli tagatud igakülgne võimalus piisavaks nõustamiseks ja oli isiklikult kohtu poolt ära kuulatud enne ravi pikendamist. Kui kohus leiab, et 24. juulil 2019 esitatud määruskaebust on võimalik sisuliselt läbi vaadata, siis tuleb hinnata asjaolu, kas muu psühhiaatriline ravi ambulatoorselt oleks olnud määruse tegemise ajal piisav ning kaebaja ei olnud ohtlik endale ja lähedastele.
8.Maakohus rahuldas 31. juuli 2019 määrusega määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5(7)
Maakohus leidis, et esineb alus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks arvestades, et isik viibis kinnises raviasutuses, kus isiku ajataju võib olla pärsitud ja mõjutada tema otsustusvõimet. Maakohus ei pidanud vajalikuks küsida seisukohti määruskaebuse kohta raviasutuselt ega avaldajalt, sest arvestades nimetatud menetlusosaliste poolt hiljuti esitatud seisukohti ja taotlusi on tõenäoline, et nende arvamus isiku ravivajaduse kohta ei ole muutunud. Maakohus ei nõustunud määruskaebuse väidetega, sest isik on korduvalt käesoleva menetluse kestel ära kuulatud ning samuti on isikule olnud tagatud õigusabi määratud esindaja olemasoluga. Kohus leidis, tuginedes menetluses kogutud tõenditele, et isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline, mistõttu puudub alus määruse tühistamiseks. Määruse põhjendused
9.Kolleegium, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
10.Vastusena määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkumata välja selgitanud PsAS § 11 ja TsMS § 533 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused. Asja materjalidest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (narkootikumide kasutamisest tingitud psühhoos ja muud isiksus- ja käitumishäired) ning nii tahtevastase ravi kohaldamise ja haiglasse paigutamise kui ka ravi pikendamise ajal oli tema haiguslikest elamustest mõjutatud käitumine ettearvamatu, agressiivne ning teda ennast ja ümbritsevaid ohustav. Ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline. Muu psühhiaatriline abi ei olnuks ilmselgelt piisav, kuna haigusloost selgub, et puudutatud isiku käitumine muutus ravi pikendamise ajal uuesti agressiivseks. Puudutatud isiku jätkuv ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul tõendatud eelkõige 28. juuli 2019 psühhiaatrite arvamusega (Kohtute Infosüsteemi dokument nr 13s) kui ka ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga nr 7.1-3/146 (Kohtute Infosüsteemi dokument nr 17s), mida kinnitasid ka tsiviilasja materjalidest nähtuv muu info ning maakohtu kohtuniku poolt puudutatud isiku ärakuulamisel tajutu. Nii Harju Maakohtu 29. mai 2019 esialgse tahtevastase ravi kohaldamise määrusest (Kohtute Infosüsteemi dokument nr 5j) kui ka vaidlustatud määrusest (Kohtute Infosüsteemi dokument nr 19) selgub, et kohus on enne mõlema määruse tegemist puudutatud isiku vahetult ära kuulanud. Määratud esindaja 31. juuli 2019 seisukohast (Kohtute Infosüsteemi dokument nr 16s) selgub, et puudutatud isikule on võimaldatud õigusabi ning lisaks on maakohus 31. juuli 2019 määrusega rahuldanud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse (Kohtute Infosüsteemi dokument nr 27j), mistõttu ei saa asuda seisukohale, et puudutatud isiku menetlusõigusi, sh õigust olla ärakuulatud, oleks rikutud.
11.Määruskaebuses väidab puudutatud isik, et temal ei ole võimaldatud tutvuda tema diagnoosi ja ravi puudutavate dokumentidega ning talle ei ole tutvustatud käesolevas tsiviilasjas tehtud määruste aluseks olevaid dokumente.
6(7)
TsMS § 59 lg 11 ja § 541 lg 1 kohaselt koos TsMS 54. peatüki sätetega, on puudutatud isikul kinnisesse asutusse paigutamise menetluses üldjuhul õigus tutvuda asja materjalidega üksnes arsti loal ja arsti määratud ulatuses. PsAS § 4 p 2 sätestab, et isikul on psühhiaatrilise abi saamisel õigus saada teavet oma psüühikahäire ja kasutatavate ravining diagnostikameetodite kohta ja tutvuda temasse puutuvate ravidokumentidega, välja arvatud juhul, kui see võib osutuda kahjulikuks tema vaimsele tervisele või teiste isikute julgeolekule. Otsuse teabe edastamise kohta teeb ja annab õiguse tutvuda ravidokumentidega tema raviarst, kes teeb sellekohase kande tema ravidokumenti. Kolleegiumi hinnangul ei saa määruskaebuses väidetust teha järeldust, et puudutatud isik oleks eelnevalt pöördunud tema tervislikku seisundit ja ravi puudutavate dokumentidega tutvumiseks raviarsti poole. Samuti ei nähtu kohtutoimikust, et puudutatud isik oleks esitanud kohtule taotluse toimikuga tutvumiseks, mille loa andmisest oleks kohus põhjendamatult keeldunud.
12.Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et on nõus vabatahtliku raviga kodustes tingimustes. Asjas kogutud tõenditest nähtub samas, et puudutatud isik ei ole tegelikkuses võimeline enda ravivajadust mõistma ega käitumist kontrollima. Isik on haigusest tulenevalt kergesti erutuv ja ärrituv ning püsib oht ohtliku käitumise kordumiseks. Seetõttu ei olnud ka maakohtul põhjust arvata, et tahteavastase ravi kohaldamise pikendamiseks puudub vajadus.
13.Arvestades kõike eelnevat leiab kolleegium, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
14.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud avaldajal puuduvad. Riigi õigusabi korras kaebuse esitajale määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.