Määruse tegemise aeg ja 14.08.2019, Tallinn koht Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ande Kohtukoosseis Tänav Kohtuasi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet) 24.10.2018 otsuse peale Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (sissenõudja) Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ esindajad (registrikood 11228261), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Puudutatud isik Tallinna Kohtutäitur Katrin Vellet, esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2018 määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 24.10.2018 otsuse peale, tühistada kohtutäitur Katrin Velleti 24.10.2018 otsus ning kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ 04.10.2018 kaebus.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud (sh määruskaebuse esitamisest tingitud kulud) jätta kohtutäitur Katrin Velleti kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU
1.Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (avaldaja, sissenõudja) esitas 05.11.2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (täitur) 24.10.2018 otsuse peale. Maakohus algatas 09.11.2018 määrusega kaebuse alusel hagita menetluse. Avaldaja palub tühistada täituri 24.10.2018 otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja 04.10.2018 kaebus täituri tegevusele; tuvastada, et 12.03.2018 enampakkumise teates avaldatud andmete kohaselt müüs täitur enampakkumisel kaasomandi osa koosseisu kuuluvat reaalosana piiritletavat eluruumi, mille valduse vabastamine on võimalik. Avalduse rahuldamisel palus avaldaja jätta menetluskulud täituri kanda. Kaebuse kohaselt avaldas täitur 12.03.2018 aadressil www.oksjonikeskus.ee enampakkumise teate (enampakkumise teade), mille esemeks oli Maardu linnas aadressil Kallasmaa tn 3 (registriosa nr 14302102) asuv korter. Korteri alghinnaks oli 13 600 eurot. Avaldaja osales enampakkumisel ja võitis selle hinnaga 18 100 eurot. Avaldaja kanti 17.04.2018 kaasomandi mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse. Avaldaja läks seejärel kinnistule, et enampakkumisel soetatud eluruumi valdus üle võtta. Kinnistul selgus, et enampakkumise aktis kajastatud elusruumi, s.o korterit nr 25, hoone esimesel korrusel ei asu ning ükski esimesel korrusel asuv korter ei ole olnud VK (võlgnik) valduses. Avaldaja esitas 27.08.2018 täiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks, milles palus, et täitur nõuaks võlgnikult välja enampakkumise teates avaldatud eluruumi valduse. Täitur keeldus 24.09.2018 menetluse alustamisest põhjendusel, et enampakkumise esemeks olnud kaasomandi mõttelise osaga ei olnud seotud konkreetne eluruum. Koos keeldumisega edastas täitur avaldajale enampakkumise akti. Avaldaja esitas 04.10.2018 kaebuse täituri tegevusele. Täitur jättis 24.10.2018 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja täitemenetluse algatamata. Täitur põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et täitur müüs enampakkumisel kinnistu kaasomandi mõttelist osa, mitte reaalosa eluruumist. Avaldaja ei nõustu täituri väitega, et enampakkumise esemeks oli üksnes kindlaksmääramata mõtteline osa kaasomandist. Enampakkumise teatest nähtub, et täitur müüs võlgniku valduses olevat reaalosa kaasomandist – hoone esimesel korrusel asuvat 2-toalist eluruumi 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16626 nr 25, mille pindala on 35 m2. Kuulutusele on lisatud fotod eluruumist. Täituri väited selle kohta, et vahepealsel ajal on kaasomandi osade kasutamisega seotud kokkulepped muutunud, on tõendamata. Täituri väidete kohaselt käis ta enampakkumisele eelnevalt kohapeal vara arestimas, tuvastades enampakkumise kuulutuses viidatud eluruumi asukoha hoones ja tegi arestitud varast fotod. Avaldajale ei ole teada, et vara kasutamist puudutavad omanike vahelised kokkulepped oleksid muutunud.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
Täitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Avaldaja on märkinud eksitavalt, et täituri poolt avaldatud enampakkumise teates oli müügiesemeks korter. Enampakkumise teatest nähtub, et enampakkumise varaks märgiti võlgnikule kuuluv 343/46537 osa kinnisasja kaasomandist. Kinnisasja ei ole korteriomanditeks jagatud. Täiturile teadaolevalt kasutas võlgnik majas korterit nr 25. Sellise info oli täiturile edastanud võlgnik ja viidatud info õigsuse eest täitur formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei vastuta. Pärast enampakkumise võitmist avaldaja poolt korteri valdust üle võtta püüdes selgus, et võlgnik kaasomandiks olevas elamus enam ei ela ja korterit nr 25 ei valda. Kaasomanike kokkulepped kaasomandi osade kasutamise osas olid ilmselt muutunud. Nimetatu eest täitur ei vastuta. Kuivõrd enampakkumise võitmisel saadud omand kuulub avaldajale mõttelises osas, ei ole täituril üheltki teiselt kaasomanikult võimalik nõuda valduse vabastamist, kuivõrd ei ole selge, millise konkreetse osa valduse milline konkreetne kaasomanik peaks vabastama. Seega enne, kui puudub jõustunud kohtuotsus, mis määratleb kaasomanike poolt reaalselt kasutatavad pinnad ja kohustab konkreetset kaasomanikku vabastama konkreetset avaldaja valdusesse kuuluvat pinda, ei eksisteeri täitedokumenti, mida kohtutäituril oleks võimalik täita, millest tulenevalt on avaldaja kaebus perspektiivitu. Täiturile jääb arusaamatuks, kuidas saaks kohus õiguslikult tuvastada, et enampakkumisel müüs täitur reaalosana piiritletava eluruumi. Kohus ei saa täituri otsuse tühistamisel teha uut otsust, mida avaldaja sisuliselt taotleb. Enampakkumise akt ei ole käesoleval juhul käsitletav täitedokumendina, mis võimaldaks kaasomandi mõttelise ehk määratlemata osa valduse avaldajale üleandmist, kuivõrd sellest ei nähtu, kelle vastu on suunatud avaldaja nõue ja mis on nõude esemeks ehk kaasomandi mõtteline osa ei ole piiritletav. Tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega kaasomanike vahel tulenevalt valduse rikkumisest. Ilma kasutuskorrata kinnistul või kirjaliku kaasomanike kasutuskokkuleppeta ei ole võimalik tuvastada mõttelise osa suurusele vastavat reaalosa ehk eluruumi, mille valduse üleandmist avaldaja täiturilt nõuab. Avaldajal oli võimalus enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul taotleda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel ka enampakkumise tühistamist. Avaldaja seda õigust ei kasutanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus jättis 18.12.2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus tegi kindlaks, et menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et: 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16626 täitur avaldas 12.03.2018 aadressil www.oksjonikeskus.ee enampakkumise teate, mille esemeks oli 343/46537 kaasomandi osa elamumaast aadressil Kallasmaa tn 3, Maardu linn. Vara alghinnaks oli 13 600 eurot; avaldaja võitis enampakkumise hinnaga 18 100 eurot ning kanti kaasomandi mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse 17.04.2018; avaldaja esitas täiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks ning palus, et täitur nõuaks võlgnikult välja enampakkumise teates avaldatud eluruumi valduse; täitur keeldus 24.09.2018 esitatud avalduse alusel menetluse algatamisest, põhjendades seda väitega, et enampakkumise esemeks olnud kaasomandi mõttelise osaga ei olnud seotud konkreetne eluruum. Maakohtu hinnangul keeldus täitur õiguspäraselt täitemenetluse algatamisest. Kui kaasomandis oleval kinnisasjal paikneb reaalosadeks jagamata elamu ning puudub kasutuskorra kokkulepe, ei saa kinnisasja kaasomanik nõuda elamuosa valduse väljaandmist, kuivõrd kogu kinnistu ning sellel paiknev elamu kuulub kõigile kaasomanikele ühiselt. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et täitur müüs enampakkumise teate kohaselt võlgniku valduses olevat reaalosa kaasomandist. Enampakkumise kuulutuses oli selgelt esile toodud, et kaasomandiks olevat kinnistut ei ole korteriomanditeks jagatud. Täitur on üksnes märkinud, et tema andmetel kasutab võlgnik korterit nr 25. Võlgnik sai nimetatud korterit kasutada üksnes kaasomanike nõusolekul. Kaasomanike kokkulepped kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise kohta kehtivad esmajoones nende kaasomanike suhtes, kes on kaasomanikud lepingu sõlmimise ajal. Kinnisasja kaasomanike kasutuskokkulepped saab asjaõigusseaduse (AÕS) § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes siduvaks muuta üksnes kinnistusraamatusse märkuse kandmise vahendusel. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et vaidlusaluse kinnisasja osas oleks kinnistusraamatusse mõni kaasomanike kokkulepe kantud. Avaldaja esitas nõude tuvastada, et enampakkumise teates avaldatud andmete kohaselt müüs täitur enampakkumisel kaasomandi osa koosseisu kuuluvat reaalosana piiritletavat eluruumi, mille valduse vabastamine on võimalik. Nimetatud nõude rahuldamiseks puudub praeguses menetluses materiaalõiguslik alus, mistõttu jääb kaebus selles osas rahuldamata. Lisaks on avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi. Esineb materiaalõiguslik küsimus, mida ei saa lahendada hagita menetluses vaidluses kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Õige oleks olnud kohtule esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi või kaebus kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 031/2012/563. Avaldajal on kaasomanikuna õigus esitada kohtule kaasomandi lõpetamise nõue või organiseerida kaasomanike vahelise kasutuskorra kokkuleppe notariaalne sõlmimine. Kui kasutuskorra kokkulepet ei saavutata või ei võeta vastu enamuse otsust, annab AÕS § 72 lg 5 kaasomanikele õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra reguleerimist. Menetluskulude jaotuse osas juhindus maakohus TsMS § 172 lg-st 1 ja otsustas, et kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16626
4.Maakohtu määruse peale 07.01.2019 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada täituri 24.10.2018 otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja 04.10.2018 kaebus täituri tegevusele. Kaebuse rahuldamisel palub avaldaja jätta menetluskulud täituri kanda. Avaldajale on arusaamatu, miks ei ole täituril võimalik enampakkumise akti alusel algatatud uue täitemenetluse käigus üle anda sama kahetoalise korteri valdust, mille täitur on täitemenetluses arestinud, mida täitur enampakkumise teates kirjeldab ning mille fotod on täitur enampakkumise teatele lisanud. Puudub igasugune informatsioon selle kohta, et vastavat eluruumi ei valda käesoleval hetkel enam võlgnik või et kinnisasja kaasomanikud oleksid sõlminud varasemast erinevaid kokkuleppeid asja kasutamise osas. Maakohus ei põhjendanud järeldust, et korterit valdab hetkel mõni teine kaasomanik, kelle suhtes ei saaks (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud saaks) avaldaja omandiõigusest tuleneva nõude maksma panna. Ekslik on maakohtu selgitus, et avaldaja oleks pidanud esitama kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi või kaebuse täituri tegevusele täiteasjas nr 031/2012/563. Vastavalt TMS regulatsioonile on selliste kaebuste esitamise õigus üksnes täitemenetluse osalisel, kelle hulka avaldaja kui enampakkumisel müüdud kinnisasja omandaja ei kuulunud. Lisaks on vaidlustatud kohtumäärus menetluskulude jaotuse osas ekslik. Avaldaja on esitanud kaebuse täituri otsusele, kuid kohus on jätnud kõik, sh täituri õigusabikulud põhjendamatult avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt täituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses täituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta täiturilt seisukohta.
Täitur palus kaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse täituri 10.09.2018 otsuse peale, tühistab selle täituri otsuse ning kohustab kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja kaebuse.
8.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud kaebuse lahendamiseks olulised asjaolud. Maakohtu määruse järgi puudub menetlusosaliste vahel mh vaidlus selles, et täitur avaldas 12.03.2018 aadressil www.oksjonikeskus.ee enampakkumise teate, mille esemeks oli 343/46537 kaasomandi osa elamumaast aadressil Kallasmaa tn 3, Maardu; et avaldaja on võitnud enampakkumise ja on 17.04.2018 kantud kinnisasja kaasomandi mõttelise omanikuna kinnistusraamatusse ning et avaldaja on esitanud täiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks ja palunud, et kohtutäitur nõuaks võlgnikult ja endiselt
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16626 omanikult VK-lt välja enampakkumise teates märgitud eluruumi valduse. Nende maakohtu järelduste õigsust ei ole määruskaebuse põhjendustes ka vaidlustatud.
9.Samas on maakohus teinud tuvastatud asjaoludest osaliselt ebaõiged õiguslikud järeldused. See on viinud avaldaja kaebuse põhjendamatu rahuldamata jätmiseni. Maakohus ega ka täitur ei ole arvestanud piisavalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Seejuures on täitur enda 10.09.2018 otsuses ise nimetatud põhimõttele viidanud. Formaliseerituse põhimõte täitedokumendi menetlusse võtmisel tähendab eelkõige seda, et täitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Seda kinnitab ka TMS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel.
9.1.Praegusel juhul oli avaldaja esitanud 24.08.2018 täiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks sundenampakkumise akti (26.03.2018 koostatud vara enampakkumise akti; tl 8) alusel ning märgitud enampakkumise akti koos täitmisavaldusega ka edastanud (tl-d 9– 15). Täitmisavalduses on palunud avaldaja võlgnikult välja nõuda enampakkumisel ostetud kinnisvara valdus. TMS § 2 lg 1 p 15 järgi on sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokumendiks (vt ka Riigikohtu 04.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 10). Seega oli täiturile esitatud täitemenetluse alustamiseks nii täitmisavaldus kui ka täitedokument.
9.2.Täituri 24.10.2018 otsuses märgitud põhjustel ei olnud täituril kolleegiumi hinnangul alust jätta täitedokument menetlusse võtmata. Täituri otsuses ei ole viidatud seejuures ka ühelegi sättele, mis annaks alust jätta täitemenetlus algatamata. Täitur on tuginenud avaldaja kaebuse rahuldamata jätmisel üksnes AÕS § 72 lg-le 1, §-le 76 ja §-le 77. Ringkonnakohus leiab, et täituril ei olnud täitedokumendi menetlusse võtmise staadiumis õigust asuda hindama seda, kas täitedokumendi alusel õnnestub täitmisavalduses märgitud nõuet tegelikult täita või mitte.
9.3.Täitur on 22.11.2018 kaebuse vastuses täiendavalt märkinud, et enampakkumise akt ei ole käesolevas asjas käsitatav täitedokumendina, mis võimaldaks kaasomandi mõttelise osa valduse üleandmist, sest sellest ei nähtu, kelle vastu on avaldaja nõue suunatud ja mis on nõude esemeks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täituri selline seisukoht põhjendatud. Sissenõudja on 24.08.2018 täitmisavalduses märkinud võlgniku nime ja sidevahendi numbri (tl 8). Ka 26.03.2018 enampakkumise aktis on märgitud võlgniku nimi, isikukood, elukoht (Kallasmaa 3-25, Maardu linn) ning nõude ese (343/46537 kaasomandi osa Kallasmaa tn 3, Maardu linn).
10.Kolleegium nõustub määruskaebuse väidetega, et hetkel puudub informatsioon selle kohta, et eluruumi nr 25 ei valda enam võlgnik või et kinnisasja kaasomanikud oleksid sõlminud varasemast erinevaid kokkuleppeid asja kasutamise osas. Täitemenetluses ei ole taolisi asjaolusid tuvastatud. Samuti nõustub ringkonnakohus avaldaja väitega, et maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) järeldust, nagu valdaks kõnealust eluruumi võlgniku asemel mõni kinnisasja kaasomanik, kelle suhtes ei saaks avaldaja omandiõigusest tulenevat nõuet maksma panna.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16626
10.1.Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et kinnisasja kaasomanike kasutuskokkulepped saab AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes siduvaks muuta üksnes kinnistusraamatusse märkuse kandmisega ning kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue kaasomaniku jaoks kohustuslikud. Käesoleval juhul kinnistusraamatust asja valdamist ja kasutamist puudutavaid kaasomanike kokkuleppeid ei nähtu. Samas ei saa sellest veel järeldada, et kaasomanikud ei ole sõlminud kokkuleppeid kaasomandis olevate ruumide ainukasutusõiguse kohta või et sellistel võimalikel kokkulepetel ei oleks üldse õiguslikku tähtsust. Välistada ei saa ka tavana väljakujunenud (konkludentset) kasutuskorda, mida teised kaasomanikud eelduslikult tunnustavad ühe omaniku õigusjärglase suhtes.
10.2.Samuti on maakohus õigesti märkinud, et kaasomand ei saa olla teise kaasomaniku ebaseaduslikus valduses ning mõttelist osa ei saa teiselt kaasomanikult välja nõuda. Samas ei ole avaldaja palunud mõttelist osa välja nõuda kaasomaniku valdusest. Käesolevas asjas tuvastatu põhjal ei ole võlgnik enam Maardu linnas Kallasmaa 3 asuva kinnisasja kaasomanik. Võlgniku kui endise omaniku õigus asja vallata lõppeb üldjuhul enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega (vt ka Riigikohtu 04.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 10). Praegusel juhul ei ole maakohus tuvastanud, et võlgnik kinnisasja (enam) ei valda. Asja materjalidest ei nähtu, et selliseid väiteid oleks esitanud ka võlgnik ise. Kolleegium rõhutab, et enampakkumise akt (TMS § 2 lg 1 p 15) on täitedokumendiks kinnisasja vallanud isikute suhtes ja kõigi muude isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 19 teine lõik).
11.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuna täituril oli täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument, olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud täituril alust jätta täitedokument täitmisele võtmata ja keelduda täitemenetluse alustamisest. Seetõttu on maakohus jätnud avaldaja kaebuse ebaõigesti rahuldamata, mis on vaidlustatud määruse tühistamise alus. Tühistada tuleb ka täituri 24.10.2018 otsus. Asja ei ole kolleegiumi hinnangul vaja saata uuesti arutamiseks maakohtutele. Täituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata ja otsustada täitemenetluse alustamine sellekohaste kõikide eelduste olemasolul.
12.Avaldaja on palunud maakohtule esitatud kaebuses tuvastada, et 12.03.2018 enampakkumise teates avaldatud andmete kohaselt müüs kohtutäitur enampakkumisel kaasomandi osa koosseisu kuuluvat reaalosana piiritletavat eluruumi, mille valduse vabastamine on võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu märgituga, et sellist tuvastusnõuet ei saa lahendada hagita menetluse raames toimuvas vaidluses kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Vajadusel on võimalik sissenõudjal esitada TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks. Siiski ei ole vähemalt käesoleva asja materjalide põhjal alust järeldada, et kohtutäitur müüs enampakkumisel kaasomandi osa koosseisu kuuluvat reaalosana piiritletavat eluruumi. Maakohus on põhjendatult leidnud, et enampakkumise teate (tl-d 4 – 7) pealkirjast ja sisust järelduvalt oli enampakkumisel kaasomandi osa elamumaast, millel paikneb korterelamu, mida ei ole korteriomanditeks jagatud. Kuulutuses oli selgelt välja toodud, et kaasomandiks olevat kinnistut ei ole korteriomanditeks jagatud. Samuti ei nähtu kinnistusraamatu andmetest, et kinnisasjal oleks korteriomandeid moodustatud. Lisaks kinnitab ka vara 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16626 enampakkumise akt (tl-d 9 – 17), et avaldaja on omandanud üksnes kaasomandi osa Maardu linnas Kallasmaa tn 3 asuvast kinnisasjast (elamumaast).
13.Ringkonnakohus lisab, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgniku ainukasutuses eluruume ei ole või võlgniku ainukasutuses olnud eluruume on asunud kasutama mõni kinnisasja kaasomanik, on ringkonnakohtu arvates võimalik täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p-s 7 sätestatud alusel. Taoliste asjaolude ilmnemisel on asjakohased ka vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 23 antud suunised selle kohta, milliseid nõudeid ja taotlusi on võimalik avaldajal vaidlusaluse kinnisasja kaasomanikuna teisele kaasomanikele ja kohtule esitada.
14.Kuivõrd ringkonnakohus kaebuse täituri otsuse peale rahuldab, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel täituri kanda. Seetõttu ei vastata kolleegium määruskaebuse väidetele TsMS § 175 lg 31 põhjendamatu kohaldamata jätmise kohta. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Liis Arrak Ande Tänav
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.