2-18-15093/8 - Täitmine - Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.

1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (täitur) esitas 08.10.2018 Harju Maakohule taotluse täiteasjas nr 022/2018/1063 võlgniku laevale "MASALLI" (IMO nr 9435313; laev) sisenemiseks ja varaga tutvumiseks loa saamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt oli võlgnik Pal Shipping Trader Two Co. Ltd (võlgnik) suhtes sissenõudja Credit Suisse AG (sissenõudja) täitmisavalduse ja Malta Vabariigis 13.02.2018 väljastatud Euroopa täitekorralduse alusel algatatud võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetlus täiteasjas nr 022/2018/1063. 16.02.2018 koostas täitur vallasvara arestimise akti, millega arestis võlgnikule kuuluva laeva. Arestitud laev asus taotluse esitamise ajal Vene-Balti Sadam OÜ territooriumil. 31.10.2018 kell 12.00 pidi toimuma laeva suuline enampakkumine, millega seoses oli täituri poole pöördunud kolm huvilist (Laskaridis Shipping Co. Ltd. esindajad kapten VS ja DL ning Shipson OÜ esindaja VR) ning avaldanud soovi laeva inspekteerimiseks ja varaga tutvumiseks 11.10.2018 kell 12.00. Võlgnik ei andnud laeva tehnilise seisukorra hindamiseks nõusolekut laevale sisenemiseks. 02.07.2018 andis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-10003 täiturile täituri abidele ja nendega koos olevatele isikutele õiguse sisendada nõusolekuta täiteasja nr 022/2018/1063 raames võlgniku valduses ja omandis olevasse laeva ning siseneda Osaühingu Vene-Balti Sadam sadama territooriumile. Kohtumäärus laevale sisenemiseks osutus vajalikuks, kuivõrd 18.07.2018 toimingu käigus nõudsid võlgniku omaniku esindajad kohtumääruse esitamist täitetoimingu läbiviimiseks. Võttes arvesse võlgniku varasemat käitumist (laevale sisenemise takistamine varaga tutvumise eesmärgil), oli täituril alust arvata, et huvilistega laeva sisenemine inspekteerimise ja varaga tutvumise eesmärgil võib osutuda võimatuks. Laskaridis Shipping Co. Ltd. esindajad kapten VS ja DL olid saabumas Eestisse viisa alusel. Enampakkumise edukaks läbiviimiseks oli vajalik, et huvilistel oleks võimalik määratud ajal laevale takistusteta sisendada ning viia läbi laeva inspekteerimine ja varaga tutvumine. Täituriga olid ühenduses olnud veel mitmed välismaiseid huvilised, kellele oli edastatud esialgne info müüdava vara kohta ja kes potentsiaalselt võisid enne enampakkumise toimumist avaldada soovi varaga tutvuda ja laeva inspekteerida. Arvestades, et enampakkumine pidi toimuma 31.10.2018, taotles täitur kohtult luba määrata varaga tutvumise perioodiks 11.10.2018–29.10.2018. Juhul kui potentsiaalsetel huvilistel õnnestub enne enampakkumist müüdava varaga tõrgeteta tutvust teha, siis kahtlemata aitab see kaasa enampakkumise õnnestumisele ning parima enampakkumise tulemi saavutamisele.

2.Harju Maakohus rahuldas 10.10.2018 määrusega täituri avalduse ning lubas täituril ja kohtutäituri abidel Viljo Konsap ja Sergei Volf ning nendega koos olevatel isikutel siseneda võlgniku nõusolekuta ajavahemikul 11.10.2018 kuni 29.10.2018 täiteasja nr 022/2018/1063 raames võlgnikku valduses ja omandis olevasse laeva ning siseneda Osaühingu Vene-Balti Sadam sadama territooriumile. Ruumide ja maatüki (sh laeva) läbiotsimist pidasid määruse kohaselt taluma ka isikud, kelle kaasvalduses või otseses valduses laev oli. Kohtumäärus hakkas kehtima ja kuulus viivitamatult täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Maakohus tõi välja, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt (tsiviilasjad nr 2-18-10003 ja 2-185390) on võlgnik teadlik tema suhtes algatatud täitemenetlusest nr 022/2018/1063 ning täitmisteade nimetatud täitemenetluses on võlgnikule kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga kätte toimetatud. Võlgnik vabatahtlikult nõuet täitnud ei olnud, millega oli takistanud täitemenetluse läbiviimist. Samuti ei ole võlgnik võimaldanud varaga tutvuda (võlgnik ei andnud nõusolekut laevale sisenemiseks). Arvestades Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10 tehtud lahendi p-s 10 väljendatud seisukohti, oli sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kohtu hinnangul oli täitur esitatud avalduses põhistanud võlgniku nõusoleku puudumise varale juurdepääsu tagamiseks. Maakohtu hinnangul takistas võlgnik varale juurdepääsu mittevõimaldamisega täituril vara müümiseks vajalike toimingute teostamist. Täiturile võib loa anda selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumidesse ostuhuvilisele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus oli kohtu hinnangul mh võlgniku huvides, sest võis kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega ka võla vähenemise).

Tsiviilasi nr: 2-18-15093 ajavahemiku jooksul. Kohus ei määranud laevale sisenemiste arvu ega kellaaegu, mil täitur koos kaaslastega laevale siseneda võib. Arvestades, et laev on juba arestitud ning laeval on keelatud sadamast ja Eestist lahkuda, on selline kohtu antud laiaulatuslik ja piisavalt täpselt määratlemata tingimustega laeva sisenemise luba vastuvõetamatu ning võlgniku huvide ja õigustega mittearvestav. Riigikohus on 29.12.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p-s 12 leidnud, et võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks ja on pidanud otstarbekaks määrata ruumidesse sisenemise aja teatava ajavahemiku täpsusega. Üksnes kuupäevades antud ajavahemiku kindlaks määrava loa andmine ei ole kooskõlas TMS § 28 lg-ga 2 ega seda sisustava vastava Riigikohtu praktikaga. Kohtu 10.10.2018 määrus võimaldab täituril laevale ilmuda sisuliselt ükskõik millisel kellaajal, sh öötundidel, kui täituril selline soov peaks esinema. Lisaks tuleb võlgniku hinnangul sellise "nõusolekuta sisenemise" loa andmisel käesoleval juhul arvestada arestitud vara, s.o merelaevaga, seotud erisustega. Laevale nõusolekuta sisenemise luba ei saa anda samadel alustel nt majja või korterisse nõusolekuta sisenemise loaga. Laeval kehtivad väga ranged tööreeglid ja -korraldus, sh konkreetne päevakava, vahiteenistus, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooniga rangelt paika pandud töö- ja puhkeaja reeglid. Muu hulgas kehtivad laeval erinevad väga reguleeritud ja detailsed ohutusnõuded (võimalik nt masinaruumis, kuhu ostuhuvilised kindlasti minna soovivad, kiivri kandmine, kõrvatroppide kandmine). Kohtu 10.10.2018 antud loa alusel suvalisel kellaajal ilmuv teadmata suuruses seltskond rikub seda korda ning päevakava, laeva ning laevameeskonna tavapärast töörutiini ning seab tõsise küsimuse alla laeval kehtivate ohutusnõuete täitmise, mille eest laeva meeskond, kapteniga eesotsas, vastutab. Kui suvalisel ajal saabub laeva korraga palju võõraid inimesi, ei ole tagatud nende ohutusnõuete täitmine, kuna laevameeskonnal pole olnud võimalust arvestada, millal ja kui palju isikuid laevale saabuvad. Laeva turvaplaanis on ohutuse tagamise nõudega rõhutatud vajadust laeval viibivate isikute (sh külaliste) identifitseerimist. Kohtu 10.10.2018 määruse valguses ei ole kuigi mõistlik, et täitur koos mitmete erinevate isikutega (kohtumääruses määramata, kui palju neid olla võib) koos ilmub vahemikus 11.– 29.10.2018 etteteatamata ajal laevale ja hakkab seal ülevaatust läbi viima. Võlgnik ei vaidle vastu kohtu määratud kuupäevade vahemikule, kuid kohus oleks pidanud oma 10.10.2018 määruses kindlaks määrama konkreetsed kellaajad, millal laevaga tutvuma minna saab, et mitte liialt laevameeskonda koormata ja laeva töörutiini häirida. Võlgniku hinnangul võiks selleks olla nt kellaaeg vahemikus 09.00–18.00 ehk küllalt tavapärane tööaeg. Sellisel juhul saab ka laevameeskond arvestada ning oma päevakava selliselt korraldada, et sellel vahemikul oleks keegi (eeldatavalt laeva juhtkonna liige) laeva pardal ning valmis laeva täituri ja teiste täituriga koos tulnud isikutega üle vaatama. Samamoodi peab laevale lubatavate isikute hulka piirama, määrates selleks maksimaalselt näiteks kolm inimest ühe korraga päevas, sest laeval on sadamas seismise ajal vähendatud meeskonda kuue liikmeni ja see paneb piirangu külaliste vastuvõtmise võimekusele. Kuna laeval on

Tsiviilasi nr: 2-18-15093 vähendatud isikukoosseis, mis vähendab nende meeskonnaliikmete (sh juhtkonna liikmete) arvu, kes liiga arvuka külaliste vastuvõtmisega tegeleda ja nende laeva reeglite täitmist järgida suudaks, on laevameeskonna tööaja planeerimine selles valguses veelgi olulisem. Lisaks peab kohus täiturit kohustama sadamat ja laeva enda ja temaga kaasas olevate isikute pardale tulemise soovist võlgnikku ja laeva vähemalt 24 tundi aega ette teavitama, et laevas kehtivate töö- ja ohutusnõuete täitmiseks ning võõraste vastuvõtmise ettevalmistamiseks oleks laevameeskonnal piisav ajavaru. See ei saa olla täiturile liiga koormav ülesanne, sest ilmselgelt lepitakse kokku ja planeeritakse potentsiaalsete laeva ostjate külastused laevale mingi ajaperioodi jooksul ette täituri ja nende isikute vahel. Teiseks jääb võlgnikule selgusetuks, miks oli täituril järjekordselt vaja kohtult taotleda luba laevale minemiseks, kui kohus on juba sarnase loa varem andnud, tehes 02.07.2018 tsiviilasjas nr 2-18-10003 määruse. Võlgnikule jääb arusaamatuks, milleks on täituril veelkord vaja laevale pääseda, kui 18.07.2018 on laeva tehniline ülevaatus juba tehtud. Nii täituril kui võimalikel ostuhuvilistel on võimalik laeva tehnilise seisukorra kohta saada laeva ülevaatuse käigus saadud infot täituri ja sissenõudja käest, kelle huvides peaks sellise info ostuhuvilistega jagamine samuti olema. Lisaks on täitur käinud laeval juba seda arestides, mistõttu tekitab tõsiselt arusaamatusi, miks on täituril vaja laeva nii palju külastada. Varasema kahe külastuse jooksul oleks täituril ja sissenõudjal pidanud kogunema piisavalt informatsiooni laeva seisukorra ja muude võimalike tähtsust omavate asjaolude kohta. Vastavalt TMS § 64 lg-le 1 pidi täitur võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks asjad üles kirjutama ning 18.07.2018 toimunud tehnilise ülevaatuse käigus pidid nii täitur kui sissenõudja saama väga põhjaliku ülevaate laeva seisukorrast. Eeldatavasti on eelneva kahe laeval viibimise käigus laeva ja selle juurde kuuluvat ka pildistatud, nii et ka fotomaterjalidest ei peaks laeva ostuhuvilistele tutvustamiseks puudust olema, mistõttu on kohus andnud TMS § 28 lg 2 alusel täiturile loa põhjendamatult.