A. S. hagi Alutaguse Valla (Iisaku Gümnaasiumi kaudu) vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
27.05.2019.a ja 14.06.2019.a.
Menetlusosalised
Hageja :
Hageja lepinguline esindaja:
Kostja:
Kostja lepinguline esindaja:
A. S. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Vandeadvokaat Silver Reinsaar (Advokaadibüroo Simson Straus, Tornimäe 2, Tallinn; e-post: [email protected]) Alutaguse Vald (Vallavalitsus, Tartu mnt 56, Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101 Ida-Virumaa; e-post: [email protected]) Iisaku Gümnaasium (Tartu mnt 62, Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101 Ida-Virumaa; e-post: [email protected]) Vandeadvokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta A. S. hagi rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
A. S. esitas 22.11.2018.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Iisaku Gümnaasiumi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja nelja kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise nõudes. Avaldaja taotles töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.10.2018.a.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis 25.02.2019.a. otsusega A. S. avalduse rahuldamata (töövaidlusasi nr 4-1/2402/18, tl 122-127).
3.A. S. esitas 27.03.2019.a. maakohtule hagi Iisaku Gümnaasiumi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 8240 eurot Maakohus võttis 02.04.2019.a. määrusega hagi menetlusse, luges A. S. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ning Iisaku Gümnaasiumi töövaidluskomisjonile esitatud vastuse kostja vastuseks maakohtule esitatud hagile. Kohus andis pooltele tähtaja omapoolsete seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks (tl 130).
HAGEJA NÕUE
4.Maakohtus jäi A. S. oma nõuete juurde: tuvastada hageja ja Iisaku Gümnaasiumi vahel 09.08.2018.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 31.10.2018.a.; mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja 3 kuu keskmise töötasu suuruses so summas 8 240 eurot (tl 3, 123, 200-201).
5.Hagiavalduse kohaselt asus A. S. tööle Iisaku Gümnaasiumi õppejuhina 13.08.2018.a. Koostöös õpetajatega käivitati uus õppeaasta. Uus direktor (Külli Guljavin) asus tööle septembrikuu keskpaigast. 25. oktoobril 2018.a. sai hageja ootamatult tööandjalt töölepingu ülesütlemise teate. Hageja informeeris sellest õpetajaid. Direktori käitumine ja hageja vallandamine tekitas kollektiivis üldise pahameele. Õpetajad kutsusid kokku koosoleku, kus plaanisid avaldada direktorile oma rahulolematust. Sellepeale sai hageja uue töölepingu ülesütlemise teate. Hageja leiab, et direktori käitumine oli alandav ning hageja väärikust riivav. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu enne katseaja lõppu ei olnud põhjendatud, tema täitis korrektselt talle ametijuhendi- ja töölepinguga määratud ülesandeid ja kohustusi. Hageja leiab, et lühikese aja jooksul (5 nädalat), mil direktor oli oma ametipostil, ei olnud tal võimalik hinnata hageja oskusi, võimeid, tervislikku seisundit ega isikuomadusi, mis on vajalikud õppejuhi ametiülesannete täitmiseks. Direktor ei teinud töötajale märkusi, etteheiteid ega hoiatusi ei suulises ega
kirjalikus vormis. Sisulise koostööni ei jõutudki. Ootamatu ja ebaeetiline töösuhte lõpetamine tõi hagejale kaasa tervisliku seisundi halvenemise (kroonilise astma ägenemise, depressiooni) ja elukvaliteedi languse. Hageja lisab, et tööstaaži on tal koolis kokku 29 aastat. Hageja on töötanud kõigi kooliastmete õpilastega, samuti täitnud varasematel aastatel Iisaku Gümnaasiumi õppejuhi ametikohustusi.
6.Hageja leiab, et põhjused mille tööandja on esile toonud, ei ole põhjendatud etteheited. Hageja esitas omapoolsed seisukohad kostja esile toodud juhtumitele, millele tuginedes tööandja leidis, et tööleping tuleb ebarahuldavate tulemuste tõttu lõpetada (tl 138141). Kuivõrd tööleping lõpetati enne katseaja lõppu, ei antudki hageja arvates töötajale võimalust oma sobivust ametikohale näidata. A. S. on seisukohal, et probleemid direktoriga oleksid olnud kõrvaldatavad ja lahendatavad kui katseaeg oleks kestnud lõpuni. Esitatud etteheited ei ole hageja arvates sellised, mis näitaksid, et ta üldse õppejuhi ametikohale ei sobi. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et hageja oma isikuomaduste ja tööalaste oskuste poolest õppejuhi ametikohale ei sobinud. Ei ole tegelikkuses olnud segadust asendustundidega nagu kostja on esile toonud. Tööandja kaalutlused töösuhte lõpetamisel ja töötaja sobivuse hindamisel peavad tuginema mingisugusele faktilisele baasile. Katseaeg ongi mõeldud selleks, et töötaja elaks töökohale sisse ja saavutaks tööks vajaliku vilumuse. Töölepingu ülesütlemise alust peab tõendama tööandja, aga seda tehtud ei ole.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata.
8.A. S. asus tööle Iisaku Gümnaasiumi õppejuhi (0,7 ametikohta) ja õpetaja (0,3 ametikohta) ametikohal alates 13.08.2018.a., mille kohta sõlmiti tööleping nr 33-2018. Töötaja suhtes rakendati katseaega 4 kuud. Töötaja kohustused õppejuhina on reguleeritud õppejuhi ametijuhendis ning ülesnded õpetajana õpetaja ametijuhendis. Kostja leiab, et A. S. täitis oma tööülesandeid valikuliselt ning enamasti direktoriga kooskõlastamata. Õppejuhi töös ilmnes tihti ebatäpsusi, tööülesandeid täideti pinnapealselt. Hageja enda sõnade kohaselt ei tundnud ta kooli tegevust reguleerivaid õigusakte ega pidanud seda ka oluliseks. Tööandja suulised ja kirjalikud korraldused jättis töötaja tihti täitmata, tööandja märkustele reageeris emotsionaalselt, kriitikat omaks ei võtnud. Kui tööandja juhtis töötaja tähelepanu sellele, et kui õppejuht ise suures mahus asendusõpetaja tööd teeb, ei jää tal aega õppejuhi ülesannete täitmiseks, vastas A. S., et tal on kõik tehtud, seevastu direktoril oma kohustused täitmata ning direktoril tuleb endal vaadata et oma töö tehtud oleks.
9.Kostja on vastuses (tl 31-39) toonud välja asjaolud, millele tuginedes tööandja leidis, et tööleping tuleb ebarahuldavate tulemuste tõttu lõpetada 18.09.2018 esitatud vigane tarifikatsioon, vaatamata direktori tähelepanu juhtimistele, ei parandanud vigu; ülesandele selgitada välja ja esitada direktorile ülevaade esitada kus ja kuidas planeerivad õpetajad kontrolltöid, ei reageerinud. S. S. selgituste kohaselt ei tahtvat õpetajad kontrolltäid vastavalt kehtivale korrale planeerida, vaid lepivad õpilastega ise aja kokku. Direktor juhtis õppejuhi tähelepanu sellele, et õpetajad ei saa kehtiva korraga vastuolus olevaid kokkuleppeid teha. 23.09.2018 teavitas A. S., et Innove 21.09.2018 saadetud kirja põhjal on koolil eksamite infosüsteemis 7. klassi tasemetööde administraator määramata. A. S. oli
vastava kirja saanud 13.09.2018, kuid oli selle osa kirjast jätnud tähelepanuta. Direktor palus 24.09.2018 helistada eksamite infosüsteemi abitelefonil täpsustamaks kas tasemetööde osas on koolil vajalik info edastatud ja 26.09.2018 saavad õpilased veebipõhise tasemetöö teha. Selgus, et A. S. ei helistanud ega täpsustanud, vaid vastas, et ei näinud selle mõtet. Seega jättis direktori korralduse täitmata. 26.09.2018 selgus vestlusest Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ettevõtliku kool koordinaatoriga, et Iisaku kool ei ole tema kirjadele vastanud (kiri ülesandega vaadata üle kooli kontaktid ning planeerida aeg arengunõustamiseks oli saadetud 18.09.2018). A. S. kinnitas, et on kirja saanud, kuid õpetajad ei soovi ettevõtliku kooli programmis osaleda, mistõttu kirjale vastamata. Õppejuhile selgitati, et kuna kool on 2018. aasta eest osalustasu maksnud, ei loobuta poole aasta pealt ning tegevused on vaja planeerida. Ülesanne jäi täitmata. 28.09.2018.a. esitas A. S. esildise õpetajatele asendustundide eest tasumiseks. Esildise võrdlemisel asendustundide tunniplaaniga ilmnesid vead. 30.09.2018 saatis direktor A. S.le ekirja palvega saata talle edasi vahetusõpilasi puudutav kiri. Ülesanne jäi täitmata 01.10.2018 korraldas A. S. algklasside mardilaada. Direktor juhtis tähelepanu sellele, et ürituste korraldamine on huvijuhi, mitte õppejuhi kohustus. Selle peale vastas õppejuht, et õpetajad ütlesid, et tema peaks seda tegema. 05.10.2018 tähistati õpetajate päeva. Õppetöö oli korraldamata hariduslike erivajadustega õpilaste ning pikapäevarühma osas. 08.10.2018.a. kuulis direktor õpetajate toas pealt õpetajate omavahelist vestlust, millest selgus, et õpetajad ei teadnud asendustundidest 09.10.2018 juhtkonna koosolekul sai A. S. ülesande koostada õppekäikude plaan ning esitada direktorile, ülesanne jäi täitmata. 16.10.2018 toimus õpetajate töökoosolek kus arutati korvpallisuuna käivitumist, sh õpilaste edasijõudmist õppetöös ning puudumisi. Õppejuhi tehtud esitluses esitatud andmed õpilaste puudumiste kohta ei vastanud tegelikkusele 07.10.2018 õpilaskodu jõusaalist kostis hommikul vali muusika, jõusaali kasutas A. S. selle eest tasumata. Tasu maksis hiljem. A. S. lisas, et direktor on nii ebameeldiv inimene, et igal hommikul peab seetõttu tund aega jõusaalis jooksma 17.10.2018 läks A. S. algklassidega teatrisse, majast puudumist Stuudiumi kalendrisse ei märkinud, direktoriga majast puudumine kooskõlastamata; 18.10.2018 juhtis haldusspetsialist direktori tähelepanu, et asendustundide tunniplaanis on direktorile määratud sel päeval 4 asendustundi. Kuna direktor tunde ei anna, ei osanud direktor ka ette näha, et peab jälgima asendustundide tunniplaani. A. S. ei informeerinud planeeritavatest asendustundidest. Selgituste nõudmisele vastas A. S., et miks direktor siis luba õpetajatel koolitustele minna. A. S. tegi ettepaneku tänada iga kuu kooli edukalt esindanud õpilasi, kuid jättis selle tegemata põhjusel et puuduvad vajalikud andmed. Õpilaste ja nende saavutuste nimekirja koostas kehalise kasvatuse õpetaja, kes oli nimekirja ka õppejuhile edastanud. Õppejuht jättis tähelepanuta.
10.Kostja märgib, et töösuhte lõpetamise põhjuseks olid märkimisväärsed puudujäägid õppejuhi töös. Õppejuht kinnitas ka ise, et koostöö direktoriga ei toimi. Tööandja ütles töölepingu üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu arvestades 15. päevast etteteatamistähtaega alates 09.11.2018 (ülesütlemise teade esitati 25.10.2018). Pärast õppejuhiga töölepingu ülesütlemist oli töö koolis oluliselt häiritud; õppejuht kogus igal vabal hetkel õpetajad enda ümber, häirides sel viisil õppetundide toimumist. Koolis töörahu taastamiseks lõpetas direktor õppejuhiga töölepingu 31.10.2018 ning maksis välja hüvitise etteatamistähtaja rikkumise eest 9 kalendripäeva ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - A. S. asus tööle Iisaku Gümnaasiumi õppejuhi (0,7 ametikohta) ja õpetaja (0,3 ametikohta) ametikohale alates 13.08.2018.a, mille kohta on sõlmitud tööleping nr 33-2018. Töötaja suhtes rakendati katseaega 4 kuud (tl 20-23, 72-75) - Tööandja ütles töölepingu üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu alates 31.10.2018.a. (tl 66, 46, 45, 42) ning maksis hüvitise etteteatamistähtaja rikkumise eest 9 kalendripäeva ulatuses.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli alust hagejaga sõlmitud tööleping katseajal üles öelda ja kas ülesütlemine vastas seaduse nõuetele. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peab ülesütlemine: tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (töölepingu seaduse (TLS) § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg 1) järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. A. S. on seisukohal, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu enne katseaja lõppu ei olnud põhjendatud, hageja täitis korrektselt talle ametijuhendi- ja töölepinguga määratud ülesandeid ja kohustusi. Hageja leiab, et lühikese aja jooksul (5 nädalat) ei olnud direktoril võimalik hinnata tema oskusi, võimeid, tervislikku seisundit ega isikuomadusi, mis on vajalikud õppejuhi ametiülesannete täitmiseks. Töötajale ei antud võimalust oma sobivust ametikohale näidata. Probleemid oleksid olnud kõrvaldatavad ja lahendatavad kui katseaeg oleks kestnud lõpuni. Tööandja esitatud etteheited ei ole sellised, mis näitaksid et töötaja üldse õppejuhi ametikohale ei sobi Kostja leiab, et A. S. täitis oma tööülesandeid valikuliselt ning enamasti direktoriga kooskõlastamata. Õppejuhi töös ilmnes ebatäpsusi, tööülesandeid täideti pinnapealselt. Õppejuht ei tundnud kooli tegevust reguleerivaid õigusakte ega pidanud seda ka oluliseks. Tööandja suulised ja kirjalikud korraldused jättis tihti täitmata, tööandja märkustele reageeris emotsionaalselt, kriitikat omaks ei võtnud. Kostja kinnitab, et otsus tööleping lõpetada oli kaalutletud (tl 173 pöördel, tl 36)
14.TLS § 86 lg 1 järgi võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi 4. lõike järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärk on TLS § 6 lg 1 järgi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Seega tuleb tööandjal töölepingut üles öeldes katseajal ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-169199/37 p 11)
15.Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ja 2). TLS § 95 lg 3 kohaselt TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause) (vt ka Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11).
16.Kostja esitas TLS § 86 lg 1 alusel hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 25.10.2018 (tl 66) ja 31.10.2018.a (tl 45) ning need toimetati hagejale kätte (tl 45, 46). Seega täidetud TsÜS § 69 lg 1 nõue. 25.10.2018 ülesütlemisavalduses on tööandja põhjendusena toonud, et tööandja hinnangul ei vasta hageja võimed ja isikuomadused tasemele, mis on vajalikud töölepingus kokku lepitud töö (õppejuhi töö) tegemiseks. 31.10.2018 ülesütlemisavalduse esitamist on kostja esindaja selgitanud hageja käitumisega pärast 25.10.2018.a. ülesütlemise kättesaamist (õpilastelt seletuskirja võtmine, õpetajate koosoleku kokkukutsumine, tl 36) ja töörahu taastamise vajadusega koolis. Kuigi esialgses, 25.10.2018.a. ülesütlemisavalduses, on teavitatud töösuhte lõpetamisest 09.11.2018.a., kuid töösuhe lõppes 31.10.2018.a. teate alusel 31.10.2018, on tööandja maksnud hagejale etteteatamistähtaja rikkumise eest hüvitise 9 kalendripäeva ulatuses. Seega täidetud TLS § 100 lg 5 nõue. Eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele).
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli TLS § 86 lg 1 järgi alus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda (materiaalsete eelduste tuvastamine). 17.1 Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda küll lihtsustatud korras, kuid eeltoodut on kohtu hinnangul väär tõlgendada selliselt nagu ei peaks tööandja ülesütlemist piisavalt põhjendama. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal saab olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine, st et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Vaidluse korral peab töötaja mittevastavust tõendama tööandja. Isikuomaduste all tuleb mõelda neid isikuomadusi, mille olemasolu on vastavalt ametikohal töötamiseks hädavajalik. Kui töötajale saab ette heita töökohustuste rikkumist või täitmata jätmist, on lõpetamise alus TLS § 88 lg 1 p 3 (vt ka Riigikohtu 11.06.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14) 17.2 Hageja leiab, et viie nädala jooksul ei olnud võimalik uuel direktoril õppejuhi sobivusele hinnangut kujundada ja anda. Hageja on siinkohal ebatäpne. Kui direktor tuli Iisaku Gümnaasiumi tööle septembri keskel 2018 ja töösuhe hagejaga lõppes 31.10.2018, hõlmab ajavahemik 7-8 nädalat. Kohus möönab, et ajavahemik on suhteliselt lühike, so alla poole katseaja kestusest, kuid eeltoodu ei välista kohtu hinnangul tööandja õigust /võimalust öelda töötajaga sõlmitud
tööleping üles kui tööandja jaoks on ilmne, et katseaeg oma eesmärki ei täida ning koostöö jätkamine võimalik ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja arvamus nagu ei oleks talle antud võimalust oma sobivust ametikohale näidata ning probleemid direktoriga oleksid olnud kõrvaldatavad ja lahendatavad kui katseaeg oleks kestnud lõpuni, on hüpoteetiline. 17.3 Katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Katseajal olev töötaja ei saa tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele) (vt Riigikohtu 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9199 p 11) Töötaja vastavuse hindamine on tööandja pädevuses. Osapooltel on võimalus jõuda katseajal selgusele, kas selline suhe vastab nende tahtele või mitte. Töötaja enda veendumus oma suutlikkuses varasemale töökogemusele (sh õppejuhi ja direktori kohusetäitjana, tl 85) ning varasemale harjumusele tuginedes ei pruugi igal juhul olla vastavuses iga uue tööandja eesmärkide ja huvidega. 17.4 Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja etteheited (tl 31-39) ei ole eraldi võetuna käsitletavad puudustena, mis annaksid tunnistust sellest, et töötaja oma ametikohale ilmselt ei sobi. Küll aga kogumis iseloomustavad need kohtu hinnangul töötaja suhtumist tööandja juhistele, suunistele, tähelepanekutele (kas ja kuivõrd töötaja tööandjalt saadud tagasisidet oluliseks peab, sellele reageerib ning oma tegevuses arvestab), pealiskaudsust oma töö planeerimisel, vajakajäämisi koostöövalmiduse osas ja omavad seega tähendust hindamaks, kas töötaja isikuomadused ja oskused tööandja nõutud tasemele. Hageja töölepingu lisaks olevale õppejuhi ametijuhendi p 1.4 sätestab millistest õigusaktidest ja kelle suulistest ja kirjalikest korraldustest (kooli direktori, p 1.4.3) õppejuht oma töös juhindub. A. S. kinnitas kohtuistungil 27.05.2019, et oli oma töökohustustest teadlik ning sai aru, mida direktor temalt ootab (tl 163). Tegelikkusele ei vasta hageja väited, et töötamise ajal ei teinud direktor talle ei suulisi ega kirjalikke märkusi. Toimiku materjalidega on tõendatud, et ebatäpsustele on hageja tähelepanu juhitud korduvalt (98-102). Hageja sai tööandjalt tagasisidet e-kirjaga või koosolekutel. Põhjendatud on tööandja etteheited asendustundide planeerimise osas (ametijuhendi p 3.4, 3.5); ei teavitatud asendusõpetajaid õigeaegselt (nt direktor ei olnud eelnevalt teavitatud asendustundidest, tl 201), õppejuht andis kuu jooksul septembris 35 asendustundi, oktoobris 44 tundi (tl 64-65, 33-34). Hageja tunnistas ise, et asenduste määramine oli keeruline, kuivõrd õpetajad käisid tasemeõppes ja koolitustel (tl 163) Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja E. Välimets märkis, et õpetajate ja õppejuhi koostöö sujus väga hästi, probleeme ei olnud, töökorraldus oli paigas. Segadust, mis tööelu oleks häirinud ei olnud. A. S. nii isikuomadused kui tööalased oskused olid sobivad et õppejuhi ülesandeid täita. Sisuliselt käivitas uue kooli (tl 199-200). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja väidetes selles, et õppejuhi ja töötajate omavahelised suhted olid probleemideta. Eeltoodu ei kinnita aga seda, et õppejuhi oskuste tase ja isikuomadused vastasid tööandja nõuetele ja ootustele.
18.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole piisavalt oma järeldust hageja katseaja negatiivse tulemuse kohta piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Kohus on seisukohal, et kostja on piisavalt detailselt välja toonud, kirjeldanud ja tõendanud asjaolusid, mis kogumis viisid otsuseni töösuhe üles öelda enne katseaja lõppu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (tl 31-39, 41, 57-65, 83-84, 87-97, 98-101). Olukorras, kus töötaja käitumine /reaktsioon annab mõista, et ta ei pea vajalikuks reageerida direktori kõigile tähelepanekutele /juhistele, vaid teeb seda valikuliselt oma äranägemise järgi, on kohtu hinnangul põhjendatud kostja järeldus, et töötaja (hageja) tööülesannete täitmine, tööstiil- ja harjumused osutavad sellele, et tema oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel. Hageja esitas igale kostja välja toodud etteheitele omapoolse selgituse (tl 138-140), kuid kohus on seisukohal, et väljakujunenud olukorras, kus ilmselgelt kooli juhi ja õppejuhi omavaheline koostöö ei toimi, omavahelist usaldust ei ole, mida kinnitasid nii direktor kui hageja (tl 108-113), on kohtu hinnangul tööandjal piisav põhjus töölepingu ülesütelmiseks katseajal. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping üles öelda. Hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.