Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Meeli Kaur ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
11.07.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-13588
Tsiviilasi
PS eestkoste pikendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2018 määrus eestkoste pikendamiseks
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
PS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik PS (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Viktoria Soosaar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta PS määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 23.05.2018 määrus muutmata.
2.Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jätta menetluskuluna puudutatud isiku PS kanda ning ülejäänud määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Harju Maakohtu 10.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-13588 on seatud PS (puudutatud isiku) üle eestkoste ja määratud eestkostjaks Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (eestkosteasutus) kuni 09.06.2018. Harju Maakohtu 15.03.2018 määrusega algatas kohus omal algatusel hagita menetluse puudutatud isiku eestkoste pikendamiseks. 22.03.2018 kuulas Viru Maakohus erinõude korras ära puudutatud isiku tema viibimiskohas. Puudutatud isik leidis, et eestkoste pikendamine ei ole vajalik. Ta selgitas, et igakuiselt teeb pisitehinguid 200 euro ulatuses, kui käib poes oste tegemas. Tema tunneb rahatähti ja saab aru, palju kaup maksab ja palju tagasi peaks saama. Valimas ei käi, kuna on xxxxxxxx riigi kodakondsusega. Ta avaldas soovi, et tahab endale osta korterit, milleks tal on raha olemas. Ära kuulati ka hooldusjuht, kelle sõnul käib puudutatud isik poes koos saatjaga, kuna muidu ostaks puudutatud isik taas alkoholi (kanget õlut). Muidu on piisvalt haritud, adekvaatse käitumisega ja võimeline ise tehinguid tegema. Puudutatud isik suitsetab palju ja enamus kuu raha kulub suitsule. 11.04.2018 ja 18.05.2018 esitas eestkosteasutus seisukohad, milles pidas vajalikuks seatud eestkoste ja senise eestkostja volituste pikendamist. Puudutatud isikul diagnoositi xxxxxxxx. Tema tervislik seisund ei ole muutunud ning ta ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema, v.a toidupoes igakuiselt kuni 200 euro ulatuses pisitehingute tegemisega. Puudutatud isiku mälu, intellekt, tähelepanu- ja kontsentratsioonivõime on langenud. Haigusteadvus puudub, arusaamist ravivajadusest ei ole. Eestkosteasutus tõi välja, et puudutatud isik ei suuda ennast esindada ja ei ole võimeline osalema õigusdokumendi koostamisel. Piiratud teovõimega isiku huvid ja õigused vajavad kaitset ning seda tema igapäevase elu korraldamisel. Eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kuna ei olnud teada sobivat eestkostja kandidaati, siis palus eestkosteasutus määrata ennast jätkuvalt eestkostjaks. Eestkosteasutus pidas võimalikuks lubada puudutatud isikul pisitehingute tegemine 200 euro ulatuses. 30.04.2018 kohtule saabunud ekspertiisiaktis leidis psühhiaater Georgi Belotserkovski, et puudutatud isikul esineb xxxxxxxx, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest, sh abielusõlmimise jm perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, aru saada või neid juhtida. Ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid, v.a pisitehingud, langetama otsuseid ja oma elu korraldama. Viimase viie aasta jooksul ei ole tema seisund oluliselt paranenud. Xxxxxxxx seisund ei võimaldanud psühhiaatri hinnangul puudutatud isikul osa võtta kohtuistungist, kuid teda oli arsti arvates võimalik ära kuulata tavakeskkonnas. Puudutatud isik vajas psühhiaatri hinnangul eestkostjat viieks aastaks. 11.05.2018 esitas puudutatud isikule määratud esindaja seisukoha, milles toetas eestkoste pikendamist ja senise eestkostja jätkamist. Samas pidid esindaja valikuks taastada isikule õigus teha pisitehinguid.
ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS
2.Harju Maakohus pikendas 23.05.2018 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku üle seatud eestkostet ja määras tema eestkostjaks eestkosteasutuse. Määruse kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava
Tsiviilasi nr 2-13-13588 varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks määrati puudutatud isiku esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kohus laiendas puudutatud isiku iseseivalt tehingute tegemise õigust ning lubas puudutatud isikul teha pisitehinguid igakuiselt kuni 200 eurot. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäi Eesti Vabariigi kanda. Kohus, ära kuulanud puudutatud isiku, puudutatud isikule määratud esindaja ning eestkosteasutuse seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leidis, et eestkoste pikendamine oli põhjendatud. Asja lahendamisel juhindus kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 202–207, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-test 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 524–526, 528 ja 530. Kohus leidis, et puudutatud isiku psüühiline tervis ei võimalda tal oma elu iseseisvalt korraldada, teha tehinguid, v.a pisitehingud, oma tsiviilõigusi kaitsta ega endale vajalikku ravi tagada. Isik oli teadvusel, ajas, kohas, isikus ja situatsioonis orienteeritud. Tema haiguskriitika oli nõrk. Puudutatud isikul esinev xxxxxxx on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 27 (II kd tl 169–172). Eestkoste vajadust kinnitasid mh teiste menetlusosaliste seisukohad. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et puudutatud isikul oli piiratud teovõime. Tema huve ei olnud võimalik kaitsta volituse andmise ega perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkostet tuli pikendada. Samas oli kohtu hinnangul alus laiendada eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust ning eestkostja ülesanneteks tuli jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine, v.a pisitehingud kuni 200 eurot kuus, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kuna puudutatud isikul puudusid lähedased isikud, kes oleks nõustunud täitma eestkostja ülesandeid, siis tuli määrata eestkostjaks senine eestkostja.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Puudutatud isik esitas 29.05.2018 määruskaebuse maakohtu määrusele, mida täiendas 25.06.2018. Määruskaebuses palub puudutatud isik maakohtu määruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt peab kohtulahend olema seaduslik ja põhjendatud. Puudutatud isiku hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu otsus talle eestkoste seada ja tema soovib vaidlustada eestkoste seadmist täies ulatuses. Puudutatud isik ei nõustu eestkoste seadmisega põhjusel, et ta tahab ja suudab ise oma elu korraldada. Ta kinnitas esindajale, et käib ise poes. Tehingutest ja nende tagajärgedest saab aru. Puudutatud isik ei ole käinud valimas, kuna tal puudub huvi poliitika vastu. Eeltoodu ei saa olla eestkoste seadmise põhjuseks. Puudutatud isik on viibinud xxxxxxxx Hooldekodus ööpäevaringsel erihooldusel kinnises asutuses, kuna olid teatud käitumisprobleemid hooldusasutuses, aga nüüd ei ole enam probleeme. SA xxxxxxx Haigla hooldusjuhi kinnitustel on puudutatud isik momendil adekvaatse käitumisega ja on võimeline ise
Tsiviilasi nr 2-13-13588 tehinguid tegema ning saab tehingute sisust aru. Maakohus ei ole eeltoodut kohtulahendi tegemisel arvesse võtnud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks kohus eeldab isiku senise käitumise muutumist eestkoste lõpetamisel. Kohtumaterjalidest nähtub, et SA xxxxxx Haigla hooldusjuht on praeguses asjas kinnitanud, et puudutatud isik võtab hetkel ravimeid ning tema käitumine on kontrolli all. Puudutatud isikul on olemas rahalised vahendid, mida hetkel käsutab eestkosteasutus. Puudutatud isikul on soov soetada endale korter või tuba xxxxxxx, kuhu asuda elama. Pangakaardile kehtestaks tema limiidi, et raha mitte üleliia raisata ja et keegi ei saaks kaarti kuritarvitada. Puudutatud isiku kinnitusel ei ole muid probleeme tervisega peale xxxxxx, mis on kontrolli all. Vajalike igapäevaste toimingutega saaks puudutatud isik hakkama, sh raha puudutavates asjades, nt toiduainete ja esmatarbevahendite ostmisel, eluaseme kulude tasumisel. Ta suudab ise oma varalisi õigusi ja huve kaitsta. Puudutatud isik kinnitas esindajale, et tal on olemas ID-kaart ja alaline elamisluba. Kohus leidis alusetult, et puudutatud isikule eestkoste seadmine on põhjendatud juba ainuüksi sellepärast, et tal on raske xxxxxxx, mis tehti kindlaks kohtupsühhiaatriaekspertiisiga. Puudutatud isiku sissetulekuks on pension ja ta sooviks elama asuda xxxxxxx soetatavale elamispinnale. Asjaolu, et isikul diagnoositi xxxxxxxx, mis on ravimitega kontrolli all hoitav, ei saa olla piisavaks põhjenduseks eestkostevajaduse hindamisel. Eestkostjat määrates tuli eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
4.Eestkosteasutus ei toeta puudutatud isiku määruskaebust ja leiab, et see tuleks jätta rahuldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
7.1.Esmalt märgib kolleegium, et eestkoste puudutatud isiku üle on seatud juba 10.06.2013 kohtumäärusega, mis on jõustunud. Eestkoste pikendamisel pidi kohus eelkõige kontrollima, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada (PKS § 203 lg 4). Kolleegiumi hinnangul on maakohus seda praegusel juhul ka teinud ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
Tsiviilasi nr 2-13-13588
7.2.Riigikohus on 23.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15 (p 14) leidnud, et kohus peab pärast isikule eestkostja määramist hoolitsema selle eest, et isiku üle seatud eestkoste ei kestaks kauem kui vajalik ning eestkostja ülesanded vastaks isiku eestkostevajadusele. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Puudutatud isik ei ole toonud määruskaebuses kohtu ette asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et esines alus eestkostetava üle eestkoste pikendamata jätmiseks PKS § 203 lg 4 mõttes. Maakohus on eestkoste pikendamisel järginud nii TsMS-is kui ka PKS-is sätestatut.
7.3.Kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on teinud menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ning hinnanud õigesti kogutud tõendeid ja seisukohti. Kõikide asjas esitatud arvamuste järgi on eestkoste pikendamine vajalik. Maakohus on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (II kd tl 168172) ja asjas esitatud seisukohtade põhjal õigesti tuvastanud, millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik psüühikahäirest hoolimata oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Sellega on maakohus hinnanud, millises ulatuses on eestkostetav võimeline iseseisvalt hakkama saama.
7.4.Kolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et puudutatud isik saab hakkama ilma eestkostjata. Eestkostetava arvamus, et ta saaks iseseisvalt hakkama, ei ole põhjendatud. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (II kd tl 168-172) nähtub, et puudutatud isik ei ole võimeline täielikult oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Tal esineb tahte-tundeelu defekt, mis piirab tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust aru saada, oma käitumise juhtimist ning oma tegude kaugtagajärgede mõistmist. Tal esinevad piirangud sotsiaalsele toimetulekule. Seega on puudutatud isiku suhtes õigustatud lubada tal vaid pisitehingute (kuni 200 eurot) tegemine. Sellisel seisukohale on jõudnud ka eestkosteasutus (II kd tl 193) ning puudutatud isiku esindaja (II kd tl 176-177). Pisitehingute tegemisest ei piisa varaliste õiguste ja huvide kaitseks ning täielikuks elukorralduseks. Puudutatud isikul on olemas eestkostevajadus. Maakohus on seega õigesti hinnanud puudutatud isiku eestkostevajadust ning sellega lahendi tegemisel arvestanud.
7.5.Kohus nõustub, et ainuüksi psüühikahäire olemasolu, ei ole piisav põhjendus eestkoste seadmiseks. Samas on maakohus menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et selle haiguse tõttu ei suuda puudutatud isik kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mistõttu ei suuda ta täielikult iseseisvalt hakkama saada.
7.6.Asjaolu, et puudutatud isik ei käi valimas, kuna tal puudub huvi poliitika vastu, ei ole asjakohane argument eestkoste määramise üle otsustamisel. Maakohus ei ole selle alusel eestkoste pikendamist ka otsustanud.
7.7.Määruskaebuses on iseenesest õigesti märgitud, et eestkostjana tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (PKS §-d 204 ja 205). Samas on maakohus vaidlustatud määruses hinnanud mh seda, kas on olemas puudutatud isikule lähedasi isikuid, kes nõustuksid täitma eestkostja ülesandeid.
Tsiviilasi nr 2-13-13588 Maakohus on tuvastanud, et selliseid isikuid ei ole. Ka määruskaebusest ei nähtu, et sellised isikud (eestkostja kandidaadis) oleksid tegelikult olemas.
8.Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kolleegium menetluskuluna TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ning ülejäänud määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.
9.TsMS § 528 lg 1 ja § 532 lg 1 järgi võib määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus
10.Seoses kohtunik L. Arraku korralise puhkusega asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 18 kohtunik M. Kaur. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.