Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
ASi määruskaebus Avaldaja (võlgnik): AS (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isikud (võlausaldaja): Swedbank AS, lepinguline esindaja Külli Reinfeld Puudutatud isik II (võlausaldaja): kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik III (võlausaldaja): Omaraha OÜ, lepinguline esindaja Andrus Post Puudutatud isik IV (võlausaldaja): ERA Liisingu Inkassoteenused AS, lepinguline esindaja Kristjan Vahar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2019 määrus ja saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avalduse asjaolud
1.Harju Maakohtu 11.04.2013 määrusega kuulutati välja ASi (avaldaja, võlgnik) pankrot. 20.11.2013 määrusega lõpetas kohus avaldaja pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma
võlgnikku ennast. Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldajate Omaraha OÜ nõue 1687,89 eurot, Swedbank AS-i nõue 14 446,68 eurot, kohtutäituri Elin Vilippus nõue 1485,82 eurot ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-i nõue 263 eurot. 01.12.2018 esitas võlgnik taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 15.01.2019 toimus võlgniku ärakuulamine. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et viibis lapsehoolduspuhkusel, misjärel töötas xxxxxxxx AS-s, kuid hetkel on ta uuesti lapsehoolduspuhkusel. Xxxxxxxxxxxx AS-s töötades tasus võlgnik osa võlgadest. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, kuid elatisraha ei ole teiselt vanemalt välja mõistetud. Hetkel on võlgniku sissetulekuks lastetoetus kolme lapse pealt ja vanemapalk kokku 1500 eurot. Võlgnik elab koos laste ja oma emaga, kellele ta maksab igakuiselt kommunaalkulusid ja üüri. Ärakuulamisel kohustas kohus võlgnikku esitama oma pangakontoväljavõtted perioodi 23.11.2017 kuni 15.01.2019 osas. 15.01.2019 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. 15.01.2019 esitas võlgnik ärakuulamisel nõutud pangakonto väljavõtted. Võlausaldajal Omaraha OÜ puudusid vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele, talle on tasutud 322,71 eurot. Võlausaldaja Swedbank AS palub menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võlausaldajale terve kohustustest vabastamise menetlusel kestel ühtegi väljamakset teinud ning on süüliselt jätnud täitmata pankrotiseadusest tulenevad kohustused. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on tasunud märkimisväärseid summasid teistele võlausaldajatele, kes ei ole isegi käesolevas pankrotimenetluses võlausaldajateks ning täitnud kolmanda isiku rahalisi kohustusi. Lisaks nähtub, et võlgnik on ostnud märkimisväärsetes summades kaupu erinevatest ehitus- ja mööblipoodidest, mis tõendab, et võlgniku majanduslik olukord ei ole eriti raske. Võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused AS leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada, alternatiivselt jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole teostanud võlausaldajale ühtegi väljamakset ega põhistanud, mida ta on teinud tulutoovama tegevuse leidmiseks. Võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas ei esitanud.
Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus lõpetas 11.03.2019 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
7.Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on tahtlikult rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
8.Võlgnik jättis täitmata PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kohustustest vabastamise menetluse kestel töötas võlgnik 4 esimest aastat ettevõttes Xxxxxxxxxxxx AS ning viimase aasta on viibinud lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku esitatud aruannetest
nähtuvalt oli tema töötasu igakuiselt muutlik, näiteks 2014. aastal oli see 229 kuni 686 eurot. Võlgnik väitis, et tal ei ole olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vahendeid. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Maakohtu hinnangul ei saa mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada aastaid samal töökohal töötamist sellises vahemikus ja suuruses varieeruva kuutasu eest. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud lisatöö või püsiva ja tasuva töökoha otsimiseks. Võlgnik ei ole esile toonud ka ühtegi asjaolu, mis õigustaksid tema võimatust tulutoovamat tööd otsida.
9.Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab asjaolu, et võlgnik tegi ühele võlausaldajale Omaraha OÜ-le väljamakseid kokku 322,71 eurot, kuid teistele võlausaldajale ei teinud võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi makset võlgnevuse katteks. Sellega eelistas võlgnik ühte võlausaldajat teistele ja kahjustas teiste võlausaldajate huve. Lisaks nähtub võlgniku pangakonto väljavõtetest, et võlgnik on tasunud märkimisväärseid summasid võlausaldajatele, kes ei ole käesolevas pankrotimenetluses võlausaldajateks. Samuti nähtub võlgniku pangakonto väljavõtetest, et võlgnik on täitnud kolmanda isiku rahalisi kohustusi, jättes seejuures enda kohustused täitmata.
10.Lisaks rikkus võlgnik kohustust viivitamatult teatada kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Võlgniku väitel on tema igakuised sissetulekud niivõrd väikesed, et tal ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Samas nähtub võlgniku kontoväljavõtetelt märkimisväärses suuruses maksed erinevates mööblipoodides ja ilusalongides. Näiteks tasus võlgnik vahemikul 22.08.2018 kuni 21.12.2018 xxxxxxxxxx ilukliinikule kokku 1239 eurot. Vahemikus 22.06.2018 kuni 12.01.2019 kulutas võlgnik erinevates mööblipoodides ja –salongides kokku 951,08 eurot. Võlgnik ei selgitanud, milliste rahaliste vahendite arvelt ta eeltoodud makseid teostas. Lisaks tekitas maakohtule küsimusi võlgniku vanemahüvitise suurus (1022 eurot), mis ei vasta võlgniku deklareeritud sissetulekule (680 eurot) ning mis koos eeltooduga tekitas põhjendatud kahtluse, et võlgnik on teeninud varjatud tulu.
11.Lisaks ei esitanud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohtule korrektset aruannet, millest nähtuks võlgniku PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste nõuetekohane täitmine. Vaatamata kohtu ja võlausaldajate korduvatele pöördumistele võlgniku poole saamaks informatsiooni võlgniku töökoha, tulutoovama töökoha leidmise, sissetuleku, vara ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta, esitas võlgnik kohtule nõutud dokumendid osaliselt ja puudulikult ilma piisavate selgitusteta. Määruskaebus ja selle põhjendused
12.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada taotlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
13.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui määras võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kuna maakohus ei veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Võlgnik ei valda eesti keelt ja tal puuduvad ka vajalikud teadmised.
14.Maakohtu seisukoht, et võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab asjaolu, et võlgnik tegi Omaraha OÜ-le, on ebaõige ja meelevaldne. Võlgnikul puuduvad vajalikud oskused ja teadmised, mistõttu ta ei osanud jagada raha õigesti.
15.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et võlgnik rikkus oma kohustusi sellega, et töötas aastaid samal töökohal. Maakohus ei arvestanud olulise asjaluga, et võlgnikul oli 2 alaealist last.
16.Kolmanda isiku rahaliste kohustuste täitmise osas selgitas võlgnik maakohtule, et tema sugulased andsid talle raha selleks, et tema täidaks kohustusi nende eest, kuna sugulastel selline võimalus puudus ning kohustused kolmandate isikute eest oli täidetud sugulaste raha eest. Maakohus jättis need selgitused põhjendamatult arvestama ja uurimata. Maakohus ei nõudnud võlgnikult tõendeid selle asjaolu tõendamiseks.
17.Maakohus jättis tähelepanuta olulise asjaolu, et võlgnikul oli 2 alaealist last ja 04.01.2018 sündis ka veel kolmas laps. Maakohus jättis arvestamata, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei saa võlgniku sissetulekut arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust ning täiendavalt, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Seega võlgnik ei pidanud maksma võlausaldajatele raha, kuna tema sissetulek oli vähem kui 1000 eurot (500 + 166,7 + 166,7 + 166,7). Sellest tulenevalt on põhjendamatud kõik maakohtu põhjendused ja etteheited, et võlgnik pahatahtlikult ei maksnud võlausaldajatele raha. Menetluse edasine käik
18.ERA Liisingu Inkassoteenused AS ja Swedbank AS paluvad määruskaebuse rahuldamata jätta.
19.Omaraha OÜ nõustub määruskaebuse rahuldamisega.
20.Kohtutäitur Elin Vilippus oma seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib PankrS § 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
24.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses
ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kolleegium leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses jälgitavalt tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 ning § 175 lg-s 4 sätestatud kohustusi.
25.Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta, samuti oma sissetulekute ja vara kohta.
26.PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kui võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik tõendab, et ta on täitnud võlgniku kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.
27.Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel koosmõjus PankrS § 175 lg-ga 4 võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus heitis võlgnikule ette PankrS § 173 nimetatud kohustuste rikkumist, s.o ebapiisava sissetuleku teenimist ja tulutoovama töö mitteotsimist, samuti sissetulekute varjamist. Lisaks märkis maakohus, et võlgnik kohtles võlausaldajaid ebavõrdselt, tehes väljamakseid üksnes ühele neist ja teistele võlausaldajatele ei teinud ühtegi makset, ning tegi ülekandeid kolmandatele isikutele, kahjustades sellega võlausaldajaid. Maakohtu määruse põhjendustest võib aru saada, et kohus heitis võlgnikule ette ka teabe andmise kohustuse rikkumist.
28.PankrS § 175 lg-s 1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kaalutlusotsus peab põhinema asjas kogutud tõenditega tuvastatud asjaoludel ja kohus ei tohi ületada diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates keeldus maakohus määruses toodud põhjendustel ennatlikult võlgniku kohustustest vabastamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide põhjal siiski võimalik hetkel järeldada, et võlgnik oleks PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve või keeldunud PankrS § 175 lg-s 4 nõutud teabe andmisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses kohalduvad hagita
menetluse põhimõtted, sh uurimispõhimõte. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Maakohus on ebapiisavalt rakendanud ja ka rikkunud uurimisprintsiipi ning kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8, § 436 lg 1 ja § 465 lg 2 p 8).
29.Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetab kohus võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi (PankrS § 172 lg 3). Kohustustest vabastamise menetluse lõpuks peab usaldusisik esitama kohtule aruande (PankrS § 172 lg 4).
30.Maakohus määras PankrS § 172 lg 6 järgi 20.11.2013 määrusega usaldusisikuks võlgniku enda (I kd, tl 118 – 120). Seejuures ei nähtu nimetatud määruse põhjendustest, et kohus oleks kontrollinud võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Viidatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on 02.11.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 (p 18) selgitanud, et kui kohus määrab mõjuval põhjusel võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Usaldusisiku roll võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega.
31.Toimikust nähtuvalt esitas võlgnik pärast iga maakohtu vastava korralduse saamist vastuse oma varalisest olukorrast ja ka pangakonto väljavõtted (I kd, tl-d 137, 143, 150 – 152, 160 – 270, II kd, tl 35 – 37, 42 – 51). Vajalike andmete ja selgituste esitamata jätmise kohta etteheite tegemisel pidi maakohus arvestama võlgniku isikuga, kellel puuduvad oskused ja kogemused. Seega pidi maakohus täiendavalt kontrollima, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt oma usaldusisiku ülesannetega hakkama. Maakohus pidi võlgniku esitatud vastuseid hinnates mõistma, et aruandekohustuse sisu ja ulatus jäi tõenäoliselt usaldusisikuks sobimatule võlgnikule ebaselgeks ja võlgnikule on ilmselt usaldusisiku kohustuste täitmine ülejõukäiv. Maakohus on küll kord aastas saatnud võlgnikule meeldetuletuseks kirja seaduses nõutud andmete esitamiseks, kuid
ei ole täiendavalt selgitanud, milliseid andmeid ja tõendeid tuleb võlgnikul oma aruandekohustuse täitmiseks esitada. Maakohus ei selgitanud vajadust esitada asjaolud, kelle kohustusi ja mis ulatuses võlgnik täidab. Maakohus peab asja uuel lahendamisel selgitama, et tuleb täpsustada, millistele võlausaldajatele ja milliste kohustuste katteks on seni tasutud ning esitada selle kohta ka vastavad tõendid. Samuti tuleb täpsustada pangakonto väljavõtetelt nähtuvaid ülekandeid kolmandatele isikutele. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline täiendav selgituskohustus vajalik, arvestades, et usaldusisiku ülesandeid pidi täitma võlgnik ise.
32.Kui maakohus leiab, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, on tal võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja määrata teine usaldusisik (PankrS § 172 lg 5). Kui võlgnik jätkab ise usaldusisiku kohustuste täitmist, siis tuleb maakohtul järelevalve teostamisel selgelt eristada võlgniku kohustusi võlgniku ja usaldusisiku rollis. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes need rikkumised, mis võlgnik paneb toime võlgniku rollis.
33.PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumist ei ole maakohus jälgitavalt põhjendanud, sellega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat kohtumääruse põhjendamise kohustust. Maakohtule tekitas küsimusi võlgnikule makstava emapalga suurus. Kui võlgniku selgitus ärakuulamisel ei olnud piisav ja maakohtul oli menetluse jätkudes kahtlus, et võlgnik siiski sai muud sissetulekut, mille kohta ta kohtule andmeid esitanud ei ole ja mille arvelt võis olla võimalus teha väljamakseid võlausaldajatele, siis saab kohus selle kohta ise andmeid ja tõendeid koguda (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 13). Maakohus ei tuvastanud selgelt, millist tulu või vara võlgnik varjas. Kui kohus tuvastab võlgniku kontole tehtud ülekanded, mida võlgnik ei ole määratlenud oma tulu või varana, tuleks kohtul nõuda võlgnikult lisaselgitusi ja -teavet selle kohta, miks ei pea võlgnik kontole laekunud raha enda varaks. Võlgnikul tuleb tõendada, et tegemist ei ole temale kuuluva rahaga või miks ei kuulu see võlausaldajatele väljamaksmisele. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Ainuüksi kahtlustest ei piisa, et heita võlgnikule ette tulude varjamist.
34.Võlgnik on määruskaebuses õigesti märkinud, et maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et võlgnikul on ülalpeetavad. Võlgnikul on õigus jätta PankrS § 173 lg 5 alusel usaldusisikule üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. PankrS § 173 lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teisiti. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on reguleeritud TMS §-s 132. Selle paragrahvi esimese lõike järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 järgi. Seega olukorras, kus võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi, võib ta töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg-d 1 ja 2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5), või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrus tsiviilasjas nr
3-2-1-124-16, p 13.2). Ülejäänud tulu arvelt tuleb võlgnikul täita pankrotivõlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid osas, mille ulatuses võlausaldajal jäi pankrotimenetluses raha saamata. PankrS § 173 lg-s 4 nimetatud kohustuse rikkumiseks peaks kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik jättis endale tulust suurema osa kui seaduse või kohtumäärusega ette nähtud. Neid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
35.Eelmärgitut arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul hetkel alus teha tõsikindlat järeldust, kas on võimalik võlgnikku kohustustest vabastada või mitte. Ringkonnakohtu arvates võib olla maakohtul põhjendatud kaaluda PankrS § 175 lg 51 alusel menetluse pikendamist ja menetluse jätkumisel teise usaldusisiku nimetamist. Kui kohtu hinnangul saab võlgnik usaldusisiku ülesannetega hakkama, tuleb kohtul kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku ülesandeid nõuetekohaselt. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ning saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise või menetluse pikendamise otsustamiseks. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
36.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi ja kohustustest vabastamise menetlus jätkub, siis ei ole käesolev määrus menetlust lõpetav lahend. Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamisel.
37.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.