XX hagi Elektrilevi OÜ vastu valduse rikkumise lõpetamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek (e-postXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63, Tallinn 12915), lepinguline esindaja Heli Raudkivi (e-post XXX)
Istungi toimumise aeg
30.05.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 17.12.2018 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Mõista XX-lt Elektrilevi OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulude katteks kokku 850 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-5536 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XX (hageja) esitas hagi Elektrilevi OÜ (kostja) vastu valduse rikkumise lõpetamise nõudes. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja valduse rikkumine ja eemaldama hagejale kuuluvalt kinnisasjalt Rohula 57, Tallinn kostjale kuuluv elektrimasti tõmmits.
2.Kinnisasi asukohaga Rohula 57, Tallinn kuulub hagejale. Hageja kinnisasjal asub kostjale kuuluv elektrimasti tõmmits. Elektrimast ise asetseb hageja kinnistu ees Rohula tänaval. Mast on hageja hinnangul paigaldatud 2006. aastal. Niisuguseid töid, mille käigus eemaldatakse seni püsivalt maaga ühendatud rajatis või selle osa lammutatakse ning selle asemele püstitatakse täielikult uus rajatis, on tegemist selle uue rajatise püstitamisega, mitte hooldustöödega nagu väidab kostja. Rohula tänaval on 2006. a vahetatud vähemalt kaheksa masti. Peaaegu terve tänavavahe ulatuses mastide vahetamist ei saa käsitleda üksikute osadena. Niivõrd mahukas (sisuliselt terve tänavalõigu) ulatuses vanade mastide eemaldamist (lammutamist) ning seejärel täiesti uute mastide püsti panemist ei saa käsitleda pelgalt hooldustöödena. Hageja hinnangul tuleb eelkõige lähtuda mitte tehnorajatise asukohast, vaid sellel tehtud tööde sisust. Ka tõmmitsa puhul on tegemist seega püstitamisega. Seejuures on muudetud ka tõmmitsa asukohta (tõenäoliselt 2009.a).
3.2009. aastal eemaldati hageja kinnisasjal asuv elektrimast ja õhuliin asendati maakaabelliiniga. Ka 2009.a ehitustööd on käsitletavad tehnorajatise püstitamisena. Seejuures on kostja ka 2009. aastal muutnud vaidlusaluse masti ja tõmmitsa asukohta. Isegi juhul kui vaidlusaluse tõmmitsa asukohta poleks muudetud, on liini konfiguratsiooni muutumise tõttu selline töö käsitletav tehnorajatise püstitamisena, mistõttu kostja kaotab õiguse tugineda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 ja lg 2 sätestatud talumiskohustusele. Hageja kinnistule rajatud masti tõmmits ei ole hõlmatud 22.12.2008. a isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga. Tehnorajatise paiknemiseks hageja kinnisasjal puudub õiguslik alus.
4.Poolte vahel sõlmiti 29.11.2016. a kompromiss, kuid hageja on selle 22.03.2017. a tühistanud. Kostja jättis hagejale kompromissilepingu sõlmimisel mulje, et tõmmitsa rajamine on võimalik ka varasemale mastile, siis sõlmis kostja kompromissilepingu, olles eksimuses. Kostja on hageja lepingu sõlmimiseni viinud ka pettuse teel. Alles pärast lepingu sõlmimist avaldas kostja, et kavatseb tõmmitsa paigutada hagejale kuuluva värava ette. Kostjale oli igal juhul selge, et hageja kinnistul toimub ehitustegevus ning hageja vajab kinnistule ligipääsu. Juhul, kui värava asukoht ei olnud kostjale teada, oleks heauskselt läbi rääkinud isik planeeritava värava asukoha järele ka küsinud. Teiseks planeeris kostja mastile kahe vastassuunalise tõmmitsa paigaldamist. Olukorras, kus hagejale kuuluvale kinnistule pääseb tänavalt vaid ühest küljest, oleks pidanud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva võrguettevõtjana kostja aru saama, et kahe vastassuunalise tõmmitsa paigutamine peab objektiivselt sulgema ligipääsu väravale. Elektriposti tõmmitsa saab kinnisasjalt eemaldada ja see on tehniliselt võimalik. Puudub vajadus, et see tõmmits asuks hageja kinnisasjal.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-5536
5.Hageja palub jätta kohaldamata AÕSRS § 152 lg 1 ja lg 2 ning tunnistada need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. AÕSRS § 152 lg 1 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata põhjusel, et: -See ei võimalda kaaluda kinnisasja omaniku huve ja eelistab tehnorajatise omaniku huve; -See ei võimalda talumiskohustust lõpetada; -Tehnorajatis häirib hageja igapäeva elu ja elukorraldust; -Tõmmitsa eemaldamine ei ole keeruline.
6.AÕSRS § 152 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata põhjusel, et: - AÕSRS § 152 lg 2 ei võimalda kaaluda kinnistu omaniku huvi tehnorajatise talumiskohustuse lõpetamiseks või muutmiseks; -Tehnorajatis häirib hageja elukorraldust; -Tõmmitsa eemaldamine on võimalik. Kostja vastuväited hagile
7.Rohula tänava elektrivõrk on välja ehitatud 1970. ja 1980. aastatel. Tõmmits on hageja kinnisasjal samas asukohas olnud vähemalt 1983. aastast. Hageja pidi olema tõmmitsast teadlik enne kinnisasja omandamist, kuna eelmine omanik oli Mikran Invest OÜ, mis kuulub hagejale.
8.2006. aastal teostati Rohula tänava õhuliini hooldus- ja remonditöid, mille käigus liini konfiguratsiooni ei muudetud. Vahetatud on mitmeid maste. Hooldustööde käigus paigaldati uus mast täpselt amortiseerunud masti asukohta.
9.Tõmmitsa ankru paigaldamiseks kaevatakse pinnasesse auk, ankruplaadi ja kivide vahele puistatakse eralduskiht peenemast pinnasest ja vajadusel lisatakse lisaraskus. Mistahes valamistööde teostamist ei tehta ega ole ka varasemalt tehtud. Sel moel toimub ka töö teostamine amortiseerunud tõmmitsa asendamisel hooldustööde käigus.
10.Mast hageja kinnisasjal demonteeriti 2009. a peakaitsme suurendamise projekti käigus. Vaidlusaluse masti ega tõmmitsa asukohta kostja 2009. a tööde käigus muutnud ei ole. Kuna vaidlusaluse masti ja tõmmitsa asukohta 2009. aasta ehitustööd ei puudutanud, siis ei hõlmanud ega pidanudki 22.12.2008. a leping nimetatud rajatisi hõlmama. Hageja kinnisasi on esmakinnistatud 1998. aastal. Hagejal on tehnorajatise talumiseks kohustus seaduse alusel. Hageja talumiskohustus tuleneb AÕSRS § 15 2 lg-st 1 ja lg-st 2. Amortiseerunud masti ja/või tõmmitsa vahetus on tavapärane elektrivõrgu käidu juurde kuuluv tegevus, mille käigus ei saa kostja hinnangul liini talumiskohustus kaduda.
11.Kostja soovis hageja ja kostja vahel 29.11.2016. a sõlmitud kompromissiga vältida kohtuvaidlust. Kostjal puudus vajadus selle sõlmimiseks, kuna hagejal on seadusest tulenev talumiskohustus. Hagejal puudus õigus kompromissi tühistamiseks. Kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kompromisslepingu punktist 6 tulenevalt kinnitas hageja, et pärast lepingu sõlmimist puuduvad tal kostja vastu igasugused varalised ja mittevaralised nõuded seoses lepingu punktis 1 nimetatud vaidlusega. Kostja ei ole kompromisslepingu sõlmimise eel ega ajal hagejat kuidagi eksitanud ega tegelikke asjaolusid varjanud. Hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et lepingus nimetatud optimaalseim tehniline lahendus tähendabki üksnes seda, et tõmmits eemaldatakse ja mistahes muid toiminguid ei tehta. Põhjus, miks lepingus viidatud tehniliselt optimaalseima lahenduse realiseerimisest loobuti, oli üksnes hageja vastasseis lahendusele. Projekteerimise käigus sai selgeks, et tehniliselt optimaalseima lahenduse korral tuleb kaks uut tõmmitsat paigaldada Rohula tn 57 kinnistu ette linnale kuuluvale transpordimaale, kuid hageja asus seisukohale, et need jäävad tema sissesõiduteele ette ja keeldus kostja projekteerija pakutud lahendusest. Et selline lahendus hagejale ei sobi, ei saanud kostja kuidagi teada, kuna vastavalt hageja enda esitatud tõenditele oli kostjale teadmata, kuhu kavatseb hageja värava ehitada.
12.Vastuolu põhiseadusega ei ole, kuna piirangud on kehtestatud seadusega. 1983. a toimus elektrivõrgu rajamine Rohula tänava piirkonda riigi maale, seega oli olemas ka
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-5536 maaomaniku nõusolek. Hageja on ise sellise olukorra tekitanud, jättes kinnisasjale sissepääsu rajamisel arvestamata tõmmitsa asukohaga. Hageja ei selgita, mil moel on temale tõmmitsa kui tehnorajatise tõttu väidetavalt tekkiv kahju oluliselt suurem avalikust huvist või tehnorajatise omaniku huvist. Hageja kinnistu sihipärane kasutamine ei ole tõmmitsa tõttu kuidagi takistatud ning ilmselgelt ei arva seda ka hageja ise, kes kinnistule elamu ehitas ja sissepääsu kinnistule teadlikult tõmmitsa vahetusse lähedusse rajas. Maakohtu otsus
13.Maakohus jättis hagi rahuldamata.
14.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pole kostja hagejat eksimusse viinud ega hagejat petnud ning 29.11.2016. a sõlmitud kompromisslepingu puhul ei ole tegemist tühise tehinguga. Hageja on kompromisslepingu alusel loobunud oma tõmmitsa eemaldamise nõude õigusest kostja vastu. Kuna hageja on kehtivalt loobunud oma õigusest nõuda oma kinnisasjalt kostjale kuuluva tõmmitsa eemaldamist, ei hinda kohus kas 2006. a hageja kinnisasja ees Rohula tänaval asuva elektrimasti paigaldamise puhul oli tegemist tehnorajatise püstitamise või hooldustöödega; kas 2009. a tööde käigus muudeti vaidlusaluse masti või tõmmitsa asukohta; kas 2009. a töödest tulenevalt kaotas hageja talumiskohustuse ega seda, kas AÕSRS § 152 lg 1 ja lg 2 on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kohus peab eeltoodust tulenevalt mittevajalikuks hinnata ka nimetatud asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebus
15.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis kohus ekslikult, et kostja ei viinud hagejat kompromisslepingu sõlmimisel eksitusse. Kostja ei avaldanud lepingueelselt, et kostja pooltompromissi raames tõmmitsa eemaldamine toob kaasa ligipääsu sulgemise kinnistule. Kostja oli hagejale kuuluva hoone ja selle värava asukohast teadlik. Kostja teatas läbirääkimiste käigus hagejale, et tõmmitsa eemaldamine eeldab liini konfiguratsiooni muutmist. Pärast kompromisslepingu sõlmimist avaldas kostja aga hagejale, et kavatseb tõmmitsa eemaldada hoopis ilma igasuguse liini konfiguratsiooni muutmiseta ehk paigutades tõmmitsad samale mastile aga teise asukohta. Liini ümberehitust ei olnud kostja enam kompromissi alusel nõus tegema. Kuna kompromisslepingu sõlmimise ajal oli kostjale teada optimaalse lahenduse orienteeruv maksumus ning kostja andis pärast kompromissi sõlmimist lähteülesande projekteerida kahe tõmmitsaga mast, näitab see kostja pahauskset käitumist ja oluliste asjaolude varjamist. Kuivõrd kostja eksitas hagejat, siis oli hageja sunnitud kompromissi tühistama ja uuesti kohtusse pöörduma.Tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu jõudis maakohus väära järelduseni, et kompromissleping on kehtiv ning hageja on loobunud tõmmitsa eemaldamise nõude esitamise õigusest. Olukorras, kus lepingu eesmärk jäi saavutamata ning ka kostja on kinnitanud lepingu lõppemist, oleks pidanud kohus asja lahendama sisuliselt, st avaldama arvamuse ka talumiskohustuse puudumise osas.
17.Kohus oleks pidanud kompromisslepingu kehtivust kontrollima ka järgmistel alustel: tüüptingimustega sõlmitud lepingu kehtivus, lepingu kooskõla hea usu põhimõttega, kostja poolt lepingust taganemine.
18.Hageja on seisukohal, et ta on kehtivalt tühistanud kompromisslepingu ning tal on jätkuvalt kostja vastu tõmmitsa eemaldamise nõue.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-5536 Vastustaja seisukoht
19.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Asja materjalidest nähtub: - Kinnisasi asukohaga Rohula 57, Tallinn kuulub hagejale. Rohula tn 57, Tallinn kinnistu kanti kinnistusraamatusse 22.05.1998.a (I kd, tlk 5). - Rohula tänava piirkonna elektrivõrk ehitati välja 1980-ndatel aastatel (I kd, tlk 56-57). - Hageja kinnisasjal asub kostjale kuuluv elektrimasti tõmmits, elektrimast ise hageja kinnistul ei paikne. Tõmmitsa osas ei ole kinnisasja koormatud isikliku kasutusõigusega. - Elektrimasti tõmmits on tehnorajatise osa, mida kasutakse käesoleval ajal eesmärgipäraselt ja avalikus huvides. - 2006.a asendati elektrimast uue mastiga ning vahetati ka elektrimasti tõmmits. - 2009.a eemaldati hageja kinnisasjal asuv elektrimast ning õhuliin asendati maakaabelliiniga, sellega seonduvalt sõlmiti Rohula 57, Tallinn omaniku ja OÜ Jaotusvõrk vahel 22.12.2008 isikliku kasutusõiguse seadmise leping, mille sisuks oli OÜ-le Jaotusvõrk isikliku kasutusõiguse andmine maakaabelliini elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. - Hageja ja kostja vahel sõlmiti 29.11.2016 kompromissleping, mille eemärgiks oli elektrimasti tõmmitsa eemaldamine hageja kinnistult ning lepiti mh kokku, et pooltel puuduvad vaidlused seoses hageja kinnisasjal asuva kostjale kuuluva tõmmitsa asukohaga. - Hageja tühistas 22.03.2017 poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu.
22.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole hagejat eksimusse viinud ega hagejat petnud ning 29.11.2016. a sõlmitud kompromisslepingu puhul ei ole tegemist tühise tehinguga. Hageja on kompromisslepingu alusel loobunud oma tõmmitsa eemaldamise nõude õigusest kostja vastu ning seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
23.Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et tehingu tühistamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu tühistamise avaldus on jõudnud TsÜS § 98 lg 1 esimene lause tähenduses kostjani TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.
24.Tehingu tühistamiseks peavad olema aga täidetud ka materiaalsed eeldused, sest üksnes juhul, kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see TsÜS § 90 lg 1 kolmanda lause järgi algusest peale kehtetu ning seda sõltumata vastaspoole vastuvaidlemisest (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 35).
25.Tehingu saab TsÜS § 92 lg 3 järgi eksimuse alusel tühistada järgmiste eelduste tuvastamisel: tehingu teinud isik oli eksimuses (TsÜS § 92 lg 1); eksimus oli oluline (TsÜS § 92 lg 2) 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-5536 eksimuse põhjustas teise poole käitumine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2, § 95) või jagatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p 3); -eksimuse riisikot kannab vastaspool (TsÜS § 92 lg 5).
26.Eksimus on TsÜS § 92 lg 1 järgi ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hageja väitel viis kostja hageja eksimusse sellega, et kostja ei teavitanud hagejat sellest, et kompromisslepingu punktis 5 märgitud tehniliselt optimaalsem tehnorajatise ümberpaigutamise lahendus tähendab seda, et üks paigaldatavatest masti tõmmitstest jääb paiknema hageja kinnistu juurdepääsu ette.
27.Ringkonnakohus osutab, et kompromisslepingus ei olnud kokku lepitud tehnorajatise ümberpaigutamise optimaalses lahenduses. See ei nähtu ka lepingueelsetest läbirääkimistest. Elektrilevi OÜ kliendipöördumiste halduse spetsialist Jaanika Hamburg esitas 13.10.2016. a e-kirjaga (I kd tl 16) hagejale selgitused, mille kohaselt „olemasoleva liini konfiguratsiooniga peab tõmmits jääma Tallinn, Rohula tn 57 kinnistule. Ülejäänud lahendused on võimalikud, kuid vajavad juba liinide konfiguratsiooni muutmist ehk liinide ümber ehitust (projekteerimine, uute võimalike mastide asukohad, tõmmitsate või tugede ümber projekteerimist, maaomanikega kooskõlastamine ja muu võrgu ümberehitusega kaasnevad tegevused ja kulud), kuna tõmmitsata mast püsima ei jää. Ilma olemasolevat võrgu konfiguratsiooni muutmata ei ole võimalik kinnistult ümber tõsta tõmmitsat transpordimaale. Mast paikneb ca 1m haljasala ribal, kuhu ei ole võimalik nõuetekohaselt tõmmitsat paigaldada. Tõmmitsa ankur peab jääma mastist 3-4m, et see nõuetekohaselt ka masti sirgena hoiaks.“.
28.Nimetatud kirja sisust on võimalik aru saada, et olemasoleva tõmmitsa eemaldamise eelduseks on vaja paigaldada uued mastid, tõmmitsad/toed ja teostada muud võrgu ümberehitusega kaasnev, kuid sellest ei ole võimalik aru saada, kuidas ja kuhu uued tõmmitsad/toed paigaldatakse.
29.Seega ei teadnud hageja kompromisslepingut sõlmides, et kokku lepitud optimaalne lahendus tõmmitsa ümberpaigutamiseks võib tähendada tõmmitsate paigaldmist hageja poolt kinnistule planeeritud juurdepääsu ette. Seega oli hageja kompromisslepingu sõlmimisel eksimuses.
30.Vaidluse all ei ole see, et poolte läbirääkimiste ajal kompromisslepingu sõlmimiseks toimus hageja kinnisasjale Rohula tn 57 elamu ehitus ja kinnisasjale juurdepääsuks väravat ei olnud veel ehitatud. Antud asjaolu kinnitab ka hageja poolt esitatud foto (I kd tl 6), millelt nähtub ehitusjärgus elamu ja ajutine piirdeaed. Hageja väitel oleks kostja pidanud elamu ehitamisest järeldama, et hageja vajab ka kinnisasjale juurdepääsu võimalust. Ringkonnakohtu arvates ei saa poolte lepingueelsetest läbirääkimistest järeldada kostja teadmist, et olemasoleva tõmmitsa eelmadamisel jääb uude kohta paigaldatud tõmmits takistama hageja poolt laneeritud juurdepääsu kinnistule. Kuhu uued mastid, tõmmitsad/toed paigaldatakse, seda kostja asja materjalidest nähtuvalt lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingu sõlmimise ajal ei teadnud. Projekteerimine toimus alles peale kompromisslepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis juba enne kompromisslepingu sõlmmist hageja planeeritavat juurdepääsu kohta. Sellest tulenevalt ei ole veenvalt põhjendatud hageja väide, et tema eksimuse põhjustas kostja käitumine.
31.Kuna mõlemad pooled ei teadnud, kuhu uus tõmmits paigaldatakse ja kostja ei teadnud hageja planeeritud juurdepääsu kohast kinnistule, tuleb asjaolusid arvestades ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et tegemist oli mõlema poole ehk jagatud eksimusega.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-5536
32.Tehingu teinud isik ei või TsÜS § 92 lg 5 järgi tehingut siiski tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Selleks tuleb selgitada, kas lisaks teise poole teavitamiskohustusele lasus ka eksinud poolel enesel kohustus teavet hankida (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-193-05, p 17). Ringkonnakohtus leiab, et käesolevas asjas esiletoodud asjaoludel ei kandnud hageja eksimuse riski. Asjas ei ole tõendatud, et tal pidi olema teadmine või vähemalt mõistlik kahtlus, et kompromisslepingus kokkulepitud optimaalne lahendus tõmmitsa ümberpaigutamiseks tähendab seda, et tema planeeritud juurdepääsu ette paigaldatakse takistus paigaldatava tõmmitsa näol.
33.Tehingu tühistamiseks peab eksimus TsÜS § 92 lg 3 järgi olema oluline. Tehing on TsÜS § 92 lg 2 järgi tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Pooled ei vaidle selle üle, et tõmmitsa paigutamine hageja kinnistu juurdepääsu ette võimalik ei ole, seega oli hageja eksimus oluline.
34.Eeltoodu alusel esines hagejal kompromisslepingu tühistamiseks materiaalne alus. Seega tuleb järgnevalt vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas 2006.a hageja kinnisasja ees asuva elektrimasti ja hageja kinnisasjal asuva tõmmitsa asendamine lõpetas hageja talumiskohustuse. Kostja tugineb asjas sellele, et 2006.a teostati Rohula tänavas asuva õhuliini hooldus- ja remonditöid, mille käigus liini konfiguratsiooni ei muudetud ning seetõttu hageja talumiskohustus ei lõppenud.
35.Ringkonnakohus leiab, et 2006.a teostatud masti ja tõmmitsa asendamise puhul ei olnud tegemist uue tehnorajatise ehitamisega, kuivõrd mast ja tõmmits vahetati ehk asendati samaväärsega. 2006.a kehtinud elektriohutusseaduse § 5 lg 2 sätestas mh elektripaigaldise omaniku kohustuse paigaldist remontida ja hooldada nii, et see ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest vara ega keskkonda. Asja materjalidele lisatud 1988.a plaanilt (I kd, tlk 57) nähtub, et Rohula tn 57 kinnistu ees paikneb elektrimast ja seda toestab tõmmits, kuna plaanilt nähtub vastav tingmärk. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas ei ole tõendamist leidnud tõmmitsa paigaldamine 2006.a teise kohta.
36.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas 2009. a töödest tulenevalt kaotas hageja talumiskohustuse. 2009.a toimusid vastavalt Rohula 57, Tallinn omaniku taotlusele Rohula 57, Tallinn asuva eramu peakaitsme nimivoolu suurendamise tööd, mille käigus eemaldati Rohula 57 kinnistul asuv puitmast ja õhukaabelliinid, kusjuures maakaabelliin rajati Rohula 57 krundi juures olevast puitmastist kuni Rohula 57 liitumiskilbini (I kd, tlk 126 ja 132). 2009.a tööd omaksid käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kui nendega seonduvalt oleks muudetud vaidlusaluse tõmmitsa asukohta. Asja materjalidele lisatud tõendid 2009.a teostatud tööde kohta (I kd, tlk 125-139) ei tõenda, et nende tööde käigus muudeti vaidlusaluse tõmmitsa asukohta. Hageja poolt esitatud plaani suurendus (I kd, tlk 165) ei tõenda samuti seda, et võrreldes kinnistu esmakinnistamise ajaga on tõmmitsa asukohta reaalselt muudetud.
37.Tehnorajatise plaanilt (I kd, tlk 58) nähtuvad elektrimastide asukohad ning asjas puuduvad igasugused andmed, et vaidlusalune elektrimast oleks hooldustööde käigus 2006 või 2009.a tööde käigus tõstetud teise kohta. Kui elektrimasti ei tõstetud teise kohta, siis puudus vajadus ka tõmmitsa teise kohta paigutamiseks. Arvestades asjaolu, et Rohula 57 kinnistu ees paikevalt elektrimastilt toimub õhuliinide hargnemine otse Saarepuu tänavat pidi kulgevale elektriliinile ning just Saarepuu tänavat pidi kulgeva liini tõmbest
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-5536 tingitud jõudude kompenseerimiseks ongi paigaldatud tõmmits (selle kohta vaata I kd, tlk 75 pöördel), ei oleks elektrimasti ja tõmmitsa ümberpaigutamine ka võimalik.
38.Hageja on tuginenud asjaolule, et tõmmitsa olemasolu ei ole vajalik, et olemasolevat tehnorajatist kasutada. Hageja esitatud asjatundja MP arvamuse (I kd, tlk 74-79) kohaselt on võimalik elektrimasti püsimine ka ilma vaidlusaluse tõmmitsata. Kostja esitatud asjatundja RR arvamusest nähtuvalt on MP lähtunud masti püsivuse arvutamisel ebaõigetest lähteandmetest (I kd, tlk 87), eelkõige on ebaõiged õhuliini kaablite kaal, mistõttu ei ole ka püsivusarvutuste tulemused tõesed. Kuna hageja seda ümber pole lükanud, siis leiab ringkonnakohus, et tõendatud on kostja seisukoht, mille kohaselt peab elektrimasti püsimiseks olema paigaldatud tõmmits nagu kostja on varasemalt hagejale osutanud (I kd, tlk 28).
39.Kuna kostjale kuuluv tehnorajatis paiknes olemasoleval asukohal juba enne Rohula 57, Tallinn esmakinnistamist on hagejal vaidlusaluse tõmmitsa talumiskohustus AÕSRS § 1522 lg 1 järgi ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
40.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas AÕSRS § 1522 lg 1 ja lg 2 on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud sätted ei ole põhiseadusega kooskõlas. Maakohtu menetluse ajal kehtis AÕSRS § 1522 lg 1 sõnastuses, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Maakohtu otsuse tegemise ajal ja käesoleval ajal sätestab AÕSRS § 1522 lg 1, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. AÕSRS § 1522 lg 2 sätestab ja sätestas, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine), millega mh muudeti asjaõigusseaduse § 152 lg-t 1, ei reguleeri seda, millist seadust kohaldada kohtumenetluses, mis on alanud enne selle seaduse jõustumist 01.01.2019. Sellises olukorras tuleb kohaldada eraõiguse põhimõtet, mille kohaselt kord tekkinud nõue lahendatakse tekkimise aja õiguse järgi - erandiks on seadusjärgsed tulevikku suunatud nõuded, mh talumiskohustuse nõuded. (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-91-08). Seega tuleb vaidluses kohaldada käesoleval ajal kehtinud seadust.
41.Hageja tugineb sellele, et käesolevas asjas asjakohane säte ei võimalda kaaluda kinnistu omaniku huvi tehnorajatise talumiskohustuse lõpetamiseks või muutmiseks ning eelistab tehnorajatise omanike huve. Ringkonnakohus leiab, et hageja on põhjendamatult keskendunud vaid AÕSRS § 1522 lg 1 ja 2 sätestatule, kuid jätnud tähelepanuta, et AÕSRS § 1522 lg 4 sätestatu järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Seega võimaldab kehtiv seadus nõuda tehnorajatise kõrvaldamist, kui see on tehniliselt võimalik. Seega on võimalik ka erinevate huvide kaalumine sellise nõude esitamisel. Menetluskulude jaotus
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-5536
42.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid ringkonnakohtu menetluses esindaja poolt osutatud õigusabi eest 9,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot kokku 950 eurot ning esindaja istungil osalemise eest tunnihinnaga 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja teenuse tunnihind õigusabi osutamise eest summas 100 eurot on mõistliku suurusega, kuid täies ulatuses ei ole põhjendatud istungiks valmistumise ajakulu 3 tunni eest 300 eurot. Käesolev asi on pigem vähemahukas ning sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendatuks istungiks valmistumise ja istungi kuludeks kokku 2 tundi. Kokku on põhjendatud teenuse osutamise ajakulu 8,5 tundi. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 850 eurot ja tasumise viivitamisega viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.