N J hagi Elektrilevi OÜ vastu valduse rikkumise lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: N J (isikukood xxx), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Kostja: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline esindaja Heili Raudkivi Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 18.01.2018. a ja 18.10.2018. a
RESOLUTSIOON
Jätta N J hagi Elektrilevi OÜ vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: Menetluskulud jätta hageja kanda. Rahuldada osaliselt kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 3 640 eurot.
2.3.Mõista N Jlt (isikukood xxx) Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks välja menetluskulu 3 640 eurot.
2.4.Kohustada N J (isikukood xxx) resolutsiooni punktis 8.3 väljamõistetud menetluskuludelt tasuma Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Jätta hageja 25.10.2018 taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
2-17-5536 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja seisukohad
1.N J (hageja) esitas hagi Elektrilevi OÜ (kostja) vastu valduse rikkumise lõpetamise nõudes.
2.Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja valduse rikkumine ja eemaldama hagejale kuuluvalt kinnisasjalt xxx kostjale kuuluv elektrimasti tõmmits.
3.Kinnisasi asukohaga xxx kuulub hagejale. Hageja kinnisasjal asub kostjale kuuluv elektrimasti tõmmits. Elektrimast ise asetseb hageja kinnitus ees xxx tänaval. Mast on hageja hinnangul paigaldatud 2006. aastal.
4.Niisuguseid töid, mille käigus eemaldatakse seni püsivalt maaga ühendatud rajatis või selle osa lammutatakse ning selle asemele püstitatakse täielikult uus rajatis, on tegemist selle uue rajatise püstitamisega, mitte hooldustöödega nagu väidab kostja. xxx tänaval on 2006. a vahetatud vähemalt kaheksa masti. Peaaegu terve tänavavahe ulatuses mastide vahetamist ei saa käsitleda üksikute osadena. Niivõrd mahukas (sisuliselt terve tänavalõigu) ulatuses vanade mastide eemaldamist (lammutamist) ning seejärel täiesti uute mastide püsti panemist ei saa käsitleda pelgalt hooldustöödena. Hageja hinnangul tuleb eelkõige lähtuda mitte tehnorajatise asukohast, vaid sellel tehtud tööde sisust.
5.Ka tõmmitsa puhul on tegemist seega püstitamisega. Seejuures on muudetud ka tõmmitsa asukohta (tõenäoliselt 2009.a).
6.2009. aastal eemaldati hageja kinnisasjal asuv elektrimast ja õhuliin asendati maakaabelliiniga. Ka 2009.a ehitustööd on käsitletavad tehnorajatise püstitamisena. Seejuures on kostja ka 2009. aastal muutnud vaidlusaluse masti ja tõmmitsa asukohta. Isegi juhul kui vaidlusaluse tõmmitsa asukohta poleks muudetud, on liini konfiguratsiooni muutumise tõttu selline töö käsitletav tehnorajatise püstitamisena, mistõttu kostja kaotab õiguse tugineda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 ja lg 2 sätestatud talumiskohustusele. Hageja kinnistule rajatud masti tõmmits ei ole hõlmatud 22.12.2008. a isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga.
7.Tehnorajatise paiknemiseks hageja kinnisasjal puudub õiguslik alus.
8.Poolte vahel sõlmiti 29.11.2016. a kompromiss, kuid hageja on selle 22.03.2017. a tühistanud. Kostja jättis hagejale kompromissilepingu sõlmimisel mulje, et tõmmitsa rajamine on võimalik ka varasemale mastile, siis sõlmis kostja kompromissilepingu, olles eksimuses. Kostja on hageja lepingu sõlmimiseni viinud ka pettuse teel. Alles pärast lepingu sõlmimist avaldas kostja, et kavatseb tõmmitsa paigutada hagejale kuuluva värava ette. Kostjale oli igal juhul selge, et hageja kinnistul toimub ehitustegevus ning hageja vajab kinnistule ligipääsu. Juhul, kui värava asukoht ei olnud kostjale teada, oleks heauskselt läbi rääkinud isik planeeritava värava asukoha järele ka küsinud. Teiseks planeeris kostja mastile kahe vastassuunalise tõmmitsa paigaldamist. Olukorras, kus hagejale kuuluvale kinnistule pääseb tänavalt vaid ühest küljest, oleks pidanud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva 2 (10)
2-17-5536 võrguettevõtjana kostja aru saama, et kahe vastassuunalise tõmmitsa paigutamine peab objektiivselt sulgema ligipääsu väravale. Elektriposti tõmmitsa saab kinnisasjalt eemaldada ja see on tehniliselt võimalik. Puudub vajadus, et see tõmmits asuks hageja kinnisasjal.
9.Hageja palub jätta kohaldamata AÕSRS § 152 lg 1 ja lg 2 ning tunnistada need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. AÕSRS § 152 lg 1 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata põhjusel, et: -
See ei võimalda kaaluda kinnisasja omaniku huve ja eelistab tehnorajatise omaniku huve; See ei võimalda talumiskohustust lõpetada; Tehnorajatis häirib hageja igapäeva elu ja elukorraldust; - Tõmmitsa eemaldamine ei ole keeruline.
10.AÕSRS § 152 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata põhjusel, et: AÕSRS § 152 lg 2 ei võimalda kaaluda kinnistu omaniku huvi tehnorajatise talumiskohustuse lõpetamiseks või muutmiseks; - Tehnorajatis häirib hageja elukorraldust; - Tõmmitsa eemaldamine on võimalik.
11.Hageja esitas 25.10.2018. a taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. -
Kostja vastuväited hagile
12.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
13.xxx tänava elektrivõrk on välja ehitatud 1970. ja 1980. aastatel. Tõmmits on hageja kinnisasjal samas asukohas olnud vähemalt 1983. aastast. Hageja pidi olema tõmmitsast teadlik enne kinnisasja omandamist, kuna eelmine omanik oli xxx, mis kuulub hagejale.
14.2006. aastal teostati xxx tänava õhuliini hooldus- ja remonditöid, mille käigus liini konfiguratsiooni ei muudetud. Vahetatud on mitmeid maste. Hooldustööde käigus paigaldatakse uus mast täpselt amortiseerunud masti asukohta.
15.Tõmmitsa ankru paigaldamiseks kaevatakse pinnasesse auk, ankruplaadi ja kivide vahele puistatakse eralduskiht peenemast pinnasest ja vajadusel lisatakse lisaraskus. Mistahes valamistööde teostamist ei tehta ega ole ka varasemalt tehtud. Sel moel toimub ka töö teostamine amortiseerunud tõmmitsa asendamisel hooldustööde käigus.
16.Mast hageja kinnisasjal demonteeriti 2009. a peakaitsme suurendamise projekti käigus. Vaidlusaluse masti ega tõmmitsa asukohta kostja 2009. a tööde käigus muutnud ei ole.
17.Kuna vaidlusaluse masti ja tõmmitsa asukohta 2009. aasta ehitustööd ei puudutanud, siis ei hõlmanud ega pidanudki 22.12.2008. a leping nimetatud rajatisi hõlmama.
18.Hageja kinnisasi on esmakinnistatud 1998. aastal. Hagejal on tehnorajatise talumiseks kohustus seaduse alusel. Hageja talumiskohustus tuleneb AÕSRS § 152 lg-st 1 ja lg-st 2. Amortiseerunud masti ja/või tõmmitsa vahetus on tavapärane elektrivõrgu käidu juurde kuuluv tegevus, mille käigus ei saa kostja hinnangul liini talumiskohustus kaduda.
19.Kostja soovis hageja ja kostja vahel 29.11.2016. a sõlmitud kompromissiga vältida kohtuvaidlust. Kostjal puudus vajadus selle sõlmimiseks kuna hagejal on seadusest tulenev talumiskohustus. Hagejal puudus õigus kompromissi tühistamiseks. Kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kompromisslepingu punktist 6 tulenevalt kinnitas hageja, et pärast lepingu sõlmimist puuduvad tal kostja vastu igasugused varalised ja mittevaralised nõuded seoses lepingu punktis 1 nimetatud vaidlusega. Kostja ei ole kompromisslepingu
3 (10)
2-17-5536 sõlmimise eel ega ajal hagejat kuidagi eksitanud ega tegelikke asjaolusid varjanud. Hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et lepingus nimetatud optimaalseim tehniline lahendus tähendabki üksnes seda, et tõmmits eemaldatakse ja mistahes muid toiminguid ei tehta. Põhjus, miks lepingus viidatud tehniliselt optimaalseima lahenduse realiseerimisest loobuti, oli üksnes hageja vastasseis lahendusele. Projekteerimise käigus sai selgeks, et tehniliselt optimaalseima lahenduse korral tuleb kaks uut tõmmitsat paigaldada Xxx tn 57 kinnistu ette linnale kuuluvale transpordimaale, kuid hageja asus seisukohale, et need jäävad tema sissesõiduteele ette ja keeldus kostja projekteerija pakutud lahendusest. Et selline lahendus hagejale ei sobi, ei saanud kostja kuidagi teada, kuna vastavalt hageja enda esitatud tõenditele oli kostjale teadmata, kuhu kavatseb hageja värava ehitada.
20.Vastuolu põhiseadusega ei ole, kuna piirangud on kehtestatud seadusega. 1983. a toimus elektrivõrgu rajamine xxx tänava piirkonda riigi maale, seega oli olemas ka maaomaniku nõusolek. Hageja on ise sellise olukorra tekitanud, jättes kinnisasjale sissepääsu rajamisel arvestamata tõmmitsa asukohaga. Hageja ei selgita, mil moel on temale tõmmitsa kui tehnorajatise tõttu väidetavalt tekkiv kahju oluliselt suurem avalikust huvist või tehnorajatise omaniku huvist. Hageja kinnistu sihipärane kasutamine ei ole tõmmitsa tõttu kuidagi takistatud ning ilmselgelt ei arva seda ka hageja ise, kes kinnistule elamu ehitas ja sissepääsu kinnistule teadlikult tõmmitsa vahetusse lähedusse rajas.
21.Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele kohtuistungi protokolli parandamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Hageja nõuab kostjalt valduse rikkumise lõpetamist. Kohtu hinnangul on hageja nõuet võimalik käsitleda omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõudena. Omand on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 89 kolmandast lausest tulenevalt on nõude rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: •
Kinnisasi asukohaga xxx kuulub hagejale.
•
Hageja kinnisasjal asub kostjale kuuluv elektrimasti tõmmits.
•
Hagejale kuuluv kinnisasi on esmakinnistatud 1998. a.
•
Kostja on jaotusvõrgu ettevõtja, kes osutab elektrivõrguteenuseid.
•
Elektrimasti tõmmitsa näol on tegemist tehnorajatise osaga.
•
2006. aastal paigaldati elektriposti asemel uus mast, seejuures vahetati välja xxx tänaval kokku 8 elektrimasti.
4 (10)
•
2-17-5536 2009. aastal eemaldati hageja kinnisasjal asuv elektrimast ja õhuliin asendati maakaabelliiniga.
•
22.12.2008. a sõlmiti hageja kinnisasja varasema omaniku ja Osaühing Jaotusvõrk vahel isikliku kasutusõiguse seadmise leping, mille sisuks oli Osaühingule Jaotusvõrk isikliku kasutusõiguse andmine maakaabelliini elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses.
•
Hageja ja kostja vahel on 29.11.2016. a sõlmitud kompromissleping, milles muuhulgas lepiti kokku, et pooltel puuduvad vaidlused seoses hageja kinnisasjal asuva kostjale kuuluva tõmmitsa asukohaga.
25.Vaidluse põhisisu on käesolevas asjas selles, kas hageja ja kostja vahel 29.11.2016. a sõlmitud kompromissleping on kehtiv, kas 2006. a hageja kinnisasja ees xxx tänaval asuva elektrimasti paigaldamise puhul oli tegemist tehnorajatise püstitamise või hooldustöödega. Samuti on vaidluse all, kas 2009. a tööde käigus muudeti vaidlusaluse masti või tõmmitsa asukohta. Samuti on vaidluse all, kas juhul kui vaidlusaluse masti ega tõmmitsa asukohta ei muudetud, siis 2009. a töödest tulenevalt kaotas hageja talumiskohustuse. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas AÕSRS § 152 lg 1 ja lg 2 on põhiseadusega kooskõlas või mitte.
26.Tehnorajatise talumiskohustus saab tuleneda AÕSRS § 152 lg-st 1, lg-st 2 või AÕS § 158 lg 1 või AÕS § 1581 lg 1. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. AÕSRS § 152 lg 2 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. AÕSRS § 152 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul.
27.Juhul kui AÕSRS § 152 lg 1 või lg 2 ei kohaldu, peab kohus hindama, kas talumiskohustus puudub AÕS § 158 lg 1 või AÕS § 1581 lg 1 alusel. AÕS §-d 158 ja 1581 reguleerisid ja reguleerivad talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on hageja kinnisasjale juba rajatud. Varem rajatud tehnorajatiste õiguslikku seisundit reguleerib AÕSRS § 152 (vt Riigikohtu 11.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 21517137). Seega ei näe ka praegu kehtivad AÕS ega AÕSRS sätted ette seadusest tulenevat talumiskohustust selliste tehnorajatiste suhtes, mis on ehitatud pärast 1. aprilli 1999. a. AÕS §-st 1581 tulenevalt tekib talumiskohustus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Vaidlust ei ole, et hageja kinnisasjale piiratud asjaõigust ega sundvaldust seatud ei ole. Seega juhul kui kohus tuvastab, et AÕSRS § 152 lg 1 või lg 2 ei kohaldu, siis ühtegi seadusest tulenevat alust hageja kinnisasjal tõmmitsa asumise talumiseks ei ole.
5 (10)
2-17-5536
28.Enne kui kohus asub tuvastama, kas hagejal on talumiskohustus või mitte, peab kohus hindama poolte väiteid 29.11.2016. a sõlmitud kompromisslepingu (edaspidi ka Leping) kehtivuse osas.
29.Lepingu p 1 kohaselt lõpetavad käesoleva lepingu sõlmimisega pooled omavahelise vaidluse kinnisasjal katastritunnusega xxx asukohaga xxx Elektrilevi OÜle kuuluva tehnorajatise (masti tõmmits) õiguslikul alusel paiknemise üle. Lepingu p 3 kohaselt soovib N J käesolevaga tehnorajatise eemaldamist enda kinnistult ja juhul kui selleks saadakse teiste kinnisasjade omanikelt nõusolekud eemaldatakse tehnorajatis lepingu p 1 nimetatud kinnistult hiljemalt 31.05.2017 tingimusel, et lepingu p 4 nimetatud summa on tasutud hiljemalt 30.11.2016. Lepingu punktis 5 on märgitud, et tehnorajatise ümberpaigutamise kulud on tehniliselt optimaalseima lahenduse puhul orienteeruvalt 4000 eurot, millest N J hüvitab Elektrilevi OÜle 2150 eurot käesoleva lepingu alusel kandes nimetatud summa Elektrilevi OÜ arveldusarvele xxx Swedpangas märkides selgitusse xxx. Juhul kui tehnorajatise eemaldamine ei ole lepingu p 3 nimetatud asjaoludel võimalik või tehniline lahendus osutub kallimaks, tagastatakse N J`le tasutud summa või lepitakse kokku N J poolt täiendavalt tasutav summa. Lepingu p 6 kohaselt kinnitab N J, et peale lepingu sõlmimist puuduvad tal Elektrilevi OÜ vastu igasugused varalised ja mittevaralised nõuded seoses lepingu p 1 nimetatud vaidlusega ja ta teavitab Elektrilevi OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-16-17398 esitatud hagi menetlemise ebavajalikkusest kohut, taotledes selle menetlusse mittevõtmist. Juhul, kui kohus hagi siiski menetlusse võtab, loobub N J hagist (I kd tl 19-20).
30.Hageja väitel viis kostja hageja eksimusse sellega, et kostja ei teavitanud hagejat sellest, et Lepingu punktis 5 märgitud tehniliselt optimaalsem lahendus tähendab seda, et masti tõmmitsad jäävad paiknema hageja kinnistu sissesõidu ette. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu
26.novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
31.Kohtu hinnangul ei ole kostja hagejat eksimusse viinud ega hagejat petnud sellega, et jättis hagejale enne Lepingu sõlmimist teavitamata, milline on tõmmitsa eemaldamise optimaalne lahendus. Kohus nõustub kostjaga, et Lepingu sõlmimise ajaks ei olnud veel teada tõmmitsa eemaldamise optimaalne lahendus ja seda lahendust asuti alles leidma. Kohtu hinnangul kinnitab seda Lepingu punkti 5 enda sõnastus, milles on märgitud optimaalne lahendus, seejuures täpsustamata, milles see seisneb. Kohus leiab, et kompromisslepingu sõlmimisel lepivad pooled võimalikult konkreetselt kokku kompromissi tingimustes ega jäta midagi olulist lahtiseks. Optimaalse lahenduse lahtiseks jätmisega on pooled pidanud kohtu hinnangul silmas seda, et see lahendus sisustatakse alles Lepingu sõlmimise järgselt. Samuti viitab sellisele tõlgendusele Lepingu punkti 5 sõnastuses kasutatud lauseosa - „või tehniline
6 (10)
2-17-5536 lahendus osutub kallimaks“. Sellest tulenevalt ei olnud pooltel Lepingu sõlmimisel veel ühest ettekujutust, kuidas ja milliste kuludega tõmmitsa eemaldamine hageja kinnisasjalt aset leidma saab. Kohtule on esitatud projekteerimisülesanne nr 25142, mis koostatud 07.12.2016. a ning mille kohaselt nähti ette, et xxxx kinnisasja ees asetsevale õhuliini mastile paigaldatakse tõmmitsad selliselt, et need ei ulatuks hageja kinnisasjale (I kd tl 6263). Seega koostati ka projekteerimisülesanne alles pärast Lepingu sõlmimist ja kohtu hinnangul on põhjendatud kostja väide, et Lepingu sõlmimisel ei saanud kostja ette näha, milliseid konkreetseid lahendusvõimalusi tegelikkuses võimalik kasutada oleks.
32.Kuna Lepingus ei olnud kokku lepitud, milline on optimaalne lahendus, siis ei saa kostjale ette heita konkreetset pakutud lahendusviisi. Vaidluse all ei ole see, et sel ajal kui kostja optimaalsemat lahendust otsis, toimus hageja kinnisasjale xxx elamu ehitus ja sissesõiduväravat ei olnud veel ehitatud. Antud asjaolu kinnitab ka hageja poolt esitatud foto (I kd tl 6), millelt nähtub ehitusjärgus elamu ja ajutine piirdeaed. Hageja väitel oleks kostja pidanud elamu ehitamisest järeldama, et hageja vajab ka kinnisasjale sissesõidu võimalust. Kohtu hinnangul ei saa aga sellest, et toimus elamu ehitamine, järeldada seda, et kostja pidanuks Lepingu sõlmimise ajal või projekteerimisülesannet andes teadma konkreetse värava asukohta.
33.Lepingu punktis 3 on hageja avaldanud soovi tõmmitsa eemaldamiseks enda kinnistult (I kd tl 19-20). Sellest teeb kohus järelduse, et hageja sooviks oli tõmmitsa eemaldamine enda kinnistult. Kostja poolt pakutud optimaalseks lahenduseks oli kahe tõmmitsa paigaldamine Tallinna linnale kuuluvale maale. Seega oli kostja poolt välja pakutud lahendus kooskõlas hageja soovidega. Lepingust ei saa kohtu hinnangul järeldada poolte tahet sõlmida Leping tõmmitsa konkreetse asukohaga väljaspool hageja kinnisasja piiri. Lõplikud lahendused ja tõmmitsa hilisem paiknemine oli Lepingu kohaselt jäetud lahtiseks. Hageja võttis sellise sõnastusega lepingu sõlmimisega endale riski, et talle lõpuks ükski variant ei pruugi sobida ja tõmmits jääb endiselt tema kinnisasjale.
34.Juhuks kui hagejale pakutud optimaalne lahendus ei leia hageja poolt heakskiitu oli kohtu hinnangul poolte vahel Lepingus kokku lepitud, et rakendatakse kallimat lahendust. Hagejale jäi ka sellise variandi puhul õigus sellega mitte nõustuda ja kogu makstud raha tagasi saada (Lepingu punkt 5 teine lause). Vaidlust ei ole selles, et hagejale kostja poolt pakutud optimaalne lahendus ega pakutud kallim lahendus (õhuliini maakaabelliiniga asendamine) ei sobinud.
35.Kohtu hinnangul ei nähtu ei Lepingust ega ühestki kohtule esitatud tõendist seda, et kostja oleks hagejale Lepingu sõlmimisel jätnud mulje, nagu oleks tõmmitsa rajamine võimalik selliselt, et need hageja kinnisasja tänavapoolsele küljele ette ei jää. Elektrilevi OÜ Kliendipöördumiste halduse spetsialist J H 13.10.2016. a e-kirjast (I kd tl 16) sellist järeldust teha ei saa. J Hesitas antud e-kirjaga hagejale selgitused, mille kohaselt „olemasoleva liini konfiguratsiooniga peab tõmmits jääma xxx kinnistule. Ülejäänud lahendused on võimalikud, kuid vajavad juba liinide konfiguratsiooni muutmist ehk liinide ümber ehitust (projekteerimine, uute võimalike mastide asukohad, tõmmitsate või tugede ümber projekteerimist, maaomanikega kooskõlastamine ja muu võrgu ümberehitusega kaasnevad tegevused ja kulud), kuna tõmmitsata mast püsima ei jää. Ilma olemasolevat võrgu konfiguratsiooni muutmata ei ole võimalik kinnistult ümber tõsta tõmmitsat transpordimaale. Mast paikneb ca 1m haljasala ribal, kuhu ei ole võimalik nõuetekohaselt tõmmitsat paigaldada. Tõmmitsa ankur peab jääma mastist 3-4m, et see nõuetekohaselt ka masti sirgena hoiaks.“ (I kd tl 16). Seega ei oleks ilma olemasoleva võrgu ümberehituseta olnud võimalik variant, mille kohaselt tõmmitsaid hagejale kuuluva kinnisasja ette ei jää.
7 (10)
2-17-5536
36.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hagejat eksimusse viinud ega hagejat petnud ning 29.11.2016. a sõlmitud kompromisslepingu puhul ei ole tegemist tühise tehinguga.
37.VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu kui kohustustehingu sõlmisid (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13; 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-10, p 13; 24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6579/47, p 11). Lepingu punktides 1 ja 6 leppisid pooled kokku, et hageja sisuliselt oma senistest nõuetest seoses kostjale kuuluva elektrimasti tõmmitsaga loobub ja hageja omandab uue õiguse nõuda Lepingu punktis 3 kokku lepitud ulatuses ja tingimustel tõmmitsa eemaldamist oma kinnisasjalt. Hageja ei soovinud lõpuks oma õigust kasutada, mille tõttu ei tekkinud kostjal Lepingu alusel kohustust tõmmitsa eemaldamiseks.
38.Hageja on seega Lepingu alusel loobunud oma tõmmitsa eemaldamise nõude õigusest kostja vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingust tulenevalt ei saa teha järeldust, et hageja loobumine oleks olnud seotud sellega, kas hageja saavutab Lepingu eesmärgi (tõmmitsa eemaldamine oma kinnisasjalt) või mitte. 39. Kuna hageja on kehtivalt loobunud oma õigusest nõuda oma kinnisasjalt kostjale kuuluva tõmmitsa eemaldamist, ei hinda kohus kas 2006. a hageja kinnisasja ees Xxx tänaval asuva elektrimasti paigaldamise puhul oli tegemist tehnorajatise püstitamise või hooldustöödega; kas 2009. a tööde käigus muudeti vaidlusaluse masti või tõmmitsa asukohta; kas 2009. a töödest tulenevalt kaotas hageja talumiskohustuse ega seda, kas AÕSRS § 15 2 lg 1 ja lg 2 on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kohus peab eeltoodust tulenevalt mittevajalikuks hinnata ka nimetatud asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid.
40.Kohtu hinnangul ei kuulu hageja taotlus 18.10.2018. a kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamisele. Hageja soovib protokolli lk-l 3 kostja sõnavõtule „See oli 30-50 aastat vana. See oli amortiseerunud.“ lisada hageja vastuse „Betoonankrud ei amortiseeru ja nende asendamine ei ole tavapärane, vastasel juhul amortiseeruksid ka majade vundamendid ning neid tuleks asendada“. Samuti soovib hageja protokolli lk-l 5 hageja sõnavõtule „Tegemist on kinnistu sees tehtud fotoga. Nähtub, et tõmmits jääb keset autode parkimise kohta.“ lisada hageja vastuse – „Pildil on näha ka tõmmitsa uus, teistest erinev tehniline lahendus.“ Samuti soovib hageja protokolli lk-l 6 kostja sõnavõtule „Amortiseerumine.“ lisada hageja vastuse – „Tõmmits ega betoonankur ei amortiseeru.“ Kostja palub jätta hageja taotlus rahuldamata. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja soovib protokolli täiendada. See ei ole aga TsMS § 53 kohaselt võimalik kuna TsMS § 53 võimaldab protokolli parandada mitte täiendada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda. 8 (10)
2-17-5536
42.Kostja esitas 17.10.2018. a koostatud menetluskulude nimekirja, milles märkis, et kostja menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud kokku summas 3090 eurot ( käibemaksuta). Kostja esitas 08.11.2018 täiendavate menetluskulude nimekirja, milles märkis, et täiendavateks menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud 800 eurot.
43.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
44.Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et osaliselt on kostja poolt märgitud menetluskulude näol tegemist põhjendamatu kuluga. Kohus peab põhjendatuks kostja poolt menetluskulude nimekirjades märgitud menetlustoiminguid, kuid osaliselt on tegemist põhjendamatu ajakuluga. Nimelt ei pea kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu seoses 18.10.2018. a kohtuistungi ettevalmistamisega. 18.10.2018. a kohtuistungiks oli kohus poolte taotlused juba lahendanud ja varasemal istungil arutanud pooltega asjaolusid ning selgitanud õiguslikku külge ja tõendamiskoormust. Seega ei olnud kostja lepingulisel esindajal põhjust eeldada, et jätkuistungi näol oleks pidanud olema tegemist täiendavat ettevalmistamist vajava istungiga. Kohus leiab, et selleks piisanuks ka kahest tunnist. Samuti ei ole kohtuhinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt 08.11.2018. a menetlusdokumendi koostamiseks 3 tunni kulutamine. Kostja kohtukõne teesid sisaldavad varasemalt kostja poolt avaldatud seisukohti, mistõttu kohtukõne koostamine ei oleks kostjale pidanud olema ei keerukas ega ajamahukas. Kohus leiab, et põhjendatud oleks ajakulu 1,5 tunni ulatuses. Ülejäänud kostja poolt viidatud ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 36,4 tundi.
45.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 100 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab asja keerukusele ja mahukusele.
46.Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 3640 eurot.
47.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9 (10)
2-17-5536 Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.