2-25-2425 G. K. (K.) hagi Staffrent OÜ vastu töövaidluses.
Tsiviilasja hind
830 eurot
Kohtuistungi aeg
26.mai 2024
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: Staffrent OÜ (registrikood 14279767; asukoht Osmussaare tn, 8, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 13811, Harju maakond), lepinguline esindaja: A. L. (e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G. K. hagi Staffrent OÜ vastu.
2.Kohus tuvastas, et Staffrent OÜ poolt 30.10.2024 TLS § 86 lg.1 viitega tehtud ülesütlemisavaldus on TLS § 104 lg.1 alusel tühine.
3.Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu Staffrent OÜ ja G. K. vahel alates 13.11.2024.
4.Välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 829,9 eurot (bruto). Kohus jätab rahuldamata hageja hüvitise nõue summas 1741,86 eurot (bruto).
5.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Avaldaja G. K. (töötaja) esitas 21.11.2024 töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse vastaspoole Staffrent OÜ (tööandja) vastu. Töövaidlusavaldus registreeriti numbriga 4-1/2190/24. Avaldus oli esitatud oluliste puudustega, mistõttu andis TVK avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused tähtaegselt. 02.12.2024 määrusega võttis TVK menetlusse avaldaja nõuded: 1) Vähem etteteatatud aja eest hüvitis töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lg 5 alusel summas 82,96 eurot (bruto); 2) Töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõue TLS § 104 lg 1 alusel; 3) Taotlus lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; 4) Hüvitis õigusvastase töölepingu lõpetamise tõttu TLS § 109 lg 1 alusel summas 2571,76 eurot (bruto); 5) Viivise nõue summas 0,48 eurot (lõpparve viivitamise tõttu) ning 0,02 eurot (lõpparve viimane osa rahast); 6) Diskrimineerimise tuvastamise nõude, mille eesmärgiks on eelnevate nõuete täitmine.
2.TVK 21.01.2025 otsusega töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt. TVK otsustas: 1) lugeda tuvastatuks, et Staffrent OÜ poolt 30.10.2024 tehtud ülesütlemisavaldus TLS § 86 lg 1 alusel on tühine TLS § 104 alusel; 2) lõpetada tööleping Staffrent OÜ ja G. K. vahel TLS § 107 lg 2 alusel 13.11.2024; 3) välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 829,9 eurot (bruto) ning jätta rahuldamata hüvitise nõue summas 1741,86 eurot (bruto); 4) välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks vähem etteteatatud aja eest hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 82,96 eurot (bruto); 5) välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks viivis summas 0,5 eurot; 6) jätta rahuldamata diskrimineerimise tuvastamise nõue.
3.Staffrent OÜ esitas 13.02.2025 Viru Maakohtule taotluse töövaidluse nr 4-1/2190/24 läbivaatamiseks hagimenetluses. Kostja Staffrent OÜ vaidlustas 13.02.2025 TVK otsuse osaliselt. Tööandja vaidlustab vaid TVK otsuse resolutsiooni p.1, 2 ja 3 muud. Ülejäänud osas kostja otsust ei vaidlusta ning juba tasus resolutsioonis p. 4 ja 5 nimetatud raha hagejale välja. Oma seisukohta põhistab tööandja alljärgnevatega, et TVK otsus oli ebaõige, kuna seal hinnati valesti töölepingu katseajal ülesütlemise aluseid ja tingimusi. TVK eksis oluliselt, kuna kostja ja Rendijõudu kasutav ettevõtte on omavahel suhelnud nii telefoni teel, kui ka otse. Kaebuse hageja töö suhtes laekus ka teistelt töötajatelt. Komisjonile hiljem esitatud kiri on tööandja kokkuvõte, mis oli varem koostatud. Tegemist oli katseajaga, seega töötaja katseaega ei läbinud ning temaga lõpetati tööleping. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
2
4.Maakohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Hagi ese: 5.1 lugeda tuvastatuks, et Staffrent OÜ poolt 30.10.2024 tehtud ülesütlemisavaldus TLS § 86 lg 1 alusel on tühine TLS § 104 alusel; 5.2 lõpetada tööleping Staffrent OÜ ja G. K. vahel TLS § 107 lg 2 alusel 13.11.2024; 5.3 välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 829,9 eurot (bruto) ning jätta rahuldamata hüvitise nõue summas 1741,86 eurot (bruto);
6.Kostja vastuväited hagile on järgmised: 6.1 hagejaga lõpetati tööleping seetõttu, et tema kohta tuli palju kaebusi; 6.2 TVK hindas valesti ülesütlemise aluseid ja tingimusi. 6.3 kostja oli õigus tööleping katseajal lõpetada.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 7.1 Hageja töötajana ja kostja Staffrent tööandjana sõlmisid 26.08.2024 20240715/S , mille alusel hageja kostja juures tööd alates 26.08.2024.
töölepingu nr
7.2 Pooled leppisid kokku, et hageja asub tööle 4-kuulise katseajaga; 7.3 Pooled leppisid kokku, et töö tegemise kohaks on Lääne – Virumaal , Tapa ja Töötaja asub tööle ettevõte X osakonna kilenditeenindajana. Töökoha eesmärgiks on klienditeenindamine. Töötaja täpsemad tööülesanded on määratud ametijuhendis 7.4 Pooled leppisid kokku, et töötaja asub tööle täistööajaga summeeritud tööajaarvestuse alusel arvestuslikult 8 tundi päevas 40 tundi 7päevases ajavahemikus. 7.5 Töötaja töötasu on 1659,79 eurot kuus (bruto). 7.6 Kostja tööandjana ei pidanud kinni 14 päevasest töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajast.
8.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg.1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 101 lg.1 ja 2 kohaselt töötajale rakendub tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
9.Asjas on oluline selgitada kes ütles töölepingu kostjale üles ja millal ning millises vormis tööleping üles öeldi.
3
Tööandja (kostja) ülesütlemisavaldusena tuleb käsitleda kostja 30.10.2025 e-kirja, mille saatis hagejale kostja nimel Juliana Patrino, kes märgib e-kirjas järgmist: Teatame, et Teie tööleping lõpetatakse katseaja jooksul, kuna katseaeg ei ole läbitud rahuldavalt. Vastavalt töölepingu seaduse § 86 lõikele 1, võib tööandja töölepingu katseajal lõpetada, kui katseaeg ei anna soovitud tulemusi. Kohus leiab, et 30.10.2025 ülesütlemisavalduses sisulised põhjendused töölepingu lõpetamise kohta puuduvad. Ainsaks selgituseks on, et hageja ei läbinud katseaega rahuldavalt. Tööandja 14.11.2024 e-kirjast nähtub, et tööandja on tagantjärele põhistanud töölepingu ülesütlemist hagejaga järgmistel põhjustel:
1.hageja ei sobitunud kollektiiviga;
2.hagejal esines konflikte;
3.hageja suhtumine töösse oli vastutustundetu. Ainsa tõendina viitab kostja eelpool nimetatud põhjuste puhul ca kaks kuud peale töölepingu ülesütlemist koostatud X OÜ kollektiivi kirja (dtl 870), mis on isikustamata, st kirjast ei ole võimalik aru saada, kes on need töötajad, kes selle kirja koostasid ja hageja töö suhtes etteheiteid tegid. Kostja ei vaidlustanud, et hagejale tööle võtmisel mingit ametijuhendit ei tutvustatud, mingeid selgeid juhiseid ei antud, väljaõpet ei korraldatud. Töötajatele anti retseptiraamat, milles olid pildid ja nõuti piltide järgi töö tegemist. Tööülesandeid jagati inglise keeles. Kostja esindaja kinnitas, et tegelikult kostjal puudub dtl 75 J. P. poolt viidatud kirjalik tõend töökoha juhilt hageja tööülesannete täitmise kohta. (dtl 940). TLS § 83 kohaselt on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda üksnes TLS-s sätestatud alustel. TLS § 86 lg.1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad töölepingu üles öelda katseaja jooksul. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kostja on töölepingu hagejale üles öelnud e-kirja teel 30.10.2024. Ülesütlemisavalduses sisuliselt põhjendused puuduvad, so sellest ei ole võimalik aru saada miks töötaja katseaega ei läbinud, milliste töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste puudused ei võimaldanud töölepingu jätkamist. Kuigi ülesütlemine on TLS § 95 lg.2 alusel kehtiv, puudus töölepingu ülesütlemiseks seaduslik alus (kostja ei suutnud seda tõendada) ning TLS § 104 lg.1 alusel on töölepingu ülesütlemine kostja poolt tühine. Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel oli tühine ja tööleping pole sellel alusel lõppenud. Töölepingu ülesütlemisel kohaldati etteteatamist. 4
Ülesütlemisavalduse kehtivuse korral oleks tööleping lõppenud 13.11.2024. Hageja kinnitas töövaidlusavalduses taotlust lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Eelpooltoodu alusel lõpetab kohus töölepingu poolte vahel TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.11.2024.
10.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 2571,76 eurot (bruto). Tegemist on hüvitisega TLS § 109 lg 1 mõistes, mis sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu kohaselt oli töötasuks kuus 1659,79 eurot (bruto), mis hiljem muudeti tunnitasuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistlik on hüvitis töölepingus kokkulepitud 0,5 kuutasu ulatuses ehk 1659,79/2=829,9 eurot (bruto). Tuginedes eeltoodule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 829,9 eurot (bruto) ning jätab rahuldamata hüvitise nõude summas (2571,76- 829,9=1741,86) 1741,86 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 143 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Hageja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Riigilõivu tasumisest hageja vabastatud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 alusel. Toimiku materjalide alusel ei tuvastanud kohus hagejale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kohus leiab, et asjas puuduvad kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
14.Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus jätab kostja menetluskulud juhul, kui nad olid tekkinud, kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.