Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohus Piret Rõuk Kohtunik Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28. juunil 2019 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus Tsiviilasja number 2-19-2109 Kohtuasi
J E hagi Eesti Töötukassa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6760 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: J E (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja: Eesti Töötukassa (registrikood 74000085, asukoht Lasnamäe tn 2, 11412 Tallinn e-post [email protected])
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta J E hagi Eesti Töötukassa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Hagimenetluse kulud jätta J E kanda Jätta hagimenetluse kulud kindlaks määramata ja J E Eesti Töötukassa kasuks välja mõistmata
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
J E (edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule esitatud hagis Eesti Töötukassa (edaspidi kostja või tööandja) vastu tuvastada 09.01.2019 töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 86 lõige 1 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lõige 1 alusel 3 kuu keskmine töötasu 3600 eurot.
14.06.2019 avalduses palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis kogu töölt sunnitud puudumise aja eest. Hagiavalduse asjaolud
3.Hageja asus Töötukassa Tallinna Tähesaju büroos tööle juhtumikorraldaja ametikohale 10.septembril 2018. Katseaja viimasel päeval lõpetati tööleping ette teatamata absurdsetel ja otsitud põhjustel. Peale umbes kahekuulist sisseelamiskava täitmist Töötukassas tegi hageja ülejäänud kahe kuu jooksul tööd suure ülekoormusega, enamik päevi ilma ettenähtud pausideta ja vahel ka ilma lõunata, samuti ületundide eest tasustamata, halvast töökorraldusest ja ülemuste huvi puudusest tingituna, kuigi ta oli algul vahetu ülemuse ja pärast ka teiste juhtivate kolleegide tähelepanu sellele juhtinud.
4.Hoolimata sellest, et ka pikemaajalistel Töötukassa töötajatel oli raskusi Töötukassa poolse halva töökorraldusega vähemalt Tähesaju büroos, samuti juhtumikorraldajatel pikemat aega ventilatsiooni puudumise probleemiga nende kinnises ruumis, ei ole ülemuste poolt olukorra lahendamiseks midagi ette võetud, vaid vabanetakse „tülikatest" töötajatest ehk neist, kes sel teemal julgevad sõna võtta, nagu hageja. Töötukassa Tallinna osakonna juhataja juhtis vahevestlusel tähelepanu vaid väiksele kartoteegimahule ja tembeldas hageja valetajaks, kuigi küsimus polnud üldse selles, vaid halvas töökorralduses, mille tõttu tekib eriti enne ja peale puhkust, peale haiguslehte või koolituspäevi tohutu ülekoormus, mistõttu peaks värbama kas lisatööjõudu või peaks ülemused appi tulema kuhjunud tööülesannete täitmisel või siis vähemalt tasustama ületunde, mida Tähesaju büroos on töötajad pidevalt sunnitud tegema ja mis mõjutab negatiivselt ka nende isiklikku elu.
5.Hageja on näinud paljusid töötajaid Tähesaju büroos samuti kohutava kiirusega ja pausideta lõunata töötamas ja siis Töötukassa poolt tasustamata ületunde tegemas, kuuldavasti isegi kuni kella 19-ni või kauem õhtul. Ülemused panevad ka selle töötaja süüks, öeldes, et see on töötaja vastutus oma tööülesannetega toime tulla. Hageja vastu otsiti põhjuseid ja kirjutati kokku valeinfo, et lõpetada temaga tööleping, sest ta võttis Töötukassa jaoks soovimatutel teemadel sõna. Oma töökohustusi täitis hageja maksimaalse kohusetunde ja oskustega, samuti meeletu kiirusega ja pingutusega, mistõttu viibis ka ühel korral ülekoormuse tõttu haiguslehel. Seega leiab hageja, et töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik, lähtuvalt TLS § 104 lg-le 1 ja ta taotleb hüvitist ja samuti Töötukassa töötajate töötingimuste ja -töökorralduse muutmist läbi käesoleva menetluse. Kostja vastuväited
6.Kostja ei nõustu hageja töölepingu ülesütlemise tühistamise nõudega, kuna töösuhe hagejaga on lõpetatud õiguspäraselt s.t esinevad asjaolud, mille tõttu on hagejaga töösuhe lõpetatud TLS § 86 lg 1 alusel, ning töösuhte lõpetamisel ei esine TLS § 104 tuleneda võivat tühisuse alust. Vastuväidete kohaselt pidi kostja katseajal hindama, kas hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et hageja võimed, oskused ja isikuomadused võimaldavad või ei võimalda teha hagejal tööd kostja nõutud tasemel. Juhtumikorraldaja ametikoha eesmärk on tööd otsivate inimeste, kelle töölerakendumine on raskendatud, sh vähenenud töövõime tõttu töökeskne nõustamine, neile töö vahendamine ning tööle saamiseks vajalike tööturuteenuste ja -toetuste ning muu abi korraldamine. Juhtumikorraldaja ametijuhendi kohaselt on teadmiste ja oskustena nõutud mh juhtumikorralduse ning võrgustikutöö põhimõtete ja meetodite tundmist, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskust, info edastamise ja tagasiside andmise oskus, olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõimet. Isiksuseomadustena on nõutud algatusvõime, otsustus- ja organiseerimisvõime, iseseisvust ning kohuse- ja vastutustunne.
7.Kostja on hagejale esitatud ülesütlemisavalduses välja toonud ja põhjendanud, miks hageja võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda kostja hinnangul hagejal teha juhtumiskorraldaja tööd kostja nõutud tasemel. Lisaks märgib kostja, et hagejal puudub meeskonnatöö oskus ja organiseerimisvõime, kuna ta ei ole võimeline haldama enda Outlooki e-kirju, planeerima kliendikohtumisi, järgima sisemisi büroo toimimise aluseks olevaid kokkuleppeid (sh võrdväärselt suunama kliente teistele kolleegidele enda töölt eemalviibimise ajaks). Hageja tööülesannete täitmisest ei nähtunud juhtumikorraldajalt nõutav iseseisvus, täpsus ja vastutustunne (ta ei teinud ära aegkriitilisi ülesandeid, sh ei soovinud iseseisvalt tööülesandeid täita ning eeldas, et teised kolleegid peavad täitma tema tööülesandeid). Lisaks ei ole hageja võimeline töötama juhtumikorraldajalt oodatava kartoteegi mahuga (140 klienti), vaid hageja kartoteegi maht katseaja kestel pigem vähenes. Eeltoodust tulenevalt hageja tööstiil ja -harjumused ning sellest tulenev tööülesannete täitmine osutasid sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda tal teha tööd kostja nõutud tasemel, mistõttu kostja kaalus ja jõudis järeldusele, et hageja katseaja tulemused ei ole rahuldavad.
8.Hagejaga lõpetati töösuhe katseaja viimasel päeval 09.01.2019, seega anti talle maksimaalne aeg õppimiseks ning ametikohale sisseelamiseks, kuid oli näha, et hageja isiksuseomadustest tulenevalt hageja juhtumikorraldaja ametikohalt nõutavaid töövõtteid ei omandanud, ega soovinudki omandada. Kuivõrd hageja ei olnud ka katseaja lõpuks nõutaval tasemel omandanud juhtumikorraldaja tööks vajalikke teadmisi ja oskusi, peamisi töövõtteid, vaatamata asjaolule, et teda on pidevalt juhendatud vahetu juhi ning kolleegide poolt, siis tuli hagejaga töösuhe lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kohtuotsuse põhjendused
9.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures 10.septembril 2018 sõlmitud tähtajatu töölepingu nr 1605 alusel juhtumikorraldaja I ametikohal (edaspidi juhtumikorraldaja) Tallinna ja Harjumaa osakonna Tähesaju büroos; et töölepingu kohaselt oli hageja katseaja viimane päev 09.01.2019; et kostja ütles töölepingu üles TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ning et töösuhte lõppemise kuupäevaks oli 09.01.2019.
10.Pooltel on vaidlus selles, kas hagejaga töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja kas hageja saab kostjalt nõuda hüvitist.
11.TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 6 lg 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
12.Riigikohus on 01.11.2017 kohtuotsuse nr 2-16-9199 p-s 11 välja toonud, et „/.../ asjaolud (hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel) on viidatud sätete järgi aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kolleegium on märkinud, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja
võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele).
13.Eelnevast tuleneb, et selle üle, kas töötaja sobib kokkulepitud tööd tegema otsustab tööandja, mitte töövaidluskomisjon ega kohus. Kui tööandja hindab, et töötaja ei ole võimeline täitma tööülesandeid tööandja poolt nõutaval tasemel, siis on tal alus tööleping lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Vaidluse korral TLS § 86 lg 1 alusel katseajal töölepingu lõpetamise üle peab tööandja tõendama, et töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed või isikuomadused ei vastanud töö tegemiseks nõutavale tasemele.
14.Poolte vahel sõlmitud töölepingu (lk 4-6) punkti 3.2 ja juhtumikorraldaja ametijuhendi (lk 47-48) punkti 2 kohaselt on antud ametikoha eesmärk tööd otsivate inimeste, kelle tööle rakendumine on raskendatud, sh vähenenud töövõime tõttu, töökeskne nõustamine, neile töö vahendamine ning tööle saamiseks vajalike tööturuteenuste ja -toetuste ning muu abi korraldamine. Juhtumikorraldaja ametijuhendi kohaselt on teadmiste ja oskustena nõutud mh juhtumikorralduse ning võrgustikutöö põhimõtete ja meetodite tundmist, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskust, info edastamise ja tagasiside andmise oskus, olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõimet. Isiksuseomadustena on muuhulgas nõutud algatusvõime, otsustus- ja organiseerimisvõime, iseseisvus ja loovus, kohuse- ja vastutustunne, tasakaalukus ja usaldusväärsus, abivalmidus, täpsus.
15.Seega tuli tööandjal katseajal hinnata, kas hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja harjumused osutavad sellele, et hageja võimed, oskused ja isikuomadused võimaldavad või ei võimalda teha hagejal tööd töölepingus ja juhtumikorraldaja ametijuhendis nõutud tasemel.
16.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
17.Töölepingu ülesütlemise avaldusega (lk 12-15) on tõendatud, et kostja tõi hagejale esitatud ülesütlemisavalduses välja ja põhjendas väga põhjalikult, miks hageja võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda kostja hinnangul hagejal teha juhtumiskorraldaja tööd kostja nõutud tasemel. Puudustena tõi kostja esile, et hagejal puudub meeskonnatöö oskus ja organiseerimisvõime, kuna hageja ei ole võimeline haldama enda Outlooki e-kirju, planeerima kliendikohtumisi, järgima sisemisi büroo toimimise aluseks olevaid kokkuleppeid (sh võrdväärselt suunama kliente teistele kolleegidele enda töölt eemalviibimise ajaks). Samuti, et hageja tööülesannete täitmisest ei nähtunud juhtumikorraldajalt nõutav iseseisvus, täpsus ja vastutustunne (ei teinud ära aegkriitilisi ülesandeid, sh ei soovinud iseseisvalt tööülesandeid täita ning eeldas, et teised kolleegid peavad täitma tema tööülesandeid). Lisaks ei ole hageja võimeline töötama juhtumikorraldajalt oodatava kartoteegi mahuga (140 klienti), vaid hageja kartoteegi maht katseaja kestel pigem vähenes. Eeltoodust tulenevalt jõudis kostja pärast kaalumist järeldusele, et hageja katseaja tulemused ei ole rahuldavad, et hageja tööstiil ja -harjumused ning sellest tulenev tööülesannete täitmine osutasid sellele, et
tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda tal teha tööd kostja nõutud tasemel.
18.Kohus on seisukohal, et kostja on järginud TLS § 95 lg 1 tulenevat nõuet ja on hagejaga töösuhte üles öelnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Seega on kostja täitnud ülesütlemise vorminõuet. Kostja on esitanud ülesütlemisavalduses ka TLS § 95 lg-st 2 tulenevalt põhjendused, mis olid aluseks töösuhte lõpetamisel.
19.Hageja vahetu juhi, juhtivkonsultant G L vastustega hageja selgitustele (lk 35-38), K L ekirjaga (lk 33) ja N T e-kirjaga (lk 34) on tõendatud, et kostja ülesütlemisavalduses esile toodud puudused hageja töös ja ametikohale mittevastavad isikuomadused tehti kindlaks töölepingus märgitud katseaja vältel ning seejuures selgitati välja, et hageja ei olnud kolleegidega arvestav, et tal puudus meeskonnatöö oskus, et ta ei osanud oma aega planeerida ja prioriteete seada, eristada olulisi tööülesandeid, et esines negatiivset hoiakut nii kostja töökorralduse ja kolleegide kui ka ühe kliendi suunal, et hageja ei väljendanud enda negatiivset hoiakut mitte ainult büroo siseselt, vaid ka teistest büroodest töötukassa töötajatele töötukassa ülestel koolitustel. G L on selgitanud ka seda, et kolleegid pakkusid hagejale igakülgset abi ja toetust tööülesannete täitmisel hageja asendamise perioodi järgselt, kuid hageja ootus oli, et kolleegid tema äraoleku ajal kõik tööülesanded ära teeksid. G.L vastusest nähtub ka, et hageja ei töötanud katseajal juhtumikorraldajalt oodatava kartoteegi mahuga (140 klienti) ega töötamist täiskoormusel, vaid oli ootus, et ta kasvatab katseaja kestel kartoteegi mahtu. Hageja kartoteegi maht katseaja jooksul vähenes, mitte ei suurenenud ning oli oktoobris 117, novembris 109 ja detsembris 103.
20.Sisseeleamiskavaga (lk 50) on tõendatud, et hagejat on igakülgselt ja pidevalt juhendatud vahetu juhi ning kolleegide poolt.
21.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks nõudnud temalt ületunnitöö tegemist. Töölepingu pst 4.1 nähtuvalt asus hageja tööle täistööajaga ja tema tööaja kestus oli 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul p 4.2 järgi olid tööaja algus ja lõpp ning tööpäevasisesed vaheajad sätestatud töösisekorraeeskirjades (lk 5). Kostja vastuse ja G.L selgituste kohaselt oli töökorralduse reeglite p 3.2.2 järgi maakondlikes osakondades tööaja algus esmaspäevast reedeni kell 8.00, tööaja lõpp on esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 16.30, teisipäeval kell 18.00 ning reedel kell 15.00 ning p 3.5 kohaselt oli töötajale on ette nähtud 30 minutit vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks üldjuhul ajavahemikus kell 11.00 – 14.00. Hagejale oli ettenähtud 30 minutit tööpäevasisest vaheaega ning tal oli võimalik võtta täiendavaid puhkepause (lk 30-32, 35-37). Seega vastas tööaeg TLS § 43 lg-s 1 sätestatule 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg).
22.Tähesaju büroo siseõhu mõõdistustega (lk 39-46) on tõendatud, et Tähesaju büroos on läbi viidud siseõhu mõõdistused, mille kohaselt on kliendi vastuvõtu boksides küll õhuniiskus kuni 2,5 ühikut alla normi, kuid see on kompenseeritud kostja poolt võimaldatud õhuniisutajatega ning CO2 tase õhus on normis. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et tööandja ei ole tegelenud töötajate probleemide lahendamisega, vaid üritas töötajast lahti saada.
23.TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, ning töölepingu võib üles öelda ka katseaja viimasel päeval. TLS § 100
lg 5 kohaselt, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
24.Ülesütlemisteatest nähtuvalt lõpetati hagejaga töösuhe katseaja viimasel päeval, järelikult anti hagejale maksimaalne aeg õppimiseks ning ametikohale sisseelamiseks. Kostja vastusest nähtuvalt maksis ta hagejale hüvitist ülesütlemisest vähem etteteatatud 15 kalendripäeva eest, mida hageja ei ole vaidlustanud.
25.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostjal esinesid asjaolud, mille tõttu ta hagejaga töösuhte TLS § 86 lg 1 alusel lõpetas, kuna kostja tegi kindlaks ja tõendas, et hageja ei olnud katseaja lõpuks nõutaval tasemel omandanud juhtumikorraldaja tööks vajalikke teadmisi ega oskusi ning peamisi töövõtteid, vaatamata sellele, et teda pidevalt juhendati vahetu juhi ning kolleegide poolt.
26.Kohtule esitatud kostja endise töötaja E S ja kostja kliendi J P kirjalikud seletused (lk 5455, 63-64) ei anna alust asuda kohtul vastupidisele seisukohale, kuna nendel isikutel puudub pädevus hinnata hageja teadmisi, oskusi või isiksuseomadusi, mis on vajalikud juhtumikorraldaja töö tegemiseks. Hageja juhtumikorraldaja ametikohale sobivusele annab hinnangu vahetu juht. Hageja CV (lk 57-58) ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vestlus Messengeri vahendusel (60-61) ei tõenda hageja töökoormust ega asjaolu, et kostja oleks hagejalt nõudnud ületundide tegemist, sest tegemist on töötajate arvamuse avaldamisega. Väited nagu oleks hageja viibinud ühel korral ülekoormuse tõttu töövõimetuslehel, on paljasõnalised ega oma tähtsust, sest hageja töövõimetuslehel viibimine ei ole töösuhte lõpetamise aluseks.
27.Järelikult on hagejaga töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu õiguspärane ning töölepingu lõpetamisel ei esine TLS § 104 tulenevaid tühisuse aluseid. Seega puudub alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg-s 2 nimetatud korras. Kuivõrd kohus ei lõpeta töölepingut TLS § 107 lg-s 2 nimetatud korras, siis puudub alus hagejale TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi lahendati hageja kahjuks, siis kannab menetluskulud hageja.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
30.Hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ning ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja 20.juuni 2019 vastuse kohaselt puuduvad tal
menetluskulud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.