Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(8)

2-19-4044 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hagiavalduse kohaselt koostas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman (edaspidi ka kostja) 02. oktoobril 2018 A S (edaspidi ka võlgnik) osas sissetuleku arestimise akti täiteasjas nr 095/2018/1642, mille sai hageja kätte alles 21. jaanuaril 2019. Aktis paluti hagejal pidada kinni võlgnikule väljamakstavast summast 20%. Kostja edastas hagejale 06. veebruaril 2019 samal kuupäeval koostatud sunniraha määramise otsuse, millega kohustas hagejat tasuma sunniraha 300 eurot. Hageja edastas 06. veebruaril 2019 vastuse kostja sunniraha määramise otsusele. Vastuses palus hageja otsuse tühistamist. Hageja märkis, et temani ei olnud punktis 1 nimetatud akt jõudnud, mistõttu ei saanud hageja teavitada kostjat, et võlgniku sissetulek on Eesti Vabariigi poolt sätestatud miinimumtasu, mistõttu ei ole hagejal võlgniku töötasust midagi õigust kinni pidada. Kostja antud vastusele ei ole reageerinud. Kuna kostja hageja kirjale ei reageerinud, edastas hageja 21. veebruaril 2019 uue kaebuse 06. veebruaril 2019 tehtud sunniraha määramise otsuse peale. Hageja märkis, et kostjal puudus alus sunniraha määramiseks. Hageja ei pidanud kinni võlgniku töötasu, sest võlgnikule ei ole töötasu makstud. Võlgnik on deklareerinud üksnes maksud, kuid töötasu välja makstud ei ole. Hageja leiab, et isegi siis, kui hageja oleks töötasu välja maksnud, ei oleks kinnipidamist tehtud, sest hagejale on teada, et võlgnikul on ülalpidamisel alaealine laps ning kuna võlgnik saab miinimumtasu, siis ei saa sealt väljamakseid teha. Hageja leiab, et olukorras, kus võlgnik oleks esitanud kohtutäiturile avalduse, mitte pidada kinni vahendeid osas, mida ei või pidada kinni sest võlgnikul on ülalpeetav laps, oleks tulemus olnud sama, st kohtutäitur ei oleks saanud midagi. Lähtudes eeltoodust leidis hageja, et hageja ei ole rikkunud kohustust pidada kinni võlgnikult töötasu, mistõttu puudub alus sunniraha määramiseks. Kostja vastas 25. veebruaril 2019, et jätab kaebuse tähelepanuta, sest 21. veebruaril 2019 esitatud kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kostja poolt 06. veebruaril 2019 koostatud sunniraha määramise otsuse alusel alustas Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva hageja osas täitemenetlust täiteasjas nr 197/2019/242, mille käigus nõutakse 300 euro ja täitekulude tasumist. Hageja palub rahuldada hagiavaldus, tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 197/2019/242, kostja poolt hageja osas 06. veebruaril 2019 tehtud täiteasjas nr 095/2018/1642 sunniraha määramise otsuse alusel ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus lahendama vaidluse kirjalikus menetluses Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. 2(8)

2-19-4044 Kostja vastuse kohaselt on võlgniku suhtes menetlus täiteasjas 095/2018/1642 algatatud 03. juulil 2018. Menetlus algatatud Viru Maakohtu 31. mai 2018 otsuse nr 2-17-10981 ja sissenõudja O AS avalduse alusel võla 10 862,84 euro nõudes. Võlgnik vabatahtlikult nõuet ei rahuldanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel maksab võlgnikule igakuist sissetulekut 470,17 eurot OÜ Zepparth.

3(8)

2-19-4044 Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtutäitur on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 197/2019/242 kostja poolt hageja osas 06. veebruaril 2019 tehtud täiteasjas nr 095/2018/1642 sunniraha määramise otsuse alusel. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 1-1 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–19-1 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib vastavat hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Hageja väitel ei ole hageja rikkunud kohustust pidada kinni võlgnikult töötasu, mistõttu puudub alus sunniraha määramiseks. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et hagiavalduse ja kohtutäituri Tatjana Afanasieva 19. märtsi 2019 vastuse kohaselt on võlgniku ZEPPARTH OÜ suhtes algatatud täitemenetlus nr 197/2019/242. Täitemenetluse algatamise aluseks on Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman 06. veebruari 2019 otsus nr 095/2018/1642 ja sissenõudja Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman otsus. Nõude sisuks on sunniraha 300 eurot. Seisuga 19. märts 2019 ei olnud täitemenetlus lõpetatud. Viru Maakohtu 20. märtsi 2019 määrusega peatas kohus hagi tagamiseks täitemenetluse Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva menetluses olevas täiteasjas nr 197/2019/242 kuni tsiviilasjas nr 2-19-4044 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-s 16 nimetatud kohtutäituri otsus sunniraha määramise kohta. Kuna tegemist ei ole kohtulahendiga, saab hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumentidest tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas on alus sunniraha määramiseks ning kas sunniraha määramine on lubatav ning põhjendatud. Kohus analüüsib esmalt, kas kohtutäituri otsuse tegemisel võiks esineda kohtutäituri poolseid formaalseid rikkumisi, mis oleksid aluseks tema otsuse tühistamisele. TMS § 114 lg 4 sätestab, et nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. TMS § 114 lg 5 kohaselt, kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. Kohus tuvastas, et kohtutäituri poolt koostatud 02. oktoobri 2018 sissetuleku arestimise aktiga kohustas kohtutäitur kohustatud isikut (hagejat) pidama kinni võlgnikule 20% väljamakstavast 4(8)

2-19-4044 summast ning koheselt teavitama kohtutäiturit arestimise akti täitmist takistavatest asjaoludest, kui sissetuleku arestimise akti alusel kinnipidamine ei ole võimalik (t.l.-11-12). Arestimisakt oli edastatud kohustatud isikule täitmiseks. Hageja kinnitas, et sai sissetuleku arestimise akti 21. jaanuaril 2019 (t.l.-2). Seega akt kehtib ja hagejale täitmiseks on kohustuslik. TMS § 26-1 lg 1 p 2 kohaselt teeb kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramiseks võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Seega sunniraha määramise eelduseks on tingimus, et võlgnik keeldub alusetult kohustuse täitmisest. TMS § 26-1 lg 5 alusel võib kohtutäitur sunniraha määrata füüsilisele isikule, eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. TMS § 26-1 lg 7 alusel on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte TMS §-s 10 sätestatud korras. Seega on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. Kohus tuvastas, et kohtutäitur hoiatas 02. oktoobri 2018 sissetuleku arestimise aktiga hagejat, et juhul, kui akti saanud isik- või asutus kinnipidamisi ei teosta või teeb kinnipidamisi ebapiisavas ulatuses, võib kohtutäitur võtta tarvitusele seadusega ettenähtud abinõud sissetuleku arestimise akti täitmise tagamiseks (eelkõige sunniraha rakendamine) (t.l.-11). Kohtu poolt on tuvastatud, et 21. jaanuaril 2019 on kohtutäituri poolt edastatud kohustatud isikule (hagejale) otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatus (t.l.-61). Hoiatuses oli antud tähtaeg 05. veebruarini 2019, mille jooksul kohustatud isik pidi alustama kinnipidamist või teavitama kinnipidamist takistavatest asjaoludest. Hageja kinnitas, et ta sai otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatuse 04. veebruaril 2019 (t.l.-69, pöördel). Sunniraha hoiatus ja kohustuse täitmise otsus toimetatakse võlgnikule kätte TMS § 10 märgitud viisil. TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur saatis eelnimetatud otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatuse hagejale e-posti teel. Elektrooniline kättetoimetamine on reguleeritud TsMS §-ga 311-1. TsMS § 311-1 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist, kusjuures elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. 5(8)

2-19-4044 Kohus tuvastas, et kohtutäitur saatis 02. oktoobri 2018 sissetuleku arestimise akt ja et 21. jaanuari 2019 otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatus kohustatud isiku Maksu-ja Tolliametis ja Äriregistris toodud e-posti aadressile. Hageja kinnitas kirjalikult oma hagiavalduses, et sai sissetuleku arestimise akti 21. jaanuaril 2019 (t.l.-2) ja oma kaebuses kohtutäituri tegevusele, et sai otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatuse 04. veebruaril 2019 (t.l.-69, pöördel). Hageja ei täitnud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ega ole kohtutäiturile teatanud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et sissetuleku arestimise akt kehtib ja on hagejale täitmiseks kohustuslik, kohustatud isik keeldus arestimisakti täitmisest, kohtutäituri poolt on hagejale tehtud hoiatused sunniraha määramise osas ning hoiatus koos sissetuleku arestimise aktiga on nõuetekohaselt hagejale kätte toimetatud. Järelikult on kohtutäituril õigus määrata kohustatud isikule sunniraha. Kostja määras 06. veebruaril 2019 kohustatud isikule sunniraha 300 eurot kohustuse täitmatajätmise eest (t.l.-13-14). Kaebuse 06. veebruari 2019 sunniraha otsuse peale esitas hageja

2-19-4044 Seega kohtu arvates arvestab kohtutäituri poolt 02. oktoobril 2018 arestitud võlgniku sissetulek TMS § 132 lg 1-2 erisust. Võlgnikule väljamakstavast summast oli kohustatud isik kohustatud kinni pidama 20% võlgniku sissetuleku ja elatusmiinimumi vahest (2018 andmetel 52,55 eurot). Hageja väitel isegi siis, kui hageja oleks töötasu välja maksnud, ei oleks kinnipidamist tehtud, sest hagejale on teada, et võlgnikul on ülalpidamisel alaealine laps ning kuna võlgnik saab miinimumtasu, siis ei saa sealt väljamakseid teha. Kohus ei ole nõus hageja väitega. Miinimumtasu maksmine ei välista kinnipidamiste teostamist, sest hagejale oli edastatud TMS § 132 lg 1-2 erisusega akt, mille kohaselt võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Arvestuslik elatusmiinimum 2017. aastal on Statistikaameti andmetel 207,23 eurot, 2018. aasta arvestuslik elatusmiinimum on Statistikaameti andmetel 215,44 eurot. Järelikult sai kinnipidamisi teostada 2018 aastal 470 euroselt väljamakselt 52,55 eurot ((470207,23)*20%) ja sama sissetuleku juures 2019 aastal 50,91 eurot ((470-215,44)*20%). Seega hageja väide, et kinnipidamisi ei saanud alla miinimumpalga väljamakselt teha, ei vasta tõele. Kohtu arvates ei ole õige hageja väide, et ülalpeetava olemasolul ei oleks saanud kinnipidamist teostada. TMS § 132 lg 1-3 alusel kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kui võlgniku poolt oleks edastatud vajalikud dokumendid ning kohtutäitur oleks edastanud muudetud arestimisakti, oleks selle alusel TMS § 132 lg 1-2 ja lg 1-3 kohaldades saanud ühe ülalpeetava olemasolul 470 euro väljamakse puhul kinni pidada 2018 aastal 19,22 eurot ((470-207,23-166,67)*20%) ja 2019 aastal 14,91 ((470-215,44-180)*20%) eurot. Lisaks sellele oli hagejale selgitatud, et kohustatud isik kohustub täitma arestimisakti selliselt nagu selles märgitud ega või iseseisvalt muuta arestimisaktis märgitud arestimisjuhist. Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad arestimisakti muutmise, peab võlgnik asjaolusid tõendama ja vajadusel täitur edastab kohustatud isikule muudetud arestimisjuhisega arestimisakti (TMS § 134). Kuivõrd võlgnik ei tõendanud ülalpeetava ülalpidamist, muudetud arestimisakti hagejale ei edastatud. Hageja ei täitnud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, s.o 05. veebruariks 2019, samuti ei ole hageja kohtutäiturile teatanud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ning kohtutäitur määras 06. veebruaril 2019 kohustatud isikule sunniraha 300 eurot kohustuse täitmatajätmise eest. Kohus järeldab, et kohtutäituri 06. veebruari 2019 sunniraha määramise otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtu arvates puuduvad alused sunniraha määramise otsuse tühistamiseks ning hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind 7(8)

2-19-4044 Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 197/2019/242. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Sama § lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Erinevalt § 132 lg-s 4 toodud nõuetest ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudel fikseeritud hagihinna, vaid hagihinna määramisel tuleb lähtuda § 132 lg-test 1 ja 2, st eelduslik hagihind on 3500 eurot, kuid seda võib sõltuvalt asjaoludest muuta. Erinevalt tavalistest mittevaralistest nõuetest on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuetele kehtestatud maksimumhagihind 6000 eurot, millest kõrgemat hinda ei või kohus määrata. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on üldjuhul selgelt ja täpselt määratletav hageja rahaliselt hinnatav huvi, mis võrdub nõude suurusega, mille sundtäitmist hageja palub lubamatuks tunnistada. Hageja palub tunnistada lubamatuks täitemenetlus nr 197/2019/242, mille käigus nõutakse 300 eurot ja täitekulude tasumist, kokku 336 eurot. Järelikult on käesoleva hagi rahuldamise korral hageja saadava hüve väärtuseks 336 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata TsMS § 132 lg 5 tulenevalt 336 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagi tagamine Viru Maakohtu 20. märtsi 2019 määrusega tagas kohus tsiviilasjas hagi ja peatas täitemenetluse Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva menetluses olevas täiteasjas nr 197/2019/242 kuni tsiviilasjas nr 2-19-4044 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.