XX avaldus täitemenetluse nr 008/2017/333 peatamiseks
Tsiviilasja number
2-18-6887
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 28. veebruari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik II: AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Maire Saare Puudutatud isik III: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik IV: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik V: TT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Marjana Hiie Puudutatud isik VII: TALLINNA ÄRIPANGA AS (registrikood 10237984), lepinguline esindaja Angelina Sinelnikova
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX 14. märtsi 2019 taotlused korduvate ja täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning kohtuistungi korraldamiseks.
2.Harju Maakohtu 28. veebruari 2019 määrus jätta muutmata.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.AS SEB Pank (edaspidi „pank“, kohtumenetluses puudutatud isik II) täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva 3. juulil 2003 kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel algatas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (edaspidi „kohtutäitur“, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitemenetluse XX (avaldaja) suhtes täiteasjas nr 008/2017/333. Nõude suurus oli 31 543,56 eurot. Täitemenetlusega ühines Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (puudutatud isik III), kes on alustanud avaldaja vastu TT (puudutatud isik V) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu
27.detsembri 2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-45907 alusel täitemenetlust täiteasjas nr 007/2012/85782. Võlasumma jääk koos täituri tasuga oli 14 012,19 eurot. Samuti ühines täitemenetlusega Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (puudutatud isik IV), kes on alustanud avaldaja vastu PLACET GROUP OÜ (puudutatud isik VI) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 5. märtsi 2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-7456 alusel täitemenetlust täiteasjas nr 022/2018/2519. Võlasumma jääk koos täituri tasuga oli 15 476,76 eurot. Lisaks ühines täitemenetlusega puudutatud isik I, kes on alustanud avaldaja vastu TALLINNA ÄRIPANGA AS (puudutatud isik VII) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 otsuse nr 2-18-11661 alusel täitemenetlust täiteasjas nr 008/2018/2454.
2.Avaldaja esitas 3. mail 2018 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 008/2017/333. Avalduse kohaselt võttis avaldaja pangast laenu. Pank algatas 2016 .aastal tekkinud tagasimaksete võlgnevuste tõttu täitemenetluse avaldaja ja tema perekonna elukohaks oleva kinnistu müümiseks. Pooled jõudsid kokkuleppele võlgnevuse tasumiseks graafiku alusel. Avaldaja tasus panga nõusolekul 20. aprillil 2017 kohtutäituriga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel kolme kuu jooksul võlast 600 eurot ja sellelt summalt kohtutäituri tasu. Kohtutäitur jätkas pärast kolmandat makset 14. juulil 2017 täitemenetlust. Täituri büroost 13. oktoobril 2017 saadud selgituse kohaselt tuleb avaldajal tasuda täitemenetluse lõpetamiseks täituri tasu 1 097,48 eurot. Selle summa nõudmise kohta ei esitatud avaldajale enne ega pärast
20.aprilli 2017 kokkuleppe sõlmimist ühtegi dokumenti.
3.Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata. Õige on avaldaja väide, et avaldaja ja pank sõlmisid 20. aprillil 2017 kokkuleppe, mille alusel täitemenetlus peatati kolmeks kuuks ja tühistati juba väljakuulutatud enampakkumine avaldaja eluaseme müügiks. Pank andis avaldajale täiendavalt kolm kuud aega leidmaks lahendust võlgnevuse tasumiseks. Kuna avaldaja majanduslik olukord ei paranenud ja tal puudus endiselt võimalus kogu võla tasumiseks, tegi pank 28. juulil 2017 ettepaneku pikendada kokkulepet veel kolmeks kuuks. Võlgnik keeldus kokkulepet pikendamast ja nõudis täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur selgitas, et pank kaalus oktoobris 2017 nõude refinantseerimist uueks laenulepinguks, kuid selgus, et lisaks täitemenetlusele nr 008/2017/333 on avaldajal pooleli veel täitemenetlus nr 007/2012/85782. Pank leidis, et täitemenetlused saaks lõpetada ainult juhul, kui võlgnik tasub mõlema täitemenetluse nõuded ja küsis võlgnikult, kuidas ta kavatseb olukorra lahendada. Võlgnik ühtegi konkreetset ja vastuvõetavat seisukohta ei esitanud. 2 (5)
4.Pank vaidles samuti avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja esitas ebatäpset teavet, kuna ei märkinud kõigi võlausaldajate andmeid ja nõudeid. Avaldaja taotleb üksnes osade võlgadega seonduva täitemenetluse peatamist, kuid ei põhjenda võlausaldajate erinevat kohtlemist. Panga nõude refinantseerimist takistasid nii täitemenetlusega ühinenud teised menetlused kui ka avaldaja resoluutne seisukoht täitemenetluse kulude tasumise osas.
5.Puudutatud isikud III, IV, VI ja VII leidsid, et täitemenetluse peatamiseks puuduvad seadusest tulenevad alused. Puudutatud isik V seisukohta avaldusele ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus jättis 28. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, aga kuna puudutatud isikud teatasid, et neil menetluskulud puuduvad, siis ei olnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
6.1.Maakohus viitas Riigikohtu 12. juuni 2012 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 ja leidis, et avaldaja ei toonud esile asjaolusid, mis kaaluks üles sissenõudjate huvi viivitamata täitmiseks.
6.2.Pank ei võtnud 20. aprilli 2017 kokkuleppega endale kohustust lõpetada täitemenetlus. Kokkulepe sõlmiti poolte vahel, et anda täiendav aeg kohustuste täitmiseks. Enne täitemenetluse algust oli pank laenulepingud juba üles öelnud. Niisiis ei saanud avaldaja eeldada, et tal on täitemenetluses õigus jätkata lepingujärgsete maksete tegemist. Seda eriti olukorras, kus laenulepingud lõpetati ja täitemenetlus alustati pärast pikemat makseviivitust. Lisaks on oluline, et avaldaja keeldus panga ettepanekust pikendada maksegraafikut.
6.3.Täitemenetluse eesmärk ja mõte on saavutada võlgniku kohustuste täielik täitmine. Kui võlgniku suhtes on algatatud juba neli täitemenetlust, milles on rahuldamata olulises summas võlgnevusi, puudub võlgnikul alus eeldada või nõuda võlausaldajalt täitemenetluse lõpetamist. Samuti ei saa võlgniku sellekohane eeldus olla täitemenetluse peatamise või täitmise pikendamise või ajatamise alus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 järgi. Pangal oli õigus ja vajadus jätkata täitemenetlusega, sest avaldajal oli olulises summas võlg, mille vabatahtliku tasumise perspektiiv puudus. Arvesse tuleb võtta ka võlga teistele võlausaldajatele. Sellises olukorras ei ole õigusvastane ega lubamatu, et täitemenetlus jätkub.
6.4.Ainuüksi asjaolu, et täitemenetluses realiseeritakse avaldaja ja tema pere elukohaks olev elamu, ei tähenda menetluse peatamise põhjendatust. Samuti ei tulene peatamise põhjendatus sellest, et avaldaja ülalpeetav on peatselt 17-aastaseks saav tütar. Täitemenetluse peatamine võiks olla põhjendatud, kui avaldajal oleks väikesed lapsed, kelle heaolu satuks olulisel määral ohtu täitemenetluses elamu realiseerimisel. Lisaks ei õigusta täitemenetluse peatamist avaldaja soov elada eramus, mille soetamiseks võetud laene pole ta juba aastaid võimeline tagastama. Kui avaldaja kasutab elamispinda, mille kulud on tema jaoks üle jõu käivad, siis tulnuks kaaluda taskukohasema eluruumi otsimist, et vältida täitemenetluses enda elukoha müüki. Selle asemel on avaldaja olnud tegevusetu ja enda sõnul töötu, kuid pole esile toonud objektiivseid takistusi mõistliku tasuga töö leidmiseks. Seda lisaks olukorras, kus avaldaja töötab Soomes.
6.5.Täitemenetluse peatamise aluseks pole põhjendatud lugeda ka avaldaja üldsõnaliselt viidatud seljavalu. Puuduvad tõendid, millest nähtuks avaldaja püsiv või pikka aega kestnud raske tervislik seisund või töövõimetus, mis ei võimalda sissetulekut teenida. Tervislik põhjus, mis saaks olla TMS § 45 järgi aluseks täitemenetluse peatamiseks, peab olema selline, mis mõistetavalt takistab avaldajal kohustusi täitmast.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Maakohus ei arvestanud avaldaja väidetega ja lähtus vaid panga huvidest. Samuti ei arvestatud avaldaja raske majandusliku olukorra (pikaaegne töötus), avaldaja ja tema pere kodu kaotuse ega sellega, et avaldaja tasus pangale laenu ja on nõus edaspidi maksegraafiku alusel võlga tasuma. 3 (5)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isikud I, II, III, IV ja VII vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. aprillil 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
10.Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse dokumentaalsete tõendite (3. mai 2018 avaldus, 27. märtsi 2017 täitetoimingust teatamine ja kinnisasja arestimise akt, väljavõte avaldaja ja panga kirjavahetusest, 20. aprilli 2017 kokkulepe, maakohtu 17. mai 2018 määrus, ringkonnakohtu 16. augusti 2018 määrus, maakohtu 28. veebruari 2019 määrus, maksekorraldused, arstitõendid) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus jätab need taotlused rahuldamata. TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel ei ole vaja võtta toimikusse juba varasemalt esitatud tõendeid (I kd tl 5–11, 14-19, 34, 36-37, 46–48, 77–78, II kd tl 104–110, III kd tl 52, 181–183). Varem esitamata arstitõendid kajastavad perioode 9. jaanuar – 29. juuli ja 16. oktoober – 16. november 2018. Avaldaja ei põhjendanud, miks ta ei esitanud neid maakohtule, mistõttu ei saa ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 ja § 659 alusel uut tõendit vastu võtta. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.
11.Samuti jääb rahuldamata avaldaja taotlus vaadata kaebus läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole istungi määramine vajalik, kuna asjas on võimalik teha lõpplahend asja materjalide põhjal ilma menetlusosaliste suulise ärakuulamiseta.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita materiaalõiguse normide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 kohaldamisel hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb täitemenetluse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
13.Avaldaja on erandlike asjaoludena peamiselt välja toonud selle, et tema pere jääb kodutuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et seda asjaolu ei saa pidada TMS § 45 mõttes erandlikuks. Nagu sedastas Riigikohus vaidlustatud määruses viidatud lahendis, kaasnebki täitemenetlusega üldjuhul võlgniku varale sissenõude pööramine. Seega pole olenevalt võlgniku vara hulgast ja nõude suurusest välistatud ka senisest elukohast ilmajäämine. 4 (5)
Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja ei toonud esile enda isiku või tervisliku olukorraga seonduvaid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks täitemenetluse peatamise avalduse rahuldamist. Avaldaja esitas maakohtule arstitõendi, mille kohaselt viibis ta alaseljavaluga töövõimetuslehel 15. august – 16. september 2018 (III kd tl 52). Samas kinnitas avaldaja
10.detsembri 2018 istungil, et ta töötab Soomes ametlikult ja saab töötasuna kätte 1 200 eurot (I kd tl 126). Seega märkis maakohus õigesti, et avaldaja ei tõendanud püsivat ja pikka aega kestnud töövõimetust, mis ei võimalda tal sissetulekut teenida.
14.Täiendavalt tõi avaldaja esile, et ta on pangale laenu tasunud ja soovib ka edaspidi võla tasumist maksegraafiku alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka nimetatud asjaolud alust määruskaebuse rahuldamiseks. Maakohus selgitas avaldajale, et kuigi pank tuli avaldajale vastu ja oli nõus täitemenetluse peatamisega kolmeks kuuks, ei tähenda see nõusolekut täitemenetluse lõpetamisega. Panga selgitusest nähtub, et pank nõustus jätkama graafiku alusel võla tasumisega (st täitemenetluse peatamisega), kuid avaldaja sellega nõus ei olnud. Lisaks selgitas pank, et täitemenetlusega liitusid teised võlausaldajad ja pank ei pidanud avaldaja võlga refinantseerimist seetõttu võimalikuks. Kirjeldatud olukorras ei jäänud kohtutäituril muud üle kui jätkata täitemenetluse ja kinnistu sundmüügiga võlgade katteks. Asjaolu, et avaldaja on makseid teostanud ühe võlgnevuse katteks, ei anna alust täitemenetluse peatamiseks. Praegusel juhul on mitme võlausaldaja nõuded koondatud ühte täitemenetlusse. Avaldaja ei ole esile toonud, kuidas ta täitemenetluse peatamise korral on suuteline kõigile võlausaldajatele võlgnevused tasuma.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja põhistada suutnud, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov. Nagu kohus eespool märkis, ei saa selliseks tagajärjeks pidada omandi kaotust täitemenetluse käigus. Seetõttu ei saa ettenägematuks ning äärmiselt raskeks tagajärjeks pidada ka olukorda, kus täitemenetluses avaldajale kuuluva kinnistu sundmüügi korral ühinevad täitemenetlusega teised võlausaldajad ja nõuavad avaldajalt samuti võla sisse.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud ning erinevalt kaebuses väidetust põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita ei saa. Kaebuse väitega, mille kohaselt ei ole maakohus asja lahendamisel võtnud arvesse tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud neid kogumis, ringkonnakohus ei nõustu. Ringkonnakohus, arvestades seejuures käesolevas määruses toodud põhjendusi, leiab, et käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei võimalda teha maakohtu määrusest erinevat lahendit.
17.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
18.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TMS § 219 alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.