LT avaldus Pärnus Rahu tn 6 kinnistu maatüki kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.07.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LT’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja LT (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Paul Järve Asjast puudutatud isikud: MK (isikukood
XXXXXXXXXXX),
vandeadvokaat Margo Põbo NL (isikukood XXXXXXXXXXX) AS (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
esindaja
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.07.2018 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Võtta LT poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja juurde. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.LT (avaldaja) esitas 31.10.2016 maakohtule avalduse ja 06.12.2016 selle täpsustuse, paludes kindlaks määrata kaasomanikele kuuluva Rahu 6, Pärnus asuva kinnistu maa kasutuskord vastavalt avaldusele lisatud plaanile selliselt, et osa kinnistu maast oleks avaldajale kuuluva korteri nr 3 ainukasutuses, osa maast MK korteri nr 1 ainukasutuses ning osa korterite 1 ja 3 ühiskasutuses (Rahu 6 kinnistu asendiplaan tlk 4).
2.Selleks, et avaldaja pääseks oma korterisse, peab ta mööduma maja küljepoolsest osast, mööda MK korterist. MK on teinud ja teeb jätkuvalt takistusi, mis teevad avaldajal oma koju pääsemise raskeks. MK peab maja ja krundi piiri vahelist maa-ala enda kasutada olevaks territooriumiks ning on sinna vahele ehitanud ka aia. Tegemist on ahjuküttega elamuga ja kasutuskorda määratlemata ei ole võimalik sõita hoovi näiteks küttepuid vedaval sõidukil. Asja mõistliku kasutamise huvides oleks see ala vaja määratleda ühiskasutatava maana, kuhu saaks avaldaja rajada sissesõidutee. Kuivõrd MK-ga läbisaamine ei ole hea, tuleks kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel lähtuda maksimaalse eraldatuse printsiibist ja väljakujunenud tavadest, millest avaldaja on oma ettepaneku esitamisel lähtunud. Puudutatud isikute seisukohad
3.MK palub jätta avalduse rahuldamata, kinnistades sellega senise pikaajalise traditsioonilise kasutuskorra jätkumise ning jätta kõik kohtukulud avaldaja kanda. Alusetu on avaldaja väide selle kohta, et temal ei ole võimalik pääseda oma elamispinnale ja tuua aeda küttepuid. Üle kümne aasta kehtinud kasutuskorra praktikas ei ole selles kunagi mingeid probleeme olnud. Avaldajal on kogu aeg olnud vaba ja teistest kaasomanikest sõltumatu ligipääs oma kasutuses olevale krundi osale ning elamispinna sissekäigule tema isiklikust väravast, mis võimaldab ka autoga sissesõitu. Nimetatud värava taga paiknevad ka avaldaja teised sõidukid, mis näitab, et avaldajale on jätkuvalt sobilik selle ligipääsutee ja värava kasutamine. See, et väravani viib ca 30-40 meetrit eraldi teed ümber krundi ei tohiks olla mõjuvaks põhjuseks, miks senist kasutuskorda peaks muutma. MK ei ole kuidagi takistanud avaldaja pääsu oma elamispinnale või tema kasutuses olevale aia osale. Avalduses pakutud kasutuskord lõhuks traditsiooniliselt väljakujunenud ja toimivat kasutuskorda, mis vastab kõikide kaasomanike huvidele. Lisaks sunniks avaldaja taotletud kasutuskord MK kasutama krundi osa, millega ei ole MKel mingit seost ning mis asub avaldaja ainukasutuses oleva värava juures, lähemal avaldaja eluaseme sissepääsule ning kaugemal MK elupaiga sissepääsust.
4.NL ja AS paluvad jätta avaldus rahuldamata, seni kokkulepetega kehtinud kasutuskorra muutmata ning kohtukulud avaldaja kanda. Avaldajal on oma privaatne autovärav, mis tagab tema sissepääsu tema kasutuses olevale krundi osale ja elamispinnale ilma, et ta puutuks kokku teiste kaasomanikega.
Edasine menetluse käik
5.13.03.2017 toimunud kohtu eelistungi selgitas avaldaja, et kinnistu tagakülg, kust avaldajal on sissepääs oma kinnistule, on reformimata riigimaa ja seal mingit teed ei ole. Seega on avaldajal ligipääs oma kinnistule läbi võõra kinnistu. Avaldaja ja MK ühiskasutusse jääks osa, millel asub puukuur, mis on ajutine ehitis ja mille püstitamiseks lubasid taotletud ega antud pole. Kasutuskorra jagamisega tuleb kuur lammutada ja MK saaks kuuri ehitada temale kuuluvale alale. MK vaidles pakutud jagamise korrale vastu ning selgitas, et kuur on alla 20 m2 ja seega seaduslik.
6.Avaldaja ning MK esitasid kohtule erinevaid ettepanekuid kasutuskorra kindlaksmääramiseks (MK 10.04.2017, tlk 71-75; MK 10.04.2018 tlk 100-103; avaldaja 20.04.2017 tlk 82-84). 04.05.2018 korraldas kohus paikvaatluse.
7.17.05.2018 avaldaja viimase täpsustatud ettepaneku (tlk 115) kohaselt palub avaldaja kasutuskord kindlaks määrata selliselt, et korteri nr 1 ainukasutusse jääks Rahu tänavalt vaates kinnistu parempoolses taganurgas maatükk 160 m2 ning kinnistu esiküljel keskkohast paremal korterisse ligipääsuks veel maatükk suurusega 10 m2, kokku ainukasutuses 170 m2; korteri nr 2 ainukasutusse jääks Rahu tänavalt vaates kinnistu vasakpoolses esinurgas maatükk suurusega 257 m2; korteri nr 3 ainukasutusse jääks Rahu tänavalt vaates kinnistu tagaosas keskel (korterite nr 1 ja 4 vahel) maatükk 166 m2; korteri nr 4 ainukasutusse jääks Rahu tänavalt vaates kinnistu vasakpoolses taganurgas maatükk 270 m2; korterite 1 ja 3 ühiskasutusse jääks Rahu tänavalt vaates kinnistu parempoolses esinurgas maatükk suurusega 96 m2.
8.01.06.2018 esitas MK oma lõpliku ettepaneku (tlk 118-119, lisa 1 asendiplaani joonis tlk 120), mille järgi: korteri nr 1 ainukasutusse jääks joonisel punase värviga ja numbriga 1 märgitud ala, kogusuurusega 121 m2, sissepääs territooriumile Rahu tänavalt; korteri nr 2 ainukasutusse jääks joonisel sinise värviga ja numbriga 2 märgitud ala, kogusuurusega 257 m2, sissepääs territooriumile Rahu tänavalt; 3) korteri nr 3 ainukasutusse jääks joonisel musta värviga ja numbriga 3 märgitud ala, kogusuurusega 300 m2, sissepääs territooriumile Rahu tänavalt; 4) korteri nr 4 ainukasutusse jääks joonisel rohelise värviga ja numbriga 4 märgitud ala, kogusuurusega 270 m2, sissepääs territooriumile Rahu tänava juurde kuuluva kinnistu transpordimaa kaudu. MK on seisukohal, et avaldajale ei tulene õigust nõuda kinnistul autoga läbipääsemist. Ettepaneku kohaselt on avaldajal ca 1,70 m lai tee, et liikuda mööda Rahu tänavat enda kinnistule. Lisaks tagab see selle, et puukuur, mida MK oma küttepuude hoiustamiseks kasutab, jääb endiselt korteri nr 1 ainukasutusalale. Pakutud kasutuskorra ettepaneku puhul tuleb MK-l loobuda 82,6 m2 alast, sest kaasomandieseme suuruse järgi kuulub temale 203,6 m2 ala, kuid ettepaneku kohaselt jääb korterile nr 1 121 m2 ala ning sellevõrra saab korter nr 3 endale 82,6 m2 suuruse ala juurde. Juhul kui avaldaja on nõus käesolevas kasutuskorras kokku leppima, on MK nõus väiksema alaga, kui kaasomandieseme suuruse järgi tal õigus kasutada oleks.
9.29.06.2018 ärakuulamisel jäi avaldaja 17.05.2018 ettepaneku juurde, MK jäi 01.06.2018 esitatud ettepaneku juurde. Maakohtu lahend
10.Maakohus rahuldas 06.07.2018 määrusega avalduse osaliselt. Kohus määrab küll kindlaks kinnisasja kasutuskorra kaasomanike vahel, kuid erinevalt sellest, mida avaldaja taotles. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Kohus leidis, et kohtumääruse resolutsiooni parema arusaadavuse ja täitmise huvides tuleb lisada määrusele Rahu tn 6,
Pärnus asuva kinnistu krundi asendiplaan koos igale korterile kasutuskorra järgi kasutada oleva maatüki asukoha ja suuruse ära näitamisega. Kohus määras, et: MK ainukasutusse jääb joonisel punase värviga ümbritsetud ja numbriga 1 märgitud ala, kogusuurusega 121 m2, sissepääs territooriumile Rahu tänavalt; NL ainukasutusse jääb joonisel sinise värviga ümbritsetud ja numbriga 2 märgitud ala, kogusuurusega 257 m2, sissepääs territooriumile Rahu tänavalt; LT ainukasutusse jääb joonisel musta värviga ümbritsetud ja numbriga 3 märgitud ala, kogusuurusega 300 m2, sissepääs territooriumile Rahu tänavalt; ASi ainukasutusse jääb joonisel rohelise värviga ümbritsetud ja numbriga 4 märgitud ala, kogusuurusega 270 m2, sissepääs territooriumile Rahu tänava juurde kuuluva kinnistu transpordimaa kaudu.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 2 alusel kohus lahendab hagita menetluses kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused seoses kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-149-10. Iga kaasomanik võib nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses vastavalt AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele. Kohus on menetlusosalistele selgitanud, et kohus saab antud juhul määrata kogu kinnistu, millel asuvad korteriomandid kasutuskorra st kasutuskorra kõikidele korteriomanditele. NL ja AS on nõustunud MK 01.06.2018 ettepanekuga ning ei ole kohtule omapoolset ettepanekut kinnistu kasutuskorra määramiseks esitanud, kuid kohtulahend kehtib kõigi omanike suhtes. Vaidlus on korterite nr 1 ja nr 3 omanike, MK ja avaldaja vahel selles, kas kaasomanike ligipääsuks oma korterile nii jalgsi kui ka autoga, sh oma korteri ja kaasomandi osa majandamiseks, peaks olema osa Rahu tn 6 kinnistust nende poolt ühiskasutatav või on võimalik määrata selline kasutuskord, kus ühiskasutatav osa puudub. Samuti on avaldaja huvitatud MK kasutuses oleva puukuuri lammutamisest.
12.Kohus asus seisukohale, et parimal viisil on korterite nr 1 ja 3 omanikest kaasomanike huvid tagatud MK 01.06.2018 esitatud viisil kinnistu õueala kasutuskorra kindlaksmääramisega, kuna kaasomanikud pääsevad ligi oma korteritele, saavad kasutada neile määratud maatükki üksinda ning ühegi kaasomaniku kasutada olev ala ei ole killustatud, vaid on terviklik maatükk. Kohus nõustus siinkohal MK väidetega selles, et avaldajale ei pea olema tagatud oma korteri sissepääsule ligipääs autoga, vaid piisab ka jalgsi ligipääsust, milleks on piisav krundi paremservas kulgev ca 1,7 meetrit lai maariba sellel asuva jalgrajaga. Paikvaatlusel kohus tegi kindlaks, et seda jalgrada mööda on võimalik liikuda ja pääseda avaldaja poolt kasutatavale õuealale. Kohus juhtis tähelepanu, et linnas kui tiheasustusega alal ei ole enamasti võimalik kõikidel korteriomanikel oma sõidukeid parkida oma korteriukse või trepikoja ette. Samuti on õige, et ka avaldaja enda 17.05.2018 esitatud ettepaneku järgi ei oleks sõidukiga ligipääs olnud võimalik muul viisil kui korteri nr 1 kasutuses oleva puukuuri lammutamisega.
13.Kohus leidis, et mistahes kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda olemasolevatest ehitistest. Uus kasutuskord ei tohi märkimisväärselt kahjustada ühe kaasomaniku huve teise kasuks, kui kasutuskord on võimalik lahendada teisel viisil – see oleks vastuolus AÕS § 72 lg 3 sättega, mille järgi ei või takistada teise kaasomaniku kaaskasutust. Puukuuri kui ehitise ebaseaduslikkuse hindamine ei ole käesoleva vaidluse ese ning kohus seda ei käsitle ja lähtub kinnistu kasutuskorra määramisel olemasolevate ehitiste asukohast. Kohus leiab, et kaasomanikku ebamõistlikult kahjustavaks tuleks lugeda ka lahendus, kus teise kaasomaniku nõudel tema kasutada olev maa-ala paikneb kinnistul
killustatult, s.o teineteisest lahusolevatel maatükkidel. Samuti on teist kaasomanikku ebamõislikult kahjustav lahendus, kus tema kasutada olev puukuur tuleb lammutada.
14.Kohus on selgitanud MK-le, et taotletud ettepaneku järgi jääb tema kasutusse märkimisväärselt väiksem osa (121 m2) kui avaldajale (300 m2) ning MK on nii 01.06.2018 taotluses kirjalikult kui ka istungil mitmel korral kinnitanud, et on sellega nõus, kui kasutuskord lahendatakse tema poolt pakutud viisil. Ka avaldaja esindaja on märkinud, et tal ei ole vastuväiteid, kui avaldaja poolt kasutatav krundi osa on suurem, kuid avaldaja soovib kasutuskorra määramist enda poolt taotletud viisil (tlk 149). Määruskaebus
15.Avaldaja palus 23.07.2018 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti Pärnus Rahu tn 6 asuva kinnistu kasutuskord kaasomanike vahel avaldaja poolt taotletud viisil kindlaksmääramata ja millega kehtestati kasutuskord MK ettepaneku kohaselt. Avaldaja ei vaidlusta määrusega kindlaksmääratud kasutuskorda korterite nr 2 ja 4 osas. Tühistatud osas palub avaldaja teha uue määruse ja määrata kindlaks kasutuskord avaldaja väljapakutud viisil. Alternatiivselt palus avaldaja saata asi uueks lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Avaldaja palub vastu võtta ja hinnata määruskaebusele lisatud tõendeid.
16.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuigi kohus on avalduse rahuldanud osaliselt, siis tegelikkuses on kohus määranud taotletust erineva kasutuskorra, mis sisuliselt tähendab tema avalduse rahuldamata jätmist. Maakohtu määrus ei ole TsMS § 436 lg 1 järgi seaduslik ega põhjendatud. Diskretsiooniõiguse rakendamiseks peavad kohtule kõik asjaolud selgelt teada olema ja kohus peaks lahendis selgelt välja tooma, kuidas ta nende asjaoludega arvestab. Maakohus ei pööranud mingit tähelepanu sellele, et avaldajale on määratud raske puue, ta ei saa liikuda ning liikumisvõimetule inimesele ainsa ligipääsuteena tänavalt tema korteri ukseni ülipika ja kitsa koridori määramine näitab, et kohus ei rakendanud diskretsiooniõigust. Kiirabi avaldaja juurde ei pääse ning kitsas vahekäik ei taga võimalust avaldaja haiglasse toimetamiseks. MK kuuri juures on ligipääs ainult 1 meeter lai. Kohus oleks pidanud tunnistajana ära kuulama avaldaja elukaaslase. Kohtumäärusega on avaldaja ainsalt abistajalt, tema elukaaslaselt, võetud võimalus küttepuude kinnistule toimetamiseks. Sisuliselt ei ole kohus põhjendanud ega analüüsinud, miks on MK ettepanek avaldaja omast parem.
17.Kohus ei ole arvestanud sellega, et MK puukuur on otseses vastuolus tuleohutusnõuetega, paikneb liiga lähedal vee- ja kanalisatsioonitrassile ning see tuleks lõhkuda või paigutada teise kohta. Kohus ei ole arvesse võtnud, et eelmine kasutuskord sai eksisteerida vaid põhjusel, et avaldaja kinnistuosa juurde pääses autoga mööda Rahu 4a kinnistut. Kuna riik sellist liikumist enam ei luba, tuleb pöörduda tagasi kasutuskorra juurde, mis eksisteeris enne MK kuuri ehitust s.o. aega, mil kinnistu osa omandas avaldaja, kes pääses siis oma korterisse Rahu tänavalt ning puukuuri ees ei olnud. Puukuur takistab kogu läbikäiku kinnistule. Puukuuri alles jätmist ei kompenseeri ka avaldaja kasutusse ettenähtust suurema maatüki jätmine, mida avaldaja kunagi ei soovinud ega taotlenud. Kohus ei ole motiveerinud, miks avaldaja pakutud versioonis näidatud ühiskasutatav ala oleks välistatud. Vastused määruskaebusele
18.AS määruskaebusele ei vastanud. NL leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud.
19.MK palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jätta rahuldamata avaldaja taotlus uute tõendite asja juurde võtmiseks ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Kuigi määrust on vaidlustatud osaliselt, siis tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu maakohtu määrus tühistada kogu ulatuses (TsMS § 656 lg 4, TsMS § 657 lg 1 p 3, TsMS § 659). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
21.Maakohus on lahendanud nõudeid, mis ei olnud lahendamiseks valmis ja rikkus sellega TsMS § 435 lg 1. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha sellest järelduse, mis peab TsMS § 436 lg 1 järgi olema seaduslik ja põhjendatud. Praegusel juhul ei ole maakohus viinud läbi nõuetekohast eelmenetlust ning on jätnud täitmata selgitamiskohustuse TsMS § 351 järgi. Samuti on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Maakohus jättis lahendi tegemisel tähelepanuta, et avaldaja nõuded ei vastanud määruse tegemise ajal kehtivale õigusele ja selliseid nõudeid menetledes tegi maakohus lahendi, mida ei ole võimalik täita, rikkudes sellega ka TsMS § 442 lg 5. Maakohus oleks pidanud menetlusosalistele selgitama materiaalõigust ja andma avaldajale võimaluse avalduselt puudused kõrvaldada ning teistel menetlusosalistel soovi korral enda avaldused esitada.
22.Nimelt tegi maakohus 06.07.2018 määruse tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 72, jättes tähelepanuta, et 01.01.2018 jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Vaidlustamata asjaoludel kuuluvad pooltele korteriomandid. Kaasomandi esemest osa korteriomaniku erikasutusse andmine on reguleeritud eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadusega. Kaasomandi osa erikasutusse andmise kontseptsioon on alates 01.01.2018 muutunud.
23.KrtS § 14 lg 1 järgi võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega. Erikasutusõiguse võlaõiguslik kokkulepe kehtib poolte vahel ja on vormivaba. Korteriomanike kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna (KrtS § 13 lg 3).
24.Kehtiva õiguse kohaselt saab kaasomandisse kuuluva kinnisasja osa erikasutusõigust reguleerida üksnes selliselt, et kõikide korteriomanike vahel sõlmitava kokkuleppega reguleeritakse korteriomandite erikasutusõigust. Erikasutusõigus(t)e tekkimise eelduseks on kõikide korteriomanike kokkulepe. Juhul, kui korteriomanikud ei ole vastava kokkuleppe tekkimise ja erikasutusõigus(t)e kinnistusraamatusse kandmise eelduseks olevate tahteavalduste andmisega nõus, võib erikasutusõigust sooviv kaasomanik nõuda vastavate tahteavalduste andmist. KrtS § 13 lg 2 järgi kohaldatakse korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele KrtS §-s 9 sätestatut.
25.Seega, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi eseme osa erikasutusse andmises, tuleb pärast KrtS-i jõustumist 01.01.2018 kohtule esitada nõue vastavate tahteavalduste kohtumäärusega asendamiseks ja kokkuleppe tekst, millega nõustumist soovitakse. Kusjuures kaasomandi osa erikasutusse saamist sooviv kaasomanik saab esitada avalduse üksnes endale huvipakkuva kaasomandi osa erikasutusse saamiseks, mitte kogu kaasomandisse kuuluva kinnisasja kasutamise ära jagamiseks. Kui kaasomanikud, kelle vastu on avaldus esitatud, soovivad ka teatud kinnisasja osi erikasutusse, peavad nad esitama vastava avalduse.
26.Kui avaldaja soovib, et kokkulepe kehtiks ka korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes, tuleb kohtult taotleda teiste kaasomanike tahteavalduste asendamist kinnistusosakonnale vajaliku avalduse esitamiseks kokkuleppe kinnistusraamatu eriomandi sisuna esimesse jakku kandmiseks.
27.Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, mistõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 656 lg 2 viimane lause). Maakohtul tuleb jätta avaldus käiguta ja anda tähtaeg avaldajale puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamisel tuleb kohtul ka puudutatud isikutele selgitada menetluslikku olukorda. Kuna menetlusest nähtub, et MKel on huvi kindlat kaasomandi osa ainuisikuliselt kasutada, siis tuleb anda ka temale võimalus esitada avaldus vajalike tahteavalduste asendamiseks. Asja uue läbivaatamise käigus tuleb maakohtul hinnata, kas asjaoludest tulenevalt peab menetlusse kaasama ka piiratud asjaõiguste omajad (KrtS § 9 lg 5).
28.Avaldaja esitas 23.07.2018 koos määruskaebusega kohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
29.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.