18. juuni 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-11145
Tsiviilasi
AS-i Pärnu Sadam hagiavaldus Huranuim Ltd vastu merinõudes sadamatasu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
30 264,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865, asukoht Kaubasadama tee 2, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaadi abi Birgit Aasa (e-post [email protected]) Kostja: Huranuim Ltd (51 Charlotte Street, Port of Spain, Trinidad, West Indies; e-post [email protected]), esindaja Glenford Jones
Menetluse viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 440 lg 3)
RESOLUTSIOON:
Rahuldada AS Pärnu Sadam hagi Huranuim Ltd vastu.
Välja mõista Huranuim Ltd-lt AS Pärnu Sadam kasuks merinõudest tulenev põhivõlg sadama tasu eest 18 100,00 eurot (periood 01.02.2018 kuni 31.07.2018), seisuga 24.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 2254,35 eurot, perioodi 25.07.2018 – 17.06.2019 eest viivis 8905,20 eurot, kokku 29 259,55 eurot.
Välja mõista Huranuim Ltd-lt AS Pärnu Sadam kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 18 100,00 eurot) alates 18.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,15% päevas.
Kohtuotsuse täitmist jätta tagama 25. juuli 2018. a määruse p-s 5 kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kohtutäituri poolt 25. juuli 2018. a määruse punkt 6 täitmiseks diiselkütuse enampakkumisest saadud 10 000 eurot, mis on hoiustatud kohtu määratud arvelduskontol.
Jätta rahuldamata hageja taotlus arestitud reisiparvlaeva „Light of the Sea“
Tsiviilasi nr 2-18-11145 müügiks ja müügist saadud raha hoiustamiseks.
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud jätta Huranuim Ltd kanda.
Rahuldada AS Pärnu Sadam taotlus ning määrata AS Pärnu Sadam põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 6259 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000,00€, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50,00€, asja läbivaatamise kulu 967,00€, kohtutäituri tasu 278,00€ ja 3964,00€ hageja esindaja põhjendatud kulud), mis mõista Huranuim Ltd-lt AS Pärnu Sadam kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on Huranuim Ltd kohustatud tasuma AS-le Pärnu Sadam viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord:
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.Esitatud asjaolude kohaselt pukseeriti 21.12.2017.a Pärnu sadama kai nr 10 äärde, aadressiga Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu linn, Saint Vincent ja Grenadiinid lipu all sõitev Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev „Light of The Sea“ (IMO: 7228376).
1.2.Vastavalt hageja ja kostja varasema agendi GoTa Shipping OÜ kokkuleppele on laeva seisuaja tasu 100 eurot päev. Kostjal on alates veebruar 2018 olenemata meeldetuletustest sadamatasu arvete nr 180211, 180358, 180485, 180683, 180918 ja 181061 alusel perioodi eest 01.02.2018 kuni 31.07.2018 kokku summas 18 100 eurot tasumata. Hageja on seisukohal, et tegemist on merivõlaga LAÕS § 72 lg 1 ja 2, § 74 lg 1 p 4 ja § 781 p 13 järgi ning hagejal on merinõue kostja vastu VÕS § 108 lg 1 alusel.
1.3.Jaanuaris 2018 lahkus meeskond ja laevapere laevalt ning laev jäi valveta. Alates veebruar 2018 jäi laev agenteerimislepinguta. 24.07.2018 teavitas hageja Keskkonnaametit, Päästeametit, Maksu- ja Tolliametit ja Veeteede Ametit Pärnu sadamas mitteekspluatatsioonilise reisilaeva keskkonna- ja tuleohust ning avatud tekil olevast diislikütusest.
1.4.Hageja leiab, et saabumisteatise esitamisega hagejale aktseptis kostja Pärnu sadama eeskirja ja selle lisades sätestatud tingimused, millest tulenevalt on hagejal õigus Pärnu 2(5)
Tsiviilasi nr 2-18-11145 Sadama sadamatasude p 1.14 alusel nõuda tasumata arvetelt viivist 0,15% päevas. Hagi esitamise seisuga on viivis summas 2254,35 eurot. Hageja esitas viivise nõude ka TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest 0,15% päevas sissenõutavaks muutunud põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2.Hageja esitas asjaolude ja väidete tõendamiseks Memorandum of Agreement koos tõlkega /I kd tl 8-11/, laeva „Liisi“ kinnistusraamatust kustutamise tõendi /I kd tl 12/, väljavõtte Marine Traffic portaalist /I kd tl 13-16/ koos tõlkega /I kd tl 13a-16a/, perioodist 10.11.2017– 11.11.2017 e-kirjavahetuse /I kd tl 17/, perioodist 06.06.2017– 0.07.2017 e-kirjavahetuse /I kd tl 18-19/, Pärnu sadama eeskirja lisa 1 „Pärnu sadama sadamatasud“ /I kd tl 20-23/, Pärnu sadamakapteni 18.12.2017 e-kirja /I kd tl 24/, Laeva agendi CFS 19.12.2017. a e-kirja koos tõlkega /I kd tl 25-26/, Laeva „Light of The Sea“ saabumise teatise /I kd tl 27/, Pärnu sadamakapteni 03.01.2018 e-kirja Laeva agendile /I kd tl 28/, arve nr 180016 /I kd tl 29/ ja CFS-i poolt arve nr 180016 tasumist tõendava maksekorralduse /I kd tl 30-31/, hageja 16.01.2018. a e-kirja ja selle manuseks olnud kirja /I kd tl 32-33/, 17.01.2018. a e-kirja /I kd tl 35/, e-kirjad, millega esitati arved ja e-kirjade manusteks olevad arved nr 180211, 180358, 180485, 180683, 180918, 181061 /I kd tl 36-41/ koos tõlkega /I kd tl 36a-41a/, 17.03.2018. a e-kiri koos tõlkega /I kd tl 34/, 05.04.2018. a e-kiri koos tõlkega /I kd tl 42/, 16.05.2018 22.05.2018. a e-kirjavahetus koos tõlkega /I kd tl 43-44/, 04.06.2018. a e-kiri koos tõlkega /I kd tl 45/, hageja 24.07.2018. a kiri /I kd tl 6-7/, fotod Laeva pardal olevatest kütusekanistritest /I kd tl 47-49/. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
3.Kostja võttis 23.11.2018 elektrooniliselt edastatud vastuses hagi faktiliselt õigeks. Kostja ei soovi tasusid vaidlustada ning avaldab soovi, et võlgnevuste katteks arestitud vara võõrandatakse. Kohaldatav õigus ja kohtu seisukohad
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kostja vastu merinõude sadamatasu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kostja oma vastuses tunnustab hageja nõuet, mis on käsitatav hagi õigeksvõtuna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Käesolevas asjas on õigeksvõtmise eeldused täidetud ja kohus on hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja esitatud põhinõude summas 18 100 eurot ja viivise seisuga 24.07.2018 summas 2254,35 eurot.
5.Hageja on esitanud viivisenõude ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 328 kalendripäeva eest (periood 25.07.2018 – 17.06.2019) on 8905,20 eurot (1800,00€ x 0,15% x 328 kp). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi eest 25.07.2018 – 17.06.2019 summas 8905,20 eurot ja edasi 0,15% päevas põhinõudest (18 100,00€) kuni põhinõude kohase täitmiseni.
6.TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas 06.12.2018 taotluse arestitud reisiparvlaeva „Light of the Sea“ müügiks ja müügist saadud raha hoiustamiseks. Kohus arestis merinõude 3(5)
Tsiviilasi nr 2-18-11145 tagamiseks laeva 25.07.2018 määrusega. Kohtutäitur korraldas vara arestimise 31.07.2018 (täiteasi nr 175/2018/1086). Vara arestimise eesmärk on tagada hageja nõude rahuldamist. Kostja ei ole reisiparvlaeva arestimist vaidlustanud ning on oma kirjalikus vastuses avaldanud soovi arestitud laev võlgnevuste katteks võõrandada. LAÕS § 79 lg 2 sätestab, et sissenõude pööramine kinnistamata laevale toimub võlgniku vallasvarale sissenõude pööramiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud sätete järgi. Kohus jätab arestitud parvlaeva „Light of the Sea“ tagama kohtuotsuse täitmist ning tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel otsuse viivitamatult täidetavaks, mistõttu ei pea kohus lõpplahendi vormistamise ajal enam otstarbekaks ega ka vajalikuks anda eraldi luba laeva müügiks ja müügist saadud raha hoiustamiseks kohtu deposiitkontole. Menetluskulud
7.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas kohus hagi rahuldas, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, s.t kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
9.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuluks on mh TsMS § 143 p 1 järgi tõlgikulud.
10.TsMS § 162 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle punkt 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning punkt 5 kohaselt kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Praeguses tsiviilasjas on nii hagejal kui kostjatel olnud lepingulised esindajad. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-18-11145
11.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1050 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
12.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud dokumentide tõlkimise kulu kokku summas 967 eurot. Hageja kohustus dokumente tõlkida tulenes kohtunõudest TsMS § 316 lg 7 alusel. Hageja poolt esitatud OÜ Luisa Tõlkebüroo arvetest nähtuvad dokumentide tõlketasud on arvestatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjate tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-ga 6 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-ga 1. Kohus leiab, et tõlkekulud summas 967 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
13.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud lepingulise esindaja kulu summas 3964 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole õigusabikuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu ning esitatud spetsifikatsiooni, et esindaja ajakulu 33 tundi ja 02 minutit on põhjendatud. Tunnimäär 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik (vt ka RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 13; RKTKm nr 3-2-139-16, p 13).
14.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud kohtutäiturile hagi tagamise eest kohtutäituri tasu summas 278 eurot (ilma käibemaksuta), milline vastab kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-le 1 ja § 38 lg 1 p-le 3. Kohus leiab, et antud kulu on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Hageja on 24.07.2017 tasunud TsMS § 383 lg 11 kohase tagatise summas 1513,21 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.