Swedbank AS-i avaldus Euroopa Liidu liikmesriigis kohtulahendi täitmiseks tunnistuse väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. aprilli 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Swedbank AS (registrikood volitatud esindaja Jüri Puust
10060701),
Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
isikukood
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
XX
(pankrotis,
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15716 ning saata asi samale maakohtule tunnistuse väljastamise uueks otsustamiseks.
3.Tagastada Swedbank AS-ile määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-16-15716
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank AS (avaldaja) esitas 29. märtsil 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus väljastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus) artikli 53 alusel tunnistuse Harju Maakohtu 6. veebruari 2018. a määruse kohta. Avalduse kohaselt lõpetas maakohus selle kohtumäärusega XX (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, avaldaja nõue (18 226 eurot 56 senti) jäi pankrotimenetluses rahuldamata ning kohus jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Tunnistuse väljastamine vajalik seoses sellega, et võlgniku teadaolev elukoht on Rootsis. Avaldaja rahalist nõuet ei tule tunnustada, kuid seda on vaja täita Rootsis.
2.Harju Maakohus jättis 9. aprilli 2018. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kohaldata uuesti sõnastatud Brüsseli I määrust pankrotimenetluse suhtes (määruse artikkel 1 lõige 2 punkt b). Kuna kohtumäärus on tehtud pankrotiasjas, ei ole kohtul võimalik taotletud tunnistust väljastada. Asjakohatu on avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. a määruse (EL) nr 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määrus) artiklile 32, mille lõike 1 kohaselt sellise kohtu otsust, kelle otsust menetluse algatamise kohta tunnustatakse vastavalt artiklile 19, mis käsitleb maksejõuetusmenetluse läbiviimist ja lõpetamist või kohtu heakskiidetud kompromisse, tunnustatakse ilma täiendavate formaalsusteta. Sellist otsust täidetakse vastavalt uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artiklitele 39–44 ja 47–57. Uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määruse artikli 32 lõikest 1 tuleneb, et selles nimetatud lahendit täidetakse, mitte ei tunnustata vastavalt uuesti sõnastatud Brüsseli I määrusele. Vastavat otsust tunnustatakse ilma täiendavate formaalsusteta.
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu 9. aprilli 2018. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja väljastada avaldajale tunnistus, või saata asi maakohtule tunnistuse väljastamiseks. Samuti palus avaldaja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Määruskaebuse kohaselt kohalda maakohus vääralt Euroopa Liidu õigust ning sisustas ebaõigesti kohtulahendite tunnustamist ja täitmist. Maakohus laiendas ebaõigesti uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punkti b kohaldamisala. Arusaamatu on kohtu järeldus, et pankrotimenetluse suhtes uuesti sõnastatud Brüsseli I määrust üldse ei kohaldata. Uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määruse artikli 32 kohaselt täidetakse pankrotimenetluse lahendeid vastavalt uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artiklitele 39–44 ja 47–57. Uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punktis b peetakse silmas eelkõige pankrotimenetluse raames tehtud sisulisi lahendeid (nt pankroti väljakuulutamine, mida tunnustatakse automaatselt) ja pankrotimenetluse raames tehtavaid sisulisi otsuseid. Täitedokumendi täitmist reguleerib siiski uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei pea asjakohaseks avaldaja viidet maksejõuetusmenetluse määruse artiklile 32. Avaldaja soov on kohtulahendit välisriigis täita, mitte täiendavalt tunnustada. Kohtulahendi täitmiseks on vaja väljastada uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse kohane tunnistus, et see välisriigi täitevasutusele esitada. Kohtulahendit ei ole võimalik ilma vastava
2-16-15716 tunnistuseta uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse alusel välisriigis täita, sest ükski täitevasutus ei alusta ilma selle dokumendita täitemenetlust.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel rahuldada ja maakohtu määrus tühistada.
6.Avaldaja soovib saada kohtult uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artiklis 53 nimetatud tunnistust, mille alusel ta saaks täita teises Euroopa Liidu liikmesriigis (Rootsis) võlgniku pankrotimenetlust lõpetavat kohtumäärust.
7.Esmalt märgib kolleegium, et vastava tunnistuse saamiseks peab kohtulahend, mille täitmiseks tunnistust soovitakse, olema täitedokument. Praegusel juhul lõpetas maakohus nimetatud kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse resolutsioonist nähtub mh, et võlgnik ei esitanud pankrotimenetluses tema vastu esitatud nõuetele vastuväiteid ning võlgniku pankrotimenetluses tunnustati avaldaja nõuet 18 226 eurot 56 senti, kuid see jäi pankrotimenetluses rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Pärast pankrotimenetluse väljakuulutamist tehtud pankrotimenetluse lõpetamise määrus on PankrS § 168 järgi koosmõjus PankrS § 158 lg-ga 4 täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet. Seega saab avaldaja nõuda praegusel juhul selle kohtumääruse alusel võlgnikult võla tasumist täitemenetluse korras ning ühes sellega ka vastava tunnistuse väljastamist.
8.Kuna nimetatud kohtumäärus on tehtud küll võlgniku pankrotimenetluses, kuid on ühtlasi avaldajale täitedokumendiks, pidi maakohus kontrollima, kas sellise täitedokumendi täitmiseks Euroopa Liidu liikmesriigis saab kohus kehtiva õiguse alusel väljastada täitmise hõlbustamiseks taotletud tunnistuse. Praegusel juhul asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et avaldajale ei saa tunnistust väljastada seetõttu, et uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punkti b järgi ei kohaldata Brüsseli I määrust pankrotimenetluste suhtes, ning viide uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määruse artiklile 32 ei ole asjakohane. Kuigi uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artikli 1 lõige 2 punkt b välistab selle kohaldamisalast pankrotiasjad, sh füüsiliste isikute pankrotimenetlused, reguleerib neis asjades kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise küsimusi uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määrus (varem nõukogu 29. mai 2000. a määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta). Uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määruse artikkel 32 sätestab, et sellise kohtu otsust, kelle otsust menetluse algatamise kohta tunnustatakse vastavalt artiklile 19, mis käsitleb maksejõuetusmenetluse läbiviimist ja lõpetamist või kohtu heakskiidetud kompromisse, tunnustatakse ilma täiendavate formaalsusteta. Sellist otsust täidetakse vastavalt uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artiklitele 39–44 ja 47–57. Samas kohaldatakse uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määruse artikli 84 lõike 1 järgi selle määruse sätteid ainult pärast 26. juunit 2017 algatatud maksejõuetusmenetluste suhtes.
2-16-15716 Praegusel juhul algatati võlgniku pankrotimenetlus 2016. aastal. Seega kohaldub praeguses asjas varasem maksejõuetusmenetluse määrus. Nii varasem kui ka uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määrus näevad ette maksejõuetusmenetluses tehtud otsuste tunnustamise ilma täiendavate formaalsusteta ning täidetavuse tunnistuse väljastamise. Varasema maksejõuetusmenetluse määruse artikli 25 kohaselt täidetakse muid maksejõuetusmenetluses tehtud otsuseid peale maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse vastavalt kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva Brüsseli konventsiooni artiklitele 31–51, välja arvatud artikli 34 lõige 2. Uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse artikli 68 lõike 1 järgi asendab see määrus 1968. aasta Brüsseli konventsiooni liikmesriikide vahelistes suhetes ning sama artikli lõike 2 kohaselt loetakse sellisel juhul kõik viited nimetatud konventsioonile viideteks uuesti sõnastatud Brüsseli I määrusele, mida kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2015 (määruse artikkel 81). Järelikult saab praeguses asjas kohtumääruse täidetavust kinnitava tunnistuse väljastamisel lähtuda uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse sätetest, sh selle artiklist 53 ja lisas I toodud vormist.
9.Eelnevat arvestades keeldus maakohus põhjendamatult avaldajale taotletud tunnistust väljastamast, mistõttu tühistab kolleegium maakohtu määruse ja saadab avalduse maakohtule tunnistuse väljastamise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise tunnistust väljastada, sest seda teeb lahendi teinud kohus.
10.Avaldaja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu (50 eurot). Määruskaebuse rahuldamise korral tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi kaebuse esitajale kaebuselt tasutud riigilõivu, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuna praegusel juhul ei osalenud menetluses teisi menetlusosalisi, tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv avaldajale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.