Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-5155
Tsiviilasi
XX hagi Y AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, TLS § 109 kohase hüvitise, töövõimetushüvitise, kahjuhüvitise ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2018 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik XX apellatsioonkaebus, 7540,33 eurot ja tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Y AS vastuapellatsioonkaebus, 2171 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
(apellant/vastustaja): XX (isikukood nende Hageja XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja (vastustaja/vastuapellant): Y AS (varasema ärinimega Y AS, registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja RR ja lepingulised esindajad advokaat Kristiina Reinson ja vandeadvokaat Anton Sigal
Kohtuistungi toimumise aeg
14.05.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.11.2018 otsus muutmata.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus ja Y AS vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisega seoses kantud menetluskulud jätta XX kanda.
Vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seoses kantud menetluskulud jätta Y AS kanda. Ringkonnakohus ei määra kindlaks vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seoses kantud menetluskulusid.
5.Rahuldada osaliselt Y AS avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XX-lt Y AS-i kasuks välja menetluskulud summas 1700,80 eurot (s.o õigusabikulu).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, ka töötaja) esitas Harju Maakohtule 04.04.2018 hagi Y AS-i (kostja, ka tööandja) vastu. Hageja taotles tuvastada poolte vahel 07.11.2016 sõlmitud töölepingu nr 580 tööandja poolse ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 05.03.2018; mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis minimaalselt XX kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas, so summas 5616,36 eurot ning juhul, kui asjas lahendi jõustumine võtab aega rohkem kui 3 kuud, vastavat hüvitist suurendada; mõista kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis summas 169,46 eurot (netosumma), haigushüvitis 213,68 eurot (netosumma), saamata haigushüvitise tõttu tekkinud kahju hüvitis 1109,34 eurot (netosumma), sissenõutavaks muutunud viivis summas 46,92 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu nõudelt (kokku summas 7108,84 eurot) alates 05. aprillist 2018 kuni nõude tasumiseni.
2.Seoses hagist osalise loobumisega lõpetas kohus 25.09.2018 määrusega menetluse puhkusehüvitise 169,46 euro nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 07.11.2016 tööleping nr 580 (edaspidi tööleping), mille alusel asus töötaja tööandja juures tööle keretööde mehaaniku ametikohal. Keretööde mehaanik allus ametijuhendi kohaselt keretööde juhile. Tööandja esitas 05.03.2018 töötajale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, milles teavitas, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ilma etteteatamise tähtajata alates 05.03.2018. Ülesütlemisavalduse kohaselt heidab tööandja töötajale ette järgmist: töötaja on omastanud tööandja vara, kuna töötaja paigutas 08.02.2018 oma sõiduki haagisesse sõidukitelt demonteeritud kere detaile, mis pidid minema utiliseerimisele; tööandja väitel on töötaja rikkunud töölepingut viibides tööl ajal, mil töötajal oli avatud haigusleht.
4.Ülesütlemisavalduses esitatud etteheited on põhjendamatud. Töötajale ei ole tööandja poolt tutvustatud korda, mis keelaks võtta isiklikuks tarbeks sõidukitelt demonteeritud ja utiliseerimisele minevaid kere detaile, seega puudus töötajal igasugune teadmine sellise keelu kohta. Vastupidi, selliseid kere detaile on töötajal lubanud võtta töötaja otsene ülemus, keretööde juht SS. Seega oli töötajal vastavate detailide võtmiseks olemas tööandja nõusolek. SS on mh lubanud selliseid detaile võtta ka kõigil teistel töötajatel. Seega oli selliste utiliseerimisele minevate detailide võtmine tööandja juures tavapärane ja aktsepteeritud praktika. Utiliseerimisele minevate detailide võtmist ei saa käsitleda vargusena.
5.Töötaja viibis tõepoolest perioodil 02.02.2018-12.02.2018 haiguslehel, olles tööl kokku kaks poolikut päeva, samas ei olnud selle eesmärgiks mitte töötasu saamine haiguslehel oldud päevade eest, vaid seni lõpetamata tööde tähtaegne lõpetamine. Töötaja ei varjanud oma otsese ülemuse eest töötajale väljastatud haiguslehte. Töötaja leppis nende päevade osas oma otsese ülemusega kokku, et tööl oldud kahe pooliku päeva eest töötasu ei maksta. Tööandja juures on olnud tavapärane, et tööde tähtaegseks teostamiseks on töötajad tööandjale vastu tulles viibinud ka haiguslehel olles tööl, et vastavad tööd saaks õigeks ajaks/mõistliku aja jooksul teostatud. Mh on SS palunud eelviidatud põhjusel viibida haiguslehel oleku ajal tööl nt NN ja HH.
6.Hageja ühe kuu keskmise töötasu suurus perioodi 01.08.2017-31.01.2018 (6 kuud) alusel on 1872,12 eurot (netosumma). Töötaja oli perioodil 02.02.2018-05.03.2018 (kokku 32 päeva) haiguse tõttu ajutiselt töövõimetu, mille eest ei ole töötajale haigushüvitist maksnud ei tööandja (alates neljandast päevast kuni kaheksanda päevani) ega Haigekassa (alates üheksandast haiguspäevast, märge väljavõttel: Haigekassa ei hüvita), kuna tööandja on Haigekassat teavitanud, nagu sooviks töötaja saada raha „topelt“ (so nii töötasu kui haigushüvitist), mis tegelikkuses aga nii ole, sest töötaja ei ole selle perioodi eest töötasu saanud. Töötajale 2017. aastal makstud sotsiaalmaksu summa on kokku 9941,72 eurot. Seega on tööandja tegevuse tagajärjel töötajal saamata jäänud haigushüvitis nii tööandjalt kui Haigekassalt kokku summas 1323,02 eurot (netosumma), so haigushüvitis tööandja osas 5 päeva eest 213,68 eurot ja Haigekassa maksmata jäänud hüvitise osas 1109,34 eurot.
7.Hageja tugineb TLS § 104 lg-le 1 ja leiab, et kuna tööandjal puudus seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks, sest töötaja ei ole töölepingut rikkunud ega ole toime pannud ei vargust, pettust ega muud tegu, mis võiks põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, on tööandja poolne töölepingu ülesütlemine tühine ega ole kaasa toonud õiguslikke tagajärgi, mistõttu on tööleping käesoleval hetkel jätkuvalt kehtiv. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks töölepingu tööandja poolse ülesütlemise tühisuse.
8.Hageja viitab TLS § 107 lg-le 1 ja taotleb, et kohus lõpetaks töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.03.2018. Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, siis on töötajal õigus saada TLS § 109 lg 1 alusel tööandjalt hüvitist 5616,36 eurot, mille väljamõistmist hageja taotleb. Juhul, kui asjas lahendi jõustumine võtab aega rohkem kui 3 kuud, siis taotleb töötaja hüvitise summa vastavat suurendamist.
9.Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 06.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras töötaja kogu nõudelt alates 06.03.2018 kuni töötaja nõude tasumiseni. Seisuga 04.04.2018 oli sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 46,92 eurot. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja ütles töölepingu üles, kui sai teada, et hageja on varastanud varuosasid ning üritanud petta riigilt ja kostjalt välja haigushüvitist. Tööleping öeldi üles TLS § 88 lg 1
p 5 alusel ning tuginedes töölepingu p-dele 3.2.2, 3.2.4 ja 3.2.7. Kaks esimest rikutud töölepingu sätet kohustavad hagejat täitma töökohustusi lojaalselt, hoolsalt ja kostja kasu silmas pidades, lähtudes ülesannete täitmisel eelkõige kostja huvidest, ning tegutsema kostja jaoks parima tulemuse saavutamise nimel. Viimane viidatud töölepingu punkt kohustab hagejat teavitama kostjat oma ajutisest töövõimetusest viivitamatult.
12.Esimene töölepingu ülesütlemise aluseks olnud rikkumine on varastamine. Kostja selgitas töölepingu ülesütlemise avalduses, et 08.02.2018 turvakaamera salvestustelt on näha, et hageja paigutas palju erinevaid kostja juures remondis olnud autodelt demonteeritud keredetaile enda auto haagisesse. Hageja on detailide võtmist kinnitanud kostja järelteeninduse direktorile TT-le suuliselt ning hagiavalduses. TT seletuskirja kohaselt kinnitas hageja suuliselt detailide võtmist ning loobus võimalusest kirjutada seletuskiri.
13.Töölepingu p 3.1.1 kohaselt lähtuvad töölepingu pooled lepingu täitmisel muu hulgas töökorralduse reeglistikust, mis anti töölepingu sõlmimisel töötajale tutvumiseks. Reeglistiku p 1 (e) iv kohaselt ei ole töötajal lubatud kasutada ettevõtte vara isiklikuks tarbeks, kui selleks pole tehtud eraldi kokkulepet. Ilma vastava kokkuleppeta ei tohi vara seega kunagi võtta. Tööandja lubab viidatud punkti alusel aeg-ajalt mõnel töötajal võtta mõne utiliseerimisele kuuluva detaili, kuid seda kooskõlas esitatud punktiga üksnes erandkorras töötaja ja tööandja eraldi kokkuleppe alusel ja töötaja poolt vaid isiklikuks kasutamiseks (st mitte kunagi edasimüügiks). Hageja otsese juhi SS seletuskirja kohaselt ei ole hagejale 08.02.2018 ära viidud detailide endale võtmiseks luba antud. Hageja võttis seega kostja vara endale ilma loata.
14.Sellist luba ei oleks vaidlusalusel juhul ka antud, kuna varastatud vara kogust arvestades võttis hageja vara suure tõenäosusega edasimüügiks. Turvakaamera salvestise kohaselt võttis hageja 08.02.2018 kaasa kolm autoust, stangetaguse vahtplasti, pisitarvikute karbi, pakkekile, logari, ühe tuvastamata detaili, auto tagaluugi, kaks stange tala ning paberkotiga veel midagi, mida ei ole võimalik videolt tuvastada. Arusaadavalt ei vaja keegi sellist kogust detaile üksnes isikliku auto parandamiseks. Järelturul võib selliste osade väärtus kostja hinnangul kokku olla aga vähemalt 1000 eurot.
15.Asjaolu, et detailid olid mõeldud utiliseerimisele, ei tähenda, et kostja ei ole kahju saanud. Esiteks sai kostja varuosade võtmisest majanduslikku kahju. Teiseks saab kahjustada kostja maine, mistõttu kostja võib kaotada koostööpartnereid. Kolmandaks kahjustab varuosade endale võtmine oluliselt kostja usaldusväärsust kolmandate isikute (kliendid, koostööpartnerid) silmis ning seda, kuivõrd kostja saab oma töötajaid usaldada. Neljandaks kallutab selline praktika ka üleüldiselt turgu kostja kahjuks.
16.Hageja teadis oma rikkumisest ja püüdis seda varjata. Hageja väidab, et talle ei ole tutvustatud kordasid, mis keelaksid utiliseerimiseks minevaid detaile endale võtta ning ta ei teadnud, et ei või neid endale võtta. Kostja hinnangul peab olema elementaarne, et kellegi vara ei tohi kunagi ilma vara omaniku nõusolekuta endale võtta. Vara väärtus või vara omaniku kavatsus see utiliseerida ei oma seejuures sisulist tähtsus. Teiseks kinnitab vara võtmise viis, et hageja üritas detailide võtmist enda otsese juhi ning kostja juhtkonna eest varjata. Hageja alustas vara äraviimisega pool seitse õhtul, kui enamus töötajaid ja juhtkond on lahkunud.
17.Töötaja pani toime pettuse katse, jättes teavitamata haiguslehe võtmisest. Kostja hinnangul soovis hageja saada samaaegselt palka ja haigushüvitist. TLS § 15 lg 2 p 10 ja töölepingu p 3.2.7 kohaselt kohustus hageja teavitama oma töövõimetusest viivitamatult otsest juhti. Reeglistiku p 1 kohaselt tuleb informatsioon töövõimetuse kohta edastada võimalusel enne tööpäeva algust. Hagejale väljastati haigusleht 02.02.2018, kuid ta asus 05.02.2018 töökohustusi täitma ning täitis neid ka 06.02.2018
ning 08.02.2018. Hageja otsene juht sai haiguslehest teada alles 12.02.2018 ning seda pärast korduvaid päringuid hagejale. Rikkumisest ja pettuse katsest tulenevalt kaotas kostja hageja vastu usalduse.
18.Kostja leiab, et ülesütlemisele ei pidanud hoiatust eelnema, kuna TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Vargus ja pettus olid juba toime pandud ning käitumist tagantjärele parandada võimalik ei olnud. Teiseks on rikkumised sedavõrd rasked, et kostjalt ei saanud edasist tööle lubamist oodata.
19.Kostja leiab, et hageja nõuded on alusetud, kuna töötaja kaotas ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 60 lg 2 alusel hüvitise õiguse. RaKS § 61 lg 1 kohaselt on tööandjal keelatud lubada haiguslehel töötajat tööle ning lg 2 kohaselt keelu rikkumise korral kaotab kindlustatud isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast. Rikkumine algas 05.02.2018, kui hageja asus tööle. Hagejal ei ole seega õigust töövõimetushüvitist saada. RaKS § 62 lg 5 kohaselt võib ülal esitatud § 61 lg 1 keelu rikkumise korral nõuda väljamakstud hüvitise tagasi tööandjalt. Varjates haiguslehte ja asudes tööle on hageja seega lisaks pettuse katsele ohustanud kostjat ka majandusliku kahjuga. Selliselt tegutsenud töötajat ei saa mõistlik tööandja usaldada.
20.Hagejal ei ole veebruari eest ka täiendavat palga nõuet. Kostja maksis hagejale 02.02.2018-08.02.2018 tehtud töö eest (3 päeva) vastavalt tehtud tööde aruandele. Palgatõendi kohaselt on veebruari eest makstud töötasu 550,31 eurot (so 3 tööpäeva) ning märtsi eest makstud 549,35 eurot (puhkusepäevade hüvitamine). 12.02.2018 selgus, et hagejale on 02.02.2018 väljastatud haigusleht, mistõttu ta kaotab õiguse haigushüvitisele, kuid alates pettuse väljatulekust 12.02.2018 ei tulnud hageja ka enam tööle. Esimese astme kohtu otsus
21.Harju Maakohtu 28.11.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2494,80 eurot ja viivise menetluskuludelt.
22.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: poolte vahel on 07.11.2016 sõlmitud tööleping, mis on kostja poolt üles öeldud etteteatamistähtajata 05.03.2018; hagejale väljastati 02.02.2018 töövõimetusleht; hageja töötas 05.02.2018, 06.02.2018 ja 08.02.2018, teavitamata tööandjat töövõimetuslehe väljastamisest ning kostja on ülesütlemisavalduse esitanud hagejale 05.03.2018 kirjalikult ning hageja on selle kätte saanud.
23.Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: kas esinesid TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud asjaolud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks; kas võimalik hagejapoolne töölepingu rikkumine oli piisavalt raske, õigustamaks töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta; kas kostja vastutab selle eest, et hagejal jäi saamata haiguslehe alusel töövõimetushüvitis Haigekassalt ning kas kostja oli õigustatud jätma tasumata tööandja osa töövõimetushüvitisest.
24.Vaidlus puudub selles, et hageja võttis mõned kostjale kuulunud ja utiliseerimisele mõeldud varuosad ning vähemalt ühe detaili võtmiseks hagejal luba puudus. Vaidlus on selles, kas hagejal oli luba ülejäänud detailide võtmiseks või kas ta võis eeldada, et tal on see luba olemas.
25.Poolte allkirjastatud töölepingu (tl 32-34) p-de 3.1.1 ja 3.1.2 järgi oli töötaja kohustatud täitma muu hulgas Y AS Töökorralduse reeglistikus toodud nõudeid ning hoiduma tegevustest, mis kahjustavad poolte vara ning poolte mainet. Hageja väite kohaselt ei olnud ta antud reeglistikuga tuttav. Kohtuistungil esitati 10.03.2010 kinnitatud 2010. a.
reeglistik (tl 109-124), millega tutvumist on hageja kinnitanud allkirjaga (tl 99-99 pöördel). 2010. a. kinnitatud reeglistiku alajaotuse „Usalduskohustused ja vastutused“ punkti 1 e iv. järgi ei ole töötajal lubatud kasutada ettevõtte varasid ja tehnikat oma isikliku majapidamise või mõne teise firma tööülesannete täitmiseks juhul, kui selleks pole tehtud eraldi kokkulepet. Töötamise perioodil kehtinud reeglistiku sama numeratsiooniga punkt on samasugune. Seega ei saanud hageja kuidagi tugineda sellele, et tal puudus teadmine selles, et tal ei ole lubatud võtta kostja vara isiklikuks tarbeks ilma eelneva, eraldi tehtud kokkuleppeta.
26.Kohtu hinnangul ei nähtu menetlusdokumentidest selgelt, kas kostjale oli põhjendatud ette heita ühe või mitme detaili ilma loata võtmist. TT seletuskirjast (tl 37) nähtub, et hageja tunnistas, et võttis komplekti keredetaile, mis oli kliendi autolt avariijärgse remondi käigus eemaldatud ja viis selle oma sõiduki haagisesse. Kohus märgib, et sõna „komplekt“ tähendab eelduslikult mitut eset. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et SS tunnistajana antud ütlused on vastuolus tema meilisõnumiga. SS on 28.03.2018 e-kirjas (tl 49) väitnud, et hagejal puudus ühe ukse võtmise luba. SS tunnistajana antud ütluste kohaselt ei meenunud tal, kas hageja on küsinud luba varuosade võtmiseks ning tunnistaja ütluste kohaselt puudus tunnistaja ja hageja vahel kokkulepe detailide võtmiseks. Kohtu hinnangul puudub siin vastuolu. Seda, et teiste detailide võtmiseks oli luba olemas, on väitnud ainult hageja ning see asjaolu on ka tõendamata.
27.Kohus märgib, et üheselt ei ole selge, kas kõigi esemete näol, mille hageja 08.02.2018 oma sõidukisse asetas, oli tegemist kostjale kuuluvate detailidega või olid mõned neist esemetest hageja omad (lapsehäll, kile). Kohus märgib, et keretööde mehaaniku ametijuhi (tl 35-36) punkti 2.6 teise lause kohaselt peab töötaja tagama, et töökohal ja kapis on ainult tööks vajalikud vahendid. Kohus leiab, et isegi see, kui kostja on varasemalt andnud loa sellise varuosa võtmiseks ning seda ka enam, kui ühel juhul, ei anna hagejale mingit alust eeldada, et varuosa võib võtta ka ilma loata. Määrav asjaolu ei ole kohtu hinnangul see, kas hageja võttis detailid müügiks või isiklikuks tarbeks.
28.Esitatud asjaolude pinnalt ei ole kohtu hinnangul võimalik teha järeldust, millises summas rahalist kahju kostja kannatas. Arvestades, et kostja kinnitusel puudus tal kavatsus neid detaile müüa ning need omasid väärtust sisuliselt vaid vanametallina, ei saanud väärtus olla suur. Kostja on viidanud ka mainekahjule, mida võiks põhjustada koostööpartnerite ja klientide ees teave selle kohta, et sõidukitelt demonteeritud ja utiliseerimisele mõeldud detailid utiliseerimata jäetakse ning nende edasise saatuse osas puudub teave. Kohus möönab, et selline mainekahju tekkimise oht võis olla vägagi tõenäoline. Sellele viitab muu hulgas kinnituskiri (tl 62), mille kohaselt viitab AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali sõidukikahjude grupi juht eeldusele, et koostööpartnerid (sh kostja) utiliseerivad eemaldatud detailid nõuetekohaselt.
29.Kohus nõustub kostjaga selles, et tähtis ei ole niivõrd varastatud väärtus, kui see, et vargus või varguse katse iseloomustab oluliselt töötaja isikut, mistõttu usalduse kadumine on igal juhul põhjendatud.
30.Kostja vastuse lisadena esitatud videotest ei jää kohtule muljet, et hageja sõidukit haagisega püüti seada selliselt, et hageja tegevus jääks võimalikult varjatuks. Kohus märgib, et hoovi kajastavast videost jääb mulje, et pilt on pikaks ajaks n-ö hangunud, s.o mitmetel kellaaegadel, kui hageja töökojast väljus, ei kajastu tema jõudmine sõiduki juurde, sh turvahälli viimise ajal. Ka ei nähtu kohtule, et hageja oleks püüdnud leida sobivat aega detailide salaja võtmiseks.
31.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja eksis teadlikult töölepingus ja reeglistikus toodud nõuete vastu, võttes ilma loata kostja vara, olles samas teadlik, et vara võtmiseks on vajalik eelnev nõusolek. Selline tegu võis kohtu hinnangul olla aluseks tööandja usalduse kaotuseks töötaja suhtes.
32.TLS § 15 lg 2 p 10 kohaselt on töötaja kohustatud teatama tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töölepingu (tl 32-34) p 3.2.7 järgi oli töötaja kohustatud teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest. Vaidlus puudub selles, et hageja ei teavitanud tööandjat koheselt oma ajutisest töövõimetusest. SS 28.03.2018 e-kirjast (tl 49) nähtuvalt teavitas hageja kostjat alles 09-ndal veebruaril (kui hagejal oli vaba päev), et võib jääda haiguslehele. Samast kirjast nähtuvalt teavitas hageja kostjat haiguslehest alles 12.02.2018. Ka SS tunnistajana antud ütluste kohaselt teavitas hageja kostjat haiguslehe võtmisest alles 12.02.2018.
33.Vaidlus puudub selles, et hageja töötas haiguslehel viibides kolmel päeval. Hageja on leidnud, et tegemist ei saa olla sedavõrd suure rikkumisega, mis oleks andnud aluse usalduse kaotusele. Kohus hagejaga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et kostja väited selle kohta, et hageja eesmärgiks võis olla topelt tasu saamine, ei ole tõenäoliselt põhjendatud. Töövõimetushüvitis makstakse töötajale välja siis, kui tööandja on 90 päeva jooksul esitanud vajalikud andmed Haigekassale. Kui tööandja andmeid ei edasta, hüvitist ei maksta (RaKS § 53 lg 5). Kuigi haiguslehele jäämisest tuli teavitada tööandjat esimesel võimalusel, pidi tööandja hiljemalt töövõimetuslehe lõpetamisel selle väljastamisest siiski teada saama. Seega ei oleks töötaja saanud kuidagi ilma tööandja teadmata saada sama aja eest nii töötasu kui ka töövõimetushüvitist.
34.Eeltoodu tõttu jääb kohtule selgusetuks hageja motiiv haiguslehest teatamata jätmisel. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et haigeks jäänu ja perearsti juures haiguslehe algatanu unustab selle fakti, asudes lähimal tööpäeval tööle. Kui töötaja suhtumine oma töökohustuste täitmisele asumisse on sedavõrd hooletu (töötaja ei mäleta, et ta ei saa tulenevalt oma tervislikust seisundist tööle minna), siis on tööandjal ilmselt igati põhjustatud teda mitte usaldada ka edasise töökohustuste täitmise kvaliteedi osas. Kohus märgib ka, et ei saa välistada kostja tõlgenduse õigsust, kuivõrd hageja ei pruukinud olla haigushüvitise saamiseks vajalikest tööandja poolsetest protseduuridest teadlik. Kohus märgib, et igal juhul jääb selgusetuks, miks oli vaja hagejal võtta haigusleht, kui see tema töötamist vähemalt ajavahemikul 05.02.-08.02.2018 ei seganud. Ka see ei viita kohtu hinnangul hagejale kui usaldust väärivale töötajale.
35.Hageja on tuginenud sellele, et kuna töövõimetuslehe ajal töötamine on kostja juures tavapärane, siis ei saanud tegemist olla suure rikkumisega. Tunnistaja ütluste kohaselt haigena töötamine siiski polnud üldine tava. Kohus märgib esmalt, et isegi kui tunnistaja ütlustest oleks nähtunud, et selline haiguslehe ajal töötamine hädavajaduse korral oleks olnud tavapärane, ei muudaks see väljastatud haiguslehe ajal töötamist sisuliselt aktsepteeritavaks tegevuseks.
36.Ka nähtub tunnistaja ütlustest, et haiguslehe ajal töötamine esines tööandja juures ühel korral ja seda siis, kui hädavajalik oli lõpetada pooleliolev töö ning keegi teine seda teha ei saanud. Kohtul tekitab kahtlusi see, et hageja väidete kohaselt pidi ta töötama haigena, et lõpetada pooleli jäänud tööd- samas on hageja jälle väitnud, et kostjal ei olnud talle mõnel päeval (eelduslikult siis vähemalt 07-ndal veebruaril) tööd anda. Kohtu hinnangul on sellised väited vastuolulised. Kohtul tekib küsimus, kuidas sai pooleli jäänud ja kiiret lõpetamist vajavad tööd 08. veebruaril tekkida pärast 07. veebruari, mil kostjal hagejale tööd anda ei olnud. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul pigem, et tegemist ei saanud olla edasilükkamatute hädavajalike töödega.
37.Kui ka hageja oleks suutnud tõendada, et sellist haiguslehe ajal töötamist (tööandja teadmisel) on juhtunud enam kui ühe korra, ei oleks see asjaolu praegusel juhul määrav. Menetluse kestel on selgunud, et hageja ei teavitanud kostjat töötamise ajal sellest, et tal on avatud haigusleht.
38.Hageja on tuginenud sellele, et 12.02.2018 leppisid hageja ja tema otsene ülemus kokku, et töötatud päevade eest töötasu ei maksta. Kohtu hinnangul ei muuda see, kui SS leppis kokku, et hageja tööl käidud päevi ei hüvitata, hageja rikkumist tagantjärele olematuks. Isegi, kui 12.02.2018 lepiti hageja ja SS vahel kokku, kuidas haiguspäevade ajal töötamine fikseeritakse, ei tähenda see seda, et kostja ei saaks sellele rikkumisele enam hiljem tugineda.
39.Kohtu hinnangul on arusaadav, et just mõlemad rikkumised kogumis andsid kostjale aluse põhjendatult arvata, et tegemist ei ole ettevõttele lojaalse ning usaldusväärse isikuga, kellega võiks jätkata töösuhet. Seega esines alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse kaotuse tõttu. Kohtu hinnangul tuleb rängemaks rikkumiseks lugeda kindlasti teadlikult ilma loata kostja vara võtmist. Sellise teo tagajärjel ei saa enam usaldusest ja töölepingu jätkamisest rääkida. Mõlema rikkumise koosmõjus tuleb kohtu hinnangul lugeda kostja lojaalsuskohustuse rikkumise määra piisavalt raskeks, välistamaks eeldust, et töösuhe võiks jätkuda.
40.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hoiatuse tegemine ei oleks eesmärki täitnud ning antud rikkumisi võis kogumis (ja ka ainuüksi võõra asja võtmist eraldi) lugeda piisavalt kaalukateks, et mitte eeldada eelneva hoiatuse tegemist.
41.Kohus leiab, eeltoodule tuginedes, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ei olnud tühine. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõuded tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Kuivõrd kohus ülesütlemise tühisust ei tuvastanud, jätab kohus rahuldamata ka hüvitise nõude.
42.Kohus peab vajalikuks veel lisada järgnevat. Hageja poolt väidetu on menetluse käigus selgelt muutunud. Hageja väited on vastuolulised ka selles osas, et neist ei selgu, kas hageja unustas 1 detaili võtmiseks luba küsida või eeldas ta, et tavapärase praktikana antakse talle selline luba niikuinii. Hageja on üheaegselt väitnud mõlemat. Samuti on hagis väidetud, et hageja töötas vaid kaks poolikut päeva. Möllimisaruande (tl 64) järgi töötas hageja siiski 3 päeva, töö kestusega 6 h 11 min, 9 h 17 min ja 8 h 34 min. Kui hageja väited on sedavõrd muutlikud, siis ei jäta see kohtule muljet kui usaldusväärsest isikust, kes on ekslikult ning heas usus oma kohustusi kogemata rikkunud.
43.Hageja esitatud väljavõttest (tl 12) nähtub, et haigusleht oli hagejale väljastatud perioodiks 02.02.2018-02.03.2018 (29 päeva) ning 05.03.2018 on talle väljastatud juba uus haigusleht. Seega on hageja lähtunud arvestuskäigus ekslikust päevade arvust. Hageja töötas kolmel päeval töövõimetusperioodi ajal, s.o 05.02.18, 06.02.2018 ja 08.02.2018. Kostja palgatõendi (tl 67) kohaselt on hagejale makstud töötasu veebruaris töötamise eest. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et eeltoodud päevade eest on ta töötasu saanud. Kohus märgib, et kostjal puudus ka alus jätta talle töötasu maksmata, kuna TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt tuleb tööandjal maksta töötajale töö eest tasu.
44.Kuivõrd hageja on töötanud töövõimetuse ajal, oli Haigekassa õigustatud keelduma talle töövõimetushüvitise väljamaksmisest. Tööandja oli kohustatud märkima töövõimetuslehele andmed töötaja töötamise kohta töövabastuse ajal. Kohustuse rikkumise korral võinuks Haigekassa RaKS § 62 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete esitamise tõttu alusetult makstud hüvitise välja isiku tööandjalt. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kui hageja hinnangul oli kogu perioodi eest haigushüvitise maksmata jätmine tema suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne, siis tulnuks tal pöörduda hüvitise suuruse vaidlustamiseks Haigekassa poole, kes hüvitise väljamõistmata jätmise otsustas.
45.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja on käitunud õiguspäraselt. Kahju olemasolu korral oleks hageja saanud seda vaidlustada Haigekassa poole pöördudes. Kostja ei saa mingil määral olla vastutav hagejale Haigekassa makstava hüvitise saamata jäämisel
tekkinud kahju eest. Kohus jätab ka selles nõudes hagi rahuldamata. Tööandja keeldus õiguspäraselt haigushüvitise maksmisest. Kohus jätab ka selle nõude rahuldamata.
46.Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole põhjendatud põhinõue, ei ole kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning kohus jätab rahuldamata ka hageja viivisenõude.
47.Kohus rahuldas osaliselt kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja 08.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 130) oli kostja menetluskulu lepingulise esindaja ajakulu kokku 31 h. Vandeadvokaat Anton Sigali tunnihind oli 160 eurot ja büroo advokaatide tunnihind 140 eurot, kulu kokku 4411 eurot. Kostja on palunud arvestada kohtul täiendav kohtuistungi ja selleks ettevalmistumise ajakulu lähtudes istungi kestusest ja ettevalmistuse ajakulust 1 tund. Kohtuistungi kestus oli 1 tund ja 45 minutit. Samuti tasus kostja 9,80 eurot kullerteenuse eest (kostja lisa 10 saatmine DVD-l). Menetluskulu kokku on seega 4420,80 eurot. Kostja palus menetluskuludelt mõista välja ka viivise.
48.Kohus märkis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot on mõistlik ning põhjendatud, kuid kostja teise esindaja tunnihind 160 eurot on ülemäära kõrge, arvestades ka asja vähest keerukust ja mahtu. Seega leiab kohus, et mõistlikuks tunnihinnaks tuleb lugeda 140 eurot.
49.Hagile eelnenud nõustamise, hagiga tutvumise, kliendi seisukoha väljakujundamise, tõendite kogumise ning hagi esitamisega (ning kõigi selleks vajalike õiguslikke eriteadmisi nõudvate toimingute) seonduv ajakulu (tl 131, kirjed algusest kuni 03.05.2018) on põhjendud 7 h ulatuses (16,5 h asemel). Muu hulgas ei saa õigusabikuluna hüvitada kohtu hinnangul tõendite esitamisega kaasnevat ajakulu, kuivõrd see toiming ei nõua õiguslikke eriteadmisi. 21.05.2018-04.06.2018 kirjed seonduvalt hageja seisukohaga ja taotlustega tutvumisega ning omapoolse seisukoha kujundamise ja esitamisega ning need toimingud on põhjendatud 3 h ulatuses (5,6 h asemel). 04.09.2018-09.10.2018 kirjed seonduvad 09.10.2018 seisukoha esitamise ja selleks teabe kogumisega. Seisukohas on sisuliselt toodud juba varasemalt väidetu kokkuvõte ning esitatud on kaks uut tõendit. Nende toimingute ajakulu põhjendatud 3 h ulatuses (5,05 h asemel). 23.10.2018-05.11.2018 kirjed, sh kohtutoimikuga tutvumine, tunnistajaga kohtumise aja kooskõlastamine, tunnistajaga kohtumiseks valmistumine ja kohtumine, istungiks ettevalmistus on toodud kokku ajakuluga 3,85 h. Kohtule jääb selgusetuks, miks peaks vastaspool hüvitama teise poole tunnistajaga kohtumise ja asjaolude selgitamise kulu. Ka ei saa kohtu hinnangul olla eraldi kuluna põhjendatud kohtu pabertoimikuga tutvumine, kuivõrd kõik menetlusdokumendid on pooltele nähtavaks tehtud ja/või edastatud elektrooniliselt ning kostja on nendega juba tutvunud. Selle ajaperioodi kirjetest võiks olla põhjendatud vaid istungiks ettevalmistumise ajakulu, sh tunnistajale küsimuste ettevalmistamine, kokku 2 h. Täiendavalt on põhjendatud 1 esindaja istungiks ettevalmistumine istungipäeval, kestusega 1 h. Samuti 1 esindaja ajakulu seonduvalt istungiga 1 h 45 min. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nõuda hagejalt välja kahe esindaja ajakulu istungil, arvestades, et tegemist ei olnud kuigi keerulise ega mahuka vaidlusega.
50.Kokku on 08.11.2018 menetluskulude nimekiri + istungil esitatud taotlus põhjendatud seega (7h+3h+3h+2h+1h+1h45m) 17 h ja 45 min ulatuses, seega summas 2485 eurot. Ka on põhjendatud tõendi esitamise kulu 9,80 eurot. Hageja apellatsioonkaebus
51.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osaliselt osas, millega jäeti hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 2494,80 eurot koos lisanduvate viivistega. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi ning
tuvastada töölepingu tööandja poolse ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.03.2018; mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis minimaalselt hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas, so summas 5616,36 eurot. Juhul, kui asjas lahendi jõustumine võtab aega rohkem kui 3 kuud, siis taotleb hageja hüvitise summa vastavat suurendamist; mõista kostjalt välja hageja kasuks haigushüvitis summas 213,68 eurot (netosumma); mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata haigushüvitise tõttu tekkinud kahju hüvitis summas 1109,34 eurot (netosumma); mõista kostjalt välja hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 45,80 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja kogu nõudelt (kokku summas 6939,38 eurot) alates 05. aprillist 2018 kuni hageja nõude tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
52.Töölepingu ülesütlemine utiliseerimisele minevate keredetailide võtmise tõttu ei ole põhjendatud. Menetluse käigus on aga üheselt tuvastamist leidnud ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegelikkuses ei vasta see kostja etteheide tõele, sest kostja töötajatel oli lubatud võtta oma tarbeks utiliseerimisele minevaid keredetaile teavitades sellest keretööde juhti SS.
53.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. SS 28.03.2018 meilisõnumist ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt saab teha järelduse, et tegelikkuses oli hagejal ülejäänud detailide (va üks autouks) võtmiseks SS nõusolek olemas.
54.Maakohus on detailide võtmise osas õigesti tuvastanud, et hageja ei võtnud utiliseerimisele minevaid keredetaile salaja ega üritanud oma tegevust varjata.
55.Maakohus ei ole hageja rikkumise raskusele hinnangu andmisel menetlusõiguse normi rikkudes tähelepanu pööranud rikkumise põhjusele ega asjaolule, et utiliseerimisele minevate varuosade võtmine kostja töötajate poolt oli tavapärane praktika. Hageja on kohtuistungil isiklikult selgitanud, et ühe autoukse kohta unustas ta SS-lt luba küsida ainuüksi põhjusel, et see uks oli utiliseerimisele minevate asjade asukohta (millisele asukohale on osutatud ka SS 28.03.2018 meilisõnumis) lisandunud hiljem (s.o pärast seda, kui hageja oli teiste detailide võtmiseks eelnevalt juba luba küsinud).
56.Maakohus on asunud seisukohale, et isegi see, kui kostja on varasemalt andnud loa sellise varuosa võtmiseks ning seda ka enam, kui ühel juhul, ei anna hagejale mingit alust eeldada, et varuosa võib võtta ka ilma loata. Hageja selgitab selles osas, et ta ei olegi eeldanud ega väitnud, et ta võiks utiliseerimisele minevat keredetaili võtta ilma sellest SS teavitamata, samas käesoleval juhul jäi vastav luba küsimata inimliku eksituse, mitte pahatahtliku käitumise tõttu.
57.Tõenditel ei põhine maakohtu järeldus, et esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, millises summas rahalist kahju kostja kannatas ning, et mainekahju tekkimise oht võis olla vägagi tõenäoline. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei tekkinud kostjale kahju ei rahaliselt ega muul viisil.
58.Käesoleval juhul ei saa hageja poolt utiliseerimisele minevate detailide võtmist (so ühe autoukse võtmist, mille kohta hageja unustas SS teavitada) pidada töölepingu sellise raskusega rikkumiseks, et selle tõttu saaks hageja koheselt ilma hoiatuseta töölepingu üles öelda (TLS § 88 lg 3) ning töölepingu ülesütlemine sellel alusel on ühtlasi vastuolus hea usu põhimõttega.
59.Töövõimetuslehe avamisest teatamata jätmine ei anna käesoleval juhul alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja 05.03.2018 ülesütlemisavalduse kohaselt on kostja töölepingu üles öelnud põhjendusega, et: „Teie oma käitumisega tekitasite olukorra, kus oleksite saanud topelt tasustatud perioodi eest, mil varjasite omale väljastatud töövõimetuslehte ja täitsite samaaegselt tööülesandeid“. Maakohus on selles osas õigesti tuvastanud, et hagejal ei olnud tegelikkuses võimalik topelt tasu saada,
seega on kostja töölepingu ülesütlemisel tuginenud alusele, mida tegelikkuses ei esine ning sellel etteheitel ei ole alust töölepingut üles öelda.
60.Arusaamatuks jääb maakohtu etteheide, et kohtule jääb selgusetuks hageja motiiv haiguslehest teatamata jätmisel, olukorras, kus hageja on põhjalikult selgitanud neid põhjuseid, miks käesoleval juhul kostjat ei teavitatud töövõimetuslehe avamisest õigeaegselt. Esiteks on hageja ka varem (probleemid seljaga) korduvalt töövõimetuslehte võtnud, mistõttu oli hageja täielikult teadlik haigushüvitise väljamaksmise protseduurist (sh sellest, et töötaja ei saa mitte kuidagi ilma tööandja teadmata sama aja eest nii töötasu kui ka töövõimetushüvitist saada), mis nähtub üheselt ka asjas esitatud tõendist, seega on ilmselge, et hageja ei soovinud saada topelt tasustatud. Teiseks on hageja rõhutanud, et tema eesmärgiks ei olnud topelt tasu saamine, vaid seni lõpetamata tööde tähtaegne lõpetamine. Kolmandaks on hageja kohtuistungil isiklikult selgitanud asjaolusid, miks käesoleval juhul ei teavitatud SS õigeaegselt töövõimetuslehe avamisest.
61.Maakohus on andnud ebaõige hinnangu poolte kokkuleppele mitte maksta hagejale töötasu päevade eest, mil hageja oli töövõimetuslehel olles tööl (s.o 3 tööpäeva) ning asunud ekslikule seisukohale, nagu saaks kostja vaatamata eelnevale hiljem siiski samale rikkumisele tugineda. Kuna 12.02.2018 oli rikkumise osas poolte vahel juba kokkulepe saavutatud (et nende päevade eest hagejale töötasu ei maksta), siis ei saa kostja hiljem ühepoolselt seda kokkulepet enam muuta. Samuti ei saa kostja selle sama rikkumise osas hagejat hiljem n-ö topelt karistada, s.o öelda hiljem sama rikkumise eest töölepingut üles ega saa sellele rikkumisele poolte kokkuleppe tõttu enam hiljem ka tugineda (see, et hagejale on hiljem nende päevade eest töölepingu ülesütlemisel siiski töötasu makstud, ei muuda poolte eelviidatud kokkulepet tühiseks).
62.Asjas on ühtlasi leidnud tõendamist, et kostja juures on ka varasemalt esinenud olukordi, kus töötaja on töötanud töövõimetuslehel olles, millist asjaolu tuleb arvestada hageja rikkumise raskuse hindamisel. Eelnevat silmas pidades ei ole kostjal sellel alusel (töövõimetuslehe ajal töötamine) alust töölepingut ilma hoiatamata üles öelda. Töölepingu ülesütlemine sellise etteheitega on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu.
63.Maakohus on jätnud hindamata asjaolu, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks oli ülesütlemise hetkeks juba möödunud. Ülesütlemisavalduse on kostja esitanud ligi kuu aega peale hageja esimesest rikkumisest teada saamist, mistõttu oli hageja hinnangul käesoleval juhul mõistlik aeg eelviidatud rikkumiste osas töölepingu ülesütlemiseks seisuga 05.03.2018 juba möödunud ning töölepingu ülesütlemine on ka sel põhjusel tühine.
64.Hagejal jäi haigushüvitis saamata kostja rikkumise tõttu. Kostja vastuapellatsioonkaebus
65.Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles jäeti apellandilt vastustaja kasuks välja mõistmata menetluskulud 2494,80 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista apellandilt vastustaja kasuks maakohtus kantud menetluskuludest välja 4665,80 eurot.
66.Maakohus vähendas advokaadibüroo partneri tunnihinda 160 eurolt 140 eurole. 160eurose tunnihinnaga on menetluses tehtud 4 toimingut, mille sisuks oli dokumentide ülevaatamine/täiendamine ja kliendikohtumine. Kostja hinnangul on põhjendatud sellisteks toiminguteks mõistlikus ulatuses kõrgema kvalifikatsiooni ja tunnihinnaga esindaja kaasamine. Kostja märgib, et tema advokaadibüroo tavapärane tunnihind partneri töötunni kohta on tegelikult koguni 220 eurot.
67.28.03.2018-03.05.2018 osutasid esindajad vastustajale õigusteenust 16,5 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 7 tundi. Kostja hinnangul ei ole see mõistlik, kuna nimetatud perioodil tehtud töö oli väga mahukas ning aitas säästa kulusid edasises menetluses. Viidatud perioodil kohtusid kostja esindajad mh kliendiga, analüüsisid pikka hagi ja selle arvukaid lisasid, kogusid ja hindasid tõendeid (nt lugesid reeglistikku ja töölepingute erinevaid redaktsioone ning vaatasid tõendina esitatud videot, kus ainuüksi videoga tutvumine võttis ca 30 minutit), suhtlesid vastaspoole esindajaga ning koostasid põhjaliku vastuse. Just korraliku eeltöö tegemine ja ühe põhjaliku dokumendi esitamine (paljude lühikeste asemel) võimaldas asja lahendada kiirelt ja ökonoomselt. Kogu eelkirjeldatud töö tegemine vähem kui ühe tööpäevaga (maakohtu viidatud 7 tundi) ei ole mõeldav.
68.Perioodil 21.05.2018-09.10.2018 osutasid kostja esindajad õigusteenust ca 10 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 6 tundi. Maakohus ei selgita, miks ta peab põhjendatuks ajakuluks just nelja tundi. Arvestades spetsifikatsioonis loetletud toimingute sisu ja kogust, oli 10-tunnine ajakulu vastustaja hinnangul vajalik.
69.Maakohus ei pidanud menetluse seisukohalt vajalikuks ka erinevaid istungiks valmistumisega seotud toiminguid. Kostja aga leiab, et kohtutoimikuga tutvumine enne istungit tagab, et menetlusosalisel on olemas kõik samad dokumendid, mis kohtul. Lisaks võimaldab see poolel lisada oma dokumentidele toimikulehtede numbrid, mis lihtsustab menetlusdokumentides ja istungil tõenditele viitamist ning säästab kõigi menetlusosaliste aega. Tunnistajaga kohtumine on menetluse ökonoomsuse huvides samuti hädavajalik. Vastustaja seisukoht
70.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja p 2 osas muutmata.
71.Hageja palus jätta kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu kohtuotsuse kostja poolt vaidlustatud osas muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
72.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
73.Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele.
74.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul esines alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel. TLS § 88 lg 5 p-i 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõlemad hageja rikkumised kogumis põhjustasid kostjal usalduse kaotuse hageja suhtes ning andsid aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, aga põhjuse selleks andis ka juba ainuüksi tööandja vara loata omastamine.
75.Hageja esimese rikkumise osas (sõiduki keredetailide ilma loata võtmine) märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vastavate detailide endale võtmiseks pidi hagejal olema SS nõusolek ning asjas esitatud tõenditest nähtuvalt hagejal vastav nõusolek puudus. Nõusoleku saamise kohustus tulenes kostja töökorralduse reeglistiku alajaotuse „Usalduskohustused ja vastutused“ p-st 1 e iv. Hageja leiab, et SS 28.03.2018 meilisõnumist, tema poolt kohtuistungil antud ütlustest ja TT 28.03.2018 kirjalikust seletusest nähtuvalt saab teha järelduse, et vastav nõusolek oli olemas (v.a üks autouks). Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt eeltoodud tõenditele antud hinnanguga. Ringkonnakohtu arvates ei ole eeltoodud tõendite alusel võimalik teha ühest järeldust selle kohta, et hagejal oli olemas luba detailide (v.a autouks) endale võtmiseks. Esitatud tõenditest nähtub pigem, et vastav luba puudus. Seega ei ole hageja tõendanud nõusoleku olemasolu detailide võtmiseks. Lisaks puudub poolte vahel vaidlus, et ühe ukse võtmiseks hagejal igal juhul luba puudus. Seega ühe autoukse võtmise osas tunnistab ka hageja ise oma rikkumist.
76.Hageja leiab, et maakohus ei ole tähelepanu pööranud rikkumise põhjusele, s.o hageja unustas ühe autoukse kohta luba küsida ainuüksi põhjusel, et see uks oli utiliseerimisele minevate asjade asukohta lisandunud hiljem (s.o pärast seda, kui hageja oli teiste detailide võtmiseks eelnevalt juba luba küsinud). Seega oli tegemist inimliku eksimusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited ei ole selles osas usutavad, sest hageja on esitanud detailide võtmise osas erinevaid seisukohti. Kui tööandja juhtis hageja tähelepanu rikkumisele, siis hageja ei väitnud, et ta unustas vastava nõusoleku küsida ning hageja loobus isegi seletuskirja kirjutamisest. TT 28.03.2018 kirjalikust seletusest (tl 37) nähtub, et ta juhtis 05.03.2018 hageja tähelepanu eeltoodud rikkumisele ning palus selgitust ja andis võimaluse seletuskirja kirjutada. Hageja vastas selle peale, et „mis siin ikka selgitada“ ning tutvus seepeale töösuhte lõpetamise otsusega ning kinnitas sellega tutvumist allkirjaga. Alles kohtumenetluses on hageja hakanud väitma, et ta unustas väidetavalt luba küsida. Ringkonnakohus ei pea usutavaks hageja 08.11.2018 istungil antud ütlusi selle kohta, et tal oli šokiseisund ning ta ei osanud seetõttu midagi seletuskirja kirjutamise peale vastata.
77.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja eksis teadlikult töölepingus ja reeglistikus toodud nõuete vastu, võttes ilma loata kostja vara, olles samas teadlik, et vara võtmiseks on vajalik eelnev nõusolek.
78.Asjaolu, et utiliseerimisele minevate varuosade võtmine töötajate poolt on hageja hinnangul tavapärane praktika, ei tähenda, et hagejal puudus kohustus nõusoleku küsimiseks. Nõusoleku küsimata jätmisega on hageja igal juhul pannud toime rikkumise. Tagantjärgi ei oma tähtsust see, kas nõusoleku küsimisel oleks hagejale arvatavasti nõusolek antud või mitte.
79.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vaja selleks, et tuvastada, kas kostja on töölepingu kohaselt üles öelnud, tuvastada, kas kostjale on tekkinud kahju. Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu. Käesoleval juhul on hageja ilma nõusolekut küsimata võtnud endale sõiduki keredetaile, rikkudes sellega töökorralduse reeglistikku, mistõttu oli kostjal õigus öelda tööleping hagejaga erakorraliselt üles. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tähtis ei ole niivõrd hageja poolt võetu väärtus, kui see, et varguse või varguse katse tõttu on tööandja kaotanud usalduse töötaja suhtes.
80.Hageja teise rikkumise osas (s.o töövõimetuslehe avamisest teatamata jätmine) märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka töövõimetuslehe avamisest teatamata jätmine andis käesoleval juhul aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus on selles osas oma seisukohti põhjendanud ning vastanud põhjalikult ka hageja väidetele. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja väited on
eeltoodud rikkumise osas olnud vastuolulised. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et 09.02.2018 perearstile helistades selgus, et haigusleht oli avatud juba 02.02.2018 ning seega on tegemist inimliku eksimusega. Samas 08.11.2018 istungil väidab hageja, et 02.02 avas ta haiguslehe ja helistas perearstile. Hageja lepinguline esindaja väitis istungil hoopis, et hageja unustas teavitada tööandjat, et haigusleht oli avatud alates
02.02.Seega ei ole hageja istungil tuginenud sellele, et ta ei saanud aru, et haigusleht avati 02.02.2018.
81.Hageja leiab ka, et maakohus on andnud ebaõige hinnangu poolte kokkuleppele, mitte maksta hagejale töötasu päevade eest, mil hageja oli töövõimetuslehel olles tööl ning asunud ekslikule seisukohale, nagu saaks kostja vaatamata eelnevale hiljem siiski samale rikkumisele tugineda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kokkuleppe sõlmimine tasu osas ei muuda hageja rikkumist olenematuks ning ei võta kostjalt õigust hageja rikkumisele hiljem tugineda.
82.Hageja hinnangul oleks pidanud töölepingu ülesütlemisele eelnema hoiatus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja. Alus töölepingu ülesütlemiseks ilma eelnevat hoiatust tegemata tuleneb TLS § 88 lg-st 3. Juba hageja poolt autodetailide võtmine ilma nõusolekuta, oli mõjuvaks põhjuseks tööandjale töölepingu ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta. Käesoleval juhul lisandus sellele veel ka teine rikkumine - töövõimetuslehe avamisest teatamata jätmine, mis eraldi võetuna tõenäoliselt ei oleks andnud põhjust ilma eelneva hoiatuseta tööleping üles öelda, küll aga koosmõjus raskema rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on selliste rikkumistega, milliste puhul ei saa mõistlikult oodata tööandjalt lepingu jätkamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, et hageja toime pandud rikkumiste puhul ei oleks hoiatus kandnud oma eesmärki. Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et hageja rikkumised olid sedavõrd kaalukad, et andsid aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma hoiatuseta, siis ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 3 alusel on vastuolus hea usu põhimõttega.
83.Hageja leiab, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks oli ülesütlemise hetkeks juba möödunud. TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja hageja rikkumistest teadlikuks 08.02.2018 ja 12.02.2018 ning ütles töölepingu üles 05.03.2018, kuivõrd vahemikus 09.02.2018-05.03.2018 ei käinud hageja tööl. Ringkonnakohtu hinnangul võib kostja selgitustest lähtuvalt lugeda, et tööleping on üles öeldud mõistliku aja jooksul, kuivõrd perioodil 09.02.2018-05.03.2018 ei käinud hageja tööl. Olgugi, et tööandja võis töölepingu üles öelda ka ajal, mis töötaja viibis haiguslehel, leiab ringkonnakohus, et töötaja tööle naasmisel ei olnud möödunud mõistlik aega töölepingu ülesütlemiseks. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et kostja ootas töölepingu ülesütlemisega kuni töötaja naaseb haiguslehelt, et siis ülesütlemisavaldus töökohas töötajale isiklikult üle anda.
84.Järgnevalt annab kohus hinnangu vastuapellatsioonkaebuse väidetele. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber kostja lepinguliste esindajate toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega
kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas sealhulgas nii kohtule esitatud dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vähendanud kostja esindajate toimingute ajakulu mõistlikus ulatuses. Lisaks on maakohus põhjendanud, miks ta peab kostja esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
85.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ja vastuapellatsioonkaebuse menetluskulud kostja kanda.
86.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Kuivõrd vastuapellatsioonkaebuses vaidlustati vaid menetluskulude kindlaksmääramist, siis ei määra ringkonnakohus kindlaks vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seoses tekkinud menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi. Ringkonnakohus määrab kindlaks vaid apellatsioonkaebuse menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud.
87.14.05.2019 esitas kostja ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Kostja palub mõista hagejalt välja ringkonnakohtu menetluskulu summas 2205 eurot (õigusabikulud 2155 eurot ja riigilõiv vastuapellatsioonkaebuselt 50 eurot). Kostja on esitanud vastavad kulud ilma käibemaksuta ega taotle käibemaksu hüvitamist. Lisaks palub kostja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.
88.Kostjate on osutatud õigusabi 12,05 h ning tunnihindadega 140, 160, 180 ja 220 eurot/h. Kostja esindajate teostatud toimingud on järgnevad: 1) 13.11.2018 protokolli ja hageja protokolli parandamise taotlusega tutvumine (K. Reinson, 140 eurot/h) – 0,5 h; 2) 15.11.2018 seisukoha koostamine ja esitamine kostja protokolli parandamise taotluse osas ja ühe muudatuse taotlemine hageja poolt (haiguslehest teavitamise kuupäeva osas) (K. Reinson, 140 eurot/h) – 0,5 h; 3) 28.11.2018 kohtuotsusega tutvumine (A. Sigal, 160 eurot/h) – 0,2 h; 4) 04.01.2019 apellatsioonkaebusega esialgne tutvumine, info kliendile (K. Reinson, 180 eurot/h) – 0,5 h; 5) 16.01.2019 menetlusse võtmise määruse saatmine, tutvumine, info kliendile (K. Reinson, 180 eurot/h) – 0,2 h; 6) 22.01.2019 apellatsioonkaebuse (sh viidatud kohtupraktika), maakohtu otsuse, istungi protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolli analüüs, seonduv õigusanalüüs (sh kohtupraktika kohane mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks pärast rikkumist) (K. Reinson, 180 eurot/h) – 4,3 h; 7) 28.01.2019 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (K. Reinson, 180 eurot/h) – 2 h; 8) 28.01.2019 apellatsioonkaebuse vastuse ülevaatamine, täiendamine (A. Sigal, 220 eurot/h) – 0,75 h; 9) 29.01.2019 vastuapellatsioonkaebuse osa koostamine, apellatsioonkaebuse vastuse osa täiendamine ja lõpetamine (K. Reinson, 180 eurot/h) – 1,5 h; 10) 30.01.2019 kõne kliendile (selgitused apellatsioonkaebuse vastuse kohta), vastuse allkirjastamine ja esitamine e-toimikus (K. Reinson, 180 eurot/h) – 0,3 h; 11) 01.02.2019 vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse saamine ja tutvumine, info kliendile (K. Reinson, 180 eurot/h) – 0,2 h; 12) 13.03.2019 hageja vastuapellatsiooni vastusega tutvumine, analüüs (K. Reinson, 180 eurot/h) – 0,6 h; 13) 09.04.2019 kirjavahetus kliendiga (istungiga seonduv) (K. Reinson, 180 eurot/h) – 0,2 h; 14) 07.05.2019 hageja seisukoha ülevaatamine, info
kliendile (et vastamine ei ole vajalik) (K. Reinson, 180 eurot/h) – 0,3 h. 14.05.2019 istungil teatas kostja esindaja, et ta soovib menetluskulude nimekirjale lisada istungi kulu (14.05.2019 istung kestis 41 min, seega on istungi ajakuluks 0,68 h) ja istungiks ettevalmistumise kulu - 0,5 h.
89.Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu ning leidis, et kulusid tuleks vähendada.
90.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.
91.Ringkonnakohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnitasuks tuleb lugeda 160 eurot/h. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning lisaks on pooled esitanud apellatsioonimenetluses samu seisukohtu ja väiteid, mis on esitatud juba maakohtule.
92.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 4 ei ole põhjendatud kulud, mis seonduvad vastuapellatsioonkaebuse esitamisega, s.o toimingud nr 9, 11 ja 12 (1,5 + 0,2 + 0,6 = 2,3 h) ning vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Lisaks ei ole põhjendatud toiminguks 07.05.2019 hageja seisukoha ülevaatamine - 0,3 h, kuivõrd toimikust nimetatud hageja seisukohta ei nähtu, viimane hageja esitatud menetlusdokument on vastus vastuapellatsioonkaebusele. Ülejäänud õigusabikulu liigid on põhjendatud. Kuivõrd toimingu nr 9 osas ei ole kostja eristanud vastuapellatsioonkaebuse koostamise ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aega, leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 2,75 h. Seega peab ringkonnakohus kostja esindajate toimingud põhjendatuks 9,45 h (0,5 + 0,5 + 0,2 + 0,5 + 0,2 + 4,3 + 2 + 0,75 + 0,3 + 0,2) ulatuses, millele lisandub ka 14.05.2019 istungi ajakulu 0,68 h ja istungiks ettevalmistumise ajakulu 0,5 h. Seega peab ringkonnakohus kokku kostja esindajate toimingud põhjendatuks 10,63 h ulatuses.
93.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 1700,80 (10,63 h x 160 eurot/h) eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.