Tööõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

II KOSTJA VASTUS

Töötajale oli aga tema käitumine väga selge (tegi tahtlikult), sest telefonivestluses tunnistas, et ta lubab vormistamata isikul tööd teha, kellele tasutakse 3. kategooria jäätmetega – tahtlik isiku orjastamine. Hageja on väga pika kogemusega kaupluse direktor, kes on läbinud mitmeid koolitusi, st pidi täpselt teadma, mis on tema kohustused ja mida tuleb kohustuste täitmiseks teha, sh keelata isikul kaupluses tööülesannete täitmine ning maha kantud toidu võtmine ja igal juhul hoiduda ebakorrektsete ja õigusvastaste kokkulepete tegemisest kaupluse töö korraldamisel.

III KOHTU PÕHJENDUSED

toiduaineid. Kaupluse turvajuhi Y, töötaja Q ja W (kostja vastuse lisa 5) seletuskirjadega, on tõendatud sama ning lisaks asjaolu, et hageja oli olukorrast teadlik. TVK toimikus olev kaupluse töötajate pöördumine tööandja poole, millele hageja hagis viitab, olukorda ei muuda. Selleks, et töötajaga tööleping usalduse kaotuse tõttu lõpetada, pole kohtu hinnangul käesolevas asjas vaja tuvastada, kas hageja rikkus tööandja poolt kehtestatud töökorralduse ja ametijuhendit. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille järgi võis kaupluse direktor omaalgatuslikult, tööandjat teavitamata kasutada tööülesannete täitmiseks võõrast isikut, võimaldades viimasel selle eest kaasa viia maha kantud toiduaineid.

MENETLUSKULUD

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja menetluskulud 2448 eurot. Tunnitasu on 180 eurot käibemaksuta ja õigusabi on osutatud 13,6 h. TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks 175 eurot käibemaksuta. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole oma sisult keskmisest keerukama ega mahukama asjaga ning kostjate esindaja esitatud dokumendid ei ole mahukad ja neid pole palju. Samuti leiab kohus, et pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus ei pea sellisteks vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks selgitavaid e-kirju kliendile, e-kirjavahetust, e-kirjade edastamist, telefonivestlust ja kohtumist kliendiga ja sisemist nõupidamist. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks 10 tundi tunnihinnaga 175 eurot käibemaksuta, so. 1750 eurot. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.