Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kinnistamisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 875242018
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
16.07.2018.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 16.07.2018. a kandemäärus nr 875242018 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud kohtutäituri Kaire Põltsi kanda. Määruskaebuse menetlemisel ei tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 599). Menetluse käik ja asjaolud
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur) esitas 09.05.2018 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistu nr 11339401 (asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Punane tn 19; kinnistu) kohta kinnistamisavalduse, milles taotleb, et kinnistusregistriosa nr 11339401 kolmandasse jakku seataks keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks aktsiaseltsi Volex (registrikood 10035382; sissenõudja) ja kohtutäituri kasuks ühiselt Rasool Bakhs OÜ (registrikood 10058822; varasem ärinimi osaühing TAMMEPUIT; võlgnik) kasuks seatud hüpoteegile. Täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja avaldus ja Pärnu Maakohtu 20.09.2017 tsiviilasjas nr 2-17-115889 tehtud määrus. Kinnistusraamatu
a
Tsiviilasi nr 2-18-11624 registriossa nr 11339401 IV jakku on kantud kohtulik hüpoteek summas 54 079,97 eurot MT-le kuuluvale mõttelisele osale ühiselt erinevate hüpoteegipidajate kasuks, sh võlgniku kasuks.
2.Maakohtu kinnistusosakond palus 17.05.2018 anda Harju Maakohtu kohtunikul seisukoha, kas ühe hüpoteegipidaja (võlgnik) kasuks seatud kohtulikku hüpoteeki on kohtutäituril võimalik arestida ja aresti tagamiseks kanda kinnistusraamatusse hüpoteegi käsutamise keelamiseks keelumärge.
3.Maakohus andis 21.06.2018. a määrusega kinnistamisavalduse selle rahuldamata jätmiseks maakohtu kinnistusosakonnale. Maakohus viitas TsMS § 475 lg 1 p-le 10, § 595 lg 2 p-le 3 ning selgitas, et kohtule on esitatud kohtutäituri 21.09.2017. a tasu väljamõistmise otsus, Pärnu Maakohtu 20.09.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-115889 ja 09.05.2018. a kinnistamisavaldus. Maakohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg-tele 1 ja 2, TsMS § 388 lg-le 6 ning leidis, et praegu ei ole põhjendatud kohtuliku hüpoteegi arestimine ning aresti tagamiseks kinnistusraamatusse hüpoteegi käsutamise keelamiseks keelumärge kandmine. Kohtuliku hüpoteegi arestimise ja kinnistusraamatusse keelumärke seadmise korral saaksid olukorras, kus hagi tagamine tühistatakse, kahjustada omaniku õigused. Hüpoteegi käsutamise keelamiseks oleks kinnitusraamatusse kantud keelumärge, mistõttu ei saaks kinnisasja omanik realiseerida enda TsMS § 388 lg-st 6 tulevaid õiguseid, sh kustutada kohtulikku hüpoteeki. Lisaks viitas maakohus Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 13.02.2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 13), mille kohaselt peavad kinnistusraamatu kanded olema arusaadavad ja ülevaatlikud, ei tohi olla vastuolulised ning peavad olema realiseeritavad, st nendele tuginedes peab olema võimalik korraldada mõistlikult kinnisasjaga seotud õigussuhteid ning vajadusel ka täitemenetlust. Maakohtu hinnangul ei olnud keelumärke seadmine põhjendatud ka eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt, kuna hagi tagamise tühistamise korral muutuks kinnistusraamatu kanne vastuoluliseks ning sellele tuginedes ei oleks võimalik mõistlikult korraldada ka kinnisasjaga seotud õigussuhteid. Eelnevast tulenevalt ei ole ühe hüpoteegipidaja (võlgnik) kasuks seatud kohtulikku hüpoteeki kohtutäituril võimalik arestida ega kanda aresti tagamiseks kinnistusraamatusse hüpoteegi käsutamise keelamiseks keelumärget. Maakohus andis TsMS § 595 lg 3 alusel kinnistamisasja kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks tagasi kohtunikuabile ning märkis, et kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. Maakohtu määrus
4.Maakohtu kinnistusosakond jättis 16.07.2018. a kandemäärusega nr 875242018 kohtutäituri kinnistamisavalduse rahuldamata. Maakohtu kinnistusosakond viitas maakohtu 21.06.2018. a määruse põhjendustele ning märkis, et kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. Kohtutäituri määruskaebus
5.Kohtutäitur esitas 31.07.2018 maakohtu kinnistusosakonna 16.07.2018. a kandemääruse nr 875242018 peale määruskaebuse, milles palub vaidlusaluse kandemääruse tühistada ja kohustada maakohtu kinnistusosakonda kohtutäituri 09.05.2018. a kinnistamisavaldust uuesti läbi vaatama. Määruskaebuse kohaselt kuulub võlgnikule varaline õigus - kohtulik hüpoteek summas 54 079,97 eurot MT mõttelisele osale kinnisasja suhtes ühiselt mh võlgniku kasuks. Kohtutäitur
Tsiviilasi nr 2-18-11624 viitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg-le 1, § 52 lg-le 1 ja § 54 lg-le 3 ning selgitab, et omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Seega peab kohtutäitur korraldama täitemenetluses täitedokumendi täitmist võlgniku olemasoleva vara arvelt, sh varaliste õiguste arvelt ning need toimingud on kooskõlas seadusega. Kohtutäituril on täitemenetluses õigus pöörata sissenõue võlgniku varalisele õigusele (võlgniku kasuks kinnistusraamatusse kantud kohtulik hüpoteek) ja esitada registripidajale käsutamise keelumärke seadmise avaldus, et teha nähtavaks kohtutäituri õigus. Käsutamise keelumärke nähtavaks tegemine tagab, et kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta ei saa võlgnik vara käsutada (sh loovutada nõudeõigust kolmandale isikule, et vältida õigusele sissenõude pööramist ning kahjustada sellega sissenõudja huve), ja toob kaasa võlgniku poolt õiguse käsutamise tühisuse. Keelumärke seadmata jätmisel võib tekkida olukord, kus võlgniku õigus (võlgniku kasuks seatud kohtulik hüpoteek) võib lõppeda võlgniku tegevuse tulemusel. See kahjustab sissenõudja huve (saada nõude täitmist võlgniku vara arvelt). Käsutamise keelumärge on olemuslikult seotud kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõudega ja tagab kohtulikust hüpoteegist tuleneva nõudeõiguse täitmist. Kui selgub, et hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud või tuleb kustutada, langeb ära ka kohtutäituri arestitud võlgniku varaline õigus. Sellega kaasneb käsutamise keelumärke kustutamise vajadus. Kui tehakse kohtulahend kohtuliku hüpoteegi kande kustutamise kohta, tuleb kustutada ka käsutamise keelumärge, mille täitmise tagamiseks kohtutäitur keelumärget soovib seada. Kohtutäitur annab käsutamise keelumärke registrist kustutamiseks nõusoleku, kui nõue, mille tagamiseks keelumärge seati (kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue), kuulub kustutamisele või lõppeb. Osapooled ei tea, kas selline olukord saabub. Seega jättis registripidaja kohtutäituri avalduse rahuldamata hüpoteetilise olukorra tõttu. Kinnistusosakond väljus formaliseerituse raamidest ning esitas omal initsiatiivil kolmandate isikute nimel toimingule vastuväiteid. Täitemenetluses on puudutatud isikutel kaebeõigus. Registripidaja peab kannete tegemisel lähtuma kande tegemise hetke kinnistusraamatu seisust ja objektiivsest tegelikkusest, mitte hüpoteetilistest tulevikuolukordadest. Kui kohtutäitur saab teada hüpoteegiga tagatud nõude lõppemisest, esitab ta registripidajale keelumärke kustutamise avalduse. Lisaks saab kinnisasja omanik taotleda kohtutäiturilt keelumärke kustutamist või selleks nõusolekut, kui kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue on kustutatud või lõppenud. Keelumärke seadmine kohtulikule hüpoteegile tagabki täitemenetluses kinnisasjaga seotud õigussuhete läbipaistvuse, õigusselguse ja õiguskindluse osapooltele ja avalikkusele. Kohtutäitur palub vaidlusaluse kandemääruse tühistada formaliseerituse-, õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtte kohaselt. Ringkonnakohtu määrus
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu kinnistusosakonna määrust tühistada. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu kinnistusosakonna määruse muutmata, kuid muudab maakohtu kinnistusosakonna määruse põhjendusi.
7.Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistusraamatu registriossa nr 11339401 IV jakku on kantud kohtulik hüpoteek summas 54 079,97 eurot MT-le kuuluvale mõttelisele osale ühiselt erinevate hüpoteegipidajate (mh võlgniku) kasuks.
Tsiviilasi nr 2-18-11624
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et mh võlgniku kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kohta kinnistusraamatusse keelumärke seadmisest tuleb keelduda põhjusel, et hagi tagamise tühistamise korral saaksid kahjustada kinnisasja omaniku õigused. AÕS § 349 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda AÕS § 332 lg 1 järgi sellise hüpoteegi kustutamist (Riigikohtu 09.04.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 41). Eelnevast tulenevalt ei kahjustaks mh võlgniku kasuks seatud hüpoteegi kohta kinnistusraamatusse keelumärke seadmine kinnisasja omaniku õigusi.
9.Ringkonnakohus leiab siiski, et maakohtu kinnistusosakonna määrust ei ole alust tühistada.
9.1.Isiku kasuks seatud hüpoteek on tema varaline õigus TMS § 110 jj tähenduses ning seda on võimalik põhimõtteliselt ka arestida. TMS § 129 lg 2 kohaselt kantakse avalikku registrisse kantud õiguse käsutamise keelamise kohta registrisse käsutamise keelumärge. TMS § 54 lg 3 järgi tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. TMS § 116 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb hüpoteegiga tagatud nõude arestimiseks lisaks arestimisakti kättetoimetamisele teha arestimisakti alusel ka hüpoteegi arestimise kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 63 lg 1 p 3 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 9 lg 1 kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kinnisasjaga seotud asjaõigused. KRS § 9 lg 3 sätestab, et kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Hüpoteegi kohta kinnistusregistriosa neljandasse jakku kantavad andmed on sätestatud KRS §-s 16. Seega saab isiku kasuks kinnistusraamatusse kantud kohtulikule hüpoteegile iseenesest kanda ka käsutamise keelumärke.
9.2.Praeguse asja eripära seisneb selles, et MT-le kuuluvale mõttelisele osale on kohtulik hüpoteek kantud ühiselt nii võlgniku kui ka teiste isikute kasuks. AÕS § 70 lg 7 kohaselt, kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. MT kinnistu mõttelisele osale seatud hüpoteek on praegu võlgniku ja teiste isikute ühisomand AÕS § 70 lg 4 mõttes. Kinnistusraamatust nähtub, et vaidlusalune hüpoteek kuulub isikutele üheaegselt kindlaksmääramata osades. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 15 järgi on sissenõude pööramiseks seltsinguvarale vajalik kõikide seltsinglaste suhtes kehtiv täitedokument. Ringkonnakohtu hinnangul saab analoogia korras viidatud sätetest ja täitemenetluse eesmärgist järeldada, et isiku varale saab sissenõuet pöörata, kui tema suhtes on olemas täitedokument või kui võlgnikuks mitteolev isik annab ühisele omandile sissenõude pööramiseks nõusoleku. Eelnevast tulenevalt ei saa kohtutäitur ka praegu ühisomandiks olevale ja mh võlgnikule kuuluvale hüpoteegile pöörata sissenõuet ilma võlgnikuks mitteolevate hüpoteegipidajate nõusolekuta.
Tsiviilasi nr 2-18-11624 KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on KRS § 341 lg 2 p 7 järgi puudutatud isikuks eelkõige käsutuspiirangu kandmisel kinnistusraamatusse mh puudutatud õiguse omaja. Viidatud sätete mõttes on praegu puudutatud isikuteks kõik hüpoteegipidajad. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub KRS § 341 lg 7 p 2, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, üksnes võlgniku suhtes. Nagu eelnevalt selgitatud, ei tulene seadusest, et kohtutäitur võiks praegu pöörata sissenõude võlgniku ja teiste hüpoteegipidajate ühisomandis olevale hüpoteegile. Seega ei tulene ka KRS § 341 lg 7 p-st 2, et ühisomandis oleva ja mh võlgniku kasuks seatud hüpoteegi kohta saaks kinnistusraamatusse keelumärke kanda ilma teiste hüpoteegipidajate nõusolekuta. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus põhjendatult kohtutäituri kinnistamisavalduse rahuldamata.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Asja materjalide kohaselt ei ole praegu tekkinud selliseid kulusid, mida määruskaebuse esitaja peaks hüvitama.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.