M M ́i kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak ́u 21.08.2017.a otsusele täiteasjas nr 008/2017/521
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses Avaldaja: M M (isikukood xx), elukoht xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja lepinguline esindaja: Hannes Kink, e-post [email protected] Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, e-post [email protected] Puudutatud isik II (sissenõudja): X X OÜ (registrikood x), asukoht xxx Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp, e-post xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M M ́i kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak ́u 21.08.2017 otsusele täiteasjas nr 008/2017/521 rahuldamata.
2.Jätta kohtutäitur Mati Kadak ́u õigusabikulud menetlusosaliste menetluskulud jätta M M ́i kanda.
tema
enda
kanda.
Muud
3.Rahuldada X X OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja mõista M M ́ilt X X OÜ kasuks välja menetluskulud 437,50 eurot.
4.Välja mõista M M ́ilt X X OÜ kasuks menetluskuludelt (summas 437,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tühistada Harju Maakohtu 29.08.2017 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus peatas täiteasjas nr 008/2017/521 mentluse kuni käesolevas tsiviilasjas
tehtava lahendi jõustumiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.M M esitas Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 21.08.2017 otsusele täiteasjas nr 008/2017/521. Kaebuses tugines avaldaja järgnevale.
2.06.02.2017 rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-16-18823 tagaseljaotsusega X X OÜ hagi avaldaja ja X OÜ vastu, milles mõistis kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 10 000 eurot, intressid 8 000 eurot, viivise 10 000 eurot ning menetluskulud 1 550 eurot.
3.20.02.2017 koostas kohtutäitur täitedokumendi alusel täitmisteate (täiteasi 008/2017/512), milles avaldajalt solidaarselt X OÜ-ga nõutakse 29 622 euro tasumist vabatahtlikul täitmisel või 29 694 euro tasumist pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud aja möödumist.
4.14.07.2017 koostas kohtutäitur teate arestimistoimingu läbiviimise kohta väidetavalt avaldaja omandis olevate hooneühistu x (x) 2 liikmemaksumäära (suuruses 169/6812) suhtes. Avaldajat teavitati, et arestimine toimub 24.07.2017.
5.01.08.2017 edastas asjast puudutatud isik avaldajale hooneühistu x liikmemaksumäära – garaaži nr x(pindalaga 16,9 m2) 24.07.2017 arestimisakti, kuid jättis esitamata hooneühistu x liikmemaksumäära – garaaži nr x (pindalaga 16,9 m2) arestimisakti.
6.01.08.2017 avaldas asjast puudutatud isik enampakkumise teate hooneühistu x (registrikood x) kahe x suuruse liikmemaksumäära – kahe garaaži pindalaga 16,9 m2, mis asuvad x; garaažiboksid nr x ja x müügi kohta avalikul elektroonilisel enampakkumisel: registreerimine 01.-22.08.2017; enampakkumise algus 23.08.2017 kl 9.00, lõpp 30.08.2017 kl 9.00.
7.02.08.2017 esitas avaldaja kaebuse täituri tegevuse peale, milles taotles enampakkumise tühistamist põhjustel, et enampakkumisele on pandud ka arestimata garaažiboks nr x ning et arestimisel ei ole arvestatud avaldaja märkust selle kohta, et arestitud vara on avaldaja ja avaldaja abikaasa ühisvara.
8.10.08.2017 toimus kaebuse läbivaatamine, mille kohta vormistati protokoll. Protokolli omakäelise osa pani kirja täituri abi Marianne Hallaste ning avaldaja ja avaldaja abikaasa allkirjastasid protokolli. 25.08.2017 edastas Marianne Hallaste avaldajale protokolli ekirjatsi ning selgus, et selle teisele leheküljele on ta lisanud lause: „Kaebaja loobub nõudest enampakkumist tühistada.“, mis asub avaldaja ja avaldaja abikaasa allkirjadele järgnevalt. Avaldaja kinnitab, et allkirjastades sellist lauset protokollis ei olnud.
9.Avaldaja on seisukohal, et asjast puudutatud isik on kasutanud ära oma positsiooni õiguseksperdina ning eksitanud avaldajat kui õigusteadmisi mitte omavat isikut. Otsuses toodud sedastus, mille kohaselt avaldaja ja avaldaja abikaasa leppisid kokku, et edukal enampakkumisel saadud tulem, millest on arvatud maha kohtutäituri tasu ja täitekulu, jagatakse ühisvara omanike vahel pooleks, on demagoogiline, kuna ühisvara omanike vaheline kokkulepe ei oma täitmisasjas tähtsust. TMS § 37 lõike 1 kohaselt on ka kohtutäituri tasu täitekulu ning TMS § 96 lg 1 teisest lausest tulenevalt võtab enampakkumise tulemi vastu kohtutäitur ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt 2 (8)
tagastatakse võlgnikule täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa, mistõttu pole võimalik, et avaldaja ja avaldaja abikaasa saaksid vastavalt omavahelisele kokkuleppele teha pooleks enampakkumise tulemi, millest on maha arvestatud vaid täitekulu.
10.21.08.2017 tegi asjast puudutatud isik kaebuse kohta otsuse jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse läbivaatamisel olevat kaebaja loobunud enampakkumise tühistamise nõudest.
11.TMS § 10 lõike 1 kohaselt peab kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid, kuid käesoleval juhul toimetas asjast puudutatud isik avaldajale kätte vaid ühe arestimisakti – liikmemaksumäära-garaažiboksi nr x kohta –, ehkki samal ajal kuulutas asjast puudutatud isik välja enampakkumise ka liikmemaksumäära-garaažiboksi nr 52 kohta.
12.TMS § 217 lõike 3 järgi vaatab kohtutäitur menetlusosaliste osavõtul kaebuse oma tegevuse peale läbi 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Käesolevas asjas toimus kaebuse läbivaatamine 10.08.2017, kuid asjast puudutatud isik tegi otsuse kaebuse kohta 21.08.2017, so 1 päeva ettenähtust hiljem.
13.Arestimisel esitas avaldaja kohtutäiturile vastuväite selle kohta, et arestitav vallasvara on abikaasade ühisvara, millisele asjaolule asjast puudutatud isik ei pööranud tähelepanu ei arestimisel ega kaebuse arutamisel, ehkki TMS § 14 lõikest 1 tuleneb, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Käesoleval juhul ei ole võlgnikuks mitteolev abikaasa nõusolekut andnud, samuti ei eksisteeri mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument täitedokumenti, mistõttu sissenõude pööramine avaldaja ja tema abikaasa ühisvaraks olevatele liikmemaksumääradele-garaažiboksidele ei ole lubatav, st on ebaseaduslik.
14.Avaldaja sai hooneühistu x liikmemaksumäära-garaažiboksi nr x omanikuks 2001. aastal. Avaldaja sai hooneühistu x liikmemaksumäära-garaažiboksi nr x omanikuks 2004. aastal; Avaldaja abiellus X Miga 1985. aastal. Seega on hooneühistu x liikmemaksumääradegaraažibokside nr x ja nr x puhul tegemist abikaasade ühisvaraga, mistõttu tulenevalt TMS § TMS § 14 lõikest 1 on sissenõude pööramine nende suhtes ebaseaduslik.
15.Avaldaja palub tühistada Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 21.08.2017 täitmisasjas 008/2017/512 M Mi kaebuse peale tehtud otsus ning rahuldada M Mi taotlus tühistada hooneühistu x liikmemaksumäärade-garaažibokside nr x ja nr x suhtes läbiviidav enampakkumine. Kohtutäituri seisukoht
16.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
17.24.07.2017 a arestis kohtutäitur M Mile kuluvad liikmemaksumäärad-garaažiboksid nr x ja x asukohaga x. Arestimistoimingu läbiviimise juures viibisid nii M M kui abikaasa X M. Arestimise läbiviimisel ei esitanud kumbki kohtutäiturile mitte ühtegi dokumenti selle kohta, et garaažibokside näol oleks tegemist abikaasade ühisvaraga. Arestimisel tuli küll jutuks, et üks garaažiboks on saadud pärimise teel peale isa surma ning teise puhul võib tegemist olla ühisvaraga. 3 (8)
18.Vallasvara arestimise aktidele keeldusid mõlemad kohalviibijad alla kirjutamast ning samuti ei võtnud kumbki abikaasa kaasa vallasvara arestimise akte. Vallasvara arestimise aktid on mõlemale abikaasale edastatud e-posti teel 01.08.2017 (ekslikult läks manusena kaasa ainult garaažiboksi nr x arestimise akt) ning 04.08.2017 mõlemad vallasvara arestimise aktid.
19.Kaebuse läbivaatamisel olid mõlemad ühisomanikud nõus sellega, et kohtutäitur jätkab garaažibokside elektroonilise enampakkumisega ning et peale edukat enampakkumist jagatakse saadud tulem, millest on maha arvestatud kohtutäituri tasu ja täitekulu, pooleks ühisvara omanike vahel. Oma nõusolekut kinnitasid mõlemad abikaasad allkirjaga kaebuse läbivaatamise protokollis.
20.Kohtutäitur leiab, et vale on avaldaja poolt toodud väide, et käesoleval juhul ei ole võlgnikuks mitteolev abikaasa nõusolekut andnud, mistõttu ei ole sissenõude pööramine avaldaja ja tema abikaasa ühisvaraks olevatele liikmemaksumääradele-garaažiboksidele lubatav, st ebaseaduslik. Kohtutäitur leiab, et antud juhul on võlgnikuks mitteolev abikaasa andnud oma nõusoleku sissenõude pööramiseks ühisvarale.
21.Kohtutäitur leiab, et ta ei ole sissenõude pööramisel abikaasade ühisvarale rikkunud seadust ning liikmemaksude-garaažibokside elektrooniline enampakkumine oli igati seaduslik. Sissenõudja seisukoht
22.TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevus ja otsused täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel (Riigikohtu 02.06.2008 otsus nr 3-2-1-42-08, p 16).
23.Puudutatud isik I on koostanud 14.07.2017 teate arestitoimingu läbiviimise kohta, millega andis teada, et avaldaja omandis olevate hooneühistu x kahe liikmemaksumäära suuruses 169/6813 arestimine toimub 24.07.2017 kohtutäituri büroos. Sellest tulenevalt oli avaldajat teavitatud kahe garaažiboksi arestimise läbiviimisest. Puudutatud isik I on koostanud kaks arestimisakti, s.t iga garaažiboksi kohta eraldi. Puudutatud isiku I koostatud vallasvara arestimisaktidest tuleneb, et avaldaja ja avaldaja abikaasa viibisid garaažibokside arestimise ajal kohal. Samuti on arestimisaktidesse sisse kantud märkus vastavalt TMS § 75 lg-le 2, et avaldaja ja avaldaja abikaasa keeldusid arestimisaktide allakirjutamisest. TMS § 75 lg 3 ja lg 4 sätestatu kohaselt tuleb arestimisakti ärakiri (koopia) võlgnikule anda kas kohe või kui ta ei viibinud arestimise juures, siis toimetada talle see kätte. Puudutatud isikule II teadaolevalt toimetati aktid kätte avaldajale täiendavalt e-posti teel ja lisaks puudutatud isiku I poolt postkasti panekuga, kuigi TMS § 75 lg 3 ja 4 kohaselt puudus täiendavaks kättetoimetamiseks vajadus. Kuna avaldaja ja avaldaja abikaasa viibisid garaažibokside arestimistoimingu tegemise juures, loetakse vara arestimise aktide kättetoimetamise kuupäevaks 24.07.2017.
24.Avaldaja ega avaldaja abikaasa, kes viibisid garaažibokside arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta ning ei nõudnud nende vastuväidete kandmist arestimisaktidesse. TMS § 75 lg 5 järgi kui võlgnik, kes viibis vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole tal õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda. Sellest tulenevalt kaotas avaldaja õiguse kaevata aktide võimaliku ebaõige koostamise peale ega saa hiljem aktide ebaõigsusele tugineda. 4 (8)
25.Asjaolu, et garaažibokside puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga, on selgunud alles 10.08.2017 esitatud tõenditest Avaldaja 02.08.2017 esitatud kaebuse läbi vaatamisel kohtutäituri juures, kui garaažiboksid olid juba arestitud. Seega pidi puudutatud isik I lähtuma seni täitemenetluse läbiviimisel TMS § 13 lg 1 kohasest eeldusest, et võlgnikust abikaasa nimel olevad garaažiboksid ehk hooneühistu liikmemaksumäärad kuuluvad abikaasale, kelle nimel need on.
26.Pealegi ei ole avaldaja 02.08.2017 kaebuses vaidlustanud arestimisakte, vaid on palunud tühistada üksnes enampakkumine. Isegi, kui 10.08.2017 kaebuse läbi vaatamisel võis kohtutäiturile saada selgeks garaažibokside kuulumine avaldaja ja viimase abikaasa ühisomandisse ning sai järeldada 10.08.2017 kaebuse läbi vaatamisel esmakordselt avaldaja soovi arestimisaktid vaidlustada, siis on 02.08.2017 kaebuse täiendamine 10.08.2017 uue nõude ja selle aluseks olevate asjaoludega toimunud pärast TMS § 217 lg 1 kohast 10-päevast garaažibokside arestimisaktide vaidlustamise tähtaja möödumist. TMS § 75 lg 3 ja TMS § 217 lg 1 koostoimes hakkas kulgema arestimisaktide vaidlustamise tähtaeg 24.07.2017 ning saabus 03.08.2017.
27.Seetõttu on avaldaja TMS § 217 lg 6 kohaselt kaotanud Harju Maakohtule 25.08.2017 esitatud kaebuses õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada tähtaegses kaebuses kohtutäituri tegevusele. Viidatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus (Riigikohtu 28.09.2011 otsus nr 3-2-1-69-11, p 13). Kuna avaldaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud arestimisakte, siis ei saa avaldaja enam tugineda asjaoludele, et garaažiboksid võisid olla abikaasade ühisomandis. Seetõttu puudub ka alus enampakkumise tühistamiseks.
28.Pealegi nähtub 10.08.2017 protokollist, et avaldaja on 02.08.2017 kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusest loobunud ning puudub alus kahelda, et kohtutäitur on alusetult midagi protokolli juurde kirjutanud, sest protokolli tekstist nähtub, et avaldaja ja viimase abikaasa on andnud nõusoleku vara müügiks „eduka enampakkumiseni“. Samas enampakkumine saaks jätkuda üksnes enampakkumise vaidlustamise kaebusest loobumise korral.
29.Ühtlasi juhime tähelepanu asjaolule, et 10.08.2017 kaebuse läbivaatamise protokollist tuleneb, et avaldaja abikaasa on andnud TMS § 14 lg 1 kohase nõusoleku arestitud garaažibokside kohtutäituri poolt realiseerimiseks, mistõttu on avaldaja esitatud kaebus lisaks eeltoodule igal juhul alusetu.
30.Arvestades eelviidatud asjaolusid, tuleb sissenõudja hinnangul jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
31.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
5 (8)
32.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
33.Asjas esitatud tõendite alusel tuvastas kohus, et kohtutäitur on arestinud hooneühistu x (registrikood x) kaks x suurust liikmemaksumäära: garaažiboksid nr x ja x (arestimisaktid, tl 13-14, 51-54). Arestimisaktidest nähtuvalt viibisid nii M M kui X M arestimise juures (arestimisaktid, tl 13-14, 51-54). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et mõlemad liikmemaksud olid avaldaja ja X Mi ühisvara.
34.Avaldaja on esitanud 02.08.2017 kohtutäiturile kaebuse, milles tugineb kahele asjaolule. Esiteks sellele, et talle ei ole kätte toimetatud arestimisakti garaažiboksi x arestimise osas (väidetavalt on enampakkumisele pandud vara, mida ei ole arestitud) ning teiseks sellele, et M Mi võlgnevuse katteks on arestitud ja müüki pandud vara, mis ei ole lahusvara, vaid M ja X Mi ühisvara (kaebus, tl 16). Kaebuses täiturile on avaldajata taotlenud enampakkumise tühistamist. Esmalt analüüsib kohus kaebuse täiturile esitamise tähtaegsuse küsimust.
35.Puudutatud isik II leiab, et kaebus on esitatud kohtutäiturile hilinenult. Ta leiab, et kohtutäiturile sai garaažibokside kuulumine avaldaja ja viimase abikaasa ühisomandisse esmakordselt teatavaks alles 10.08.2017 - kaebuse läbi vaatamisel. Seega sai puudutatud isiku II hinnangul järeldada alles 10.08.2017 kaebuse läbi vaatamisel esmakordselt avaldaja soovi arestimisaktid vaidlustada. Ta leiab, et kuivõrd need asjaolud toodi täituri ette alles 10.08.2017, on see toimunud pärast TMS § 217 lg 1 kohast 10-päevast garaažibokside arestimisaktide vaidlustamise tähtaja möödumist. TMS § 75 lg 3 ja TMS § 217 lg 1 koostoimes hakkas arestimisaktide vaidlustamise tähtaeg kulgema 24.07.2017 ning saabus 03.08.2017. Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja vaidlustas arestimisakti ebaõigsust (viidates vara ühisvarasse kuulumisele) juba 02.08.2017, oli kaebus tähtaegne. Seda vaatamata asjaolule, et tõendid vara ühisvarasse kuulumise kohta esitas avaldaja alles kaebuse läbivaatamisel 10.08.2017. Järgnevalt analüüsib kohus kohtutäituri otsust sisuliselt.
36.Kohus tuvastas, et 02.08.2017 esitas avaldaja kaebuse täituri tegevuse peale, milles taotles enampakkumise tühistamist (kaebus, tl 16). Kaebuse läbivaatamise kohta koostati protokoll (tl 17). Kuna väidetavalt X ja M Mi poolt kaebuse läbivaatamisel avaldatu „Kaebaja loobub nõudest enampakkumine tühistada“ asetseb kaebuse läbivaatamise protokollis peale M ja X Mi allkirju (lehe pöördel, tl 17 pöördel), vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas X ja M M on sellist tahet avaldanud ja kas see saab olla kaebuse läbivaatamata jätmise aluseks.
37.Kohus on pooltele enda 15.05.2019 määruses selgitanud (ja jääb selle selgituse juurde), et TMS ei anna võlgnikule õigust taotleda enampakkumise tühistamist, vaid ainult õiguse esitada täituri tegevuse peale kaebus. Kohus tuvastas tõendite alusel, et kohtutäitur on vaadanud M. Mi taotluse enampakkumise tühistamiseks õigesti TMS § 217 alusel läbi kaebusena täituri tegevusele (kohtutäituri otsus, tl 18). TMS § 217 alusel täituri tegevuse peale kaebust esitades saab isik taotleda, et kohtutäitur vaataks omategevuse üle ja selle õigusvastasuse tuvastamisel kõrvaldaks õigusvastasuse vastavalt tema poolt õigeks peetud lahendusele. Menetlusosalised ei saa taotleda, et täitur kaebuse rahuldamise korral kohaldaks kindlat meedet või teeks konkreetseid menetlustoiminguid. Probleemi lahendamise meetme valik on kohtutäituri diskretsioon. Eeltoodust tulenevalt ei oma kohtu hinnangul tähtsust see, kas kaebaja loobus kaebuse läbivaatamisel nõudest enampakkumine tühistada või mitte (tekst kaebuse läbivaatamise protokolli pöördel, tl 17 pöördel). Küll saab ja peab kohus hindama seda, kas kaebuse läbivaatamise protokolli 6 (8)
esilehel märgitud võlgniku ja tema abikaasa avaldused kõrvaldasid reaalselt kaebuse lahendamise vajaduse ja kas sellest saab järeldada kaebusest loobumist.
38.Kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamise protokolli on märgitud: „Garaaži boksid on ühisvara. Mõlemad ühisomanikud on nõus, et peale edukat enampakkumist jagatakse saadud tulem pooleks ühisomanike vahel“ (kaebuse läbivaatamise protokoll, tl 17). Selle all on M Mi ja X Mi allkirjad, mille õigsust ei ole vaidlustatud. Seega on protokollis viidatud garaažiboksidele mitmuses (st nii boksi nr x kui x hõlmavalt) ja mõlema ühisomaniku nõustumusele nende müügiga enampakkumisel. Kohus asub seisukohale, et võlgniku ja tema abikaasa avaldused kõrvaldasid reaalselt kaebuse lahendamise vajaduse – nii X kui M M möönsid mõlema garaažiboksi arestimise ja müüki paneku õiguspärasust ning X M andis TMS § 14 lg-s 1 sätestatud nõusoleku sissenõude pööramiseks abikaasa ühisvarale (selliselt, et pool tulemist antakse üle X Mile). Nendest avaldustest saab kohtu hinnangul järeldada kaebusest loobumist, kuivõrd mõlemad vaidlustatud küsimused said kaebuse läbivaatamisel menetlusosaliste kokkuleppel lahendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur õigesti leidnud, et kaebus tuli jätta läbi vaatamata. Kohtutäitur on märkinud, et kaebus tuleb jätta läbivaatamata, kuna avaldaja on kaebuse läbivaatamisel loobunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudest. Kuivõrd nii avaldaja kui X M avaldasid kaebuse läbivaatamisel, et nad on nõus mõlema garaazhiboksi müügiga enampakkumisel, siis sisuliselt nad ongi täituri tegevuse heaks kiitnud ja loobunud nii kaebusest kui enampakkumise kehtetuks tunnistamise taotlusest. Seega on kaebus jäetud täituri poolt õigesti läbi vaatamata.
39.Avaldaja viitab, et TMS § 217 lõike 3 järgi vaatab kohtutäitur menetlusosaliste osavõtul kaebuse oma tegevuse peale läbi 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Käesolevas asjas toimus kaebuse läbivaatamine 10.08.2017, kuid asjast puudutatud isik tegi otsuse kaebuse kohta 21.08.2017, so 1 päeva ettenähtust hiljem. Kohus märgib, et kuivõrd kaebuse päev hilisem läbivaatamine ei mõjutanud otsuse sisu, ei oma see asjaolu asjas tähtust ja ei saa olla aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
40.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus ei kuulu rahuldamisele ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks alus puudub. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
42.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik
7 (8)
ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda.
43.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtu menetluses puudutatud isik I esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus, et puudutatud isiku I kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
45.Puudutatud isik II on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub enda kasuks välja mõista menetluskulud õigusabikuludena summas 437,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegu on võrdlemisi keeruka õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks vajas isik ilmselgelt õigusteadmistega esindaja abi. Kohus leiab, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi menetluskulude nimekirjas väljatoodud kirjete osas (kokku 3 h 30 min). Kohus peab mõistlikuks ka advokaadibüroo tunnihinda, milleks on 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Tegu on Tallinnas kehtiva tavapärase advokaadi tunnihinnaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt välja mõista puudutatud isiku II kasuks lepingulise esindaja kulud summas 125 * 3,5 = 437,50 eurot.
46.TsMS § 177 lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik II on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle.
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna RK 17.01.2020 lahendiga
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.