Hageja: OÜ Luutar, registrikood 11296015, asukoht SuurAia 19/21, Paide 72711 Hageja seaduslik esindaja Ljubov-Luule Emmar, e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt, e-post: [email protected] Kostja: N.P (endine xxxxxxx), isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja RÕA korras vandeadvokaat Urmas Arumäe, e-post: [email protected]; [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
13.05.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata OÜ Luutar hagi N.P vastu nõudes tuvastada töövaidluskomisjoni poolt 16.10.2017 otsuses märgitud otsuste tühisus.
2.Rahuldada OÜ Luutar hagi osaliselt ja lõpetada OÜ Luutar ja N.P vahel 18.07.2016 sõlmitud tööleping OÜ Luutar ülesütlemise tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 13.09.2017.
3.Välja mõista N.Plt leppetrahv 1296,60 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kuus eurot ja 60 senti) eurot OÜ Luutar kasuks.
Jätta N.Ple osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Muud menetluskulud jätta N.P kanda.
2.Välja mõista N.Plt OÜ Luutar kasuks menetluskulud summas 1102,50 (üks tuhat ükssada kaks eurot ja 50 senti) eurot.
3.Välja mõista N.Plt OÜ Luutar kasuks viivis menetluskuludelt (1102,50 eurot) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.16.10.2017 tegi töövaidluskomisjon otsuse, millega rahuldas hageja OÜ Luutar avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas hageja OÜ Luutar ja kostja N.P (endine xxxxxxxx) vahel 18.07.2016 sõlmitud töölepingu kostja erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 91 lg 2 p 1 alusel alates 10.09.2017; lõpetas hageja OÜ Luutar ja kostja N.P vahel 18.07.2016 sõlmitud töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel alates 06.10.2017; jättis rahuldamata hageja OÜ Luutar leppetrahvi nõude kostja N.P vastu summas 1 296,60 eurot. Hageja palub tuvastada eelpoolnimetatud töövaidluskomisjoni otsuses märgitud otsuste tühisus, millega töövaidluskomisjon rahuldas OÜ Luutar avalduse osaliselt ning lõpetada OÜ Luutar ja N.P vahel 17.07.2016 sõlmitud tööleping OÜ Luutar ülesütlemise tõttu alates 13.09.2017 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 1296,60 eurot.
2.Hageja ja kostja vahel on 18.07.2016 sõlmitud tähtajaline tööleping nr 25 (Leping), mille alusel asus kostja hageja juures tööle xxxxxxxxxxxxxxxxxx töökohal. Kostja rikkumiste tõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud Lepingu 13.09.2017 ülesütlemisavaldusega alates 13.09.2017 üles. Hageja poolt Lepingu ülesütlemisele eelnes ka hageja hoiatus. 05.09.2017 saatis kostja hagejale avalduse, millega ütles Lepingu viitega TLS § 91 lg 2 p-le 1 alates 10.08.2017 üles. Töövaidluskomisjoni 16.10.2017 otsusega on tuvastatud nimetatud kostja ülesütlemisavalduse tühisus. Kuna hageja ei ole kostja ülesütlemise tühisust vaidlustanud ning juhul, kui seda ei tee ka kostja, siis on selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Juhul, kui jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, millega on tuvastatud kostjapoolne Lepingu ülesütlemise tühisus, siis on kehtiv hageja poolne Lepingu ülesütlemine alates 13.09.2017. Seda ainuüksi põhjusel, et kostja ei ole hageja poolset 13.09.2017 ülesütlemist vaidlustanud. Hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega ja leiab, et kui töövaidluskomisjon tuvastas kostja ülesütlemise tühisuse, siis oleks pidanud töövaidluskomisjon hindama hagejapoolset Lepingu 13.09.2017 erakorralist ülesütlemist ja selle kehtivust. Töövaidluskomisjon seda teinud ei ole. Kuna kostjapoolne Lepingu ülesütlemine oli tühine, siis TsÜS § 84 lg 1 mõttes ei ole seda olnud
2-17-17061 ja Leping oli kehtiv. Seetõttu oli hagejal õigus Leping kostjapoolse olulise rikkumise tõttu 13.09.2017 erakorraliselt üles öelda. Hageja hinnangul ei välista väidetav kostjapoolne Lepingu korraline ülesütlemine TLS § 85 lg 4 alusel Lepingu erakorralist ülesütlemist hageja poolt. Isegi, kui lähtuda TLS § 85 lg 4 sätestatust, siis ei keela õigusaktid kostja lepinguliste kohustuste rikkumise korral öelda Lepingut erakorraliselt üles enne väidetava kostja poolse korralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja lõppemist. Vastupidine tõlgendus looks olukorra, kus töötaja võiks korralise ülesütlemise tähtaja lõpuni täita oma lepingulisi kohustusi hooletult ning vastuolus Lepingus sätestatuga. Samuti loob töövaidluskomisjoni poolne otsus olukorra, kus hageja peaks kostjale kuni 06.10.2017 maksma töötasu olukorras, kus kostja ei ole alates 11.09.2017 oma töökohustusi täitnud ega tööle ilmunud. Sellise olukorra tekitamine töövaidluskomisjoni poolt on vastuolus õigusnormidega ja hea usu põhimõttega. Samuti oli selline töövaidluskomisjoni poolne otsus hagejale üllatuslik, kuna sellist lahendust töövaidluskomisjon pooltega ei arutanud.
3.Lisaks nõuab hageja TLS § 77 lg 1 ja pooltevahelise Lepingu p 1.4 alusel leppetrahvi kostja töölt ilma õigusliku aluseta lahkumise eest kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1296,60 eurot. Hageja soovib märkida, et kostja tegevuse tõttu sai hageja suures summas kahju, kuna pidi korraldama kostja töökohustuste täitmiseks oma teistest kontoritest töötajate kohale toomise, makstes neile täiendavat ületunnitöö tasu ning lisaks hüvitades täiendavad kulud nagu ööbimine, kütus töökohale sõitmiseks jne. Kostja seisukoht
4.Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna töövaidluskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud. Olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse, loeb töövaidlusorgan töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks korraliselt pärast TLS § 98 lg-1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist. Ka leiab kostja, et leppetrahvi nõue on vastuolus seadusega ja seetõttu tühine. Kostja nõustub töövaidluskomisjoniga, et viide TLS §-le 77 on asjakohatu, kuna ei ole tõendatud kostja töölt omavoliline lahkumine. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu ja selle esinemise eeldusi. Kostja nõustub töövaidluskomisjoniga, et ta ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul peale ülesütlemise aluseks olevate asjaolude teadasaamist. Kohtu seisukoht
5.ITVS § 24 lg 1 on sätestatud, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. ITVS § 24 lg 3 on sätestatud, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Käesoleval juhul on mõlemad pooled esitanud avaldused töövaidluskomisjonile ning töövaidluskomisjon on 16.10.2017 otsustega jätnud N.P avalduse rahuldamata (I kd tl 4-7) ning rahuldanud OÜ Luutar avalduse osaliselt (toimik 2-17-17069 tl 7-11). N.P töövaidluskomisjoni
2-17-17061 otsust, millega jäeti tema avaldus rahuldamata, ühe kuu jooksul ei vaidlustanud ning kohus jättis tema hagi 11.09.2018 määrusega läbi vaatamata. Eeltoodust lähtudes saavad nõueteks olla samad nõuded mis töövaidluskomisjonis, mistõttu ei saa hageja nõudeks olla töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise nõue ning kohus jätab OÜ Luutar hagi osas, millega ta palub tuvastada 16.10.2017 töövaidluskomisjoni otsuses märgitud otsuste tühisus, läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.
6.Vaidlust ei ole selles, et N.P töötas OÜ-s Luutar xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (toimik 2-17-17069 tl 13-19) ning kohustus järgima OÜ Luutar töökorralduse reegleid, ametijuhendit ja OÜ Luutar teenindusjuhendit (toimik 2-17-17069 tl 20-30; 30-33; 34-43). Ka ei ole vaidlust, et puudus õiguslik alus töötajapoolseks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel alates 10.09.2017. Juhul kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt, ilma et tal oleks selleks seaduslikku alust olnud, loeb töövaidlusorgan töötaja töölepingu lõppenuks korraliselt ajast, mil see oleks lõppenud seaduse sätestatud 30-päevase kalendripäevase etteteatamistähtaja järgimisel. Seda on töövaidluskomisjon oma otsuse tegemisel järginud. Samas tuleneb Riigikohtu lahendist 32-1-111-14 (p 17), et olukorras, kus pärast töötaja töölepingu alusetut erakorralist ülesütlemist on töölepingu erakorraliselt üles öelnud ka tööandja, on oluline kindlaks teha, millal tööandja töölepingu üles ütles. Lõppenud töölepingut ei ole teisel poolel võimalik enam üles öelda juhul, kui tööandja ütles töölepingu üles pärast seda, kui oli möödunud tähtaeg, millest tuleb tööleping lugeda TLS § 85 lg 4 järgi lõppenuks töötaja korralise ülesütlemisega. Käesoleval juhul on tööandja üles ütelnud lepingu 13.09.2017 (toimik 2-17-17069 tl 44-45), so enne TLS § 85 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist, milleks on 06.10.2017. Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt juhul, kui tööandja ütles töölepingu üles enne TLS § 85 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja töötaja on tööandja ülesütlemisavalduse vaidlustanud, tuleb siiski kontrollida ka tööandja ülesütlemise kehtivust. Sellisel juhul kohalduvad mh TLS § 107 lg-d 1 ja 2. Antud tsiviilasjas ei ole N.P tööandjapoolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, seega on OÜ Luutar töölepingu ülesütlemisavaldus kehtiv ning OÜ Luutar ja N.P vahel 18.07.2016 sõlmitud tööleping kuulub lõpetamisele OÜ Luutar ülesütlemise tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel etteteatamistähtaega järgimata alates 13.09.2017.
7.TLS § 77 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et paragrahvis sätestatu ei välista kohustuse rikkumise tõttu tekkinud täiendava kahju hüvitamise nõudmist käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei kata. Pooltevahelise töölepingu p-s 1.4 on sätestatud, et töötaja teavitab kirjalikult tööandjat töölepingu lõpetamise soovist vähemalt 30 kalendripäeva ette. Vastasel juhul määratakse töötajale leppetrahv summas, mis võrdub töötaja kahe kuu keskmise töötasuga. Töötaja ei ole tööandjapoolset lepingu ülesütlemist töötajapoolsete lepingurikkumiste tõttu, st mõjuva põhjuseta tööle mitteilmumist 11.09.2017 ja 13.09.2017, vaidlustanud. Samas ei ole vaidlust selles, et N.P ei tulnud tööle seetõttu, et tema eesmärgiks oli töösuhe lõpetada ning seega on kostja töölt ilma õigusliku aluseta lahkunud. Eeltoodust lähtudes on OÜ-l Luutar kui tööandjal õigus nõuda N.Plt leppetrahvi tasumist viimase
2-17-17061 kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ((toimik 2-17-17069 tl 52) summas 1 296,60 eurot. Leppetrahvi suurust ja arvestuslikku õigsust ei ole N.P ka vaidlustanud. Lisaks kokkulepitud leppetrahvile on tööandjal õigus nõuda töötajalt ka kahju hüvitamist TLS § 74 lg 3 alusel osas, mida leppetrahv ei katnud. Kuna OÜ Luutar kahju hüvitamist ei ole nõudnud, jätab kohus tähelepanuta vastaspoole vastuväited nõude tõendamatuse kohta. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja OÜ Luutar menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus tsiviilasja nr 2-17-17061 puudutavas osas õigusabikulust 6,65 tunni ulatuses tunnihinnaga 0,90 eurot (14.11.2017 - kohtule taotluse koostamine - 0.90 tundi; 09.12.2017 - kohtumäärusega tutvumine 0,25 tundi; 09.05.2018 - kohtumäärusega tutvumine 0,25 tundi; 29.05.2018 - kostja vastuse koostamine 2,50 tundi; 02.07.2018 - kohtumäärusega tutvumine 0,15 tundi; 23.07.2018 kostja seisukoha koostamine 2,00 tundi; 11.09.2018 - hageja seisukohaga tutvumine 0,25 tundi; 11.09.2018 - kohtumäärusega tutvumine - 0,35 tundi) kokku summas 598,50 eurot ilma käibemaksuta. Tsiviilasja nr 2-17-17069 puudutavas osas õigusabikulust 8,70 tunni ulatuses, sellest 3,60 tundi (14.11.2017 - hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine) tunnihinnaga 0,75 eurot summas 270 eurot ja 5,1 tundi tunnihinnaga 0,90 eurot (19.12.2017 - kohtumäärusega tutvumine 0,25 tundi; 09.04.2018 - kohtumäärusega tutvumine 0,20 tundi; 06.05.2018 - kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 1,50 tundi; 02.07.2018 - kohtumäärusega tutvumine 0,20 tundi; 23.07.2018 - kostja seisukohaga tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 1,70 tundi; 01.10.2018 - hageja seisukoha koostamine 1,25 tundi) summas 459 eurot, kokku 729 eurot ilma käibemaksuta. OÜ Luutar kinnitab, et kõik kostja menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kulud on vajalikud ja põhjendatud ja esitab kulud ilma käibemaksuta. N.P palub kontrollida OÜ Luutar menetluskulude nimekirja põhjendatust tervikuna. xxxxxxxxxxxxxx arvates ei saanud 29.05.2018 kostja vastuse koostamisele asjas 2-17-17061 kuluda üle 45 min (kostja märgitud 2,5 tundi). Kohtu hinnangul võib pidada põhjendatuks viidatud ajakulu kokku 2 tunni ulatuses, arvestades sealjuures, et kostja pidi ka eelnevalt tutvuma ja analüüsima esitatud hagi ja selle lisadega. xxxxxxxxxxxxx ei nõustu ka 23.07.2018 menetlusdokumendi koostamisele kulunud 2 tunniga (2-17-17061) pidades nimetatut samuti põhjendatuks 45 min ulatuses. Arvestades 23.07.2018 dokumendi mahtu ja sisu loeb kohus selle toimingu ajakulu põhjendatuks märgitud ulatuses, so 2 tunni ulatuses. Kohus, analüüsinud kõigi OÜ Luutar menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (14.11.2017, 09.12.2017,
2-17-17061 09.05.2018, 02.07.2018, 11.09.2018, 11.09.2018) asjas 2-17-17061 põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 2,15 tunni ulatuses. Seega loeb kohus põhjendatuks ajakuluks 6,15 tundi (tsiviilasi nr 2-17-17061) summas 553,50 eurot. Tsiviilasja nr 2-17-17069 puudutavas osas leiab xxxxxxxx, et OÜ Luutar 14.11.2017 hagiavalduse koostamisele asjas 2-17-17069 ei saanud kuluda üle 1,15 tunni; 1,5 lk nimetatud 5-leheküljelisest menetlusdokumendist on menetlusosaliste andmete ja töövaidluskomisjoni eelneva menetluse käigu refereerimine. Kohus nõustub, et kõnealuses dokumendis on osa refereering, kuid arvestades esitatud hagi, samuti asjaolu, et tegemist on siiski esmase hagi esitamisega kohtule asjas, peab kohus eeltoodud kulu vajalikuks ning põhjendatuks, so 3,6 tunni ulatuses. Samuti ei nõustu ta 06.05.2018 vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise 1,5 tunnise ajakuluga pidades põhjendatuks 45 min, OÜ Luutar seisukoht ei ületa 1,5 lk teksti. Kohus nõustubxxxxxxxxx, arvestades sealjuures nii 06.05.2018 dokumendi kui ka kostja vaid ca 0,5 lk vastust, ei saanud selle tutvumisele ja vastuse koostamisele kuluda rohkem kui 45 min. OÜ Luutar 23.07.2018 toimingutele (N. S. seisukohaga tutvumine ja seisukoha koostamine) asjas 2-17-17069 ei saanud kuluda üle 45 min (nimekirjas 1,7 tundi). 1,5 lk tekstis OÜ Luutar sisuliselt refereerib Riigikohtu praktikat ja kordab oma varasemaid seisukohti. Arvestades 23.07.2018 dokumendi mahtu ja sisu, samuti xxxxxxxxx 21.06.2018 seisukohta, loeb kohus viidatud ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. 01.10.2018 dokumendi koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks 1 tunni ulatuses (nimekirjas 1,25 tundi), arvestades dokumendis sisalduvaid kordusi ja varasemaid seisukohti. Lisaks on põhjendatud (19.12.2017, 09.04.2018 ja 02.07.2018) toimingute kulu märgitud ulatuses, so 0,65 tundi. Seega loeb kohus tsiviilasjas nr 2-17-16079 põhjendatuks 3,60 tundi tunnihinnaga 0,75 eurot summas 270 eurot ja 3,1 tundi tunnihinnaga 0,90 eurot summas 279 eurot, kokku 549 eurot. Seega kokku summas 1102,50 (553,50+549) eurot. Kohus leiab, et tööühiku hind 0,90 eurot ja 0,75 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Vastavalt menetluskulude jaotusele kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega N.P. N.Ple on tsiviilasjas nr 2-17-16071 ja nr 2-17-17069 antud 12.03.2018 kohtumäärustega riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses ilma hüvitamiskohustuseta. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab TsMS § 190 lg 2 järgi oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, vajuhul kui talle anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta (Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). 10.06.2019 määrusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulu rahalise suuruse summas 570,24 eurot. Praegusel juhul on N.P antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, mistõttu jätab kohus selle kulu (570,24 eurot) riigi kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb N.Pl hüvitada OÜ Luutar kasuks menetluskulud. Seega kuulub N.Plt väljamõistmisele OÜ Luutar kasuks menetluskulud summas 1102,50 eurot. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.
2-17-17061
TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik ..................................................................................................................... .... Tallinna Rinkonnakohtu otsuse 21.04.2019 resolutsioon: 1.Pärnu Maakohtu 10.06.2019 otsus tühistada osas, milles kohus mõistis N P välja OÜ Luutar kasuks leppetrahvi (resolutsiooni punkt 3) ja jaotas ning määras kindlaks menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Luutar hagi N P vastu leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata. 3.Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1)Jätta läbi vaatamata OÜ Luutar hagi N P vastu nõudes tuvastada töövaidluskomisjoni 16.10.2017 otsuses märgitud otsuste tühisus; 2)Rahuldada OÜ Luutar hagi osaliselt ning lõpetada OÜ Luutar ja N P vahel 18.07.2016 sõlmitud tööleping OÜ Luutar ülesütlemise tõttu töölepinguseaduse § 88 lõike 1 punkti 3 alusel alates 13.09.2017; 3)Jätta rahuldamata OÜ Luutar hagi N P leppetrahvi 1296.60 eurot väljamõistmiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.