Robert Tomingase hagi OÜ Multivara Transport vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks ja OÜ Multivara Transport hagi Robert Tomingase vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning vara väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
Robert Tomingase hagi hind 4500 eurot OÜ Multivara Transport hagi hind 843,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
• •
Kohtuistungi toimumise aeg
02.05.2019
Hageja/kostja Robert Tomingas (isikukood XXX) Kostja/hageja OÜ Multivara Transport (registrikood 10569913), esindaja vandeadvokaat Klen Laus ([email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta tähelepanuta Robert Tomingase poolt 07.05.2019 esitatud menetlusdokument täiendavate seisukohtade osas.
OÜ Multivara Transport hagi Robert Tomingase vastu rahuldada osaliselt.
4.Tuvastada, et Robert Tomingase ülesütlemisavaldus OÜ-ga Multivara Transport sõlmitud töölepingu lõpetamiseks on tühine. Lugeda tööleping lõppenuks TLS § 86 alusel alates 08.12.2018.
5.Jätta rahuldamata OÜ Multivara Transport hagi Robert Tomingase vastu vara väljanõudmiseks. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
1.28.11.2018 esitas Robert Tomingas (edaspidi töötaja) töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Multivara Transport (edaspidi tööandja) vastu lõpparve ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 4500 euro saamiseks ning töötamise registri kande muutmiseks. 05.12.2018 esitas tööandja töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise 712,50 euro saamiseks TLS § 109 lg 4 alusel ja vara tagastamiseks. 15.01.2019 otsusega rahuldas töövaidluskomisjon avaldused osaliselt:
1.tuvastas, et töösuhe ei lõppenud töötaja ülesütlemisavaldusega TLS § 91 lg 2 alusel 26.11.2018;
2.töösuhte lõppemise aluseks loeti TLS § 85 lg 4, lõppemise aeg 08.12.2018;
3.komisjon rahuldas osaliselt töötaja töötasu nõude;
4.komisjon jättis rahuldamata tööandja hüvitise nõude;
5.rahuldamata jäi tööandja töövahendite tagastamise nõude.
TÖÖTAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.10.02.2019 esitas töötaja Tartu Maakohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras töövaidluskomisjoni otsuse p-de 1, 2 ja p-i 3 mitterahuldatud osas. 01.03.2019 esitas töötaja hagiavalduse, milles palus lõpliku nõudena tuvastada töösuhte lõppemine TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4500 eurot. Hagiavalduse kohaselt asus hageja XX.XX.XXXX XXX tööle kostja juures kirjaliku töölepingu alusel. Töötasu kokkulepe oli suuliselt XXX (neto) põhitasuna, millele pidi pärast katseaega lisanduma tulemustasu. Kirjalik tööleping töötasu kokkulepet korrektselt ei kajastanud, seal oli töötasuks XXX eurot bruto (XXX eurot netos). Lepingus ei olnud ka tulemustasu maksmist. Tööandja tasus töötasu mitmes jaos, koos palgalisaga sai hageja XXX eurot kuus. Hageja eeldas, et katseaja lõppedes fikseerivad pooled kirjalikult tegeliku töötasu maksmise kokkuleppe. Kostja poolte kokkulepet lepingu lisana ei fikseerinud ning alates 2018. aasta oktoobrist vastavalt suulisele kokkuleppele palka ei maksnud. Kuna kostja poolte kokkulepet ei vormistanud ning lubas omalt poolt töölepingu lõpetada katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu, esitas hageja 23.11.2018 tööandjale ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Tööandja ebaväärikas käitumine seisneb töötasu ebaõiges tasumises ja kokkuleppe vormistamata jätmises. Hageja töötasu kokkulepped on tõendatud tegelikult tasutud summadega XXX eurot kuus. Ebaväärikas käitumine seisunes ka selles, et tööandja jättis lõpparve maksmata, ei vormistanud töövahendite üleandmise-vastuvõtmise akti ning süüdistab töötajat vara omandamises.
TÖÖANDJA VASTUVÄITED JA HAGI
3.14.02.2019 esitas tööandja Tartu Maakohtule hagi töötaja vastu vara väljanõudmiseks. Tööandja palus mõista töötaja ebaseaduslikust valdusest välja ja kohustada üle andma tööandjale kuuluvad töövahendid: telefon OnePlus 6 koos laadijaga, peakomplekt Jabra, sülearvuti HP Probook laadijaga, tööriided ja jalatsid (turvajalatsid ja kiiver), Circle K Eesti AS kütusekaart, läbipääsu kiip ja võtmed. Tööandja hagiavalduse kohaselt anti töövahendid töötajale üle ilma sellekohast kirjalikku akti vormistamata. Tööandja usaldas töötajat ning ei pidanud tõenäoliseks, et pooltel tekib hiljem vaidlus töövahendite tagastamise osas. Töövahendite üleandmine on tõendatud sellega, et töötaja vajas töövahendeid oma igapäevaste töökohususte täitmiseks ning töötaja kinnitas 23.11, 26.11 ja 27.11.2018 e-kirjades, et töövahendid on tema valduses ja ta ei kavatse neid üle anda enne, kui tööandja on tasunud lõpparve. Töötaja tagastas 28.11.2018 tema valduses olnud töösõiduki VW Caddy, jättes sõiduki tööandjale eelnevalt teatamata parklasse lukustamata ustega, tehniline pass ja võtmed esiistmel. Ülejäänud, tööandja nõutavad asjad on tagastamata.
4.Tööandja töötaja nõuet ei tunnistanud, kuna ta pole töötajat kohelnud ebaväärikalt. Töötaja pole põhistanud, milles konkreetselt seisnes väidetav ebaväärikas kohtlemine. Tööandja ei ole kunagi ähvardanud töötajat vallandada. Töötaja nõudis 22.11.2018 telefonivestluses, et tööandja hakkaks maksma suuremat töötasu või koondaks töötaja, kuigi koondamisolukord puudus. Pooled ei ole kunagi leppinud kokku põhipalgas XXX eurot (neto), kuid töötaja on iga kuu sellist palka saanud. Töötaja väited on ümber lükatud nii töölepingu p.-s 4.1 kajastatud kokkuleppega, töötajale reaalselt makstud ülekannetega, kui ka tööandja raamatupidaja Maire Taimla selgitustega. Samuti ei omanud töötaja alates töösuhte algusest kuni 2018. aasta novembrini mingeid pretensioone seoses makstud summadega. Ülesütlemisavalduse seisuga oli töötajale välja makstud kõik kokkulepitud tasud. TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise maksmise eeldused on täitmata. Lisaks on hüvitise nõue ilmselgelt põhjendamatu, kuna töösuhe oli lühike ning töötaja asus uuele töökohale juba 05.12.2018.
TÖÖTAJA SEISUKOHAD TÖÖANDJA HAGI OSAS
5.Töötaja vaidles vastu sellele, et ta ei ole töövahendeid tagastanud. Kuna tööandja ei ole vormistanud üleandmise-vastuvõtmise akti, jäi asjade tagastamine kirjalikult fikseerimata. On ebaselge, millised töövahendid konkreetselt tööandja töötajale üle andis. Töötaja kasutas telefoni, sülearvutit ja peakomplekti ning on need tagastanud töösuhte lõppemisel 26.11.2018, jättes need tööandja kontorisse Pärnus. Kontori lauale jäid ka kütusekaart, võti ja nööp. Tööriideid ja jalatseid ei ole töötaja saanud.
MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD
6.Kohus lõpetas 02.05.2019 kohtuistungil asja sisulise arutamise, andis tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse kuulutamise aja. Robert Tomingas esitas kohtule 07.05.2019 menetlusdokumendi, milles esitas täiendavad seisukohad lisaks kohtuistungil avaldatule. Tulenevalt TsMS § 329 lg-st 2 ning § 330 lg-st 1 tuleb kõik avaldused ja vastuväited esitada üldjuhul 7 päeva enne eelistungit, kuid mitte hiljem, kui enne eelmenetluse lõppemist. Töötajal tuli kõik seisukohad esitada hiljemalt 02.05.2019 kohtuistungil, ta ei saa neid esitada ajal, kui kohus on lõpetanud asja arutamise. TsMS § 331 lg 1 nimetatud asjaolu ei esine, Robert Tomingas on veel kord välja toonud juba avaldatud seisukohad. Seega jätab kohus Robert Tomingase poolt kohtule 07.05.2019 esitatud menetlusdokumendis esitatud vaidluse lahendamist puudutavad seisukohad tähelepanuta. Kohus arvestab menetluskuludesse puutuvat.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et töötaja hagi tuleb jätta rahuldamata ning tööandja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Töövaidluses on esitatud järgmised nõuded: • töötaja nõue töötasu saamiseks – TVK rahuldas osaliselt, kumbki pooltest ei ole lõpliku nõudena vaidlustanud; • töötaja nõue TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 4500 euro saamiseks – TVK jättis rahuldamata, töötaja esitas hagiavalduse. • tööandja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks – TVK rahuldas nõude, töötaja vaidlustas TVK otsuse; • tööandja nõue hüvitise saamiseks TLS § 109 lg 4 alusel – TVK jättis rahuldamata, kumbki pooltest ei ole palunud läbi vaadata hagimenetluses; • tööandja nõue vara tagastamiseks – TVK jättis rahuldamata, tööandja esitas hagiavalduse. Arvestades töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise ulatust menetleb kohus järgmisi nõudeid: töötaja nõue hüvitise saamiseks ning tööandja nõue tuvastamaks töötaja töölepingu ülesütlemise tühisus ja töövahendite töötaja valdusest väljanõudmiseks. Töötaja hüvitise nõude rahuldamise eelduseks on tuvastamine, et tööleping on TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel üles öeldud. Töötaja on esialgses avalduses viidanud ka töövaidluskomisjoni otsusele osas, millega jäeti tema kasuks osaliselt töötasu välja mõistmata, kuid lõplikus nõudes ei ole ta seda otsustust vaidlustanud ega sellele ka edasises menetluses viidanud.
9.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • töötaja asus XX.XX.XXXX müügijuhina tööle tööandja juures kirjaliku töölepingu alusel; • tööaja esitas 23.11.2018 tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 p 1 ja p 2 alusel. Avalduse kohaselt loeb töötaja töösuhte lõppenuks alates 26.11.2018. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööandja sai avalduse kätte 23.11.2018.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas töötajal oli alust tööleping erakorraliselt üles öelda. Töötaja tugineb ülesütlemise alusena TLS § 91 lg 2 p-dele 1 ja 2. Nimetatud punktid sätestavad, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 91 lg 2 p 1 toodud faktiliste asjaoludena tugineb töötaja sellele, et tööandja ei pidanud kinni oma suulisest kokkuleppest. Tööandja oleks pidanud pärast katseaja lõppu määrama töötasuks 1500 eurot (neto), millele lisandub tulemustasu. Tööandja ebaväärikas käitumine kajastub töötasu kokkuleppele mittevastavalt tasumises ja vormistamata jätmises. Samuti on tööandja ähvardanud töötajat ilma põhjuseta vallandada. Kohus leiab, et töötaja ei ole tõendanud, et tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooled on allkirjastanud kirjaliku töölepingu, kus on töötasu kokku lepitud. Töölepingu p 4.1 kohaselt on töötaja põhitöötasu suurus XXX eurot (bruto) kuus.
Tööandjal on õigus maksta töötajale vastavalt oma äranägemisele täiendavat tasu ettenähtust tulemuslikuma töö eest. Kohus nõustub töövaidluskomisjoniga, et töötajal oli õigus töölepingu allkirjastamisest keelduda, kui see ei vastanud suuliselt kokkulepitule, kuid töötaja ei teinud seda. Töötaja ei ole viidanud sellele, et ta kirjutas lepingule alla sunni, ähvarduse vms tõttu. Töötaja oleks pidanud lepingu allkirjastamisel aru saama, millises töötasus pooled kirjalikult kokku leppisid ning kui selline töötasu talle ei sobinud, siis lepingu allkirjastamisest loobuma. Töötasu suulise kokkuleppe töölepingus kajastamata jätmine polnud töölepingu oluline rikkumine ega ebaväärikas kohtlemine TLS § 91 lg 2 p 1 tähenduses, tegemist oli poolte kokkuleppega. Tööandja poolt töötaja vallandamisega ähvardamine ei ole kohtus tõendamist leidnud.
11.Kohus leiab samas, et kirjalikus töölepingus kokkulepitu ei vasta poolte praktikale esimesest töötasu tasumise hetkest. Töövaidluskomisjoni toimikus olevate maksekorralduste kohaselt on töötaja arvele laekunud töötasu 2018. aasta augusti eest kahes osas kokku XXX eurot; septembri eest kokku XXX eurot, oktoobri eest XXX eurot ning novembri eest koos lõpparvega XXX eurot. Kuna tööandja tasus augustikuu töötasu kokku täpselt XXX eurot (neto) ning on vähetõenäoline, et tööandja maksis tulemustasu juba esimese töötatud kuu eest, loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasus XXX eurot (neto). Tööandja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, kuidas või millised kokkulepped olid tal töötajaga tulemustasu osas. Tulemustasu kohaldamiseks tuleks töötajat teavitada kirjalikult, selgelt ja arusaadavalt, kuid tööandja seda teinud ei ole. TLS § 91 lg 2 p 2 alusel töölepingu lõpetamiseks peaks olema oluline viivitus töötasu maksmisel. Töölepingu p 4.3 järgi pidi töötasu laekuma töötaja pangakontole hiljemalt kalendrikuu 10. kuupäeval. Nimetaud kuupäevaks laekus septembris ja oktoobris töötaja kontole kirjalikult kokku lepitud töötasu, lisamakse tehti sama kuu lõpus. Oktoobri töötasu maksti novembriks ning töölepingu ülesütlemise hetkeks oli tasutud XXX eurot. Kohus leiab, et töötasu maksmine samal kuul osaliselt hilinemisega ei ole oluline viivitus tööandja poolt. Oktoobri töötasu teine osa pidi poolte praktika kohaselt laekuma novembri lõpuks ning lepingu erakorralise ülesütlemise hetkeks ei olnud töötajal teada, et seda makset ei tehta. Seega puudus töötajal TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
12.Töötaja lisas kohtumenetluses, et ebaväärikas käitumine seisnes ka selles, et tööandja jättis lõpparve maksmata, ei vormistanud töövahendite üleandmise-vastuvõtmise akti ning süüdistab töötajat vara omandamises. Kuna neid asjaolusid ei olnud töötajale teada töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, ei saanud need olla ka ülesütlemise aluseks.
13.Töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel on õigustatud üksnes mõjuva põhjuse olemasolu korral, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Antud juhul on kohus tuvastanud, et töötajal puuduvad mõjuvad põhjused töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on töötaja 23.11.2018 töölepingu ülesütlemise avaldus tühine ning töövaidluskomisjon on põhjendatult asunud seisukohale, et töösuhe ei lõppenud TLS § 91 lg 2 alusel. Töösuhe lõppes töötaja korralise ülesütlemise tulemusena katseaja kestel TLS § 86 lg 1 alusel. TLS § 96 kohaselt lõppes töösuhe 08.12.2018.
14.Kuna töösuhe ei lõppenud TLS § 91 lg 2 alusel, on töötaja TLS § 100 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Tööandja on esitanud töötaja vastu töövahendite tagastamise nõude. Hagiavalduse kohaselt on avaldajal tagastamata telefon OnePlus 6 koos laadijaga, peakomplekt Jabra, sülearvuti HP Probook ja laadija, tööriided ja jalatsid, Circle K Eesti AS kütusekaart ja läbipääsu kiip ja võtmed. Kohus leiab, et tööandja ei ole tõendanud, et kõik nimetatud töövahendid on töötajale üle antud ja tema valduses. Töötaja väidete kohaselt ei ole ta kunagi saanud tööriideid ja jalatseid ning tööandja ei ole tõendanud vastupidist. Ülejäänud töövahendite osas ei vormistanud tööandja töövahendite töötajale üle andmiseks vastavat akti ning seega võib eeldada, et töötaja andis töövahendid ilma akti vormistamata ka tagasi, s.t jättis töökohale. Tööandja peaks kõigi vaidlusaluste asjade puhul tõendama, et need on praeguseni töötaja käes, tööandja seda teinud ei ole. Tööandja on esitanud menetluses töövahendite ostuarved, kuid nende alusel ei ole töövahendite üleandmist töötajale tõendatud. Esitatud e-kirjadest ei ole üheselt aru saada, millised asjad olid töötaja käes pärast 27.11.2018. Töötaja selgituste kohaselt mõtles ta e-kirju saates, et kuni 28.11.2018 olid tema käes autovõtmed ning ta ei andnud neid esialgu üle, kohtul ei ole alust töötaja selgitustes kahelda. Seega tuleb tööandja hagi töövahendite väljanõudmiseks jätta rahuldamata.
16.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus asja iseloomu arvestades menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.