Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Selle lahendi tekstis on eraisiku nime taotlusel asendatud initsiaalidega (isikuandmete kaitse üldmääruse art 17 ja 21). Lahendi sisu ja õiguslik tähendus on muutmata. Riigi Teatajas avaldatud algtekst on kättesaadav allpool viidatud allikast.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. märts 2021
Tsiviilasja number
2-19-2163
Tsiviilasi
R. T. (T.) hagi OÜ Multivara (end. OÜ Multivara Transport) vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks OÜ Multivara (end. OÜ Multivara Transport) hagi R. T. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja vara väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. detsembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Multivara määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
R. T.: (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres
esindajad
Transport
OÜ Multivara (end. OÜ (registrikood 10569913), vandeadvokaat Klen Laus
ja
Multivara Transport): lepinguline esindaja
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
õigusabikulu töövaidluskomisjonis ja 1721 eurot 25 senti õigusabikulu maakohtus. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on riigilõiv apellatsioonkaebuselt 175 eurot, esindaja tasu 855 eurot ja transpordikulu seoses istungil osalemisega 23 eurot 10 senti. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 135 eurot (ilma käibemaksuta).
rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5278 eurot 10 senti. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus põhjendamata, ei ole järgitav ja maakohus on oluliselt rikkunud kohtu kaalutlusõigust. Maakohus ei ole konkreetseid õigustoiminguid eraldiseisvalt hinnanud. Lepingulise esindaja tegevusi tuleb analüüsida toimingupõhiselt. Ei saa olla eluliselt usutav ega põhjendatud maakohtu järeldus, et sellise mahukuse ja lisade arvuga dokumentide koostamine ja analüüsimine on põhjendatud vaid maakohtu määruses märgitud ulatuses. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja esindaja oli lisaks kostja seisukohtade koostamisele sunnitud tutvuma ka hageja menetlusdokumentidega, suhtlema töövaidluskomisjoni, kohtute ja prokuratuuriga, koguma kliendilt vaidluse seisukohast olulisi faktilisi asjaolusid ja tõendeid.
väitega, et hageja ei saa menetluskulude suurust vaidlustades nõuda juba jõustunud kohtulahendiga määratud menetluskulude jaotuse muutmist. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine TsMS 18. peatükki 4. jao sätete alusel ja hüvitatavate summade kindlaksmääramine 5. jaos ette nähtud reeglite järgi on põhimõtteliselt erinevad otsustused. Kulude jaotamisel lahendab kohus küsimuse sellest, kelle ja vajadusel millises osas jäävad menetluskulud kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on eelnevalt otsustatud kulujaotusel põhinev otsustus, mille tulemusel selgub, kui suure rahasumma peab menetlusosaline teisele menetlusosalisele hüvitama. TsMS § 178 lg 1 esimese lause sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesolevas asjas tuleneb menetluskulude jaotus Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2019. a otsusest, mis jõustus Riigikohtu 30. märtsi 2020. a määrusega, millega Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hageja on kassatsioonkaebuses vaidlustanud muuhulgas ka menetluskulude jaotust. Seega on hageja kasutanud õigust vaidlustada menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski hageja määruskaebuse väide alust määratud menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on vähendada kulu ainuüksi seetõttu, et menetlusosalise lepinguline esindaja tegeleb muuhulgas ka konkreetse liigi vaidluste lahendamisega. Maakohus on praeguses asjas tuginedes asja keerukuse ja mahukusele vähendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.