Helvia Räägel 04.06.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-8
Tsiviilasi
J Ki (K) hagiavaldus TKS EST OÜ vastu töötasu, viivise ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
3942,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J K (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: L K, e-post: xxx
K-
Kostja: TKS EST OÜ (registrikood 11274212; registrijärgne aadress Pärnu mnt 388b, 11612 Tallinn; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: E E, e-post: xxx Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25.04.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J K ́i hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista TKS EST OÜ-lt J K ́i kasuks välja töötasu perioodi eest 01.08.2024 – 02.09.2024 summas 859,05 eurot.
3.Mõista TKS EST OÜ-lt J K ́i kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 820 eurot.
4.Mõista TKS EST OÜ-lt J K ́i kasuks välja viivis perioodil 03.09.2024 – 04.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 146,94 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (05.06.2025) põhinõudelt 1679,05 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
Töötasult ja hüvitiselt tuleb kinni pidada ja tasuda seaduses ettenähtud maksud vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KULG JA HAGEJA NÕUDED
1.TKS EST OÜ (kostja) esitas 01.01.2025 Harju Maakohtule taotluse J K ́i (hageja) Töövaidluskomisjonile (TVK) esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kohus võttis avalduse 10.01.2025 menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja esitas vastuse hagile 03.02.2025.
2.Hageja nõudis esitatud avalduses töötasu summas 999,05 eurot, hüvitist töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel summas 2 460 eurot, viivist alates 03.09.2024 kuni 24.10.2024 summas 61,36 eurot ning viivist alates 11.10.2024 VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudest (3 459,05 eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni. TVK rahuldas hageja nõude täies ulatuses ja kostja on palunud avalduse läbivaatamist hagina. Seega vaatab kohus asja läbi kogu hageja esitatud nõude osas.
3.Hageja avalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2021 töölepingu nr xxx ning hageja asus 26.03.2021 täistööajaga tööle autojuhina. Töölepingu p-s 6 kokkulepitud töötasu oli 800 eurot kuus, mis tuli välja maksta iga kuu 5.kuupäeval.
4.Hagejale ei ole augustis 2024 tööd antud ega augustikuu eest töötasu makstud. Hageja esitas 02.09.2024 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles töölepingu üles 02.09.2024 TLS § 91 lg 2 alusel seoses töö mitteandmisega.
5.Kostja on teinud töötamise registrisse kande töölepingu lõppemise kohta 31.08.2024 poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kuid pooled ei ole töölepingu lõpetamises kokku leppinud. Kostja on 06.09.2024 maksnud välja puhkusekompensatsiooni netosummas 728,57 eurot.
6.Alates 01.01.2024 on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 113, 08.12.2023 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega pidi kostja hagejale maksma töötasu vähemalt 820 eurot kuus. Hagejale on jaanuari kuni juuli 2024 eest makstud töötasu 800 eurot kuus, seega 20 eurot kuus vähem, kokku 140 eurot (7x20) vähem. 7. Kostja ei ole andnud hagejale tööd ega maksnud töötasu perioodil 01.08.2024 kuni 02.09.2024. Töölepingus on kokku lepitud kuutasu maksmises, seega kuulub hagejale augusti 2024 eest väljamaksmisele 820 eurot ning 02.09.2024 eest 39,05 eurot (820:21). Kokku kuulub hagejale perioodi 01.01.2024 kuni 02.09.2024 eest väljamõistmisele töötasu 999,05 eurot bruto (140+820+39,05). 2(9)
Kuna hageja ütles töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel üles, siis tuleb hagejale tasuda hüvitist hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2460 eurot.
Hageja nõuab ka viivise väljamõistmist töötasu ja hüvitise summalt, mis on kokku 3459,05 eurot.
10.07.03.2025 seisukohas loobus hageja nõudest summas 140 eurot perioodi eest jaanuar kuni juuli 2024, kuna kostja oli selle tasunud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
11.Kostja vaidles hagile vastu.
12.Kostja tunnistas hageja töötasu nõuet summas 140 eurot ja on selle hagejale tasunud.
13.Kostjal oli 2024 kasutuses kolm veokit, millega kaupa vedada, ühega vedas kaupa hageja. Kostja soovis sõiduki müüa, kuid see tuli enne müüki hooldusesse viia. Hageja viimane sõit oli 16.07.2024, kui hageja saabus Rootsi laevalt 17.07.2024, koorma laadis maha esmaspäeval 22.07.2024. Viimasel reisil oli hageja lõhkunud esistange ja kostja palus sõiduki viia hooldusesse, remonti AS xxx, kes koostas selle eest arve nr xxx maksumusega 431,90 eurot.
14.Kostja pakkus hagejale korduvalt tööks teist kostja sõidukit, mida hageja pidi kasutama koos teise töötjaga. Kostja pakkus, et hageja on esialgu 3 nädalat tööl, kolm nädalat puhkusel, hiljem on võimalik hageja tööaega suurendada, kuna teine töötaja on juba eakas. Hageja ei soovinud aga tööd vastu võtta augustis, vaid ütles, et ta soovib kodus olla ja selgitas, et tal on vaja kodus teha tööd, puhata. Hiljem soovis hageja töölepingu lõpetada kokkuleppel tööandjaga, mingil hetkel üldse loobus kostjaga suhtlemast.
15.Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna viimasel lähetusel lõhkus hageja kostja sõiduki esistange, mille remont maksis 431,90 eurot. Kostja nõuab selle hüvitamist hagejalt.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodil 01.08.2024 – 02.09.2024 summas 859,05 eurot (bruto), hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 820 eurot (bruto), viivise töötasu ja hüvitise summalt 1679,05 eurot perioodil 03.09.2024 – 04.06.2025 summas 146,94 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt 1679,05 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni. Rahuldamata jääb hagi osaliselt hüvitise nõudes ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes, kuna hageja põhinõue ei olnud põhjendatud kogu ulatuses.
17.Hageja teatas 07.03.2025 menetlusdokumendis, et loobub nõudest vähem makstud töötasu osas perioodi eest jaanuar kuni juuli 2024 summas 140 eurot, kuna nimetatud summa on kostja hagejale tasunud (dtl 191). 25.04.2025 kohtuistungil on hageja kinnitanud nõudest loobumist ning kostja on olnud loobumisega nõus. Kohus võttis nõudest loobumise vastu (dtl 217).
18.Hageja nõueteks jäid töötasu nõue summas 859,05 eurot, hüvitise nõue hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2460 eurot ning sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise nõue. 19. 25.04.2025 kohtuistungil on pooled teatanud, et vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: hageja on alates 26.03.2021 kuni 02.09.2024 töötanud kostja juures 3(9)
autojuhina; hageja palk oli 800 eurot kuus ja alates 01.01.2024 820 eurot kuus; augustis 2024 ja enne töölepingu ülesütlemist septembris hageja ei töötanud; kostja pakkus hagejale augustiks 2024 tööd teise autoga, mida hageja oleks jaganud teise juhiga; graafik oleks olnud alguses 3 nädalat tööl ja 3 nädalat vaba; hageja ütles töölepingu üles 02.09.2024 TLS § 91 lg 2 alusel; kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud (dtl 217, ajamärk 00:30:23).
20.Kohus täitis 25.04.2025 kohtuistungil selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 215-216, ajamärk 00:07:09).
21.Esmalt analüüsib kohus hageja töötasunõuet perioodi eest 01.08.2024-02.09.2024 summas 859,05 eurot. Hageja nõuab töötasu, kuna kostja ei andnud eelnimetatud perioodil hagejale tööd, kuigi hageja oli valmis töö tegemiseks.
22.TLS § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (TLS § 84 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et hageja töösuhe kostja juures kestis 26.03.2021 kuni 02.09.2024.
23.Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel (TLS § 28 lg 2 p-d 1 ja 2). Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui tööandja tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tulnud tööle (RKTKo 3-2-1-117-11). Kostja kohustus on tõendada, et tal oli hageja poolt nõutud töötasu perioodil hagejale tööd anda.
24.Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et kostjal oli hagejale augustis 2024 töölepingu järgset tööd anda.
25.Kostja on selgitanud, et sõiduk, millega hageja tööd tegi, tuli halvenenud majandusliku olukorra, käibe languse ja tegevuskulude tõusu tõttu võõrandada (dtl 140). Kostja pakkus hagejale tööks teist kostja sõidukit, mida hageja pidi kasutama koos teise töötjaga. Hageja graafik oleks olnud esialgu 3 nädalat tööl, kolm nädalat puhkust, hiljem oleks olnud võimalik hageja tööaega suurendada, kuna teine töötaja on juba eakas. Kostja väitel hageja ei soovinud aga tööd vastu võtta augustis, vaid ütles, et ta soovib kodus olla ja puhata (dtl 141). 26. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole vaidlust selles, et kostja pakkus hagejale tööd teise sõidukiga, graafikuga, mille kohaselt hageja oleks töötanud 3 nädalat ja olnud seejärel kolm nädalat kodus. Pooled on selgitanud, et selleks, et hageja saaks tööle asuda, andis kostja talle alati info, kuhu hageja peab minema ja mida tegema, nt andis kostja sõnumiga või WhatsAppiga või telefoni teel info, kuhu sõita ja kust kaup võtta või kasutati logistikut (dtl 218, ajamärk 00:33:40 ja 00:34:04). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et augustis 2024 oleks kostja saatnud hagejale vastavaid teateid selle kohta, et kostjal on tööd ja hageja peaks kostja juures kostjale kuuluva sõidukiga tööle asuma.
27.Samas saatis kostja saatis hagejale 19.08 Messengeris teate, et on olemas töö Rootsis ja Norras ning saatis teise tööandja (xxx) kontaktid (dtl 150). Kohus mõistab, et hageja sooviks oli tagada oma töötajale sissetulek ajal, kui kostjal endal ei ole hagejale tööd pakkuda, kuid samas tõendab kohtu hinnangul kirjavahetus asjaolu, et kostjal endal ei olnud hagejale augustis 2024 tööd anda.
28.Kostja on selgitanud, et pooled pidasid augustis läbirääkimisi, mida tekkinud olukorras teha ja kui palju saaks kostja hagejale tööd pakkuda, kuid mingil hetkel soovis hageja 4(9)
oma juristiga rääkida ja esitas seejärel töölepingu ülesütlemise avalduse (dtl 216, ajamärk 00:13:03). Kohtu hinnangul kinnitab ka läbirääkimiste pidamine töö mahu üle seda, et kostjal hagejale töölepingu järgses määras tööd anda ei olnud. Kohus leiab, et juhul kui tööandjal oleks olnud hagejale tööd anda ja hageja ei ilmunud lihtsalt niisama tööle, siis oleks kostja ise hagejaga töölepingu lõpetanud või vähemalt kutsunud hagejat tööle. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud.
29.Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud veendumusele, et kostjal ei olnud perioodil 01.08.2024-02.09.2024 hagejale tööd anda ja hageja oli töö ootel. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töötasu väljamõistmise nõue tööga kindlustamata aja eest on põhjendatud. Töötasu suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole, seega selles osas vaidlus puudub. Töölepingust nähtub, et hageja töötasu oli 800 eurot (bruto) (dtl 19), seega oli ka alates 01.01.2024 töötasu 820 eurot brutosumma. Kohus mõistab töötasu summas 859,05 eurot (bruto) kostjalt hageja kasuks välja.
30.Kohus analüüsib järgnevalt hageja hüvitise nõuet TLS § 100 lg 4 alusel.
31.Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda (TLS § 85 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2).
32.Hageja ütles töölepingu 02.09.2024 avaldusega üles (dtl 43). Kostja on kinnitanud, et ei ole töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 alusel vaidlustanud (dtl 216, ajamärk 00:13:03). TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohtul ei ole põhjust asuda seisukohale, et tööleping oleks lõppenud mõnel muul alusel, kui ülesütlemisavalduses märgitud. Seega on poolte vaheline tööleping lõppenud seetõttu, et hageja ütles selle kostjapoolse olulise rikkumise tõttu üles. Vastavalt on hagejal õigus nõuda ka hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel, mis sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.
33.Hageja on nõudnud hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel summas 2460 eurot (dtl 35). Hageja on selgitanud, et tema töötasu oli alates 01.01.2024 820 eurot kuus, seega tema kolme kuu töötasu moodustab 2460 eurot bruto (dtl 37). Kostja on esitanud vastuväite, milles leiab, et hüvitis tuleb jätta välja mõistmata või vähendada seda minimaalseks, kuna ajal, kui hageja täitis oma töökohustusi, on talle kokkulepitud töötasu välja makstud. Kui hageja keeldus tööülesandeid täitmast, siis lasub tal ka omavastutus, kuna ta ei võtnud muid töid vastu. Tuleb arvestada seda, et kostja on igakuiselt hagejale töötasu maksnud, vaidlus on vaid ühe kuu töötasus (dtl 141).
34.Hüvitise väljamõistmine TLS § 100 lg 4 alusel on töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et TLS § 100 lg 4 annab kohtule 5(9)
õiguse hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (vt ka RKTKo 15.06.2020, 2-18-7821, p 21). TLS § 100 lg 4 eesmärk on ringkonnakohtu hinnangul eelkõige kompenseerida töötaja suhtes aset leidnud ebaõiglust (Tln RKK otsus 04.10.2024, tsiviilasi nr 2-22-5924, p 28.2).
35.Maakohtu arvates seisneb hageja suhtes aset leidnud ebaõiglus selles, et kostja ei maksnud hagejale töötasu 2024 augustikuu eest, kuigi töötasu maksmata jätmine oli tingitud sellest, et kostja ise ei andnud hagejale tööd. Kohtu hinnangul on saab see ebaõiglus hagejale osaliselt kompenseeritud sellega, et kohus mõistab töötasu hagejale välja. Samas ei võta saamata jäänud töötasu välja mõistmine hageja kasuks siiski täielikult hagejalt õigust saada lisaks ka TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitist.
36.Ringkonnakohus on eelviidatud otsuses selgitanud, et hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada ka tööandja poolt töötajale maksmata jäänud töötasu suurust (vt ka TrtRnKo 29.09.2023, 2-19-9129 p 18). Käesoleval juhul ei ole hagejale kostja poolt maksmata jäänud summa suur ja selle summa on kohus hageja kasuks kostjalt välja mõistnud.
37.Lisaks omab maakohtu arvates hüvitise suuruse määramisel tähtsust ka kostja käitumine augustis 2024. Kostja, teades, et tal ei ole hagejale tööd pakkuda, on saatnud hagejale teiste tööandjate kontakte, kellel võiks olla hagejale tööd anda ja on ka viidanud konkreetsetele töö asukohtadele (dtl 150). Kostja eesmärgiks on ilmselt olnud tagada hagejale sissetulek ajal, kui tal endal hagejale tööd anda ei olnud. Samuti ei ole kohtule esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja ise oleks otseselt kostjalt tööd küsinud ja kostja oleks selle andmisest keeldunud. See viitab kohtu hinnangul võimalusele, et pooled pidasid läbirääkimisi töösuhte asjaolude üle ja püüdsid leida lahendust, nagu on selgitanud kostja. Tõenditest nähtuvalt on hageja küsinud Messengeri vestluses kostjalt, millal kostja ta vallandab ja mida peaks hageja kirjutama. Sellele vastab kosta, et hageja kirjutaks avalduse, et tööleping lõpetatakse kokkuleppel (dtl 76). Igal juhul ei saa asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid arvestades pidada kostja poolt töö mitteandmist augustis 2024 pahatahtlikuks.
38.Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul mõistlikuks ja piisavaks hagejale makstavaks hüvitiseks ühe kuu keskmine töötasu summas 820 eurot (bruto) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Rahuldamata jääb hageja nõue kahe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise osas.
39.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivise nõuet.
40.Hageja nõuab viivist alates 03.09.2024 kuni TVK-le avalduse esitamiseni 24.10.2024 summas 61,36 eurot ning alates 11.10.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kuigi hageja on avalduse resolutsioonis märkinud edasiulatuva viivise arvestamise alguse kuupäevaks 11.10.2024, on avalduse tekstist ja viivise nõudest arusaadav, et hageja soovib edasiulatuva viivise väljamõistmist alates avalduse TVK-le esitamisele järgnevast päevast, osaliselt juba sissenõutavaks muutunud viivist ja ka edasiulatuvat viivist.
41.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 6(9)
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
42.TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja pidi kohtu tuvastatu kohaselt hagejale töölepingu lõppemisel 02.09.2024 maksma töötasu 859,05 eurot ja hüvitise summas 820 eurot, kokku 1679,05 eurot. Kohtupraktika kohaselt (vt nt TlnRnKo 21.10.2024, 2-21-20390/67, p 35) on ka TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis muutunud sissenõutavaks töölepingu lõppemisel.
43.Pooled ei ole töölepingus kokku leppinud viivise määra. Seega tuleb sissenõutavaks muutunud viivis välja mõista vastavalt hageja taotlusele alates 03.09.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 04.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 1679,05 eurot.
44.Arvestades, et perioodil 03.09.2024 - 31.12.2024 oli viivise määraks 12.25% aastas, on viivise summaks 67,44 eurot. Perioodil 01.01.2025 - 04.06.2025 oli viivise määraks 11.15% ja viivise summaks on seega 79,50 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise summa 146,94 eurot ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
45.Edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt summas 1679,05 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
46.Järgnevalt analüüsib kohus kostja tasaarvestuse vastuväidet.
47.Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, milles leiab, et viimasel lähetusel lõhkus hageja tööandja sõiduki esistange, sõiduk tuli viia remonti, esistange remont maksis 431,90 eurot ja kostja nõuab selle hüvitamist hagejalt. TLS §-st 74 tulenevalt vähendas kostja kahjuhüvitist 20 % võrra, so 86,38 eurot ja kostja vastunõue on seega 345,52 eurot. Kostja palus see võimaliku hageja nõudega tasaarvestada (dtl 142). Hageja on kostja nõudele vastu vaielnud ning leidnud, et on tõendamata, millal ja millistel asjaoludel sõidukit kahjustati ning kes on selles süüdi (dtl 191).
48.Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks foto sõiduki esistangest (dtl 145) ja AS xxx arve x xxx (dtl 60, 61, 146).
49.Kohus on seisukohal, et kostja nõue ei ole tõendatud ja tasaarvestuseks hageja nõudega puudub alus.
50.VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega selleks, et kostja saaks esitada tasaarvestuse vastuväite, peab tal olema hageja vastu rahaline nõue.
51.TLS § 74 sätestab kahju hüvitamise nõuete erisuse töötaja suhtes. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Vastavalt TLS § 74 lg-le 2, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest 7(9)
ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
52.TLS § 75 sätestab varalise vastutuse kokkuleppe võimaluse ja selle tingimused, milliste olemasolul võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Kostja on viidanud töölepingus sisalduvale varalise vastutuse kokkuleppele, kuid kohtu hinnangul ei vasta hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p-s 10 sisalduv kokkulepe TLS § 75 nõuetele (dtl 20). Kokkulepe on üldine ja selles puuduvad TLS § 75 lg 2 p-des 2, 3, 4 ja 5 nimetatud tingimused, üksnes milliste olemasolul on kokkulepe kehtiv. Seetõttu ei ole töölepingus sisalduv varalise vastutuse kokkulepe kehtiv.
53.Seega peab kahju tekkimist ja selle tekitamist hageja poolt ning muid asjaolusid tõendama kostja. Kohus on seisukohal, et nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid tõendatud ei ole. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja oleks töökohustusi rikkudes sõidukit kahjustanud, veel enam, et hageja oleks seda teinud tahtlikult või hooletusest.
54.Kostja väitel oli sõiduk kogu aeg hageja valduses, seega pidi kahju tekitaja olema hageja (dtl 203). Kohtu hinnangul ei ole sellega tõendatud, et hageja oleks kahju tekitanud. Kostja ei ole esitanud ka argumente ega tõendeid selle kohta, et hageja tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tõttu.
55.Kostja esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on lubanud remondiarve xxx ́ile ise maksta (dtl 148). Seega ei saa teha järeldust, et kostja pidas sõiduki kahju eest vastutavaks hagejat.
56.Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu tõendamata ja tasaarvestuse alus puudub.
57.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
MENETLUSKULUD
1.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4).
2.Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning asjaolu, et hagi rahuldatakse ca 50% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
3.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). 8(9)