XX hagi kohtutäituri Elin Vilippus, Osaühing Nordcity Center ja Osaühing S.A.CITO vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja selle tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. jaanuari 2019. a ja 16. jaanuari 2019. a määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja) (isikukood XXXXXXXXXXX)
XX
Kostja I kohtutäitur Elin Vilippus Kostja II Osaühing 10889931)
Nordcity Center
(registrikood
Kostja III Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. jaanuari 2019. a määrus, millega keelduti menetlusabi taotluse menetlemisest ning saata taotlus tagasi maakohtule lahendamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16. jaanuari 2019. a määrus, millega keelduti hagi menetlusse võtmisest ning saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Määrusele ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja põhjendused 1(4)
1.XX (hageja) esitas 14. novembril 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles menetluslikus taotluses palus tunnistada 15. oktoobri 2018 enampakkumine kehtetuks ning tuvastada selle tühisus.
2.23. novembri 2018 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama hagiavalduses kohtumääruses osundatud puudused. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p-ide 9 ja 10 alusel.
3.Hageja sai 23. novembril 2018 määruse avaliku e-toimiku vahendusel kätte 19. detsembril 2018 (tl 18).
4.2. jaanuaril 2019 esitas hageja 14. novembril 2018 esitatud hagiavalduse uuesti, sel korral nõuetekohaselt allkirjastatuna (tl 19-21).
5.Lisaks esitas hageja 2. jaanuaril 2019 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mis on registreeritud eraldi tsiviilasjana (nr 2-19-67). Esimese astme kohtu määrused
6.Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-67 hageja menetlusabi taotluse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest kohtule ei olnud esitatud hagi, mille esitamiseks riigilõivu tasumise vabastamist taotleti.
7.Harju Maakohus keeldus 16. jaanuari 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel, sest hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul 23. novembri 2018 määruses osundatud puuduseid. Määruskaebused
8.Hageja esitas 17. jaanuaril 2019 tsiviilasjas nr 2-19-67 määruskaebuse, mida täpsustas 4. veebruari 2019 menetlusdokumendiga. Sama, 4. veebruari 2019 menetlusdokumendi esitas hageja ka tsiviilasjas nr 2-18-17255 määruskaebusena Harju Maakohtu 16. jaanuari 2019 määrusele. Määruskaebustes palub hageja tühistada Harju Maakohtu 3. jaanuari 2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-67 ja 16. jaanuari 2019 määruse tsiviilasjas nr 2-18-17255. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud nii menetlusabi taotluse kui hagiavalduse menetlemisest, sest kohtule esitatud menetlusdokumendid vastasid elementaarsetele nõuetele. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus liitis 10. aprilli 2019 määrusega tsiviilasja nr 2-19-67 (menetlusabi taotlus) ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-18-17255 (hagi enampakkumise vaidlustamiseks). Ringkonnakohtu põhjendused
2(4)
11.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrused tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Määruskaebused rahuldatakse.
12.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse, mis on esitatud Harju Maakohtu
3.jaanuari 2019 määrusele, millega kohus keeldus menetlusabi taotluse menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
13.Vaidlustatud maakohtu määrusest selgub, et kohus tugines menetlusabi taotluse läbivaatamisel asjaolule, et hageja ei olnud esitanud hagi, mille esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks ta menetlusabi taotles. Arvestades, et praeguseks on menetlusabi taotluse kohta algatatud tsiviilasi (nr 2-19-67) liidetud käesoleva hagi menetlusega (nr 21817255), on ära langenud menetlusabi taotluse menetlemisest keeldumise alus. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja menetlusabi taotlus saata tagasi maakohtule käesoleva tsiviilasja raames lahendamiseks.
14.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse, mis on esitatud Harju Maakohtu
16.jaanuari 2019 määrusele, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest.
15.Vaidlustatud maakohtu määruses tugines maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena TsMS § 3401 lg-le 2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nimetatu on üldsäte, mis üksi ei anna piisavat alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks (vt V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 247 p 3.3.1. b). Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb tugineda vähemalt ühele TsMS § 371 ammendavas loetelus esitatud alusele. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses märkinud konkreetset normi, mis annaks alus hagi menetlemisest keelduda.
16.Teiseks leiab kolleegium, et maakohus on küll õigesti osundanud 23. novembri 2018 määruses hagiavalduses kõrvaldatavatele puudustele, kuid kolleegiumi hinnangul teinud seda puudulikult. Seega ei ole maakohus täitnud piisaval määral selgitamiskohustust, mis annab aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
17.Maakohus on jätnud hagiavalduse 23. novembri 2018 määrusega käiguta, kus on selgitanud järgmist: hagejal tuleb täiendavalt põhistada hagi aluseks olevaid asjaolusid (tuues muuhulgas välja täitemenetluse asjaolud, sh täitedokument) ning esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (sh tõendid, millega hageja tõendab täitemenetluse asjaolusid ning asjaolusid, mis on aluseks enampakkumise kehtetusele) (vt 23. novembri 2018 määruse lk 2 I lõik [tl 16 pöördel]). Riigikohus on selgitanud, et kohtu selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt nt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Lisaks on oluline, et selgitamiskohustuse täitmine oleks menetlusosalise jaoks arusaadav, piisavalt selge ja ühemõtteline ning kohtu üldsõnaline ettepanek esitada täiendavaid väiteid, asjaolusid ja tõendeid on ebapiisav ega kujuta selgitamiskohustuse täitmist (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 734, p 3.1.3.6 b). Arvestades, et hagejaks on ilmselt õigusteadmisteta isik ning, et TMS § 223 lg-s 1 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitamise 30-päevase tähtaja puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga (TMS § 223 lg 1), ei ole maakohtu selgitusest kolleegiumi hinnangul piisavalt täpselt aru saada, mida hageja pidi kohtu viidatud hagiavalduse puudus(t)e kõrvaldamiseks 3(4)
tegema. Seega leiab kolleegium, et maakohtul tuleb selgitamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks märkida ära üheselt mõistetavalt, mis on need konkreetsed puudused, mis takistavad hagi menetlemist. Kolleegium selgitab, et selleks tuleb hagejale anda täiendav tähtaeg TsMS § 3401 lg 1 alusel. Alles pärast kohtu poolt selgitamiskohustuse nõuetekohast täitmist ja hagejale hagiavalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks antava täiendava tähtaja möödumist saab kohus võtta seisukoha hagi menetlusse võtmise kohta.
18.Eeltoodud põhjendustel leiab kolleegium, et tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
19.Seoses maakohtu määruste tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule, ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.
20.Menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1). Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.