Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2019.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.05.2019.a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (edaspidi avaldaja või SA PERH) esitas 03.05.2019.a Harju Maakohtule taotluse XX (edaspidi ka puudutatud isik või patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja taotles XX suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 ravipäevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes 40 päeva vältel arvestades 1(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6730 tahtest olenematu ravi otsusest. Valvearsti otsusega alustati patsiendi ravi tema tahtest olenematult alates 02.05.2019.a.
2.XX viibis teistkordselt ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus. Patsient oli keskharidusega, elas koos abikaasa ja 5-aastase tütrega. Ta oli aastaid kodune. Kroonilisi kehalisi haigusi ta ei põdenud. Ta kutsus politsei enda juurde 13.03.2019.a öösel, et minna alumise korruse korterisse ja kontrollida, mis seal toimub. Patsient avaldas valvearstile, et alumine naaber räägib temaga ning armastab teda. Ta ei saanud mitu ööd magada, sest kogu aeg käis jutuvada, alt naabrid kõndisid temaga samu radu. Patsient oli paljusõnaline, intensiivne, ta avaldas energiliselt oma elamusi. Ta avaldas kuulmismeelepetteid, mis olid kommenteeriva, halvustava ja lembesisuga. Ta keeldus kategooriliselt haiglasse jäämisest. Kuna patsiendi käitumine võis olla elavate hallutsinatsioonide tõttu ettearvamatu ja ohtlik, vormistas valvearst tahtest olenematu ravi otsuse. Patsient avaldas raviarstile lembeluulu – alumine naaber armastab teda, otsib temaga kontakti. Patsient sai sellest aru alumisest korterist tuleva energeetika kaudu. See kõik oli seotud A-ga, kes elas alumises korteris. Samas avaldas patsient kiivusluulu oma abikaasa suhtes, nimetas konkreetse isiku, kellega abikaasal oli tema arvates armuafäär ja kes samuti selles alumises korteris elas. Juba siis avaldas patsient, et tema last mõjutatakse energeetiliselt, mistõttu hakkas ta lapsega rohkem väljas viibima. Laps hakkas „teistmoodi vinguma, laps läks pöördesse“. Arvestades patsiendi psüühikahäiret ja tema potentsiaalset ohtlikkust, pikendati tahtest olenematu ravi kohtu loal kuni 40 päevaks. Patsient viibis esialgu ravil vastuvõtuosakonnas ja hiljem esmaste psühhooside osakonnas. Ta oli kogu raviperioodi trotsliku käitumisega ja ärritunud olekuga. Ta eitas haiguse ja probleemide olemasolu, leidis, et on ebaõiglaselt haiglas. Patsient eiras raviarsti soovitusi, ka somaatilise tervise uurimise osas (patsiendil oli aneemia, ütles, et on nõus konsulteerima ainult arstidega hiina meditsiini keskusest). Ta keeldus sellest, et pereliikmeid ühisele vestlusele kutsutakse, keeldus endast rääkimast ning soovis uut raviarsti. Ravi lõpupoole muutus patsient natukene sõbralikumaks ning ta tunnistas, et tal on saladusi, millest ei soovi rääkida. Ta keeldus medikamentoosset ravi kodus võtmast, kuid oli nõus tulema haiglajärgsele visiidile. Patsiendile selgitati, et tal on õigus töövõime hindamisele ning ta lubas selle üle mõelda. Patsient ei võtnud kodus ravimeid ja ei ilmunud kokkulepitud ajal psühhiaatri vastuvõtule.
3.Patsient hospitaliseeriti 02.05.2019.a haiglasse politsei ja kiirabiga. Vastuvõtmisel oli ta valjuhäälne ja pretensioonikas, avaldas abikaasa suhtes paranoilisi mõtteid. Ta keeldus haiglasse jäämast. Arvestades asjaolusid, tegi valvearst samal päeval tema suhtes tahtest olenematu ravi otsuse. Patsient avaldas: „Seda kinnist ravi ma küll ei taha... Ma ei kannata seda haiglatoitu. Kõht läks suureks ja puhutised tekkisid. Mõistusega midagi korrast ära ei ole... Ma võin kõiki asju selgitada.“ Patsient arvas, et mees tahab teda haiglasse panna, et saaks kodus rahulikult elada. Patsient käis selgeltnägijaga kokku saamas, et teada saada tuleviku suhtes. Selgeltnägija ütles, et midagi on valesti – keegi tahab ajuloputust teha ja patsienti mehest lahku ajada. Patsient eitab, et ta lapsega ringi rändab. Ta väitis: „Ma olen kogu aeg X tänaval ööbinud, paaril korral ainult olin ema juures. Me jookseme seal... Kui tahan, elan seal, kui tahan, siis sõbrannade juures. Abikaasa elab üürikorteris, aga vahel käib ka X tänaval. Inimene elab, inimene liigub... Kui tahan, olen ema juures, kui tahan, olen külas. Mees käib korterist läbi, käib lapsega rattaga sõitmas. See on tavaelu, kõik käivad edasi – tagasi. Ma ei tee midagi ebaloomulikku.“ Küsitlemisel avaldas, et käis korduvalt selgeltnägijate juures ja talle öeldi seal, et tütar viiakse portaali, s.t teise maailma ning et patsient viiakse ka sinna. See tekitas temas hirmu ja imelikke mõtteid. Patsient tundis tema jõudu läbi telefoni. Järgnevalt kirjeldas ta, kuidas tema abikaasa on agressiivne ja kutsus talle politsei. Patsient oli lapse ja emaga kaubanduskeskuses, laps tahtis isa näha ja patsient helistas mehele. Nad läksid
2(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6730 mehe autosse. Laps tahtis tualetti ja siis jälle andis teada, et ei soovi sinna. Mees sai pahaseks. Patsient tahtis teda rahustada – pani sõbralikult käe mehe säärele, kuid mees kutsus seepeale politsei. Patsient ei saanud aru, miks temale kiirabi kutsuti. Järgnevalt oli ta ema juures ja oli muidugi mures selgeltnägijate juttude pärast, kuid ema ütles talle, et ärgu mõelgu rumalaid mõtteid. Seejärel tuli kiirabi. Patsient selgitas: „Kui laps mehe üürikorteris nutab, siis ei kutsu keegi politseid, aga kui minu juures, siis kutsutakse kohe kiirabi.“ Viimati oli ainult „kisahääl“ ja kohe tuli politsei ja kiirabi. Küsimusele, kas ta lapsele selgeltnägijate jutte on rääkinud, patsient otseselt ei vastanud, vaid ütles: „Ega laps nagunii ju aru ei saa, kui tema kuuldes rääkida.“ Patsient ei soovinud mingil juhul haiglasse jääda. Ta väitis, et on nõus lapsega mitte kohtuma, aga igal juhul tahab ta haiglast välja. Siinsed ravimid olid täiesti vastunäidustatud. Nõelravi arst olevat öelnud, et need võivad allergiat tekitada. Mingeid enesetapuplaane ta mitte kunagi rääkinud ei ole.
4.03.05.2019.a esitas avaldaja Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse raames isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks neljaks päevaks ja nimetatud tähtaja pikendamiseks 40 päeva võrra. Samuti taotles avaldaja tahtevastase ravi kohaldamist. Arvestades patsiendi tervislikku seisundit ei olnud tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines patsiendil raske psüühikahäire – äge psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega (F23.2). Tema psüühiline seisund oli halvenenud. Patsiendil esinesid võõrmõjuelamused, kuulmismeelepetted, lembeluul, paranoiline luul. Psühhoos laienes ka tema 5 aastasele tütrele (arvab, et ka last kahjustatakse). Patsient oli pinges ning tõrjuva hoiakuga. Oma haiguslikke elamusi püüdis ta varjata. Patsiendi käitumine oli täielikult psühhoosist mõjutatud ja ravita jäämisel võis ta olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsejatele, eriti oma lapsele. Oma seisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Patsiendi seisundit hinnates ja varasemat ravikogemust arvestades, ei olnud tõenäoline selle paranemine ja patsiendi toimetulek haiglavälistes tingimustes 4-päevase haiglaravi järgselt.
5.Kohus kuulas 03.05.2019.a ära puudutatud isiku ning küsis esindaja arvamust esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ei peaks ravile jääma. Puudutatud isik oli seisukohal, et abikaasa tahab teda kinni panna. Abikaasa võttis endale üürikorteri pärast seda, kui puudutatud isik eelmisel korral haiglasse sattus, lapse osas oli kokkulepe, et laps käib vahelduvalt ema ja isa juures. Abikaasaga on pooleli abielulahutus ja ühisvara jagamine. Puudutatud isik arvas, et abikaasa tahab korterit endale. Abikaasa hakkas veidralt käituma, ta arvas, et kõik on hullud. Abikaasa ähvardas. Puudutatud isik sai hakkama lapse eest hoolitsemisega. Laps oli 5-aastane, käis lasteaias, vahel oli ka kodus. Puudutatud isik oli kodune. Puudutatud isik arvas, et abikaasal on keegi uus naine. Ta selgitas, et käis selgeltnägija juures ning et enam tal hääli peas ei ole. Ta arvas, et võib-olla selgeltnägija hirmutas teda. Teda hirmutas see, et alumise korteriga on jama, puudutatud isik kartis seal elavaid inimesi. Täpsemalt ei soovinud ta oma hirmudest rääkida. Abikaasa oli muutunud vaenulikuks ja puudutatud isik arvas, et on olemas seos alumise korteriga. Ta avaldas, et eelmise raviga läks tal enesetunne halvemaks, sest talle ei sobinud haiglatoidud. Samuti ei sobinud temale kinnised puurid. Ta soovis vaba elu. Haiglas mõjus vahepeal hästi see, kui sai nädal aega palatis üksinda olla. Vahepealsel ajal ravimeid ta ei võtnud, sest tablette ei olnud vaja, nõelravi arst ütles, et need ei sobi, tekitasid allergiat. Puudutatud isik arvas, et arst saab abikaasalt valeinformatsiooni. Selgeltnägija võis puudutatud isiku sõnu kinnitada. Samas möönis puudutatud isik, et ka selgeltnägija võis anda valeinfot. Ta ei soovinud kinnises ruumis olla ning võis ka ise kodus ravimeid võtta. Ei pea ka siis lapsega tegelema. Lapse võis viia abikaas juurde. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja avaldust.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6730
6.Harju Maakohus tegi määruse, millega rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 02.05.2019.a kuni 06.05.2019.a ning pikendas esialgset õiguskaitset 40 päevani. Maakohus paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 02.05.2019.a kuni 11.06.2019.a või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Samuti kohaldas maakohus puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus leidis, et esinesid asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-st 1, § 13 lg-test 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-test 1 ja 5 tulenevalt. Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arsti arvamusest nähtus kohtule, et puudutatud isiku suhtes alustati tahtest olenematu ravi 02.05.2019.a ning tema seisund ei olnud paranenud. Puudutatud isik võis olla oma seisundist tingituna ja ravita jäämisel ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega nii iseendale kui ka teistele. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline tajuma ravivajadust. Puudutatud isik oli temale varasemalt määratud ravi katkestanud ega võtnud talle määratud ravimeid. Oma psüühilise seisundi poolest ei olnud ta võimeline tegema ka adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, leidis kohus, et puudutatud isik vajab pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt esines maakohtu hinnangul alus esialgse õiguskaitse raames puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ja tahtevastase ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja selle pikendamiseks 40 päevani.
7.14.05.2019.a esitas puudutatud isik Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Puudutatud isik on seisukohal, et PsAS § 11 lg 1 eeldused ei ole täidetud, kaevatav kohtumäärus ei ole seaduslik ning tahtevastase ravi kohaldamine kuni neljakümneks päevaks ei ole sellest tulenevalt põhjendatud. Ta ei pea end haigeks ning on veendunud, et ei vaja ka mingit psühhiaatrilist ravi. Ta leiab, et praegune kinnipidamine on abikaasa valede pärast. Viimane soovib lahutust ja tema vara, mida aga tema ei soovi. Samuti väidab puudutatud isik, et tema ohtlikkus ei ole tõendatud ning temale määratud ravi ei ole sobiv ega vajalik, mida võib kinnitada ka tema ema.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata.
Määruse põhjendused
10.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
11.Määruskaebuses väidab puudutatud isik, et PsAS § 11 lg 1 eeldused ei ole täidetud, sh et tal ei ole psüühikahäiret, ta ei ohusta iseennast ning teisi ja temale määratud ravi ei ole vajalik. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ja tahtevastase ravi kohaldamiseks oli käesoleval juhul alust TsMS § 534 lg-st 1, lg-st 5 ja PsAS § 11 lg-st 1 tulenevalt. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 534 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb kohtul esialgse
4(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6730 õiguskaitse kohaldamisel kuni neljaks päevaks ja esialgse õiguskaitse pikendamisel kuni 40 päevani tuvastada, et isiku psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile paigutamise PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused on ilmselt täidetud, viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja et on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isikul ei ole psüühikahäiret, s.o PsAS § 11 lg 1 p 1 eeldus ei ole täidetud. PsAS § 11 lg 1 p 1 kohaselt peab isikul esinema raske psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Maakohus tuvastas tõendite pinnalt, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Psühhiaatrite KK ja KT 03.05.2019.a arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on äge psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega (F23.2) ning tema psüühiline seisund on halvenenud. Tal on psüühikahäirest tulenevalt esinenud võõrmõjuelamused, kuulmismeelepetted, lembeluul ning paranoiline luul. Kui puudutatud isik esimest korda psühhiaatriakliinikusse toodi (13.03.2019.a) olevat ta raviarstile öelnud, et alumine naaber armastab teda, otsib temaga kontakti, ta kuulis alt korruselt hääli, mis ei lasknud temal magada. Ta arvas, et tema last mõjutatakse energeetiliselt. Kui puudutatud isik teistkordselt psühhiaatriakliinikusse toodi (02.05.2019.a), arvas ta, et mees tahab teda haiglasse panna, et ta saaks rahulikult kodus elada. Ta oli valjuhäälne ja pretensioonikas ning avaldas abikaasa suhtes viidatud arvamuse kohaselt paranoilisi mõtteid. 21.05.2019.a arvamuses tõi psühhiaater taas välja, et isikul esineb psüühiline häire ning selle ravi on pikaajaline. Viidatud arvamuse kohaselt on patsiendi psühhootilised elamused püsinud. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isik ei kujuta ohtu iseendale ja/või teistele (PsAS § 11 lg 1 p 2). Maakohus leidis, et puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas väljaspool haiglat võib ta oma ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii iseendale kui ka ümbritsevatele. Enesele ohtlikkus seisnes maakohtu hinnangul puudutatud isiku puudulikus haiguskriitikas. Tema käitumine oli täiel määral haiguslikest elamustest hõivatud. Tal esinesid lembe- ja kiivusluulud. Haiguslikest elamustest tingituna võis ta kalduda suitsiidsusele ja olla ohtlik ka oma 5-aastasele lapsele, sh olevat ta ähvardanud oma last tappa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Sellest saab järeldada, et puudutatud isik võib olla oma psüühikahäirest tulenevalt ohtlik nii iseendale kui ka teistele (PsAS § 11 lg 1 p 2).
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muu psühhiaatriline ravi ei ole küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Maakohus paigutas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse raames kinnisesse asutusse ja määras temale tahtevastase ravi, sh lubas manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning pikendas esialgset õiguskaitset 40 päevani. Maakohus leidis, et lähtudes isiku psüühikahäirest vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane ja ta ei oma piisavat arusaama ravivajadusest. Maakohtu hinnangul ei olnud ravi muul viisil läbiviimine võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et toimiku materjalidest (03.05.2019.a arvamus, ärakuulamine) nähtub, et muu ravi, kui kinnises asutuses ja tahte vastane, ei oleks küllaldane.
15.Lisaks väidab määruskaebuses puudutatud isik, et tema ei vaja üldse ravi. Arvestades eeltoodut ei nõustu ringkonnakohus selle väitega. Ringkonnakohtule nähtub, et PsAS § 11 lg 1 eeldused on täidetud ning isik vajab tahtevastast ravi. Lisaks väidab puudutatud isik määruskaebuses, et ta on psühhiaatriakliinikus tulenevalt oma abikaasa valeväidetest.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6730 Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et isiku raske psüühikahäire ning teised kinnisesse asutusse paigutamise ja tahtevastase ravi kohaldamise eeldused oleksid tuvastatud abikaasa väidete alusel, mis ei vasta tegelikkusele.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb Harju Maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
17.Ringkonnakohus jätab määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.