Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
24.05.2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-15527
Tsiviilasi
A S hagi AS Karell Kiirabi vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
17 938,30 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A S (isikukood xxx; elukoht xxx; elektronposti aadress: xxx) Hageja lepinguline esindaja Kristiina Kuusmaa-Lepisto (elektronposti aadress: [email protected]) Kostja AS Karell Kiirabi (registrikood 10368215; asukoht Siduri 3, 11313 Tallinn; elektronposti aadress: [email protected]) ; Kostja lepinguline esindaja advokaat Reet Saks (elektronposti aadress: [email protected]).
Asja läbivaatamine
kohtuistung 17.04.2019.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta A S hagi AS Karell Kiirabi vastu töövaidluses rahuldamata Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud A S kanda.
3.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse eelnev käik
1.Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis 17.09.2018.a otsusega töövaidlusasjas nr 41/1470/18 täies ulatuses rahuldamata A S (hageja) avalduse AS Karell Kiirabi vastu. Hageja esitas 16.10.2018.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise saamiseks. 19.10.2018.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt asus A S Karell Kiirabi AS-is tööle 04.11.2004.a arsti ametikohale. Viimane töölepingu muudatus toimus 01.01.2014.a. A S oli pikalt ka töötajate usaldusisik ning töökeskkonnaspetsialist. Hagejale anti 13.07.2018.a kätte töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus. Ülesütlemisavalduse kohaselt oli töötaja viimaseks tööpäevaks 14.07.2018.a.
3.Hageja leiab, et kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise teatis on seaduse nõuetele mittevastav ja aluseta. Kostja on oma ülesütlemisavalduses tuginenud väärinformatsioonile, subjektiivsele ning tõendamata seisukohale.
4.Tööandja on hageja töölepingu üles öelnud esmalt põhjusel, et hageja saatis tööandja peale Terviseametile kaebuse ja kahjustas sellega tööandja mainet ning rikkus lojaalsuskohustust. A S pöördus kirjalikult Karell Kiirabi AS juhatuse poole 20.04.2018.a ning kirjeldas samal päeval toimunud olukorda xxx EMO-s, kus brigaadijuht keeldus patsiendi transpordist. Hageja kirjeldas olukorda nii, nagu see temani jõudnud oli ning hageja hinnangul oli tekkinud olukord murettekitav, kuna pandi ohtu patsiendi tervis. Arst ei tohi tähelepanuta jätta kolleegi tervislikust seisundist, erialase ettevalmistuse tasemest või muudest asjaoludest tingitud ebapädevust või ebaprofessionaalsust, kui see võib ohustada praeguste või tulevaste patsientide heaolu.
5.Hageja pöördus otse juhatuse poole põhjusel, et kuigi sellised probleemid kuuluvad piirkonna õendusjuhi pädevusse ja vastutusalasse, oli kaebus justnimelt piirkonna õendusjuhi enda peale ja kaebust ei saa lahendada töötaja, kelle peale kaebus esitatakse. A S sai juhatuselt napisõnalise vastuse, et ta peab siiski pöörduma piirkonna õendusjuhi poole. Rohkem selgitusi talle ei jagatud. Kuna A S oma kirjale juhatuselt rohkem vastust ei saanud ning tekkinud olukord vajas tema hinnangul tulenevalt arstieetikast lahendust, pöördus A S 26.04.2018.a Terviseameti poole arstliku seisukoha saamiseks ning üleüldise hinnangu saamisekst tekkinud olukorrale.
6.Hageja ei nõustu tööandja seisukohaga, et ta on Terviseametile edastanud väärat informatsiooni. Juhatusel oli olemas info toimunud olukorra kohta, kuid nad ei võtnud vaevaks
selgitada hagejale, kui ta millestki valesti aru on saanud ning olukorda vääralt hinnanud. Terviseamet saatis hagejale kaebuse peale vastuse 29.06.2018.a, milles selgitas, et xxx ei õnnestunud neil seisukohta saada, kuivõrd haigla ei suutnud konkreetset juhtumit tuvastada. Selgitused olid vaid Karell Kiirabi AS poolsed. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et Karell Kiirabi AS on saanud tekkinud olukorrale xxx selgituse, kuid hagejale seda tutvustatud ei ole. Lisaks ei selgu Terviseameti 29.06.2018.a vastusest, et kostjale oleks tekkinud pöördumisega seoses mainekahju, koostööpartnerite usaldamatus või kostja konkurentsivõime vähenemine. Need on vaid võimalikud hüpoteetilised kahjud, mis ei ole realiseerunud. Seega ei saa hageja pöördumist lugeda piisavaks rikkumiseks, mille alusel lõpetada töösuhet, kuivõrd kostjale ei ole tekkinud mingit kahju seoses hageja pöördumisega.
7.Tööandja on oma ülesütlemisavalduses nimetanud, et töötajale on tehtud 11.07.2016.a hoiatus probleemide tõttu suhtlemisel patsientidega. Nimetatud hoiatusest on möödunud kaks aastat. Peale nimetatud hoiatuse saamist ei ole hagejal probleeme olnud patsientidega suhtlemises. Töösuhe lõpetati hagejaga hoopis teistlaadi olukorra tõttu (töötaja kaebus asutuse teise töötaja peale) ning kaks aastat tagasi tehtud hoiatus ei olnud tehtud samalaadsete probleemide tõttu. A S ei ole toime pannud 11.07.2016.a hoiatuses nimetatud samaväärset rikkumist ning ülesütlemisavalduses kirjeldatud olukord on sootuks teine.
8.TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. A S pöördus olukorrale lahenduse otsimiseks nii tööandja kui Terviseameti poole aprillis 2018.a. Terviseamet eeldatavasti teavitas ka Karell Kiirabi AS juhatust hageja pöördumisest. Hagejale ei ole teada, mis kuupäeval Terviseamet Karell Kiirabi AS juhatust hageja kaebusest teavitas, kuid võib eeldada, et kostjale oli hageja kaebuse sisu teada juba varasemalt (teada oli see vähemalt 19.06.2018, kui Karell Kiirabi juhatus andis Terviseametile olukorra kohta selgitusi). Hagejale anti ülesütlemisavaldus kätte 13.07.2018 so 84 päeva hiljem, kui hageja kostja poole pöördus ning teavitas ka seda, et probleemile lahenduse mitteleidmisel tuleb tal Terviseameti poole pöörduda. Tööandja pidi vähemalt möönma, et hageja seda teeb, kui tema e-kirjadele ja küsimustele ei vastata. A S on arvamusel, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks oli möödunud.
9.Tööandja rõhub oma ülesütlemisavalduses ka lojaalsuskohustuse rikkumisele. Hageja on seisukohal, et ta on tööandjale olnud igati lojaalne ning hea töötaja – seda kinnitab ka pikk töökogemus Karell Kiirabi AS-is ning töötajate poolt tema usaldusisikuks ning tööohutusspetsialistiks valimine. Hoiatust, kus A S kostja arvates rikub lojaalsuskohustust, hagejale tehtud ei ole. A S teostas oma töökohustusi täpselt, korrektselt ning igati lojaalselt. Tööandja poolt ülesütlemisavalduses välja toodud suhtlemisprobleeme teiste töötajatega ei ole olnud.
10.Eeltoodu näitab, et A S tegi Terviseametile kaebuse arstieetikast lähtuvalt ja talle teadaoleva info põhjal, mille tingis Karell Kiirabi AS juhatuse mittereageerimine olukorrale ning samuti ei selgitatud, mida peaks töötaja nimetatud olukorras tegema. Terviseamet ei suutnud saada xxx selgitusi, mistõttu on ülesütlemisavalduses välja toodud olukorrakirjeldus vaid ühepoolne ning arvestades tööandja vaenulikkust hageja vastu pigem otsitud põhjus ning kostjale ei ole tekkinud mainekahju, koostööpartnerite usaldamatust ega konkurentsivõime vähenemist. Hagejat ei ole lojaalsuskohustuse rikkumise eest hoiatatud ning töösuhet ei lõpetatud mõistliku aja jooksul.
11.Tööandja toob oma ülesütlemisavalduses ühe põhjendusena töölepingu lõpetamiseks välja põhjuse, et A S karjus xxx triaažiõe peale ootealas kõikide patsientide ees. Hageja ei tunnista kaebust ning on veendunud, et ta ei ole triaažiõe peale karjunud. Karjumine ning
mittekarjumine on inimese subjektiivne tunne, mis tuleneb inimeste erinevast tundlikusastmest. A S on seisukohal, et antud olukorras käitus hoopis triaažiõde äärmiselt ebaväärikalt, tõstes tema peale häält. Kostja on lisanud oma TVK-le saadetud vastusele xxx EMO juhataja xx xxx 19.03.2018 e-kirja. Hageja on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et kiri tuli koostööpartneri osakonna juhataja poolt, ei ole veel piisav tõend tõendamaks, et karjumine aset leidis. xx xx edastas vaid oma töötaja subjektiivset tunnet, et tema peale on karjutud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et xx xx oleks nimetatud situatsiooni pealt näinud või kuulnud.
12.Ülesütlemisavalduses on nimetatud ühe põhjusena asjaolu, et xxx on Karell Kiirabile saatnud teate, et arstibrigaadide poolt on märgata üleüldist ja läbivat igapäevast väga pealiskaudset suhtumist patsiendi käsitlusse. A S luges sellisest teatest alles ülesütlemisavaldusest. Tööandja ei ole talle seda saatnud ega selgitusi küsinud. Tegemist umbisikulise pöördumisega kõikide arstibrigaadide kohta, mille alusel ei saa vastutusele võtta vaid hagejat. Pöördumine puudutab kõiki arste ning see ei saa tuua kaasa vaid ühe arstiga töölepingu lõpetamist. Kostja ei ole hagejat mitte kordagi suuliselt hoiatanud. Eeltoodust nähtub, et nimetatud teade ei saa kindlasti olla aluseks töötajaga töösuhte lõpetamiseks.
13.Hageja on arvamusel, et töölepingu lõpetamisel on rikutud TLS § 94 lg 1. Nii tööandja kui ka teised töötajad tunnustasid hagejat töölepingu lõppemiseni töötajate esindajana. Seetõttu oleks tööandja pidanud tulenevalt TLS § 94 lg 1 küsima töötajat esindama valinud töötajate nõusolekut hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Seda kostja teinud ei ole.
14.Hageja leiab, et tema töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus. Hageja ei soovi töösuhte jätkumist, mistõttu taotleb, et kohus lõpetaks tema töölepingu ja mõistaks tema kasuks välja kuue kuu keskmise kuutöötasu suuruse hüvitise. Hageja keskmine kuutöötasu, lähtudes 2018 jaanuari kuni juuni töötasudest (sh puhkusetasu), on 14483,91: 127 x 21,1 = 2406,38. Lähtudes eeltoodust palub hageja: tuvastada tema töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS §-st 104 tulenevalt, lõpetada tema tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista Karell Kiirabi AS-lt välja hageja kasuks kuue kuu keskmise kuupalga suurune hüvitis, summas 14 438,30 eurot, jätta kõik menetluskulud Karell Kiirabi AS kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
15.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. A S asus tööle kostja juurde (varasema ärinimega AS Falck Pääste) 01.11.2004.a. Kehtiv töölepingu redaktsioon sõlmiti alates 01.01.2014.a. A S töötas kiirabi arstibrigaadi juhi ametikohal. Esimene kirjalik hoiatus tehti A S’ile 11.10.2010.a, kuna vaatamata arenguvestlustele ja korduvatele tähelepanu juhtimistele kiirabikaartide täitmisel on Terviseameti järelevalveaktis jätkuvalt märgitud A S poolt kiirabikaartide täitmine puudulikuks.
16.Tööandja sai Terviseameti peadirektori asetäitja poolt 19.04.2016.a teate nr 1.3-8/1354-23 järelevalvemenetluse lõpetamisest. Terviseamet tuvastas, et dr A S käitumise/tegevuse kohta oli esitatud kokku kuus (6) kaebust, s.t. 50% kõigist kaebustest. Terviseamet soovis teada, milliseid meetmeid võtab kiirabi tarvitusele, et parandada arsti suhtlemisoskust. Tööandja tegi 11.07.2016.a kiirabiteenuse juhile A S’ile hoiatuse korduvate probleemide tõttu suhtlemisel patsientidega ning hoiatas A S’i, et töölepingus sätestatust ning töökorraldusest tulenevatest nõuetest tuleb kinni pidada. Vastasel juhul on tööandjal õigus tööleping üles öelda. 19.03.2018.a sai tööandja kiirabiarsti juhtumi kohta e-kirja AS xxx erakorralise meditsiini osakonna juhatajalt. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja kirjeldab, et 19.03.2018.a tõi xxx arstibrigaad patsiendi ja triaažiõde palus dr S’il saata patsient boksi, mispeale doktor ootealas kõigi patsientide ees sõimas triaažiõde. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja märgib, et „Kindlasti ei pea arst oma emotsiooni ja ka frustratsiooni välja elama meie personali peal. Selline käitumine sellel doktoril ei ole erandlik, pigem sage.“
17.19.04.2018.a sai tööandja e-kirja AS xxx erakorralise meditsiini osakonna juhatajalt, pealkirjaga „väike mure“. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja kirjeldab, et krooniliseks mureks on saanud patsientide üleandmine ning peamiselt puudutab see arstibrigaade ja xxx. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja märgib, et kiirabi raami ei liigutata, aga trauma raamid tõstetakse maksimaalsele kõrgusele, kuhu haigla töötajatel on halb patsienti tirida. Samal kuupäeval toimunud intsidendil oli arst väitnud, et kõik käibki nii ja „haigla ei peaks vinguma“.
18.Alates 26.01.2018.a kehtib AS Karell Kiirabi juhatuse poolt kehtestatud Töösisekord, mille nõuete järgimine on iga töötaja kohustus. 20.04.2018.a esitas A S kaebuse kostja juhatusele, millele juhatus vastas, et kaebus tuleb vastavalt kehtivale korrale esitada piirkonna õendusjuhile. A S ei edastanud kaebust piirkonna õendusjuhile. Juhatuse vastuse peale teavitas A S, et pöördub kaebusega Terviseametisse. A S kaebus Terviseametisse kandis 22.04.2018.a kuupäeva ja oli suunatud ka Eesti Kiirabi Liitu. Terviseameti vastusest nähtuvalt laekus kaebus Terviseametisse 26.04.2018.a. Kostja kutsuti selgituste andmiseks Terviseametisse. Terviseamet on 29.06.2018.a vastanud esitatud kaebusele kirjaga nr 1.3.-8/3277-6.
19.Kostja ütles 13.07.2018 üles töölepingu A S’iga. A S keeldus allkirja andmast, et ta on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Kostja põhjendused ja alused töölepingu ülesütlemiseks olid toodud ülesütlemisavalduses. A S oli 24 tunnises vahetuses ning tema viimaseks tööpäevaks AS-is Karell Kiirabi oli seega 14.07.2018.a.
20.A S ei olnud ei töölepingu ülesütlemisel ega ka enne seda töötajate usaldusisik. A S oli valitud töökeskkonna volinikuks 31.03.2009.a AS Karell Kiirabi üldkoosoleku protokolli nr 1 kohaselt, kuid tema volitused lõppesid 31.03.2013.a vastavalt TTOS § 17 lg 1. Töötajate usaldusisikuks valimise kohta ei ole esitatud ühtegi töötajate üldkoosoleku protokolli, kus oleks läbi viidud salajane valimine, mille tulemusena olnuks A S valitud töötajate usaldusisikuks. A S oli tööandja poolt nimetatud töökeskkonnaspetsialistiks. Töökeskkonnaspetsialisti määramine on ettevõtte kohustus ning töökeskkonnaspetsialist, kes tegeleb ka tööohutusega, ei ole töölepinguseaduses sätestatud töötajate esindaja.
21.Tööandja leiab, et tööandja ülesütlemisavalduses ei esine väärinformatsiooni. Tööandja ülesütlemisavalduses näidatud asjaolud on kõik vajalikul määral tõendatud ning subjektiivseid seisukohti ülesütlemisavaldus ei sisalda. Töötaja eiras tööandja juures kehtivat kaebuste lahendamise korda, millega rikkus töökorralduse nõudeid. Hageja ei viibinud 20.04.2018.a AS xxx erakorralise meditsiini osakonnas, kui oli vaja transportida patsient xxx. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kaebuse olukorra kohta, mida ta ise ei näinud, vaid kuulis kelleltki. Väärinformatsiooni edastamine sai võimalikuks seetõttu, et A S eiras ettevõttes kaebuste lahendamiseks kehtestatud korda, mis on töökorralduse nõuete rikkumine.
22.Väär on hageja seisukoht, et talle oleks tulnud eelnevalt teha kirjalik hoiatus, et kiirabiteenuse kvaliteeti kontrollivale riigiasutusele kolleegi peale valekaebuse esitamine on lubamatu. Tegemist oli niivõrd olulise rikkumisega, et tööleping tuli üles öelda.
23.AS xxx teavitas 19.03.2018 kostjat sellest, et samal hommikul dr S ootealas kõigi patsientide ees sõimas triaažiõde. Kostjale saatis vastava teate xxx erakorralise meditsiini osakonna juhataja. Tööandja sai sellest teatest teada ka seda, et xxx erakorralise meditsiini osakond oli pidanud dr S sellist käitumist taluma ka varem. Kostja ei ole lähtunud ei triaažiõe ega avaldaja subjektiivsest tundest, vaid olukorda hinnanud erakorralise meditsiini osakonna juhataja poolt näidatud faktidele tuginedes. Hageja poolt esitatud vastuväited aga kinnitavad üksnes seda, et hageja õigustab oma ebaväärikat käitumist, mitte ei soovi seda parandada. See aga toob kaasa
edasise mainekahju kostjale eeskätt xxx, sest haigla ei saa valida endale kiirabibrigaadi, kes tema juurde võib sõita.
24.Lisaks triaažiõe sõimamisele tuli 19.04.2018 AS xxx juba järgmine teade, et ka patsientide üleandmisel esineb krooniline mure, mis avaldus ka 19.04.2018 hommikul ning mis puudutab patsientide raami kõrgust. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja märkis, et arstibrigaadide poolt on märgata üleüldist ja läbivat ning igapäevast väga pealiskaudset suhtumist patsiendi käsitlusse. Nimetatud märkus ei olnud tehtud küll ainult dr A S kohta, vaid ka teiste arstide kohta. Kostja ei saa endale lubada, et koostööpartner peab talle igakuiselt saatma teateid tema töötajate ebaväärika käitumise kohta patsientidega või haigla töötajatega või muudest kiirabibrigaadidega seonduvatest murekohtadest, mis häirivad haigla tööd.
25.Terviseamet algatas 23.02.2016 xxx volikogu poolt edastatud kaebuste põhjal järelevalvemenetluse AS Karell Kiirabi suhtes. Terviseamet teavitas kostjat 19.04.2016, et dr A S käitumise/tegevuse kohta on esitatud kokku kuus (6) kaebust, s.t. kõigist järelevalve korras kontrollitud kaebustest 50%. Terviseamet kohustas kostjat võtma tarvitusele meetmed, et parandada arsti suhtlemisoskust.
26.AS Karell Kiirabi tegi 11.07.2016 dr A S’ile kirjaliku hoiatuse korduvate probleemide tõttu suhtlemisel patsientidega ning nõudis töölepingust ja muudest töökorraldusest tulenevatest nõuetest edasist kinnipidamist. Töötajal tuli täita lojaalsuskohustust ja hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet. Kostja on seisukohal, et töötajat oli varasemalt hoiatatud, et tal tuleb pidada kinni töölepingust ja muudest töökorraldusest tulenevatest nõuetest, vastasel korral võidakse tööleping üles öelda. Töötajale oli tehtud hoiatus suhtlemisprobleemide tõttu ning talle oli väga selgelt öeldud, et tal tuleb pidada kinni töölepingust ja muudest töökorraldusest tulenevatest nõuetest, vastasel korral võidakse tööleping üles öelda. Töötajal oli võimalus parandada oma suhtlemisoskust, kuid AS xxx 19.03.2018.a ja 19.04.2018.a saadud teadete kohaselt ei olnud ta seda teinud.
27.Kostja leiab, et 11.07.2017.a tehtud hoiatus suhtlemisprobleemide kohta on käsitletav TLS § 88 lg 3 ette nähtud hoiatusena. Suhtlemisprobleemid on ebaviisakas käitumine ning seda hoolimata sellest, kelle suhtes ebaviisakalt käitutakse. Kostja leiab, et suhtlemisel tuleb olla viisakas ja korrektne nii suhtluses patsientidega kui kaastöötajatega kui haiglate ja teiste raviasutuste töötajatega, kellega tööalaselt kokku puututakse. Tegemist on samalaadsete rikkumistega, mille kohta oli töötajale tehtud varasemalt hoiatus. Kostja leiab, et 11.07.2016.a oli töötajat TLS § 88 lg 3 tähenduses hoiatatud ning 13.07.2018 edastatud töölepingu ülesütlemisavaldusega öeldi tööleping üles 14.07.2018, s.t. mõistliku aja jooksul järgmisest samalaadsest rikkumisest teada saamisest 19.03.2018 ja 19.04.2018. Kostja leiab, et kaks aastat tagasi tehtud hoiatus on kehtiv hoiatus ning kui kahe aasta jooksul ei ole töötaja oma suhtlemisoskust parandanud, siis ei ole alust eeldada, et ta oleks üldse suuteline oma suhtlemisoskust ka tegelikult parandama.
28.Töölepingu ülesütlemisel ei ole tööandja rikkunud TLS § 94 lg 1, kuna avaldaja ei olnud töötajate esindaja TLS § 94 lg 1 tähenduses. Hageja väidab, et nii tööandja kui teised töötajad tunnustasid hagejat töötajate esindajana. Töötajate esindajaks olekut ei saa tunnustada, vaid selleks on ette nähtud seaduses vastav valimise kord, mida tuleb järgida. Kui tööandja suhtles hagejaga, kes soovis rääkida ka teiste töötajate nimel, siis ei saa sellest teha järeldust, et töötaja on kehtivalt valitud töötajate usaldusisikuks või töökeskkonnavolinikuks. Usaldusisiku valimise protokolli mittekoostamine või ebakorrektne usaldusisiku valimine ei ole tööandja tegemata töö nagu väidab hageja. Töötajate üldkoosoleku toimumist ei korralda tööandja.
29.Tööandjal ei ole töötajate üldkoosoleku teadet selle kohta, et A S on töötajate üldkoosolekul salajase hääletamise tulemusena valitud töötajate usaldusisikuks. AS Karell Kiirabi töötajate üldkoosoleku protokolli nr 1 kohaselt oli 31.03.2009.a A S valitud töökeskkonnavolinikuks. A S’i valimine 31.03.2009 töökeskkonnavolinikuks töötajate üldkoosoleku poolt ei tähenda, et ta on töötajate esindajaks ka veel 13.07.2018. 31.03.2009 oli AS-il Karell Kiirabi üks tugipunkt ja alla 50 töötaja, praeguseks on 12 tugipunkti ja üle 300 töötaja. A S’i valimise kohta töökeskkonnavolinikuks pärast 31.03.2009 töötajate üldkoosolekut tõendeid ei ole. A S’i kandidatuuri ülesseadmine töökeskkonnavolinikuks mais 2014 ei tähenda, et A S oli valitud töökeskkonnavolinikuks. Töökeskkonnavolinik ja usaldusisik valitakse töötajate üldkoosoleku poolt ning seda tähtajaliselt. Tähtaja saabumisel ei teavitata valitud isikuid sellest, et tema volitused on lõppenud, vaid tähtaja saabumisega volitused lõppevadki. Tööandja juhatuse poolt 09.10.2017.a Tööinspektsioonile antud volitus tööohutuse spetsialistile A S’ile saada kätte arsti teatisi, ei tee A S’ist töötajate esindajat TLS § 94 lg 1 tähenduses.
30.Tööandja leiab, et ütles A S’i töölepingu üles kooskõlas seadusega, mistõttu puudub alus kohaldada TLS § 107 lg 2 p 1. Tööleping on üles öeldud 14.07.2018.a, mille kohta on tehtud kehtiv kanne töötamise registris. Kuivõrd tegemist ei olnud töölepingu ülesütlemisega töötajate esindajaga, ei ole võimalik kohaldada TLS § 109 lg 2 ning nõuda kuue kuu keskmise kuupalga suurust hüvitist. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nõudis hageja hüvitist summas 16 575,06 eurot. Hagiavalduses nõuab hageja hüvitist summas 14 438,30 eurot. Hageja tugineb väärale arvestusele, et hageja keskmine töötasu oli 2 406,38 eurot. Kostja raamatupidamise poolt esitatud õiendi kohaselt oli hageja keskmine töötasu 2 239,60 eurot.
31.Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja menetluskulud. Kohtu põhjendused
32.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja nende esindajad, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
33.Pooled ei vaidle selle üle, et töötaja töötas alates 04.11.2004.a kostja juures. Tööandja ütles 13.07.2018.a töölepingu hagejale erakorraliselt üles 14.07.2018.a TLS § 88 lg 1 p 3, 5ja 6 alusel.
34.Poolte vahel on vaidlus selles: Kas tööandjal oli õigus tööleping hagejale üles öelda, Kas tööandjal oli õigus tööleping hagejale üles öelda ilma eelneva hoiatuseta, kas tööandja on töölepingu lõpetamisel järginud rikkumisest teadasaamise mõistlikku tähtaega, kas hageja oli töötajate esindaja TLS § 94 mõttes.
35.TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 6 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi
või rikkunud töökohustusi ja/või on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja/või on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.
36.Tööandja ütles töölepingu hagejaga erakorraliselt üles muuhulgas põhjusel, et vaatamata töötaja korduvale suulisele hoiatamisele esinesid töötajal jätkuvalt olulised probleemid suhtlemisel, mis ei võimaldanud töötajaga töösuhet jätkata. Tööandja on tuginenud töölepingu ülesütlemise avalduses tööandja olulise koostööpartneri 19.03.2018.a e-kirjale, milles AS xxx EMO juhataja teatas kostjale, et hageja sõimas samal päeval ootealas patsientide juuresolekul triaažiõde (tl 56 pöördel). Samuti nendib xxx EMO juhataja, et selline hageja käitumine on pigem sage (tl 42). Lisaks eeltoodule on tööandja tuginenud 19.04.2018.a sama xxx EMO juhataja poolt e-kirja teel tööandjale edastatud pretensioonile selle kohta, et krooniliseks mureks on saanud patsientide üleandmine arstibrigaadide poolt, millest ühte juhtis ka hageja. Arstidele heidetakse ette üleüldist ja läbivat ning igapäevast väga pealiskaudset suhtumist patsiendi käsitlusse, samuti suhtlemist, mille kohaselt: „haigla ei peaks vinguma“(tl 42 pöördel).
37.Hageja on esile toonud, et tõendatud ei ole triaažiõe peale karjumine, kuna sündmusel tunnistajaid ei ole. Hageja leiab, et tema triaažiõe peale karjunud või sõimanud ei ole, vaid hoopis õde tõstis tema peale häält. Hageja hinnangul on karjumine subjektiivne tunne ega väljenda tegelikkust. Kohus hagejaga ei nõustu. Kuivõrd hageja tunnistab 19.03.2018.a juhtumi puhul, et hoopis õde karjus tema peale, möönab hageja sellega, et konflikt hageja ning triaažiõe vahel aset leidis. Kohus leiab, et iseenesest on õige hageja arvamus, et „Karjumine ning mittekarjumine on inimese subjektiivne tunne, mis tuleneb inimeste erinevast tundlikusastmest“ kuid see arvamus ei ole objektiivne. Pingelises keskkonnas võivad töötajad olla emotsionaalsed ning võivad reageerida erinevalt ning tõepoolest asju näha ja tunda erinevalt, kuid see ei anna kohtule alust eeldada, et triaažiõe väited ei ole arvestatavad või on pahatahtlikud ning valed. Kuivõrd triaažiõde on tundnud ennast hageja käitumise tõttu niivõrd häirituna, et tundis hiljem vajadust pöörduda oma ülemuse poole ning viimane omakorda on pidanud vajalikuks pöörduda hageja tööandja poole, siis järelikult ei kohelnud hageja triaažiõde viisil, mis peaks olema elementaarne viisakas käitumine koostööpartnerite töötajate vahel ka pingelises situatsioonis.
38.Kaebuse on kostjale edastanud AS xxx kui kostja koostööpartneri esindaja, kes ise ei olnud triaažiõe ning hageja konfliktis osaline, kuid kes ametikohast tulenevalt pidi enne kaebuse esitamist välja selgitama talle alluva üksuse poolsed vahejuhtumi asjaolud. Kohtul ei ole alust eeldada, et triaažiõde ei suutnud piisavalt objektiivselt eristada „enda peale karjumist mittekarjumisest“ või esitas teadlikult hageja suhtes valeväiteid. Põhjusi, mis peaks triaažiõde hageja kohta valetama, kohtu ette toodud ei ole. Seega puudub kohtul alus eeldada, et AS xxx EMO juhataja on esitanud kostjale hageja suhtes kontrollimata või lausa valeväiteid. Seega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et hageja on kostja koostööpartneri töötajaga käitunud ebaväärikalt.
39.Samuti puudub kohtul alus eeldada, et kostja koostööpartneri kaebus kostja kolme kiirabibrigaadi peale ei ole tõene. Hageja iseenesest ei vaidlusta kaebuse asjaolusid, kuid leiab, et lisaks temale käitusid ebaprofessionaalselt veel kahe teise kiirabibrigaadi juhid. Kohtu hinnangul on hageja (lisaks ka teised arstid) põhjustanud ka 19.04.2018.a esitatud kaebuse esitamise. See, et väidetavalt ka teised arstid suhtuvad patsientide käsitlusse pealiskaudselt või suhtlevad haiga töötajatega ebaviisakalt, ei õigusta hageja sellist käitumist. Kohus nõustub kostjaga selles, et tööandja ei saa endale lubada, et koostööpartner peab talle igakuiselt saatma teateid tema töötajate ebaväärika käitumise kohta patsientidega või haigla töötajatega või muudest kiirabibrigaadidega seonduvatest murekohtadest, mis häirivad haigla tööd. Kuid
samas ei saanud hagejaga töölepingut erakorraliselt lõpetada 19.04.2018.a kirja alusel. Kirjast ei selgu hageja osa ebaviisakas suhtluses haigla töötajatega ning patsientide hoolimatus käsitluses. Hagejal on õigus selles, et tegemist umbisikulise pöördumisega kõikide arstibrigaadide kohta, mille alusel ei saa vastutusele võtta vaid hagejat. Pöördumine puudutab kõiki arste ning see ei saa tuua kaasa vaid ühe arstiga töölepingu lõpetamist.
40.Tööandja on usalduse kaotuse põhjusena esile toonud eelkõige hageja poolt põhjendamatu kaebuse ja väärinformatsiooni edastamise Terviseametisse. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas 26.04.2018.a Terviseametile ja Eesti Kiirabi Liidu poole kaebuse tööandja peale (tl 100). Avalduse sisust nähtuvalt oli pöördumise põhjuseks 20.04.2018.a sündmus xxx, kus väidetavalt haige transpordiks kohale saabunud kiirabibrigaadi juht keeldus patsiendi transpordist ning haigla oli sunnitud otsima alternatiivseid võimalusi patsiendi transpordiks. Hageja hinnangul pandi sellega ohtu patsiendi tervislik seisund. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et arst ei tohi tähelepanuta jätta kolleegi tervislikust seisundist, erialase ettevalmistuse tasemest või muudest asjaoludest tingitud ebapädevust või ebaprofessionaalsust, kui see võib ohustada praeguste või tulevaste patsientide heaolu, kuid ka arst peab veenduma temaloleva informatsiooni tõele vastavuses ega tohi edastada kolleegi suhtes ebaõigeid väiteid.
41.Avaldusest nähtub, et hageja ise kaebuse aluseks olnud intsidendi juures ei olnud. Hagivalduses on hageja ise kinnitanud, et ta kirjeldas avalduses olukorda nii nagu see temani jõudis. Töövaidluskomisjoni istungil on hageja avaldanud, et ei kontrollinud xxx toimunud intsidendiga seotud asjaolusid täpsemalt üle (tl 178). Seega on kinnitust leidnud asjaolu, et töötaja esitas oma tööandja peale tema enda poolt kontrollimata andmetele põhineva kaebuse.
42.Hageja on kaebuse esitamist Terviseametile põhjendanud sellega, et tööandja juhatus ei reageerinud piisavalt kiiresti tema pöördumisele Xxx haiglas toimunud intsidendi suhtes. Hageja pöördus reedel, 20.04.2018.a kell 13:37 kostja juhatuse liikme xx xx poole ning kirjeldas, mida ta oli kuulnud Xxx haiglas juhtunud sündmuse kohta (tl 99). Juhatuse liige vastas hagejale 20.04.2018.a kell 17:19, et juhtum kuulub õendusjuhi haldusalasse ja vastutuse pädevusse ning selgitas, et hagejal tuleb pöörduda õendusjuhi poole. Hageja vastas omakorda juhatuse liikmele, et õendusjuht ei saa anda arstlikku seisukohta ja vastata ise enda probleemi kohta ning väljendas seisukohta, et ilmselt tuleb tal (so hagejal) edastada see pöördumine Terviseameti raviekspertiisikomisjonile (tl 99).
43.Kohus leiab, et hageja ei ole tema poolt kontrollimata andmetel ja vaid kuuldustel põhineva kaebuse edastamisel Terviseametile käitunud heas usus. Kuivõrd hageja ei järginud ka kostja juures kehtinud kaebuste lahendamise korda, ei andnud ta ka tööandjale võimalust intsidendiga seotud asjaolusid uurida. Selline käitumine on ebaprofessionaalne ning ei ole kuidagi kooskõlas ka arstieetikaga, mille hageja on tuginenud. Hageja seisukoht, et pöördumise põhjustas tööandja käitumine, kes ei reageerinud piisavalt kiiresti tema e-kirjale, ei ole põhjendatud. Juhatuse liige vastas hageja e-kirjale ning selgitas, et hagejal tuleb oma pöördumine edastada õendusjuhile. Hageja seda ei teinud, vaid vastas, et ei pea õendusjuhti vastuse andmiseks arstlikult pädevaks – „õendusjuht ei saa anda arstlikku seisukohta“. Hageja on hagiavalduses väitnud, et hageja viitas e-kirjas just nimelt asjaolule, et õendusjuht ei saa lahendada tema peale esitatud kaebust.
44.Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja tõepoolest vaid viitas oma 17:49 kirjas, et õendusjuht ei saa lahendada tema peale esitatud kaebust, kuid seda, et hageja kaebus oligi esitatud õendusjuhi peale, hageja oma pöördumises selgelt esile ei toonud. Patsiendi elu ja tervise ohtu seadmise tõttu esitatud kaebusest peab olema kahtlusteta selge, kelle peale ja millise teo toimepanemise tõttu see on esitatud. Kaebust lahendav või registreeriv töötaja ei pea hakkama oletama, kelle peale kaebus on esitatud. Lausekatkest, et „õendusjuht ei saa vastata ise enda
probleemi kohta“ ei ole üheselt arusaadav, et kaebus on esitatud õendusjuhi peale, ka ei ole seda välja toodud esmases pöördumises juhatuse liikme poole.
45.Hageja arvamus, et tööandjal pidi olema info, et kiirabi brigaadijuhiks oli tol päeval just õendusjuht on ei ole õige. Kostja on esile toonud, et AS Karell Kiirabi on 12 kiirabi tugipunkti, iga päev on tööl 2 arstibrigaadi ja 16 õebrigaadi, kokku on 12 tugipunktis tööl 24/7 18 brigaadi so 53 inimest. Hageja sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Kohus nõustub täielikult kostja seisukohaga selles, et hageja ei saa eeldada, et kostja juhatus teab igapäevaselt, kes parajasti tööl on ja peab oletama, kelle peale hageja kaebuse esitas. Kostja juhatuse liige ei pea teadma peast koheselt kõikide töötajate töögraafikut.
46.Hageja seisukoht, et õendusjuht ei saa ise lahendada tema peale esitatud kaebust on iseenesest õige, kuid see, et õendusjuht ei saa ise lahendada tema suhtes esitatud kaebust ei tähenda, et õendusjuht oleks hageja kaebuse maha vaikinud ega oleks seda süsteemis registreerinud või jätnuks kaebuse juhtkonnale lahendamiseks edastamata. Selline arvamus ei ole kuidagi põhjendatud. AS-s Karell Kiirabi kehtiva Tagasiside juhtimissüsteemi ja kaebuste lahendamise korra p 6.1.2 kohaselt on tagasiside või kaebuse vastuvõtmine ja edastamine analüütik – statistikule registreerimiseks kohustuslik kõikidele AS Karell Kiirabi töötajatele (tl 142 pöördel). Samuti nähtub viidatud korra p 3.3, et struktuuriüksuse töötaja kellele, on edastatud tagasiside või kaebus, vastutab selle edastamise eest vahetule juhile/ struktuuriüksuse juhile. Korra p 3.4 kohaselt struktuuriüksuse juht vastutab tagasiside või kaebuse edastamise eest analüütik –statistikule ja piirkonnaõendusjuhile. Seega tulnuks hagejal asutuse sisekorda järgides esitada kaebus piirkonnaõendusjuhile ning hagejal oli lisaks ka võimalus kontrollida, kas tema pöördumine on registreeritud ja kas sellega tegeletakse või mitte.
47.Hageja on hagiavalduses muuhulgas asunud väitma, et ta ei olnud teadlik tööandja juures kehtivast Tagasiside juhtimissüsteemi ja kaebuste lahendamise korrast ega olnud sellega tutvunud. TVK istungil 04.09.2018.a kinnitas töötaja ise, et oli teadlik sisereeglistikust, mis määras kindlaks kellele mida saata, kuid töötaja oli alati pöördunud otse juhatuse poole. Kohtu hinnangul ei ole seega tõesed hagiavalduses esitatud väited selle kohta, et ta ei olnud asutuses kehtivast korrast teadlik.
48.AS-s Karell Kiirabi kehtiva Tagasiside juhtimissüsteemi ja kaebuste lahendamise korra p 6.1.3 järgi vastatakse vormikohaselt esitatud tagasisidele ja või kaebusele, millele soovitakse vastust 30 päeva jooksul. Hageja ei ole 26.04.2018.a Terviseameti poole pöördudes andnud kostjale aega 20.04.2018.a juhtumiga seotud asjaolude välja selgitamiseks. 20.04.2018.a oli reedene päev, hageja pöördus Terviseameti poole 26.04.2018.a so neljandal tööpäeval pärast pöördumist e-kirjaga juhatuse liikme poole. Kui hagejal oli kahtlusi, kas juhtkond menetleb tema pöördumist oli tal võimalus pöörduda uue päringuga juhtkonna poole, samuti selgitada välja, kas tema pöördumine on registreeritud ning kas seda menetletakse. Hageja seda ei teinud.
49.Kohus selgitab hagejale, et tema usalduse kaotuse põhjuseks ei olnud iseenesest sisereeglistikku mittejärgimine ja pöördumine Terviseameti poole vaid kontrollimata ning väära informatsiooni sisaldava kaebuse esitamine Terviseametile. Terviseamet kontrollis hageja kaebuses esitatud väiteid ja asus seisukohale, et etteheited kostjale puuduvad. Kui hageja oleks ise kõigepealt kontrollinud kõiki 20.04.2018.a sündmuse asjaolusid, milles ta ise ei osalenud või järginud ettevõttes kehtivat sisekorda või andnud juhtkonnale ka piisavalt aega faktiliste asjaolude uurimiseks ja seisukoha kujundamiseks, ei oleks tal ilmselgelt olnud põhjust Terviseameti ja Eesti Kiirabiliidu poole pöördumiseks. Kohus leiab, et hageja pidi olema teadlik, et tema kaebuses toodud väited ei pruukinud olla tõesed, kuivõrd ta ise ei osalenud 20.04.2018.a intsidendis. Ei ole ka teada, kas hageja kuulis seda isikult, kes ise vahetult sündmuses osales või samuti kõrvaltvaatajalt, kes ei pruukinud samuti asjast õigesti ja täpselt aru saada. Teatavasti
võivad kuuldused edasirääkimise käigus muutuda ja moonduda, kuivõrd informatsiooni edastaja kirjeldab juhtunut alati enda vaatenurgast ning nii nagu tema asjast aru sai. Seega enne kaebuse esitamist oleks hageja igal juhul pidanud kontrollima tema poolt edastava info tõelevastavust. Hageja seda ei teinud.
50.Vaidlust ei ole, et Terviseamet on kostja suhtes järelevalveorganiks, kuivõrd kontrollib tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ning väljastab tegevuslubasid kiirabiteenuse osutamiseks. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 60 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuste osutajate nõuetele vastavuse üle Terviseamet. Hageja esitas tööandja järelevalveorganile kaebuse oma kolleegi ja otsese juhi tegevuse peale ning heites talle ette patsiendi tervisliku seisundi teadlikku ohustamist. Tegemist oli ränga etteheite ja süüdistusega, mis kontrollimisel kinnitust ei leidnud. Kohtu hinnangul on aset leidnud tegu, mis põhjustas tööandjas hageja suhtes usalduse kaotuse. Töötaja on käitunud tööandja suhtes ebalojaalselt ega ole järginud tema ametikohale vastavat hoolsuse määra.
51.Hageja leiab, et Terviseameti poole pöördumine ei ole selline rikkumine, mille alusel temaga tuli töösuhe lõpetada, kuivõrd tööandjale mingit kahju pöördumise tagajärjel ei tekkinud. Kohus hagejaga ei nõustu. Terviseameti vastus oli kostja jaoks oluline, et teada saada, kas tema suhtes algatatakse järelevalvemenetlust, mis võib kaasa tuua ettekirjutuse või halvemal juhul isegi teenuse osutamise lepingu lõpetamise. Terviseamet ei algatanud järelevalvemenetlust hageja poolt kaebuses näidatud asjaoludel, kuid märkis, et 2018 sügisel vaadatakse üle AS Karell Kiirabi kvaliteedijuhtimissüsteem (tl 102 pöördel). Seega hageja väited selle kohta, et tema kaebus ei toonud kostjale kaasa mingeid tagajärgi, on ekslikud. Et need ei olnud kostja jaoks rasked, ei ole hagejat kuidagi õigustav asjaolu.
52.Hageja on seisukohal, et on möödunud mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks Terviseametisse pöördumise põhjusel. Kohus hagejaga ei nõustu. Terviseamet tegi otsustuse hageja kaebuse suhtes 29.06.2018.a. Tööandja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 13.07.2018.a so 14 päeva pärast Terviseameti seisukohta. Kohtu hinnangul on tööandja igati järginud mõistlikku tähtaega töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Kuivõrd töösuhte lõpetamise aluseks ei ole mitte pöördumine Terviseametisse kui selline, vaid valeandmetel põhineva kaebuse esitamine, ei saa tähtaega lugeda mitte pöördumisest endast, vaid sellest kui sai selgeks, et hageja pöördumine põhines valeandmetel. Kohtu hinnangul on 14 päeva rikkumisest teada saamisest igati mõistlik tähtaeg töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
53.Hageja leiab, et teda ei olnud enne töölepingu lõpetamist eelnevalt hoiatatud. Kohus nõustub hagejaga, et töölepingu lõpetamisele 19.03.2018.a ning 19.04.2018.a Xxx haigla EMO juhataja poolt e-kirja teel tööandjale edastatud pretensioonide tõttu oleks pidanud eelnema täiendav hoiatus.
54.Kohus märgib, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on töötajat hoiatanud, et sellise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise (TLS § 88 lg 1 p 3). Hoiatuse eesmärk on juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ning anda töötajale võimalus käitumist parandada.
55.Asja materjalidest nähtub, et 11.07.2016.a on töötajat hoiatatud korduvate probleemide tõttu suhtlemisel patsientidega (tl 137). Kohus nõustub kostjaga selles, et suhtlemisprobleemid kui ebaviisakas käitumine on samaväärne rikkumine sõltumata sellest, kelle suhtes ebaviisakalt käitutakse, s.o. olenemata kas tegemist on patsiendi, kolleegi või koostööpartneri töötajaga. Kuid samas kohus leiab, et 11.07.2016.a hoiatusest on möödas üle kahe aasta, seega oleks pidanud tööandja eelnevalt veelkord tegema töötajale kirjaliku hoiatuse. Kuigi kostja on
selgitanud, et töötajale tehti pidevalt suulisi hoiatusi, suulised hoiatused tõsikindlalt tõendatud ei ole.
56.Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et oleks tulnud eelnevalt teha kirjalik hoiatus, et kiirabiteenuse kvaliteeti kontrollivale riigiasutusele kolleegi peale valekaebuse esitamine on lubamatu. On iseenesest mõistetav, et enne järelevalveorganile kaebuse esitamist tuleb kõigepealt kontrollida faktilisi asjaolusid, st käesoleval juhul kas patsiendi ohustamine ka tegelikkuses aset leidis. Alles siis, kui hageja oli veendunud patsiendi elu ja tervise ohtu seadmises ning selles, et tööandja juhtkond tõesti ignoreerib rikkumisi ja patsientide ohtu seadmist oleks hagejal olnud põhjust esitada kaebus. Kohtu hinnangul oli hageja poolt tegemist antud juhul niivõrd olulise lojaalsuskohustuse rikkumisega, et kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ilma töötajat eelnevalt hoiatamata.
57.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli töötajate esindajaks TLS § 94 lg 1 mõttes. TLS § 94 lg 1 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Hageja leiab, et ta oli töötajate usaldusisik ja töökeskkonnaspetsialist. Kostja vaidleb sellele seisukohale vastu.
58.Kohus selgitab, et töötajate esindajaks töölepinguseaduses ettenähtud tagatiste tähenduses on eelkõige eriseadustest tulenevalt töötajate usaldusisik (TUIS § 2 lg 2), ametiühingu usaldusisik (AÜS § 16 lg 4), töökeskkonnavolinik (TTOS § 17 lg 8, 13.07.2018.a kehtinud redaktsioonis), töökeskkonna nõukogus töötajaid esindav liige (TTOS § 18 lg 9) ja üleühenduselise kaasamise menetluses osalev töötajate esindaja (TÜÜKS § 40 lg 1). TUIS § 2 lg 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. TTOS § 17 lg 1 järgi on töökeskkonnavolinik töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. TTOS § 16 lg kohaselt on töökeskkonnaspetsialist töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Seega ei ole töökeskkonnaspetsialist töötajate esindaja TLS § 94 lg 1 mõttes.
59.Puudub vaidlus, et aastal 2009.a valiti hageja AS Karell Kiirabi töökeskkonnavolinikuks (tl 84). Töökeskkonnavoliniku volitused kestavad seaduse kohaselt neli aastat. Seega töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal olid hageja volitused AS Karell Kiirabi töökeskkonnavolinikuna lõppenud. Asja materjalide juurde ei ole esitatud üldkoosoleku protokolli või otsust hageja taasvalimise kohta töökeskkonnavolinikuks TTOS § 17 lg 1 mõttes. Hageja on küll materjalide juurde lisanud nimekirja AS Karell Kiirabi Kunda tugipunkti töötajatest, kes toetavad AS Karell Kiirabi juhatuse ettepanekut seada üles A Si kandidatuur töökeskkonnaspetsialisti ning usaldusisiku positsioonile, kuid selle nimekirjal ei ole asjas tähendust. Kohus osundab veelkord, et töötajate esindajaks on töökeskkonnavolinik, mitte töökeskkonnaspetsialist. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Töökeskkonnaspetsialisti ei valita ning tema volituste kestus sõltub tööandjast.
60.Kohus nõustub kostjaga, et asja materjalide juurde esitatud nimekiri Kunda tugipunkti töötajate allkirjadega selle kohta, et nad toetavad AS Karell Kiirabi juhatuse ettepanekut hageja kandidatuuri ülesseadmiseks töökeskkonnaspetsialisti ja usaldusisiku positsioonile ei tõenda hageja valimist töötajate usaldusisikuks või töökeskkonnavolinikuks. TUIS § 7 lg 3 kohaselt valitakse usaldusisik salajasel hääletusel. Usaldusisiku kandidaate võivad esitada kõik töötajad ja tööandja juures tegutsev ametiühing. TTOS § 17 lg 4 (13.07.2018.a redaktsioon) järgi korraldab tööandja töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil
töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul valimistest arvates.
61.Kohus nõustub kostjaga, et sellist allkirjade kogumist ei saa võrdsustada töötajate üldkoosoleku läbiviimisega ega salajase hääletuse läbiviimisega. Lisaks on viidatud nimekirja all märgitud, et valimised viiakse läbi mai kuu jooksul 2014.a (tl 82). Et need valimised oleks läbi viidud ja hageja oleks valitud töökeskkonnavolinikuks tõendatud ei ole. Asja materjalide juurde ei ole esitatud ei ole esitatud 2014.a maikuus toiminud töötajate üldkoosoleku protokolli võib muud teavet usaldusisiku valimise kohta. Olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja volitused töötajate esindajana, peab oma vastavaid väiteid tõendama töötaja. Hageja ei ole seda teinud. Asjaolu, et hageja töötõendi peale oli märgitud tööohutuse spetsialist ning hageja nimetas end usaldusisikuks või väidetavalt nii tööandja kui teised töötajad tunnustasid hagejat töötajate esindajana, ei tõenda, et ta oli selleks ka seadusega ette nähtud korras valitud. Töötajate esindajaks olekut ei saa tunnustada, vaid selleks on ette nähtud seaduses vastav valimise kord, mida tuleb järgida. Seega nõustub kohus kostjaga selles, et hagejat ei saanud pidada töölepingu ülesütlemise ajal töötajate esindajaks töölepingu seaduse tähenduses.
62.Kokkuvõttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on hagejaga töölepingu erakorraliselt lõpetanud kooskõlas seadusega, puudub alus lugeda töölepingu erakorralist ülesütlemist tühiseks ega lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti puudub alus hagejale hüvitise väljamõistmiseks.
63.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
64.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 132 lg 1 järgi on hagi hind käesoleval juhul 17 938,30 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
65.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
66.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
67.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning kohtul on alust eeldada, et käesolev lahend vaidlustatakse ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.