Irina Pavlenkova avaldus elamu juurde juurdepääsu korraldamiseks Viru Maakohtu 29. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Galina Šilova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Galina Šilova (ik: XXX), esindaja Alar Kondratjev Vastustaja (avaldaja): Irina Pavlenkova (ik: XXX), esindaja advokaat Roman Golovenko Puudutatud isik: Kohtla-Järve Linnavalitsus, esindaja Vadim Vilde
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 29. märtsi 2019 määrus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Irina Pavlenkova (avaldaja) esitas 22.10.2018 maakohtule avalduse elamu juurde juurdepääsu määramiseks. Avaldaja palus kohustada Galina Šilovat (puudutatud isik) võimaldama avaldajale, tema sugulastele, külastajatele ja igale järgnevale korteriomandite registriosad nr 423107 ja 423307 omanikule tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs (nii jalgsi kui ka sõidukiga) kinnisasjalt X X F. R. Kreutzwaldi tänavale ja vastupidi. Tee algab maja fassaadipoolsest küljest ja suundub maja ja garaaži vahele F. R. Kreutzwaldi tänavale, s.o tee nr 3220010 (vastavalt joonisele lisa 1). Samuti palus avaldaja kohustada puudutatud isikut demonteerima puutara ja puuvärav (garaaži ja elamu vahel) ning metallvärav (F. R. Kreutzwaldi tänava poolelt) ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kui puudutatud isik ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ei demonteeri puutara ja puuväravat ning metallväravat, siis lubada avaldajal demonteerida puutara ja puuvärav ning metallvärav. Lisaks palus avaldaja lubada tal rajada juurdepääs kinnisasjalt X X F. R. Kreutzwaldi tänavale, mis algab maja fassaadipoolsest küljest ning suundub maja ja garaaži vahele F. R. Kreutzwaldi tänavale, s.o tee nr 3220010 (vastavalt joonisele lisa 1) vastavalt Imexgrupp OÜ hinnapakkumisele ning määrata, et puudutatud isik ja avaldaja on kohustatud kandma kulud seoses juurdepääsu rajamisega võrdsetes osades. Avalduse kohaselt kuuluvad avaldajale Kohtla-Järvel X X 4-korterilises elamus korterid nr 1 ja 3 ning puudutatud isikule korterid nr 2 ja 4. Elamu juurde kuuluv maatükk on korteriomanike kaasomandis. X X kinnistu piirneb ühelt küljelt kinnistuga X , teiselt küljelt kinnistuga X X, kolmandalt küljelt kinnistuga F. R. Kreutzwaldi 13 ja neljandalt küljelt teega, mille kaudu on võimalik jõuda F. R. Kreutzwaldi tänavale. Ajalooliselt pääsesid X X kaasomanikud oma elamuni X kinnistut läbiva tee kaudu. 2018. a augustis teatasid X kaasomanikud avaldajale ja puudutatud isikule, et alates 15.09.2018 ei ole nende kinnistul asuva tee kasutamine lubatud ning juurdepääs suletakse aiaga. 15.09.2018 paigaldati kinnistute piirile aed. X X kinnistu küljel, mis piirneb avaliku teega, on traataed, milles on jalgvärav. 2018. a septembris paigaldas puudutatud isik aiale uued metallväravad sõidukiga sissesõiduks. Elamu ja garaaži vahele on puudutatud isik paigaldanud puitaia, milles on jalgvärav. Puudutatud isik on kõik väravad lukustanud ning avaldajal võtmeid ei ole. Eeltooduga on puudutatud isik sulgenud avaldaja juurdepääsu F. R. Kreutzwaldi tänavale. Puudutatud isiku käitumine rikub avaldaja õigust vallata ja kasutada oma asja.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei tee puudutatud isik takistusi jalgsi läbipääsuks üle tema kasutuses oleva kinnistuosa. Tee, millelt oleks võimalik pääseda F. R. Kreutzwaldi tänavalt autoga avaldaja kasutuses olevale kinnistupoolele, puudub. Puudutatud isik ei ole paigaldanud kinnistusisest puitaeda (kinnistusisesed aiad on paigaldatud eelmiste omanike poolt enne X X kinnistamist). Avaldaja taotletud juurdepääs ei vasta standardile EVS 812-3 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”, kuna tagatud ei ole
päästetehnika juurdepääs hoonele. Tee kulgeks vahetult puudutatud isiku akende alt ning avaldaks kahjustavat koormust elamu ja garaaži vundamentidele. Puudutatud isik tegi avaldajale ettepaneku ehitada juurdepääsutee F. R. Kreutzwaldi tänavale kinnistu lõunaküljelt, mis piirneb kinnistuga X , kust on lähim juurdepääs kinnistul juba asuvale teele ja avaldaja kasutuses olevale kinnistupoolele. Kuna avaldaja keeldus kulusid kandmast ja ühist juurdepääsuteed ei õnnestunud seetõttu rajada, valis puudutatud isik odavaima variandi juurdepääsu tagamiseks oma kinnistupoolele ning Kohtla-Järve Linnavalitsus väljastas talle 18.02.2013 kirjaga vastava loa.
3.Maakohus kaasas menetlusse Kohtla-Järve Linnavalitsuse ning Kohtla-Järve X kinnistu omanikud: Maria Šljapina, Roman Kuzmini, Deniss Jurkevitši ja Olga Jurkevitši. Kohtla-Järve Linnavalitsuse seisukoha kohaselt on F. R. Kreutzwaldi tee nr 3220010 kantud Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekirja ja teeregistrisse. Tee on jagatud kaheks lõiguks: tänav pikkusega 54 m, laiusega 3 m, kruusatee, ja jalgtee pikkusega 53 m, laiusega 2,5 m, pinnastee. Avaldaja taotletud lahendus võib olla perspektiivne, kuigi pääsemine kinnistule F. R. Kreutzwaldi tänavalt olemasolevate väravate kaudu on keeruline, kuna tee laius on seal ca 2 m. Hädaabisõidukid ja kommunaalteenuseid osutavad sõidukid sealtkaudu elamuni ei pääse. Olukorra muutmiseks tuleb X X kaasomanikel esitada linnavalitsusele F. R. Kreutzwaldi tee nr 3220010 rekonstrueerimise taotlus. F. R. Kreutzwaldi tänava kõige laiem koht (ca 3,5 m) paikneb F. R. Kreutzwaldi 13 ja F. R. Kreutzwaldi 15 vahel. Nimetatud koht piirneb X X kinnistuga põhjaosas ning sealt oleks võimalik teha X X kinnistule sissesõit, mis vastab õigusaktidele ja tagab juurdepääsu ka hädaabisõidukitega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 29. märtsi 2019 määrusega I. Pavlenkova avalduse kinnistule juurdepääsu määramiseks osaliselt. Maakohus kohustas G. Šilovat võimaldama I. Pavlenkovale, tema sugulastele, külastajatele ja igale järgnevale korteriomandite (registriosad nr 423107 ja 423307) omanikule tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu (nii jalgsi kui ka sõidukiga) kinnisasjalt X X tee nr 3220010 kaudu F. R. Kreutzwaldi tänavale ja vastupidi. Tee algab maja fassaadipoolsest küljest ning suundub maja ja garaaži vahele F. R. Kreutzwaldi tänavale, s.o tee nr 3220010 kaudu (vastavalt hagi lisaks olevale joonisele lisa 1). Maakohus kohustas G. Šilovat demonteerima puutara ja seal asuva jalgvärava (s.o garaaži ja elamu vahel) sõiduauto läbipääsuks vajalikus ulatuses ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kui G. Šilova ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ei demonteeri puutara ja seal asuvat jalgväravat, siis on I. Pavlenkoval õigus demonteerida puutara ja jalgvärav (garaaži ja elamu vahel). Kinnistusisese puutara ja seal asuva jalgvärva vajalikus ulatuses demonteerimise kulu kannavad kinnistu kaasomanikud võrdses ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata I. Pavlenkova taotluse metallvärava (tee nr 3220010 poolelt) demonteerimise kohustamiseks. Maakohus määras, et juhul kui kaasomanikud ei saavuta mõistliku aja jooksul kokkulepet ühiselt juurdepääsutee rajamiseks (variant c), lubada I. Pavlenkoval rajada juurdepääs kinnisasjalt X X teeni nr 3220010, mis algab maja fassaadipoolsest küljest ning suundub maja ja garaaži vahele F. R. Kreutzwaldi tänavale, s.o teele nr 3220010 (vastavalt hagile lisatud joonisele lisa 1). Maakohus määras, et G. Šilova ja I. Pavlenkova on kohustatud kandma kulud seoses juurdepääsu rajamisega võrdsetes osades. Maakohus jättis menetluskulud G. Šilova kanda ja mõistis G. Šilovalt välja I. Pavlenkova kasuks menetluskulude hüvitamiseks 977 eurot (ilma käibemaksuta).
Määruse põhjenduste kohaselt on tegemist kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlusega, mis on seotud kaasomandi esemeks oleva maa kasutamisega ning mille kohus lahendab hagita menetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg-le 2. Kohus tuvastas, et alates 15.09.2018 ei pääse avaldaja ja puudutatud isik oma kinnistule X kinnistut läbivat teed mööda, kuna 15.09.2018 paigaldasid nimetatud kinnistu kaasomanikud kinnistute piirile piirdeaia. Peale 15.09.2018 on ainsaks mõistlikuks võimaluseks (mis ei piira naaberkinnistute omanike õigusi) pääseda oma kinnistule mööda teed, mis suundub F. R. Kreutzwaldi tänavale. 2018. a septembris paigaldas puudutatud isik aiale uued metallväravad sõidukiga sissesõiduks ja jalgvärava ning lukustas väravad. Autoga avaldaja praegu kinnistule mööda nimetatud teed sõita ei saa. Kohus leidis, et avaldajale peab olema tagatud juurdepääs oma elamuosa juurde ka sõidukitega, tulenevalt sellest, et tee nr 3220010 on sedavõrd kitsas, et sinna sõiduki parkimisel takistaks see teiste sõidukite juurdepääsu vaidlusalusele või naaberkinnistutele. Linnavalitsuse vastusest nähtuvalt on F. R. Kreutzwaldi tee nr 3220010 kantud Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekirja ja teeregistrisse. Tee kogupikkus on 107 m ning tee on jagatud kaheks lõiguks: tänav pikkusega 54 m, laiusega 3 m, kruusatee, ja jalgtee pikkusega 53 m, laiusega 2,5 m, pinnastee. Avaldaja soovib juurdepääsu tee nr 3220010 kruusatee osale laiusega 3 m ja pikkusega 54 m. Päästeameti 30.10.2018 vastusest selgub, et kui umbtee (teed nr 3220010 tuleb lugeda umbteeks, sest linnavalitsuse kirjas märgitud jalgtee laius on 2,5 m ja sõidukite liikumist takistavad seal ka elektripostid) on kuni 150 m pikk, siis puudub vajadus päästeautode pääsemiseks vahetult kinnistule. Seega puudub vajadus, et suured ja rasked sõidukid vahetult kinnistule pääseksid ning langeb ära ka oht elamu ja garaaži vundamentidele. Seoses puudutatud isiku poolt avaldajale tehtud ettepanekuga ehitada juurdepääsutee kinnistu lõunaküljelt, mis piirneb X kinnistuga, märkis kohus, et selle ettepaneku täitmine oleks väga keeruline. Tegemist on tee nr 3220010 jalgtee osaga, kus sõidukite liikumine on raskendatud elektripostide tõttu, ning see oleks seotud kinnistul asuva kasvuhoone ja istikute eemaldamisega ning oluliste kuludega tee rajamiseks kinnistul. Kohus tuvastas, et kinnistule pääsuks on kolm teostatavat varianti: - variant a, taastada juurdepääs X kinnistult; - variant b, mida pakub puudutatud isik – tee algab maja tagaküljelt ja suundub piki F. R. Kreutzwaldi 13 piiri F. R. Kreutzwaldi tänavale, s.o mööda teed nr 3220010; - variant c, mida taotleb avaldaja – tee algab maja fassaadipoolsest küljest ning suundub maja ja garaaži vahele F. R. Kreutzwaldi tänavale, s.o mööda teed nr 3220010. Kuna avaldust juurdepääsuks läbi X kinnistu ei ole esitatud, X kaasomanikud on enamuses sellele vastu, siis variant a vaidluse lahendamiseks ei sobi. Variant b eeldab uute auto- ja jalgväravate paigaldamist, aiamaana kasutuses olnud maa otstarbe muutmist, istikute ja kasvuhoone kõrvaldamist, piki F. R. Kreutzwaldi 13 piiri täielikult uue tee ehitust, mis võimaldaks juurdepääsu ka sõidukitele. Tegemist on kõige kulukama variandiga, kus kulud võivad olla mõlemale kaasomanikule liialt koormavad. Variant c on kahtlemata puudustega (liigne lähedus avaldaja ja puudutatud isiku ühisele sissepääsule elamusse, elamu ja garaaži vaheline kaugus jääb alla 3,5 meetri, avaldaja kasutuses olevale maaosale sõidukiga pääsemiseks tuleb osaliselt lammutada puittara), kuid olemuselt on see juurdepääs mõlemat kaasomanikku vähem koormav eelkõige kulutuste mõttes. Puudub vajadus rajada uut teed, sest seal on juba kõva pinnasega tee. Samuti on see juurdepääs ca 3 korda lühem kui variant b. Kohus oli seisukohal, et juurdepääsuvariant c koormab kaasomanikke teistest variantidest vähem, kuid tagab avaldajale juurdepääsu oma kinnistule nii jalgsi kui sõidukitega.
Kinnistusisese puittara ja selle värava osalise eemaldamisega seotud kulud tuleb kanda kaasomanikel võrdses osas, sest tõendamist ei leidnud avaldaja väide, et puudutatud isik on paigaldanud kinnistusisese puittara ja jalgvärava selleks, et takistada avaldaja pääsu teele nr 3220010. Puudutatud isik tõendas, et loa juurdepääsu rajamiseks teelt nr 3220010 väljastas Kohtla-Järve Linnavalitsus 18.02.2013 kirjaga. Kohus jättis avalduse rahuldamata osas, kus avaldaja taotleb metallvärava eemaldamist ja juurdepääsutee rajamist vastavalt Imexgrupp OÜ hinnapakkumisele. Kohus jättis seoses avalduse rahuldamisega menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kulude jätmine avaldaja kanda oleks ebaõiglane, sest avaldaja püüdis vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid puudutatud isiku vastuseisu tõttu pidi pöörduma kohtusse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.G. Šilova esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. märtsi 2019 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus läbi vaatamata, kuna selle lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse. Määruskaebuse esitaja palub mõista avaldajalt välja määruskaebuse esitaja kasuks menetluskulud 900 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) käsitlevad määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 lammutamist ja ehitamist. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole väljastanud lube ega kinnitanud projekte, mis võimaldaksid puittara lammutamise, juurdepääsu ja mahasõidu avalikult teelt ning väravate ehitamise. Avaldaja oleks pidanud selle taotlusega pöörduma esmalt linnavalitsuse poole. Maakohus on väljunud oma pädevuse piiridest ja rikkunud ehitusseadustikus sätestatud menetlusnorme, kuna avaldus on seotud ehitustegevuse algatamise ja ehitusõiguse määramisega, mida ei saa lahendada TsMS § 613 lg 2 alusel. Kohus pidanuks jätma avalduse TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Linnavalitsus oli seisukohal, et autotee ehitamine määrusega kinnitatud asukohta pole võimalik ega otstarbekas ning pakkus, et juurdepääsu võiks ehitada kinnistu põhjaküljele, kus tee on laiem ning maja ja garaaž ei takista pööramist; 2) ei ole puudutatud isik rikkunud avaldaja kaasomaniku õigusi. Juurdepääsu sulgesid X kaasomanikud ja seda ebaseaduslikult, kuna linnavalitsuse luba piirdeaia püstitamiseks puudus. Puudutatud isik ei saa tagada määruse resolutsiooni p-s 2 märgitud asukohas läbipääsu jalgsi ja autoga, kuna seal ei ole teed ja väravat. Jalgsi võib avaldaja kasutada puudutatud isiku ehitatud metallväravat. Kohus tuvastas, et kinnistusisese puittara paigaldasid eelmised omanikud ja metallväravad tänavale on paigaldatud linnavalitsuse loal. Avaldaja keeldus ajaloolise juurdepääsu taastamisest X kaudu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 3 järgi pole õigust nõuda uut juurdepääsu, kui vana on katkenud enda tahtel. Puudutatud isik on alati olnud valmis otsima kohtuvälist lahendust olukorrale. Ka kohtuistungil oli ta valmis sõlmima kompromissi linnavalitsuse pakutud variandi järgi, mis nägi tee ette kinnistu lõunaküljele. Avaldaja nõutud juurdepääs ei arvesta puudutatud isiku (50,39% kinnistu omaniku) huve, et autotee ei tuleks tema akende alla. Lisaks ei soovinud avaldaja osaleda ühiselt kulude kandmises uue juurdepääsu rajamiseks enne kohtuvaidlust; 3) leidis kohus meelevaldselt, et juurdepääs pääste- või kiirabiautole pole vajalik. Tegemist ei ole umbteega. Täislaiust pole tänaval seetõttu, et piirdepostid ja -aiad on paigaldatud õigusvastaselt. Selle korrastamisega peab tegelema linnavalitsus. Kohtu seisukoht ei ole kooskõlas standardiga EVS 812-3 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”, mille järgi peab olema tagatud päästetehnika juurdepääs hoonele. Juurdepääsutee laius peab olema vähemalt 3,5 m ja kandevõime 25 t. Tänava korrastamisega tekiks olukord, kus tuleb teha uus juurdepääs päästeautole, kuna X X elamu ja garaaži vaheline ala on päästeautole liiga kitsas;
4) kehtestas kohus meelevaldselt seadusest erineva kulude kandmise korra. Kulud kannavad korteriomanikud vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1). Lisaks on nende kulude kandmise nõudmine puudutatud isikult võrdsetes osades vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3). Puudutatud isik ei ole nõustunud selliste kuludega ning tal ei ole määratud juurdepääsu vaja, kuna tal on juba seaduslik juurdepääs F. R. Kreutzwaldi tänavale. Puudutatud isik oli sunnitud ehitama sellise juurdepääsu, kust ei pääse autoga kogu kinnistule, seetõttu, et avaldaja ei soovinud osaleda uue juurdepääsu kulude kandmises; 5) tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole vastutav tekkinud olukorra eest. Praeguse olukorra põhjustasid X kinnistu kaasomanikud kooskõlastamata piirdeaia paigaldamisega. Samuti ei ole avaldaja järginud asja kohtueelse lahendamise korda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.I. Pavlenkova vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus väljunud oma pädevuse piiridest. Tegemist on kaasomanike vahelise vaidlusega. Avaldaja pöördus AÕS § 72 lg 5 ja KrtS § 30 lg 2 alusel kohtu poole, sest puudutatud isik ei arvestanud avaldaja õigusi ja huve kaasomandi valdamisel ja kasutamisel. Avalduse esitamise momendil puudus avaldajal võimalus takistamatult jõuda enda kinnistule. Maakohtu määrus ei asenda ehitusluba (kui töödeks on vaja ehitusluba, siis on omanikud kohustatud seda taotlema), vaid lahendab kaasomanike vahelise vaidluse; 2) on vale puudutatud isiku väide, et ta on alati olnud valmis otsima olukorrale kohtuvälist lahendust selliselt, et kõigi kaasomanike huvid oleksid arvesse võetud. Samuti on vale väide, et avaldaja ei soovinud osaleda kulude kandmises uue juurdepääsu rajamiseks enne kohtuvaidlust; 3) kohus tuvastas, et päästemeeskonnal ja kiirabil on juurdepääs X X kinnistule olemas.
KOHALIKU OMAVALITSUSE SEISUKOHT
7.Kohtla-Järve Linnavalitsus teatas vastuseks määruskaebusele, et linnavalitsus ei ole võtnud määruskaebuse kohta kindlat seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 667 lg 2 alusel uueks lahendamiseks määruse teinud kohtule. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Asja materjalide kohaselt on avaldaja I. Pavlenkova ja puudutatud isik G. Šilova kinnistu X X suurusega 1231 m2 kaasomanikud. Nimetatud kinnistul asub nelja korteriga elamu, milledest nii avaldajale kui puudutatud isikule kuulub kaks korterit. Avaldaja ja puudutatud isiku seisukohtadest nähtuvalt põhineb vaidlus eelkõige selles, millises kohas peaks kinnistul paiknema tee, kust oleks võimalik pääseda avalikult kasutatavale teele (F. R. Kreutzwaldi tänavale). Tegemist on kaasomanike vahelise kasutuskorra vaidlusega, mida reguleerib eeskätt AÕS § 72 ning mida menetletakse hagita asjana (vt TsMS § 475 lg 1 p 13 ja TsMS § 613 lg 2). Maakohus ei ole vaidluse eset üheselt kindlaks teinud ning sellest tulenevalt jätnud kaasomanike vahelise vaidluse sisuliselt lahendamata. Vaidlustatud määruse sissejuhatusest, määruse resolutsiooni p-i 2 sõnastusest ja määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on käsitlenud I. Pavlenkova avaldust avalikult kasutatavale
teele juurdepääsu taotlusena ning sellest tulenevalt kaasanud menetlusse X kui naaberkinnistu omanikud. Kuivõrd vaidluse esemeks on tee asukoht X X kinnistul, siis ei ole naaberkinnistute omanikke kaasamine menetlusse vajalik.
10.Ringkonnakohus leiab, et kaasomandis oleval maal tee asukoha kindlaksmääramine on käsitletav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Kui mõni kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul tee asukoha kindlaksmääramine) kokkuleppe sõlmimisest, võib teine kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses AÕS § 72 lg 5 esimese lause kohaselt. Kohtumäärus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse. Kinnisasja kasutuskorra kokkuleppe saab kaasomanike õigusjärglaste suhtes muuta siduvaks üksnes kinnistusraamatusse märkuse kandmise kaudu. Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks lahendid nr 3-2-1-12-08; nr 3-2-1-151-10) juhtinud tähelepanu sellele, et kohtul on kasutuskorra kindlaksmääramisel lai diskretsiooniõigus. Seejuures peab kohus lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestama kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega, millest sõltub vaidluse õiglane tulemus.
11.Praeguses asjas on maakohus diskretsiooniõigust rikkunud, kuna on jätnud vaidluse õiglase lahendamise seisukohalt olulised asjaolud välja selgitamata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kasutuskorra kindlaksmääramise vaidlustes on kohtul otstarbekas teha avaldajale ettepanek esitada asja materjalide juurde kinnistu kaart (skeem), millele oleks märgitud senine avaldaja ja puudutatud isiku vaheline maa kasutus (st millist maa osa ja millisel otstarbel avaldaja ja puudutatud isik kasutab). Samuti peaks skeemilt nähtuma elamu ja muude hoonete (garaaž, kasvuhoone), puude ja põõsaste ning muude oluliste asjade asukoht. Tegemist on hagita menetluses lahendatava asjaga ning sarnaselt juurdepääsutee määramise vaidlusega (vt Riigikohtu 16.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 51) on ringkonnakohtu arvates asja õigema lahendamise huvides X X kinnistu skeemi lisamine asja materjalide juurde vajalik. Maakohus hindas kolme varianti (a, b ja c) tee asukoha kindlaksmääramisel ja leidis, et põhjendatud on variant c, mida taotles avaldaja. Maakohtu nimetatud põhjendused on üldsõnalised oma ebapiisavuse tõttu ning ei vasta TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud nõuetele, kuna nendest ei nähtu, miks maakohus sellisele järeldusele jõudis. Muu hulgas ei selgu vaidlustatud määrusest, millistele tõenditele tuginedes leidis maakohus, et variant c puhul on tee pikkus ca kolm korda lühem võrreldes variandiga b. Enne avalduse kohtule esitamist on avaldaja teinud puudutatud isikule ettepaneku tee asukoha määramiseks (I kd, tl 33) ning sellest nähtub, et avaldaja oli nõus kahe erineva variandiga, s.o tee paikneb elamu ja garaaži vahel (variant c) või kasvuhoone ja X kinnistu vahel. Avaldaja pakutud teist varianti ei ole maakohus vaidluse lahendamisel kaalunud ning asja materjalidest ei nähtu ka põhjust, miks avaldaja pakutud teise variandi maakohus kõrvale lükkas. Samas nähtub asja materjalidest (I kd, tl 57), et puudutatud isik ei ole avaldaja teisele ettepanekule vastu vaielnud ning seda toetab ka avaldaja poeg D. Pavlenkov (vt I kd, tl 149 pöördel). Asja materjalidest nähtub veel see, et varianti b (tee asukoht piki F. R. Kreutzwaldi 13 piiri) on pidanud otstarbekaks Kohtla-Järve Linnavalitsus ning seda on toetanud ka puudutatud isik. Muu hulgas nähtub Kohtla-Järve Linnavalitsuse seisukohast, et variant b puhul on avalik tee kõige laiem ning võrreldes teiste variantidega oleks nimetatud kohast ohutum pääseda avalikule teele. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus esmalt selgitama menetlusosalistele, et tegemist on kaasomandis oleva maa kasutuskorra kindlaksmääramise vaidlusega (mitte juurdepääsutee määramisega üle võõra kinnisasja) ning selgitama avaldajale nõude täpsustamise vajadust.
Ringkonnakohus märgib, et kasutuskorra vaidluse korral on võimalik kindlaks määrata üksnes ühiskasutuses oleva tee asukoht ning välistatud ei ole ka see, et kohus määrab kindlaks eraldi tee asukoha nii avaldajale kui puudutatud isikule. Samas nähtub puudutatud isiku seisukohast (I kd, tl 58), et vajalik oleks kasutuskorra kindlaksmääramine, mis hõlmaks kogu kinnistu alust maad. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul TsMS § 351 lg-te 1 ja 2 kohaselt nimetatud asjaolusid avaldajale ja puudutatud isikule selgitada ning teha kõik selleks, et lahendada avaldaja ja puudutatud isiku vaheline vaidlus kompleksselt. Puudutatud isikul on võimalik esitada vastuavaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks kogu kinnistu aluse maa osas.
12.Riigikohus on 08.05.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13 rõhutanud, et ka kinnisasja kasutuskorda määrava kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema üheselt arusaadav ja täidetav ka lahendi ülejäänud tekstita. Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsioon nimetatud nõudele ei vasta. Tegemist on kaasomanike vahelise kasutuskorra vaidlusega ning vaidluse esemeks on kindlaks määrata tee asukoht kinnistul, mille kaudu on võimalik pääseda avalikule teele. Maakohtu määruse resolutsiooni p 2 sellele ei vasta ning arusaamatu on, millist hagiavalduse lisaks olevat joonist 1 maakohus määruse resolutsiooni p-s 2 silmas pidas. Kuivõrd vaidluse esemeks on tee asukoha kindlaksmääramine kinnistul, siis maakohtu määruse resolutsioonist ja selle lisaks olevalt kaardilt (skeemilt) peab nähtuma tee asukoht. X X kinnistu kuulub avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandisse ning kohus ei saa kohustada või anda luba kinnistu omanikele tee rajamise osas. Kulutuste hüvitamise põhimõtted on ette nähtud AÕS 3.osa 2.jao sätetes (alates §-st 71) ning seetõttu on maakohtu määruse resolutsiooni p 5 tarbetu.
13.TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab üldreegli, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna kasutuskorra kindlaksmääramise vaidlus tehakse kõigi kaasomanike huvides, siis reeglina kannavad kaasomanikest menetlusosalised oma menetluskulud ise. Kui maakohus otsustab asja uuel läbivaatamisel jagada menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, tuleb seda põhjendada.
14.Alates 01.07.2015 sisalduvad tee ehitamisele ja teele kui ehitisele kehtestatud nõuded ehitusseadustikus (EhS). EhS § 91 lg 1 kohaselt käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Praegusel juhul puudutab vaidlus teed (selle asukohta), mis asub avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis oleval kinnistul, mis ei ole avalikult kasutatav tee ega avalikkusele ligipääsetav eratee. Seega tulenevalt EhS § 91 lg-st 1 ehitusseadustiku sätted praegust vaidlust ei reguleeri. Seetõttu on asjakohatud puudutatud isiku viited ehitusseadustiku erinevatele sätetele.
15.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.