XX avaldus täisealise isiku YY üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. veebruari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Andres Alas Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa valituse kaudu) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada XX 8. mai 2019 tõendi taotlus ja võtta toimikusse täiendava tõendina ambulatoorne epikriis.
2.Harju Maakohtu 11. veebruari 2019. a määrus tühistada. Teha uus määrus, millega XX avaldus YY-le eestkostja määramiseks rahuldada.
Määrata YY eestkostjaks XX (isikukood XXXXXXXXXXX).
3.3.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 17. mail 2024.
3.4.Eestkoste on seatud tehingute tegemiseks, mille koguväärtus ületab 100 eurot kuus, isiku vara valitsemiseks ning isiku sotsiaalteenuste ja ravi korraldamiseks, isiku esindamiseks ametiasutustes.
1(9)
Jätta YY-le alles õigus ilma eestkostja nõusolekuta sooritada tehinguid, mille koguväärtus ei ületa 100 eurot kuus.
3.6.Lugeda YY valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
3.7.Lugeda YY abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes teovõimetuks.
3.8.XX on YY seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
3.9.XX ülesanneteks on YY esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
3.10.XX on kohustatud teatama kohtule, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2);
3.11.XX on kohustatud esitama kohtule YY vara nimekiri hiljemalt 17. juuniks 2019. Vara nimekiri tuleb esitada paberkandjal Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn või digitaalselt e-postiga [email protected].
3.12.XX on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 17. maiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Aruanne tuleb esitada paberkandjal Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn või digitaalselt e-postiga [email protected] (aruande vorm on kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest).
3.13.Kohustada eestkostjat hoidma eestkostetava vara enda varast eraldi ning selgitada, et eestkostja ei tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
3.14.Jätta XX ja Tallinna linna menetluskulud nende endi kanda ning YY menetluskulud riigi kanda.
3.15.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.
4.YY ja XX määruskaebused rahuldada.
5.Jätta XX ja Tallinna linna menetluskulud määruskaebuste menetlemisel nende endi kanda ning YY menetluskulud riigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud
2(9)
tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) 16. detsembril 2018 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule YYle (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik avaldaja ema, kes viidi 26. novembril 2018 väga raskes seisus kiirabiga haiglasse, kuna tal oli ajuinsult. Taotluse esitamise ajal oli puudutatud isik olnud nädalaid voodihaige, füüsilise nõrkuse tõttu ise peaaegu ei liigu, raske liikumisfunktsiooni- ja tasakaaluhäire, kõnelemine raske ja segane, kognitiivsete funktsioonide häire. Puudutatud isik hooldushaiglas ja iseseisvalt kodus hakkama ei saa ning ei ole võimeline oma asju ise ajama. Lisaks märkis avaldaja, et puudutatud isik ei saa anda kehtivat volikirja avaldajale. Puudutatud isik vajab eestkostet oma varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Avaldaja märkis avalduses, et selleks, et katta puudutatud isiku hooldushaigla raviarveid on avaldaja kaalunud ema korteri üürile andmist.
3.Maakohus kaasas menetlusse eestkosteasutuse, määras kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja riigi õigusabi korras esindaja.
4.Ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis puudutatud isiku vaimse seisundi hindamiseks tehti 5. jaanuaril 2019 AS Ida-Tallinna Keskhaigla Järve Õendus- ja hooldusabiabikliinikus. Psühhiaater MM hinnangul esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, vaskulaarne dementsus, isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, mistõttu vajab isik eestkostjat.
5.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 21. jaanuaril 2019. Puudutatud isik oli teadlik sellest, mis temaga juhtus, st, et midagi juhtus tema ajuga ja ka sellest, et ta viibib haiglas. Ta leidis, et on nüüdseks hästi taastunud, käed ja jalad liiguvad, saab kõndida ja tervis on hea. Puudutatud isiku arvates saab ta oma eluga ise hakkama ja eestkostjat talle vaja ei ole. Ta selgitas, et elab aadressil XXX, Tallinnas, elab seal üksi ja tahab koju tagasi minna. Poes on ta siiani üksi käinud ja tahab seda ka edaspidi ise teha. Puudutatud isiku sõnul on tal poeg XX. Puudutatud isik arvab, et avaldaja esitaski kohtule avalduse selleks, et ta tahab tema korterit ära müüa ning sellest raha saada. Ka oskas ta vastata kohtuniku küsimusele, kes on Eesti Vabariigi president.
6.Eestkosteasutus (Lasnamäe Linnaosa Valitsus) asus seisukohale, et eestkoste on vajalik puudutatud isiku esindamiseks sotsiaalelus ja ametiasutustes, tema elu korraldamiseks, tema sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige tema hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, tema esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks, rahaliste vahendite käsutamiseks, kõikide varaliste ning õiguslike tehingute tegemiseks, kinnisvara valitsemiseks. Eestkosteasutus leidis, et on otstarbekas määrata eestkostjaks avaldaja, kes on oma isikuomaduste võimete poolsest sobilik isik täitma oma ema eestkostja ülesandeid.
7.Kohus kuulas 23. jaanuaril 2019 telefoni teel ära avaldaja, kes kinnitas, et jääb esitatud avalduse juurde. Avaldaja sõnul on eestkoste seadmine vajalik eeskätt ema enda huvide kaitseks, kuna ta ei ole võimeline aru saama loetavate dokumentide sisust ja nende tähendusest/tagajärgedest.
8.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja asus seisukohale, et puudutatud isik vajab eestkostet, sest tema tervislik seisund, eelkõige vaimne tervis, ei
3(9)
võimalda tal üksi hakkama saada. Esindataval mälu puudumine (selle nõrkus), võimetus aru saada raha väärtusest ja selle kasutamise otstarbekusest ning võimetus korraldada igapäevast elu annavad alust järelduseks, et esindatavale eestkostja määramine teatud tähtajaks on vältimatu ning igati esindatava huvides. Avaldaja on esindaja arvates tema sobivaks eestkostjaks. Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis 11. veebruari 2019. a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata.
10.Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, olles puudutatud isiku ära kuulanud, et isik on hästi taastunud tal 2018. a novembris diagnoositud peaajuinfarktist, ta jalutas haigla koridoris, vestles kohtunikuga söögisaalis, ajas adekvaatset juttu, teadis, mis temaga oli juhtunud ja väitis, et tema tervis on oluliselt paremaks läinud ning tema sooviks oleks koju tagasi minna ja ta arvas, et saab ka edaspidi iseseisva eluga hakkama nagu ta oli saanud ka enne 2018. a toimunud sündmust. Kohtu hinnangul ei vaja isik eestkostja seadmist juhul, kui tal ei ole kestvat suutmatust oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Käesoleval juhul sellist olukorda puudutatud isikul ei esine. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isik on suuteline andma soovi korral oma pojale volituse tema vajalike asjade ajamiseks. Ema abistamine, tema toimetuleku tagamine ja heaolu kindlustamine, sh ka ülalpidamise andmine on aga avaldaja, kui puudutatud isiku poja kohustus tulenevalt kehtivast perekonnaseadusest ning seetõttu puudubki hetkel vajadus tunnistada puudutatud isik piiratud teovõimega isikuks ning määrata talle eestkostja. Puudutatud isiku määruskaebus
11.Puudutatud isiku esindaja esitas puudutatud isiku nimel maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.
12.Kõigi asjas kogutud arvamuste kohaselt tuleks avaldus rahuldada ja määrata puudutatud isiku üle eestkoste. Muuhulgas nõustus vestluses esindajaga sellega ka puudutatud isik ise. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks kohus ei arvesta asjas antud seisukohtadega. Eelkõige on kaebuse esitaja arvates jäetud põhjendamatult motiveerimata, millisel põhjusel peab maakohus ebausaldusväärseks eksperdi arvamust. Eriteadmisi omava isiku ekspertarvamust ei ole õige motiveerimatult arvestamata jätta. Ka puudutatud isiku epikriisis on arstid korduvalt sedastanud, et haige on desorienteeritud ajas, kohas ja situatsioonis. Patsiendil on esiplaanil tähelepanu- ja mäluhäired ning mõtlemisvõime on ebaühtlane.
13.Puudutatud isiku esindaja muljed vestlusest puuduttaud isikuga annavad alust arvata, et esindatav ei saa oma elu korraldamisega oma vaimse seisundi tõttu iseseisvalt hakkama, mistõttu eestkoste määramine on põhjendatud ja eelkõige puudutatud isiku enda huvides. Puudutatud isiku esindaja ei nõustu määrusega osas, milles maakohus pidas võimalikuks lahendada olukord volituse andmisega, kuna ta ei ole sugugi kindel selles, kellele ja millise sisuga volikirju võib puudutatud isik allkirjastada.
Avaldaja määruskaebus
14.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata avaldaja puudutatud isiku eestkostjaks. Alternatiivselt, kui kohus ei pea täieliku eestkoste seadmist põhjendatuks, taotleb avaldaja eestkoste määramist puudutatud isikule kuuluva kinnisvaraga seotud
4(9)
tehingute sõlmimisel, laenu, järelmaksu, käenduse jms rahalise kohustuse võtmisel ning tema arveldusarve ja hoiuste kasutamiseks ning esindamisel pangas ja finantsasutustes.
15.Maakohus on määruse tegemisel lähtunud vaid ühest tõendist, s.o puudutatud isiku ärakuulamisest, jättes kõik teised asjas kogutud olulise tähtsusega tõendid põhjendamatult hindamata. Maakohus ei põhjendanud, miks on teised tõendid arvestamata jäetud. Samuti ei ole põhjendatud, miks on vaid üks asjas kogutud tõend saanud määrava tähtsuse võrreldes teiste kogutud tõenditega. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust (TsMS § 478 ja § 465). Tõendite vastuolulisuse puhul tuleb hinnata, kas üldse ja kui adekvaatne oli minu ema ütluste andmisel ning kui tõsiseltvõetavalt oli ta toona ise võimeline oma seisundist aru saama ja selle kohta hinnanguid andma.
16.Avaldaja hinnangul on eestkoste seadmine vajalik eeskätt puudutatud isiku enda huvide kaitseks, kuna ta võib kergesti anda allkirja ükskõik millisele dokumendile. Puudutatud isiku vaimse tervise kohta on andnud hinnangu ka kohtu määratud psühhiaatriline ekspertiis, mille kohaselt ei ole tema võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima.
17.Maakohus viitas, et puudutatud isikul on võimalik anda soovi korral avaldajale volitus temale vajalike asjade ajamiseks. Arvestades puudutatud isiku vaimset tervist, ei pruugi ta alati aru saada ka volituse andmise vajadusest. Ühtlasi tekitab puudutatud isiku vaimne tervis küsimusi antava volituse kehtivusest. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
19.9. mail 2019 kuulasid kohtunikud Iko Nõmm (eesistuja) ja Ande Tänav puudutatud isiku tema viibimiskohas AS Ida-Tallinna Keskhaigla Järve Õendus- ja hooldusabikliinikus isiklikult ära (tl 80). Määruse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab avalduse ja määrab puudutatud isikule eestkostjaks avaldaja. Ringkonnakohus jätab puudutatud isikule alles iseseisva tehingute tegemise õiguse 100 euro piires kuus. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele.
21.Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldaja taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Avaldaja esitas 8. mail 2019 ambulatoorse epikriisi, millega soovib tõendada puudutatud isiku vaimse tervise seisundit (tl 78-79). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus keelduda tõendi vastuvõtmisest. I
22.Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku huve on võimalik kaitsta muul viisil kui tema teovõimet piirates ning ei esine alust eestkoste seadmiseks. Avaldaja ja puudutatud isik on määruse vaidlustanud tervikuna ning nad leiavad, et puudutatud isik vajab eestkostet.
23.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks 5(9)
eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
24.Isikule eestkoste seadmise üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme tõendite hindamisel ja määruse põhjendamisel. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kõiki tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnanud, samuti ei nähtu määrusest kohtu põhjendused ja kaalutlused, miks asus maakohus vastupidiselt eksperdi hinnangule seisukohale, et ei esine alust eestkoste seadmiseks. Maakohus on üksnes puudutatud isiku vahetu ärakuulamise tulemuse põhjal asunud seisukohale, et puudutatud isik on kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Maakohus ei ole seejuures põhjendanud, miks ta ei nõustu eksperdi hinnangu, eestkosteasutuse, puudutatud isiku esindaja ja avaldaja seisukohtadega puudutatud isiku eeskoste vajaduse osas. Maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata, kuna puudutatud isiku toimetulekut ja heaolu on kohtu arvates võimalik tagada avaldaja abil. II
25.Ringkonnakohus maakohtu käsitluse ja järeldustega ei nõustu ja leiab, et puudutatud isikule tuleb tema huvide kaitseks eestkoste seada. Kolleegium arvestab esmalt psühhiaater MM 5. jaanuaril 2019 puudutatud isiku vaimse seisundi hindamiseks tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiga (tl 28). Psühhiaater on märkinud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, vaskulaarne dementsus (F01.0). Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Psühhiaatri hinnangul ei suuda puudutatud isik iseseisvalt oma elu korraldada, tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust. Psühhiaater on lisanud, et puudutatud isiku suutmatus ei pruugi olla kestev, sest uuritava tervis on pisut paremaks läinud. Isik vajab eestkostjat ning eestkoste oleks vajalik kuni viieks aastaks.
26.Ringkonnakohtu arvates on eksperdi järeldused tsiviilasja lahendamisel olulise tähtsusega ja maakohtu poolt nende põhjenduseta kõrvale jätmine on olnud oluliseks menetlusnormi rikkumiseks. TsMS § 232 lg 2 kohaselt tuleb kõiki tõendeid analüüsida ja mõne tõendiga arvestamata jätmist põhjendada. Samuti tuleb arvestada TsMS § 522 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt on kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramine eestkoste asjades seadusest tulenev kohustus, mis tähendab, et sellisel tõendil on sedalaadi menetlustes oluline kaal. Kolleegiumi arvates ei lükka psühhiaatri, kui eriala eksperdi seisukohti ümber üksnes kohtu hinnang, et puudutatud isik suudab kohtu küsimustele vastata. Kuigi maakohtul tekkis puudutatud isikut kuulates veendumus, et puudutatud isik on kõigile kohtu küsimustele arusaadavalt vastanud, nähtub protokollist, et puudutatud isik ei vastanud adekvaatselt kohtu küsimusele pensioni suuruse kohta, mis näitab tema ebaselget arusaamist rahast (tl 31).
27.Lisaks eksperdi arvamusele, et puudutatud isikul esineb dementsus, mille tõttu ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, on samale seisukohale puudutatud isikuga vesteldes jõudnud ka puudutatud isikule määratud esindaja (tl 41-43) ja eeskosteasutus (tl 32). Ka nende seisukohtadega ei ole maakohus määrust tehes arvestanud. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvesta oma emaga igapäevaselt suhtleva avaldaja kirjeldustega ema vaimse tervise kohta, mis on kooskõlas puudutatud isikule määratud esindaja ja eestkosteasutuse ametnike seisukohtadega. III
6(9)
28.Kahtluste kõrvaldamiseks korraldas ringkonnakohus 9. mail 2019 Järve Hooldusabikliinikus samuti puudutatud isiku ärakuulamise ja veendus vastupidiselt maakohtu arvamusele, et puudutatud isiku huve ei saa kaitsta muul viisil, kui talle eeskoste määramise kaudu. Ringkonnakohus vestles puudutatud isikuga ja jõudis järeldusele, et puudutatud isiku maailmatajumise võime ei ole lõpuni adekvaatne. Puudutatud isik ei orienteeru ajas ega mäleta igapäevaseks rutiiniks olevaid sündmusi. Nii ei teadnud ta mis kuu parajasti käsil on ega suutnud meenutada igapäevaseid raviarsti visiite (tl 80 pöördel). Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik esmalt, et on olnud haiglas viimased kolm aastat, kuigi tegelikkuses on ta haiglas alates 2018. aasta detsembrist. Saades teada, et käsil on mai kuu, vastas haiglasse sattumise aja kohta, et viibib haiglas mai kuust. Küsimusele, kas eelmise või käesoleva aasta mai kuust, vastas, et ikka selle aasta maist. Kuigi raviarsti visiidid on puudutatud isiku raviarsti dr Tiina Roosimägi sõnul igapäevased, ei mäletanud puudutatud isik neid ja tema sõnul käib teda vaatamas korra nädalas arstide konsiilium, mis aga ei vasta raviarsti sõnul tõele (tl 80 ja 80 pöördel). Puudutatud isiku poolt antud vastused näitavad kolleegiumi hinnangul, et puudutatud isik ei orienteeru ajas ega taju tegelikkust adekvaatselt. Ringkonnakohus nõustub psühhiaatri MM 5. jaanuaril 2019 antud seisukohaga, et puudutatud isik ei suuda dementsuse tõttu iseseisvalt oma elu korraldada, tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka määruskaebemenetluses täiendava tõendina esitatud puudutatud isiku
26.märtsi 2019. a ambulatoorne epikriis, millest nähtuvalt jõudis psühholoog AT kognitiivse funktsiooni uuringut tehes lõppjäreldusele, et puudutatud isik vajab abi keerukamate otsuste ja tegevuste kavandamisel ja sooritamisel (tl 78-79). Eeltoodu põhjal on tõendatud PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule eestkostja määramiseks. Kolleegium leiab, et puudutatud isik vajab eestkostet, ilma milleta puuduks tal õiguste vajalik kaitse eelkõige tema varalistes suhetes. IV
29.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p-le 4 märgitakse eestkostja määramisel määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Eestkostja määramisel tuleb kohtul tuvastada piiratud teovõime ulatus, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet (vt Riigikohtu
9.novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 19).
30.Avaldaja on seisukohal, et eestkoste tuleb määrata kõigi puudutatud isiku asjade ajamiseks või alternatiivselt, kui kohus ei pea täieliku eestkoste seadmist põhjendatuks, taotleb avaldaja eestkoste määramist puudutatud isikule kuuluva kinnisvaraga seotud tehingute sõlmimisel, laenu, järelmaksu, käenduse jms rahalise kohustuse võtmisel ning tema arveldusarve ja hoiuste kasutamiseks ning esindamisel pangas ja finantsasutustes.
31.Oma seisukohta eestkoste ulatuse osas on avaldaja põhjendanud sellega, et puudutatud isikul on raskusi raha väärtuse mõistmisel, ei tea pensioni suurust, samuti ei mõista puudutatud isik pangakonto väljavõttel nähtuvaid andmeid. Seoses puudutatud isikule kuuluva kinnisvaraga on avaldajal hirm, et puudutatud isik võib kergesti anda allkirja ükskõik millisele dokumendile, sealhulgas tema seisundit ära kasutada soovivate isikute pahatahtlike kavatsustega koostatud laenu- või käenduslepingutele, korteri müügilepingule vms dokumentidele.
32.Psühhiaater XX on pidanud vajalikuks täielikku eestkostet.
33.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik vajab eestkostet kaalukamate varaliste otsuste tegemiseks, vara valitsemiseks, sotsiaalteenuste ja ravi korraldamiseks ning esindamiseks ametiasutustes. Ringkonnakohtul jäi puudutatud isikuga vesteldes mulje, et vaatamata dementsusele võib puudutatud isikule jätta siiski alles õiguse teha
7(9)
iseseisvalt pisitehinguid. Arvestades, et puudutatud isiku sissetulek on 425,75 eurot kuus, peab kolleegium põhjendatuks jätta talle õiguse teha igas kuus tehinguid kuni 100 euro ulatuses oma sissetulekute arvel. Pisitehingute tegemise õiguse säilitamine puudutatud isikule on vajalik selleks, et ta ei oleks haiglast koju naastes täielikult abist sõltuv ning saaks tegeleda iseseisvalt igapäevaste olmetoimetustega, millega ta varasemalt hakkama on saanud, eelkõige toidupoes käimisega.
34.Vaatamata sellele, et kohus jätab puudutatud isikule õiguse teha pisitehinguid, ei ole põhjust jätta talle TsMS § 526 lg 5 järgi alles valimisõigust. Valimisõiguse läbimõeldud teostamiseks ei ole puudutatud isik psühhiaatri ja ka ringkonnakohtu veendumuse järgi võimeline. Samuti leiab kolleegium, et kuna puudutatud isiku vaimne seisund ei võimalda tal langetada iseseisvalt adekvaatseid elukorralduslikke otsuseid, tuleb ta tunnistada PKS § 203 lg 2 kolmanda lause järgi võimetuks teha perekonnaõiguslike tehinguid. V
35.PKS § 204 lg 1 kohaselt määrab kohus eestkostjaks füüsilise isiku, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Praeguses asjas on avaldaja palunud eestkostjaks määrata puudutatud isiku pojana ennast. Puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel, et tal ei ole ühtegi teist lähedast isikut peale poja, kel oleks soov astuda tema eestkostjaks.
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt kaitsma oma ema huve. Ka puudutatud isik ise oli 9. mai 2019 ärakuulamisel nõus, et poeg hakkab tema eestkostjaks ning PKS § 204 lg-st 3 tulenevalt tuleb tema ettepanekuga arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Puudutatud isik kinnitas, et suhted pojaga on head ja ta usaldab oma poega. Avaldaja määramisega puudutatud isiku eeskostjaks on nõustunud ka puudutatud isikule määratud lepinguline esindaja ja eeskosteasutus. Eelnevast tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks määrata puudutatud isiku eestkostjaks puudutatud isiku poja XX, kes on ringkonnakohtule teadaolevalt puudutatud isiku ainus lähisugulane. VI
37.TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse täisealisele isikule eeskostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 tulenevalt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg-st 4 tulenevalt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Ka Riikohus on leidnud, et perekonnaseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette eestkoste seadmist tähtajalisena, vaid TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi tuleb eestkostja määramise määruses üksnes märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise (vt Riigikohtu 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-12, p 8). Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks määrata, et eestkoste lõpetamise või pikendamise üle tuleb kohtul otsustada hiljemalt
17.mail 2024.
VII
38.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on
8(9)
asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda, va puudutatud isiku kulud, mis jäävad riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.