Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

2-19-5751 pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale (TsMS § 586 lg 2). Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates (TsMS § 586 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 60 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse D. P. (isikukood xxx; surnud xxx) pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt kuulus alates 04.03.2015 korteriomand asukohaga: xxx; registriosa 1517507, D. P.le (P.). D. P. viibis alates 10.12.2018 Eesti Vabariigi territooriumil. D. P., viibides oma elukoha asukohaga xxx, Ida-Viru maakond juures, tundis end halvasti ja ta viidi Kohtla-Järve haiglasse, kus ta 29. detsembril 2018 suri (vastavalt Rahvastikuregistri andmetele suri D. P. mitte 29.12.2018, vaid 30.12.2018). Avaldaja omab informatsiooni, et D. P.l on pärijad, kes elavad Venemaa Föderatsioonis. Kuid avaldajal ei ole informatsiooni, kus pärijad elavad ja kas nad on pärandi vastu võtnud. Tekkinud olukorras on vajalik rakendada pärandvara hoiumeetmed ja määrata pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja. Korteri asukohaga xxx kommunaalteenuste võlgnevus suureneb iga kuuga ning põhivõlgnevuse suurus alates 01.04.2015 kuni 01.04.2019 moodustab 2 832,07 eurot. Avaldaja kavatseb anda xxx Ida-Viru maakond asuva korteri üürile. Üüritulu arvelt saab kustutada võlgnevuse. Korteriomand on hooldamata ning sellega seotud võlgnevus kasvab pidevalt. See toob kaasa korteriomandi väärtuse pideva vähenemise ja kahjustab pärijatele varalisi huve. Samuti võib hoiumeetmete rakendamata jätmine ohustada pärandaja võlausaldaja kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. Avaldaja palub määrata ennast D. P. pärandvara hooldajaks. Viru Maakohus algatas 17.04.2019 määrusega hagita menetluse ning küsis seisukohta puudutatud isikult – Kohtla-Järve linnalt (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu). 2/4

2-19-5751 Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 25.04.2019 vastuse, milles palus avaldus rahuldada ja määrata avaldaja D. P. pärandvara hooldajaks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et tuleb rakendada hoiumeetmed D. P. pärandvara suhtes. Kohus tuvastas, et D. P.le kuulus korter asukohaga korteri xxx, Kohtla-Järve linn. D. P. suri 30.12.2018. D. P. oli Venemaa Föderatsiooni kodanik ning tema alaline elukoht oli Venemaa Föderatsioonis. Rahvastikuregistri andmebaasis puuduvad andmed tema lähisugulaste/pereliikmete (abikaasa, laste, jne), sh võimalike pärijate kohta. Pärimisregistris puuduvad andmed pärimismenetluse algatamise kohta. Pärimismenetluse algatas Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 60 korteriühistu. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 1ja § 111 lg 3 kohaselt pärandaja surma korral võib kohus ka pärandvara võlausaldaja taotlusel rakendada pärandvara hoiumeetmeid, pärija ei ole teada. PärS § 110 lg 2 alusel pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Pärimisseaduse mõttest tulenevalt hooldaja määratakse eelkõige pärandvara valitsemiseks (näiteks PärsS § 112 lg 1), kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad alused D. P. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on vajalik pärandvara hoiumeetmena korraldada pärandvara valitsemine. PärS § 112 lg 1 ja 2 kohaselt pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 60 korteriühistu on esitanud kohtule nõusoleku hakata pärandvara hooldajaks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 60 korteriühistu ei või olla pärandvara hooldaja ning kohtule ei ole teada muid isikuid, kes sooviks olla pärandvara hooldaja. Kohus määrab D. P. pärandvara hooldajaks Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 60 korteriühistu. PärS § 112 lg 3 p 1, p 3 p 4 järgi hooldaja on kohustatud valitsema vara heaperemehelikult, tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused, võtma tarvitusele abinõud pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast ja pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Vastavalt TsMS § 590 lg 1 hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. PärS § 112 lg lg 6 kohaselt kohus lõpetab pärandvara valitsemise, kui on ära langenud käesoleva seaduse paragrahvis 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused.

3/4

2-19-5751 PärS § 110 lg 3 kohaselt kohus edastab pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile. TsMS § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. PärS § 112 lg-te 4 ja 7 alusel hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 590 lg 1 alusel paneb kohus pärandi hooldajale kohustuse esitada kohtule aruanded üks kord aastas, iga aasta 15. maiks. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 15.05.2020. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Menetluskulud TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastatavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Lähtuvalt PärS § 142 lg 1 p 1 tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses D. P. pärandvara kanda. Digitaalne allkiri Helgi Vinni Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.