XX avaldus täisealise isiku YY üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY ja Tallinna linna Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 1: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
2:
VV
(isikukood
Puudutatud isik 3: Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, lepinguline esindaja Kelli Teede Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.09.2018 määrus osas, millega seati YY üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati YY valimisõiguse osas teovõimetuks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lubada YY-l teha eestkostja nõusolekuta rahalisi pisitehinguid kuus 180 euro ulatuses ja lugeda, et YY-l on valimisõigus. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
2.Täpsustada määrust YY teovõime piiramise ulatuse, Tallinna linna kui eestkostja pädevuse ja YY valimisõiguse osas. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.1 Seada YY üle eestkoste.
2.2 Määrata YY eestkostjaks Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu. 2.3 Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. 2.4 YY-l on õigus eestkostja nõusolekuta teha rahalisi pisitehinguid kuus 180 euro ulatuses. 2.5 Eestkostja ülesanneteks on YY esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute, v.a määruse punktis 2.4 nimetatud ulatuses, sooritamisel ning talle elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi korraldamine. 2.6 Tuvastada, et YY ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. 2.7 Lugeda, et YY on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus. 2.8 Eestkostjal esitada kohtule YY-le hetkel kuuluva vara nimekiri hiljemalt kahe (2) kuu jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. 2.9 Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. novembriks. 2.10 Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. 2.11 Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elu- või asukoha muutumisest. 2.12 Kohtule tuleb viivitamatult teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. 2.13 Kohus otsustab hiljemalt 28.09.2023, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. 2.14 Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.
3.Tallinna linna Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu määruskaebus rahuldada.
5.Jätta YY-le riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja määruskaebuse menetlemisest tingitud Tallinna linna, XX ja VV menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532). Menetluskulude
2(8)
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS §178 lg 2). Asjaolud
1.24.04.2018 esitas XX (avaldaja) kohtule avalduse YY (puudutatud isik 1, eestkostetav) üle eestkoste seadmiseks ning enda kui puudutatud isiku 1 ema eestkostjaks määramiseks. 02.07.2018 avalduses teatas avaldaja kohtule, et ei soovi hakata puudutatud isiku 1 eestkostjaks ning palus määrata eestkostjaks Tallinna linna (puudutatud isik 3, eestkostja).
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul 1 diagnoositud paranoidne skisofreenia, mille tõttu ta ei ole võimeline iseseisvalt oma igapäevase eluga toime tulema. Isik on ka varasemalt eestkostel olnud. Harju Maakohtu 02.12.2009 määrusega seati tema üle eestkoste ja määrati eestkostjaks avaldaja, kuid 2014 eestkostet ei pikendatud, kuna puudutatud isiku 1 seisund oli stabiilne ning ta oli võimeline langetama ise otsuseid ja tegema tehinguid. Praeguseks on puudutatud isiku 1 seisund oluliselt halvenenud ning tema huvide kaitsmiseks on vajalik seada eestkoste. Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus, ravimeid tarvitab ebakorrapäraselt. Puudutatud isik 1 on kahel korral lahkunud Eestist Moskvasse, mistõttu vanemad on pidanud kuulutama ta tagaotsitavaks. Ta on korduvalt vahetanud oma elukohti, müünud kortereid ja ostnud uusi. Praegusel ajal ei ole teada, kus puudutatud isik 1 viibib. Ta ei tööta. Puudutatud isikul 1 on korteri müügist saadud suurem rahasumma, mida ta ei ole oma psüühilisest seisundist tulenevalt võimeline enda huvides kasutama ning on reaalne oht, et ta võib teha endale kahjulikke tehinguid.
3.22.05.2018 määrusega rahuldas maakohus avaldaja taotluse ajutise eestkostja määramiseks ja määras avaldaja esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku 1 ajutiseks eestkostjaks kuni eestkoste seadmise ja eestkostja määramise otsustamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, s.o kuni 22.11.2018.
4.28.06.2018 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt esineb puudutatud isikul 1 püsikululine skisofreenia, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal iseseisvalt langetada otsuseid ja teha tehinguid ega teostada valimisõigust. Ta ei ole võimeline aru saama keerulisematest sotsiaalsetest suhetest, sh perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isik 1 vajab eestkostet.
5.VV (puudutatud isik 2) leidis, et puudutatud isik 1 vajab eestkostet, kuna ta on juba pikka aega psüühiliselt haige ning ei ole seetõttu võimeline oma elu korraldama ja huve kaitsma. Puudutatud isik 1 käitub ebaadekvaatselt, tal puudub haiguskriitika ja ta teeb endale kahjulikku tehinguid.
6.Puudutatud isikule 1 määratud esindaja toetas avaldust ning leidis, et esindatava huvide kaitsmiseks tuleb talle määrata eestkostja ning puudutatud isik 3 on sobiv isik eestkostja ülesandeid täitma.
7.Puudutatud isik 3 avaldas, et kui kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus on tuvastatud puudutatud isikul 1 psüühikahäire, mis kestvalt takistab tal enda tegudest aru saada, ning eksperdi arvamuse kohaselt on eestkoste seadmine põhjendatud, siis puudutatud 3(8)
isik 3 nõustub eestkoste seadmisega ja eestkostja määramisega. Samas leidis puudutatud isik 3, et eestkostetavale on põhjendatud jätta pisitehingute tegemise õigus, kuivõrd ta on ilmselt võimeline muretsema endale vajaminevad toidu- ja esmatarbekaubad. Eestkostjaks on põhjendatud määrata puudutatud isik 3.
8.25.07.2018 kuulas kohus puudutatud isiku 1 ära SA PERH Psühhiaatriahaiglas. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas 28.09.2018 määrusega avalduse ja seadis puudutatud isiku 1 üle eestkoste ning määras eestkostjaks puudutatud isiku 3. Eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku 1 esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning talle elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kohus tuvastas, et puudutatud isik 1 ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning tunnistas isiku valimisõiguse osas teovõimetuks. Kohus kohustas eestkostjat esitama kohtule puudutatud isiku 1 vara nimekirja hiljemalt kahe kuu jooksul määruse kättesaamisest. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. novembriks ja teatama kohtule oma elu- või asukoha muutusest.
10.Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis, leidis kohus, et puudutatud isik 1 on piiratud teovõimega ning tema üle tuleb seada eestkoste. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt esineb puudutatud isikul 1 skisofreenia, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Isiku üle eestkoste seadmine on vajalik ja põhjendatud eksperdi otsuse kohaselt, samal seisukohal on ka riigi õigusabi korras määratud esindaja, perekond ja elukohajärgne linnavalitsus. Puudutatud isiku 1 ärakuulamisel veendus kohus vahetu mulje põhjal, et isik vajab eestkostet. Antud juhul on täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Puudutatud isiku 1 huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kohus leidis, et eestkoste tuleb seada puudutatud isiku 1 üle kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamiseks, mis oluliselt võivad kahjustada eestkostetava huve. Seega tunnistas kohus puudutatud isiku ka valimisõiguse osas teovõimetuks ja tuvastas, et ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Sobiv isik eestkostjaks on puudutatud isik 3, kes on kinnitanud vastavat nõusolekut. Määruskaebused ja nende põhjendused
11.Puudutatud isik 1 esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha asjas uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt jätta uue määrusega puudutatud isikule 1 pisitehingute tegemise õigus. Kohus jättis tähelepanuta, et puudutatud isikul 1 on olemas sissetulek pensioni näol ja üüripind ning lähiajal saab tema kasutusse sotsiaalmajutusüksuses eluruum. Puudutatud isik 1 on elanud aastaid omaette elamispinnal ja saanud igapäevase majandamisega rahuldavalt hakkama. Tal ei ole varasemalt olnud võlgnevusi ja ta on teadlik igakuiste kohustuste tasumise vajadusest. Kui kohus peab eestkoste seadmist siiski põhjendatuks, tuleb jätta isikule pisitehingute tegemise õigus.
4(8)
12.Puudutatud isik 3 esitas määruskaebuse, milles palus tühistada määruse resolutsiooni p 4 ja teha selles osas uue määruse, millega jätta puudutatud isikule 1 õigus teha enese eest hoolitsemiseks ja igapäevaseks olmeks (toit, hügieeni- ja esmatarbevahendid) vajalikke pisitehinguid ning eestkostja ülesanneteks jätta elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi korraldamine. Puudutatud isik 1 on siiani teinud iseseisvalt pisitehinguid ja tulnud sellega toime, seega on eestkoste seadmine kõigi asjade ajamiseks eestkostetava suhtes liigselt piirav. Kaebaja tegi ettepaneku määrata puudutatud isiku 1 käsutada jääv summa protsentuaalselt, mida kohaldada eestkostetava igakuistele sissetulekutele või alternatiivselt jätta isikule pisitehingute tegemise õigus summas, mis jääb alles peale igakuiste eluaseme- ja kommunaalkulude tasumist. Samuti ei nõustunud kaebaja määrusega osas, milles eestkostja ülesanneteks on puudutatud isikule 1 elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostjale ei saa panna ülesandeid, mis ei ole tema pädevuses, antud juhul nt ravi ja sotsiaalteenuste tagamine. Küll aga on eestkostjal võimalik korraldada eestkostetavale vajaliku elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi taotlemist. Menetluse edasine käik
13.Puudutatud isik 3 toetas puudutatud isiku 1 määruskaebust. Puudutatud isikule 1 määratud esindaja toetas puudutatud isiku 3 määruskaebust osas, milles selle väited kattuvad puudutatud isiku 1 kaebusega.
14.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebustega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega seati puudutatud isiku 1 üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel selles osas uue määruse, millega annab puudutatud isikule 1 õiguse teha eestkostja nõusolekuta tehinguid 180 euro ulatuses kuus. Samuti tuleb tunnistada puudutatud isik 1 valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Määrust tuleb täpsustada eestkostja pädevuse osas. Puudutatud isiku 3 määruskaebus kuulub eeltoodust tulenevalt rahuldamisele täielikult ja puudutatud isiku 1 kaebus osaliselt.
16.Eestkostetav on vaidlustanud määruse täies ulatuses, sh alternatiivselt palunud jätta endale õiguse teha rahalisi pisitehinguid. Samas keskenduvad määruskaebuse väited peamiselt eestkostetavale pisitehingute tegemise õiguse andmata jätmise põhjendamatusele ning täies ulatuse määruse tühistamise osas sisuliselt põhjendused puuduvad. Ka eestkostja on määruskaebuses palunud tühistada määruse osas, milles eestkostetavale ei jäetud õigust pisitehinguid teha, samuti vaidlustab eestkostja määruse osaliselt talle määratud ülesannete osas. Seega on nii eestkostja kui eestkostetav ühel meelel, et eestkoste määrati ulatuses, mis ületab puudutatud isiku 1 tegelikku eestkostevajadust.
5(8)
17.Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades menetlusosaliste esiletoodut ja eestkostetava suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvat, on puudutatud isiku 1 suhtes põhjendatud seada eestkoste. Samal arvamusel olid nii avaldaja, puudutatud isikud 2 ja 3 kui ka puudutatud isikule 1 määratud esindaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega puudutatud isiku üle eestkoste seadmise vajalikkuse osas ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus eestkoste ulatust.
18.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles puudutatud isikule 1 ei jäetud õigust teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid, on määruskaebused põhjendatud ja seega vastavas osas kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, millistel kaalutlustel tuleks antud juhul lugeda puudutatud isiku 1 teovõime piiratuks sedavõrd suures ulatuses, et tal ei oleks iseseisvalt õigust teha mistahes õigusliku sisuga tahteavaldusi, sh igapäevase elu tehinguid nagu toidu või esmatarbekaupade ostmine. Selles osas on määrus põhjendamata ega vasta seaduse nõuetele. Kuigi puudutatud isik 3 juhtis oma 25.09.2018 maakohtule esitatud seisukohas tähelepanu, et eestkostetavale on ilmselt põhjendatud jätta pisitehingute tegemise õigus, ei ole maakohus määruses seda seisukohta arvestanud ega seda käsitlenud. Maakohus on nii vaidlustatud määruses kui ka määruskaebuse ringkonnakohtule edastamise määruses rõhutanud, et on puudutatud isiku 1 vahetu ärakuulamise põhjal kindlalt veendumusel, et isikule on vaja täielikku eestkostet. Kohus ei ole aga jälgitavalt põhjendanud oma siseveendumuse kujunemist, s.t milliste eluliste asjaolude põhjal kohus nii kindlale veendumusele jõudis, mistõttu ringkonnakohtul ei ole võimalik ka seda kontrollida.
19.Määruskaebustes on esile toodud, et puudutatud isik 1 on elanud varasemalt omaette elamispinnal ning saanud igapäevase majandamisega rahuldavalt hakkama, võlgnevusi pole tal olnud ning ta on teadlik igakuiste kohustuste tasumise vajadusest. Samuti on kaebustes märgitud, et ka esimesel korral, kui puudutatud isiku 1 üle seati Harju Maakohtu 02.12.2009 määrusega eestkoste, jäeti talle õigus teha pisitehinguid igakuiselt 1500 krooni ulatuses ning ei ole teada, et see otsustus oleks kahjustanud puudutatud isiku 1 huve ja õiguseid. Vastuses puudutatud isiku 1 määruskaebusele on eestkostja täiendavalt vahepealsel ajal toimunut arvesse võttes esile toonud, et eestkostetav on teadlik temale määratud pensioni suurusest, ta on teinud asjalikke ettepanekuid oma sissetuleku planeerimise ja kasutamise osas, on teadlik arvete tasumise vajadusest ning koostöövalmis eestkostjaga. Kolleegiumil puudub alus kahelda eeskosteasutuse esindajate kui eestkostetavaga igapäevaselt kokku puutuvate isikute seisukohtades puudutatud isiku 1 tegeliku eestkostevajaduse kohta. Samal seisukohal on ka puudutatud isikule 1 määratud esindaja. Riigikohus on rõhutanud, et eestkoste seadmise korral tuleks eestkostetava teovõimet piirata nii vähe kui võimalik ning austada isiku õigust vabale eneseteostusele neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida (vt lahend nr 3-2-1-87-11, p 19). Kuivõrd asjas puuduvad andmed puudutatud isiku 1 poolt endale rahaliselt kahjulike igapäevaste tehingute tegemise kohta, ei saa antud juhul eeldada, et puudutatud isik ei saa hakkama pisitehingute tegemisega ega mõista raha väärtust. Maakohtule esitatud avalduses on esile toodud üksnes oht puudutatud isiku 1 poolt korterite 6(8)
võõrandamisest saadud suuremate rahasummade väärkasutuse osas. Eestkostetavale üksnes teatud summa ulatuses iseseisvalt tehingute tegemise õiguse jätmisega on aga see oht välditav, kuna suuremate summadega tehingute tegemiseks on puudutatud isikul 1 vaja eestkostja nõusolekut. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta puudutatud isikule 1 õigus teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid.
20.Määruskaebustes ei ole täpsustatud, millise summa ulatuses kuus tuleks puudutatud isikule 1 jätta iseseisvalt tehingute tegemise õigus. Puudutatud isik 3 leidis, et summa võiks määrata protsentuaalselt eestkostetava igakuistest sissetulekutest (arvestades, et pensionid ja töövõimetoetuse päevamäärad suurenevad igal aastal) või alternatiivselt jätta puudutatud isikule 1 pisitehingute tegemise õigus summas, mis jääb talle alles peale igakuiste eluaseme- ja kommunaalkulude tasumist. Vastuses puudutatud isiku 1 määruskaebusele on puudutatud isik 3 aga palunud jätta eestkostetavale igapäevasteks väljaminekuteks (toit, esmatarbevahendid, ravimid, telefonikulud) iseseisvalt tehingute tegemise õigus 180 euro ulatuses kuus. Puudutatud isiku 3 sõnul oli vastava ettepaneku teinud eestkostetav ise, arvestades seejuures, et lisaks tuleb tal tasuda eluasemekulud (sotsiaalmajutusüksuse kohatasu) ning samuti soovis ta igakuiselt jätta 60 eurot säästudeks. Kolleegiumi hinnangul on 180 eurot kuus mõistlik summa igapäevaste sisseostude tegemiseks, arvestades seejuures eestkostja kinnitust, et sellisel juhul jätkub puudutatud isiku 1 sissetulekutest ka eluasemekuludeks ja säästudeks.
21.Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-32-17 (punktid 16 ja 17) tuleneb, et kui eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, on isikul valimisõigus. Seega tuleb ka antud juhul lugeda puudutatud isik 1 valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Ringkonnakohtule ei ole teada kaalukaid põhjendusi puudutatud isiku 1 valimisõiguse kui ühe põhiõiguse selliseks piiramiseks.
22.Puudutatud isik 3 on vaidlustanud määruse ka osas, milles eestkostja ülesanneteks on määratud puudutatud isikule 1 elukoha, hoolduse, järelevalve ja sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kaebaja on selgitanud, et eestkostja ei saa tagada eestkostetavale mh sotsiaalteenuseid ja ravi, kuivõrd nende teenuste osutamine on vastavalt Sotsiaalkindlustusameti ja arstide pädevuses. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga 3, et eestkostjale ei saa panna ülesandeid, mis ei ole tema pädevuses. Seega tuleb määrust selles osas vastavalt puudutatud isiku 3 taotletule täpsustada ja määrata, et eestkostja ülesanneteks on puudutatud isikule 1 elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi korraldamine.
23.TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud neid kandnud isikute endi kanda ja TsMS § 172 lg 3 alusel puudutatud isiku 1 menetluskulud riigi kanda.
24.Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja esitanud maakohtule taotlused nii maakohtu menetlusega kui ka määruskaebemenetlusega seotud riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks, kuid maakohus ei ole neist kumbagi lahendanud, ei pea ringkonnakohus mõistlikuks määrata kindlaks üksnes määruskaebemenetlusega seotud kulusid. Seega määrab riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus.
7(8)
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Mati Maksing
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.