Rävala Parkla AS hagi Rävala St 5 OÜ vastu servituutide seadmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks, alternatiivselt juurdepääsutee määramiseks
Kaebuste esitaja ja kaebuste Rävala Parkla AS 05. veebruari 2019 ja 01. märtsi 2019 määruskaebused liigid Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Rävala Parkla AS (registrikood 10256232), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Allar Aru ja Tauno Tark Puudutatud isik: Rävala St 5 OÜ (registrikood 11033095), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Jüri Leppik ja Helvia Räägel Puudutatud isik II: Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu, lepingulised esindajad Eva Vanamb ja Karel Raudmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada Rävala Parkla AS 05. veebruari 2019 määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21. jaanuari 2019 määrus osas, milles maakohus määras, et kinnisasja (registriosa nr 3001) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (registriosa nr 261301) igakordsele omanikule rohkem kui 332,11 eurot kuus ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata tasuks juurdepääsuteede eest 332,11 eurot kuus.
3.Jätta Rävala Parkla AS 01. märtsi 2019 määruskaebus rahuldamata.
4.Harju Maakohtu 21. jaanuari 2019 määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Rahuldada avaldus Tallinnas Kuke tn 6 asuvalt kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.
4.2.Määrata Kuke tn 6 Tallinn (registriosa nr 3001) kinnisasja igakordse omaniku kasuks tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale asukohaga Kuke tn 6 Tallinn (registriosa nr 3001) järgmiselt:
4.2.1.Rävala puiesteelt üle Rävala pst 5/Kuke tn 4 Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 261301) vastavalt kohtumääruse lisana oleval plaanil punase joonega piiritletud maa-alale (tähistatud plaanil numbriga 1);
4.2.2.Kuke tänavalt parkimismaja maa-alusesse parklasse üle Rävala pst 5/Kuke tn 4 Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 261301) vastavalt kohtumääruse lisana oleval plaanil punase joonega piiritletud maa-alale (tähistatud plaanil numbriga 2);
4.2.3.juurdepääs on määratud ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukitega;
4.2.4.valitseva kinnisasja (registriosa nr 3001) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (registriosa nr 261301) igakordsele omanikule 332,11 eurot kuus iga järgneva kuu osas ette kuu esimeseks kuupäevaks.
4.3.Kohustada kinnisasja asukohaga Rävala pst 5/Kuke tn 4 Tallinn (registriosa nr 3001) igakordset omanikku kohtumääruse jõustumise järgselt tegema esimene juurdepääsutasu makse järgneva kuu esimeseks kuupäevaks lisaks resolutsiooni punktis 4.2.4. märgitud summale ka olemasoleva kuu osas proportsionaalselt kohtuotsuse kuupäevale järgnevate päevade arvule.
4.4.Kanda registriosa nr 261301 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale sisse järgmise sisuga märge: „Kinnisasjale asukohaga Kuke tn 6, Tallinn (registriosa nr 3001) on määratud tähtajatu juurdepääs Kuke tn 6, Tallinn (registriosa nr 3001) kinnisasja igakordse omaniku kasuks üle Rävala pst 5/Kuke tn 4, Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 261301) Kuke tänavalt parkimismaja maa-alusesse parklasse ja Rävala puiesteelt parkimismaja maapealsesse parklasse ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukitega vastavalt kohtumääruse lisana oleval plaanil punase joonega piiritletud maa-alale. Valitseva kinnisasja (registriosa nr 3001) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (registriosa nr 261301) igakordsele omanikule 332,11 eurot kuus iga järgneva kuu osas ette kuu esimeseks kuupäevaks.“
4.5.Kohustada registriossa nr 261301 kantud kinnisasja igakordset omanikku andma nõusolek kohtumääruse resolutsiooni punktis 4.4. märgitud kinnistusraamatu kande tegemiseks ning asendada registriossa nr 261301 kantud kinnisasja igakordse omaniku tahteavaldus kohtumääruse resolutsiooni punktis 4.4. märgitud kande tegemiseks nõusoleku andmiseks käesoleva kohtumäärusega.
4.6.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.6.1.Jätta maakohtu menetlustes menetluskulud Rävala St 5 OÜ kanda, välja arvatud riigilõiv hagiavalduselt 50 eurot ületavas osas, mis tuleb tingituna Rävala Parkla AS esmase nõude rahuldamata jätmisest jätta Rävala Parkla AS enda kanda;
4.6.2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtu menetlustes ja Riigikohtu menetluses enne
12.aprilli 2017 Riigikohtu otsust Rävala Parkla AS kanda;
4.6.3.Määrata kindlaks, et Tallinna linnal (Tallinna linnavalitsuse kaudu) menetluskulud puuduvad;
4.6.4.Rahuldada Rävala Parkla AS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja määrata kindlaks Rävala Parkla AS menetluskuludena maakohtu menetlustes kokku 2830 eurot;
4.6.5.Rahuldada Rävala St 5 OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja määrata kindlaks Rävala St 5 OÜ menetluskuludena ringkonnakohtu menetlustes ja Riigikohtu menetlustes kokku 5442 eurot;
4.6.6.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4.6.4 ja 4.6.5 hüvitamisele määratud summad, mille tulemusel mõista Rävala Parkla AS-lt Rävala St 5 OÜ kasuks välja 2612 eurot;
4.6.7.Kohustada Rävala Parkla AS tasuma punktis 4.6.6 väljamõistetud menetluskuludelt Rävala St 5 OÜ kasuks viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.7.Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 06. mai 2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas Rävala St 5 OÜ-l Rävala Parkla AS-le, Rävala Parkla AS klientidele ja Rävala Parkla AS osundatud muudele isikutele takistuste tegemise Tallinnas Kuke 6 kinnisasjale pääsemisel jalgsi või sõidukitega läbi Tallinnas Rävala pst 5/ Kuke 4 kinnisasjal asuvate olemasolevate ligipääsuteede ning Harju Maakohtu 06. mai 2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas Rävala St 5 OÜ-l Rävala Parkla AS-le takistuste tegemise Tallinnas Rävala pst 5/ Kuke 4 asuvate teenindusruumide ja ventilatsioonitorustiku kasutamisel.
4.8.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
4.9.Lisada kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsu plaan (lisa 1).
5.Jätta Rävala Parkla AS 05. veebruari 2019 määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
6.Jätta Rävala Parkla AS 01. märtsi 2019 määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Rävala Parkla AS kanda.
7.Välja mõista Rävala Parkla AS-st Rävala St 5 OÜ kasuks määruskaebemenetluses kantud kulude hüvitamiseks 240 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Rävala Parkla AS-l tasuda Rävala St 5 OÜ-le kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Jätta Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) määruskaebemenetluses kantud menetluskulud kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates, v.a määruse p 3 osas, mille peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 6 kolmas lause).
Menetluse käik
1.Rävala Parkla AS esitas 05.05.2015 Harju Maakohtule hagi Rävala St 5 OÜ (endised ärinimed BPTS Reval OÜ ja Osaühing Eventra) vastu servituutide seadmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks või alternatiivselt kinnisasjale juurdepääsuteede määramiseks tasuta või mõistliku tasu eest. Maakohus rahuldas hagi 18.05.2016 otsusega osaliselt ja tuvastas puudutatud isiku kohustuse anda nõusolek tähtajatute servituutide kinnistusraamatusse kandmiseks.
2.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.10.2016 otsusega maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja jättis muus osas otsuse muutmata.
3.Riigikohus tühistas 12.04.2017 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.Ringkonnakohus tühistas 31.01.2018 otsusega maakohtu 18.05.2016 otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi servituutide seadmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata. Kohus saatis alternatiivse avalduse juurdepääsutee määramiseks hagita menetluses lahendamiseks ja menetluskulude jaotamiseks tagasi esimese astme kohtule.
5.Riigikohus jättis 18.04.2018 määrusega avaldaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda. Asjaolud
6.Rävala Parkla AS esitas 05.05.2015 Harju Maakohtule hagi Rävala St 5 OÜ (endised ärinimed BPTS Reval OÜ ja Osaühing Eventra) vastu servituutide seadmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks või alternatiivselt kinnisasjale juurdepääsuteede määramiseks tasuta või mõistliku tasu eest.
7.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Tallinnas Kuke tn 6 asuv kinnisasi, millel asuvas parkimismajas osutab hageja sõidukite valvega parkimise teenust. Alates 08.06.2004 kuulub kostjale Tallinnas Rävala pst 5/Kuke tn 4 kinnisasi. 07.05.2004 sõlmisid hageja ja Osaühing Rävala Ärikeskus (kostjale kuuluva kinnisasja eelmine omanik) lepingu Rävala pst 5/Kuke tn 4 kinnisasja hoonestusõiguse ja reaalservituutidega koormamiseks. Selle lepingu alusel seatud hoonestusõigus kustutati kinnistusraamatust 08.06.2004. Alates 2004.a on hagejale tagatud ligipääs tema kinnisasjal asuvasse parkimismajja üle kostja kinnisasja, hageja on kasutanud kostja kinnisasjal asuvat ruumi ja selle juurde kuuluvat ventilatsioonitorustikku. Hageja on teinud kulutusi kostja kinnisasjal asuva infrastruktuuri (juurdepääsuteed, jalakäiguühendused, ruumid, ventilatsioonitorustik ja rajatised) väljaehitamiseks, hooldamiseks ja remondiks, lähtudes 07.05.2004 lepingust.
8.Kostja esitas 23.02.2015 hagejale avalduse 07.05.2004 lepingu servituudi seadmise kohustust puudutava osa ülesütlemiseks 10.05.2015. Lisaks nõudis kostja kinnistu edaspidiseks kasutamiseks hüvitist 11 713,70 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise avaldus on alusetu ega too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostjal on lepingu kohaselt kohustus anda servituutide kinnistusraamatuseaduse sissekandmiseks nõusolek. Servituutide sisu nähtub teeservituudi puhul 07.05.2004 lepingu p-dest 4.1-4.4, teenindusruumide kasutamise servituudi puhul lepingu p-dest 5.1-5.4 ja ventilatsioonitorustiku servituudi puhul lepingu p-dest 6.1–6.4. Servituudi alad on kantud lepingu lisaks 1 olevale plaanile viirutatud aladena. Kostjal ei ole õigust hagejalt nõuda hüvitist, kuna kinnisasjade üksteisest sõltumine ja vastastikused eelised olidki põhjus, miks Kuke tn 6 ja Rävala
pst 5/Kuke tn 4 kinnisasjade omanikud leppisid kokku servituutide seadmises tasuta. Mistahes piirangud loeti kostja kinnisasja omanikule hüvitatuks tema saadud eelistega.
9.Alternatiivselt tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel määrata hagejale üle kostja kinnisasja ligipääsud avalikult kasutatavatele teedele (Rävala puiesteele ja Kuke tänavale), sest hagejal puudub tema kinnisasjale ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. Ligipääsu tõttu kostja omandiõigusele tekkiv riive on kostjale hüvitatud hageja kulul saadud eelistega, mistõttu tuleb hagejale läbipääs määrata täiendava tasuta. Alternatiivselt palub hageja määrata kostjale mõistlik tasu, mis asjaolude kohaselt ei saa ületada ühekordse maksena tasutavat 6391,16 eurot.
10.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, paludes keelata kostjal hagejale, hageja klientidele ning hageja osutatud muudele isikutele takistuste tegemine Kuke tn 6 kinnisasjale pääsemisel jalgsi või sõidukitega Rävala pst 5/Kuke tn 4 kinnisasjal asuvate olemasolevate ligipääsuteede kaudu ning keelata kostjal hagejale takistuste tegemine Rävala pst 5/Kuke tn 4 asuvate teenindusruumide ja ventilatsioonitorustiku kasutamisel. Harju Maakohus rahuldas 6.05.2015 määrusega hagi tagamise taotluse. Puudutatud isiku (varasemas menetluses kostja) seisukoht
11.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldajal ei ole õigust kinnisasja kasutada. Kui see õigus tal siiski on, tuleb selle eest maksta mõistlikku tasu, milleks ei ole avaldaja nimetatud ühekordne tasu 6391,16 eurot. Kuna 07.05.2004 lepingus nimetatud alad ehitati välja 6-7 aastat enne lepingu sõlmimist ja enne, kui puudutatud isik omandas kinnisasja, ei saa seda lugeda tema omandiõiguse piirangu hüvitiseks.
12.Avaldaja tekitas ise Rävala pst 5 kinnisasja jagades olukorra, kus ta ei pääse Rävala puiesteelt oma kinnisasjale puudutatud isiku kinnisasja läbimata. Avaldajal on juurdepääs Kuke tänavalt. Kui avaldaja soovib mugavuse huvides kahte ligipääsu, tuleb selle eest maksta tasu. Kuna avaldaja kinnisasi on kasutuses tasulise parklana, siis täiendav juurdepääs sellele Rävala puiesteelt on vajalik ärihuvides. Puudutatud isik ei sulge avaldaja Kuke tänava juurdepääsu maa-alusesse parklasse, sest sinna muud juurdepääsu ei ole, kuid juurdepääsu kasutamise eest tuleb tasuda õiglane tasu. Puudutatud isiku II seisukoht
13.Puudutatud isik II selgitas, et liiklustehniliselt on Kuke tn 6 kinnistul asuva parkimishoone eesmärgipäraseks kasutamiseks vaja säilitada kõik olemasolevad sisse- ja väljapääsud hoonesse. Tegemist on lähipiirkonda teenindava parkimishoonega, mis peab olema hästi juurdepääsetav. See väldib tarbetut liiklemist linnatänavatel ja vähendab liikluskoormust. See on ka avalikes huvides. EVS 843:2016 „Linnatänavad“ p 9.2.4(5) kohaselt peab 600-kohaline parkimishoone, nagu avaldaja oma on, olema jagatud mitmeks osaks, igal osal üks või mitu ühendusteed tänavaga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
14.Maakohus rahuldas avalduse ja määras Tallinnas Kuke tn 6 kinnisasja igakordse omaniku kasuks tähtajatu juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt tema kinnisasjale järgmiselt: Rävala puiesteelt üle Rävala pst 5/Kuke tn 4, Tallinn asuva kinnisasja vastavalt kohtumääruse lisas oleval plaanil punase joonega piiritletud maa-alale (tähistatud plaanil numbriga 1); Kuke tänavalt parkimismaja maa-alusesse parklasse üle Rävala pst 5/Kuke
tn 4, Tallinn asuva kinnisasja vastavalt kohtumääruse lisas oleval plaanil punase joonega piiritletud maa-alale (tähistatud plaanil numbriga 2). Kohus määras, et juurdepääs on määratud ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukitega. Valitseva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma 961,69 eurot kuus iga järgneva kuu osas ette kuu esimeseks kuupäevaks, esimene makse tuleb teha proportsionaalselt määruse jõustumise kuupäevale järgnevate päevade eest. Kohus määras kanda registriossa nr 261301 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale sisse järgmise sisuga märge: „Kinnisasjale asukohaga Kuke tn 6, Tallinn (registriosa nr 3001) on määratud tähtajatu juurdepääs Kuke tn 6, Tallinn (registriosa nr 3001) kinnisasja igakordse omaniku kasuks üle Rävala pst 5/Kuke tn 4, Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 261301) Kuke tänavalt parkimismaja maa-alusesse parklasse ja Rävala puiesteelt parkimismaja maapealsesse parklasse ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukitega vastavalt kohtumääruse lisana oleval plaanil punase joonega piiritletud maa-alale. Valitseva kinnisasja (registriosa nr 3001) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (registriosa nr 261301) igakordsele omanikule 961,69 eurot kuus iga järgneva kuu osas ette kuu esimeseks kuupäevaks.“ Kohus kohustas registriossa nr 261301 kantud kinnisasja igakordset omanikku andma nõusoleku kohtumääruse resolutsiooni p-s 4 märgitud kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendas omaniku tahteavalduse kohtumäärusega. Kohus määras, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
15.Menetluskulud jättis kohus puudutatud isiku I kanda, välja arvatud riigilõivu hagiavalduselt 50 eurot ületavas osas, mis jäi avaldaja primaarnõude rahuldamata jätmise tõttu avaldaja enda kanda. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus enne 12.04.2017 kantud menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Puudutatud isikul II menetluskulud puuduvad. Kohus määras avaldaja maakohtu menetluskulude suuruseks 2830 eurot ja puudutatud isiku ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetlustes kantud menetluskulude suuruseks 5442 eurot ning mõistis tasaarvestuse tulemusel avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2612 eurot. Kohus kohustas avaldajat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tühistas 06.05.2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu.
16.Määruse kohaselt kuulub avaldajale kinnisasi asukohaga Tallinn Kuke tn 6, millel asuvas parkimismajas osutab ta sõidukite valvega parkimise teenust. Alates 08.06.2004 kuulub puudutatud isikule Rävala pst 5/Kuke tn 4 kinnisasi. Avaldaja kinnisasjale lähimad avalikult kasutatavad teed on Kuke tänav ja Rävala puiestee. Avaldajal on kinnisasjale (parkimismaja maapealsele osale) juurdepääs Kuke tänavalt, kuid Rävala puiesteele juurdepääsuks tuleb ületada puudutatud isiku kinnisasi, st läbida kinnisasjal asuv hoone. Avaldaja parkimismaja ja puudutatud isiku kinnisasjal asuv hoone on kokku ehitatud.
17.Avaldaja parkimismajale, v.a maa-alusesse parklasse, on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt Kuke tänavalt. Avaldaja on seni saanud kasutada kolme juurdepääsu parkimismajale: Rävala puiestee poolt üle Rävala pst 5/Kuke tn 4 kinnistu (hoonesisene juurdepääs); Kuke tänavalt parkimismaja maa-alusesse parklasse üle Rävala pst 5/Kuke tn 4 kinnistu ning otse Kuke tänavalt avaldaja enda kinnistu kaudu parkla maapealsele korrusele. Juurdepääs maa-alusele korrusele on selle korruse ainus sissepääs.
18.Avaldaja 600 kohaga parkimishoone eesmärgipäraseks kasutamiseks on vaja säilitada kõik olemasolevad sisse- ja väljapääsud. Tegemist on lähipiirkonda teenindava parkimishoonega, mis peab olema hästi juurdepääsetav. Vähemalt kolme sisse-väljasõitu nõuab ka EVS standardi 843:2016 „Linnatänavad“ p.9.2.4(5).
19.Sellest, et avaldaja jagas oma kinnisasja kolmeks eraldiseisvaks kinnisasjaks, millest kaks võõrandas, sh Rävala pst 5/Kuke tn 4 kinnistu puudutatud isikule, ei tulene avaldaja tahe takistada juurdepääs tema enda kinnisasjale. 07.05.2004 lepiti juurdepääsude tagamiseks kokku teeservituudi seadmises. Lepingu ütles üles puudutatud isik.
20.Avaldaja huvi juurdepääsu saamise vastu kaalub üles puudutatud isiku huvi koormamata kinnisasja omamise vastu. Parkimismaja monoliitbetoonist konstruktsiooni ei ole võimalik uute läbipääsude tegemiseks ebamõistlikult suurte kuludeta muuta. Objektiivselt ei ole võimalik tagada ligipääsu Rävala puiesteele ja maa-alusesse parklasse puudutatud isiku kinnisasja läbimata. Puudutatud isik ei selgitanud, mida ta juurdepääsu alla jääva teega teha kavatseks, ehk kuidas oleks seda tulenevalt hoone spetsiifikast võimalik kasutada.
21.Põhjendatud on taotlus kasutada juurdepääsuteed igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega. Avaldaja kinnitas, et on seni kandnud ja on ka edaspidi valmis kandma juurdepääsutee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamisega seotud kulusid.
22.Avaldaja peab puudutatud isikule hüvitama omandiõiguse riive. Puudutatud isik tasus kinnisasja eest selle omandamisel turuhinna, sh hoone, selles sisalduva ja selle väljaehitamise eest. Ruumide ja rajatiste väljaehitamist ei saa lugeda puudutatud isiku kinnisasja väärtuse tõusuks, kasutuseeliseks või hüvitiseks, mis kompenseeriks omandiõiguse riive. Poolte vahel ei ole kehtivat kokkulepet kasutuseeliste kohta ja tõendatud ei ole vastastikuste tasaarvestatavate kasutuseeliste olemasolu.
23.Avaldajal oli alust eeldada, et 07.05.2004 lepingut täidetakse ja see kehtib määramata aja. Samas ei järeldu sellest, et juurdepääs peaks olema igavesti tasuta. Juurdepääsu seni tasuta kasutamisest ei järeldu ka sellist tava. Tõenditest ei tulene tahe tasu tulevikus välistada.
24.Põhjendatud ei ole avaldaja taotlus määrata tasu ühekordse maksena. See ei taga piisavat hüvitust omandiõiguse kaotamise eest ja tekitab ohu edasisteks vaidlusteks. Kuna eeldatav juurdepääsutee alla jääva maa-ala kasutuseelis ei ole väiksem maamaksumäärast, ei ole juurdepääsutasu määramine ainult maamaksu alusel põhjendatud. Juurdepääsu tasu kontekstis ei oma tähtsust, et puudutatud isiku kinnisasjale jääv teelõik on ainult asfalteeritud maatükk. Puudutatud isik ei selgitanud, kuidas ta oleks asfalteeritud sissepääsusid ärilistel eesmärkidel kasutanud ja kuidas kujuneb ruutmeetri hind. Seetõttu ei ole alust lähtuda keskmisest üürihinnast.
25.Hoonesisese juurdepääsutee osas tuleb lähtuda määramata otstarbega äripinna keskmisest üürihinnast Tallinna kesklinnas, mis on, arvestamata madalaimat ja kõrgeimat hinda, 11,28 eurot/m2 kuus (www.city24.ee). Arvestades juurdepääsutee ala suurust 76,3 m2, on hind 860,65 eurot kuus. Kuna kasutuseeliste arvutamisel lähtutakse konkreetsest äripinnana kasutavast pinnast, ei tule tasu jagada hoone korruste arvuga.
26.Maa-alusesse parklasse viiva juurdepääsutee osas tuleb lähtuda maatüki rendihinnast. Parklana kasutatava kinnisasja rendihind Tallinnas on keskmiselt 0,62 eurot/m2 kuus (www.city24.ee). Arvestades juurdepääsutee ala suurust 162,96 m2, on hind 101,04 eurot.
27.Juurdepääsutee ja tasu kohta tuleb teha kanne kinnistusraamatusse, puudutatud isiku I vastav tahteavaldus asendatakse kohtumäärusega.
28.Menetluskulud jäävad seoses avaldaja alternatiivse avalduse rahuldamisega puudutatud isiku kanda, v.a riigilõiv hagiavalduselt 50 eurot ületavas osas, mis jääb avaldaja esmase nõude rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda. Avaldaja esmase nõude läbivaatamisega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
29.Avaldaja kandis esimeses ja teises maakohtu menetluses õigusabikulusid kokku 13 645,67 eurot. Avaldaja tehtud menetlustoimingud esimesel läbivaatamisel maakohtus
on küll põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole nendele kulunud aeg. Kuigi lähtuda ei saa ainuüksi teisel poolel kulunud ajast, on kolmekordne kulu vahe põhjendamatult suur (16,5 tundi ja 52,75 tundi). Arvestades avalduse ja sellele lisatud tõendite mahtu, ei ole põhjendatud ajakulu 18,75 tundi materjalide analüüsile, tõendite kogumisele ja avalduse koostamisele. Arvestades asja tulemust ei ole põhjendatud ka avaldaja väited seoses 07.05.2004 lepingu kehtivusega. Põhjendatud ajakulu nendele toimingutele kokku on 8 tundi. Edasiste toimingute ajaline maht ei tohiks erineda puudutatud isiku ajakulust. Seega on põhjendatud aeg esimeses maakohtu menetluses kokku 16,5 tundi.
30.Avaldaja toimingud maakohtus teisel läbivaatamisel on põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole neile kulunud aeg. Avaldaja ajakulu oli 52 tundi ja 13 minutit, samas kui puudutatud isiku ajakulu oli 6,25 tundi. Tuvastatav ei ole ükski sisuline põhjendus või menetlustoimingute hulgast või mahust tulenev põhjendus selliseks ajakulu erinevuseks. Avaldaja põhjendatud ajakulu on sarnaselt puudutatud isikuga 6,25 tundi.
31.Põhjendatud ei ole avaldaja esindaja tunnitasu 130 eurot. Asi ei ole keerukas ega mahukas. Kuna tegemist on vandeadvokaatidega, on põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta). Kokku on avaldaja põhjendatud õigusabikulud (2080+2830)
32.Puudutatud isiku taotletud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud. Põhjendamatult suur on lepingulise esindaja tunnitasu määr 168 eurot (käibemaksuga) asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus, 140 eurot (käibemaksuga) asja teisel läbivaatamisel ringkonnakohtus ja 130 eurot (käibemaksuta) asja läbivaatamisel Riigikohtus. Põhjendatud tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Kokku on puudutatud isiku õigusabikulud ja tasutud riigilõiv põhjendatud 5442 euro ulatuses. Avaldaja taotlus maakohtu 21.01.2019 määruse täiendamiseks
33.Avaldaja esitas 31.01.2019 maakohtule taotluse, milles palus maakohtu määruse resolutsiooni täiendada ja täpsustada selliselt, et Rävala 5 kinnistu registriossa kantav märge juurdepääsu kohta Kuke 6 kinnistule hõlmaks otsesõnu ka tähtajatut juurdepääsu teenindusruumidele ja ventsilatsioonile, mis on tähistatud kohtumääruse lisas 1 toodud plaanil p-dega 3 ja 4. Taotluse kohaselt on pooled läbivalt käsitlenud plaani p-des 1-4 toodud juurdepääse ühtse tervikuna. Kohus jättis avaldaja nõude lahendamata.
34.Maakohus jättis taotluse 21.02.2019 määrusega rahuldamata, kuna avaldaja esitatud nõudest ja nõude põhjendustest järeldub üksnes soov saada kinnistule juurdepääsutee, mitte juurdepääs teenindusruumidele ja ventilatsioonitorustikule. Määruskaebus maakohtu 21.01.2019 määruse peale
35.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus kohustas Tallinnas Kuke tn 6 kinnisasja igakordset omanikku tasuma juurdepääsu eest 961,69 eurot kuus ja teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata juurdepääs tasuta või alternatiivselt 197,93 eurot kuus. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
36.Maakohus leidis tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades, et puudub alus tasuta juurdepääsu määramiseks. Juurdepääsutasu maksmine ei ole antud vaidluse kaalukaid ajaloolisi asjaolusid, kinnistute spetsiifikat ja juba saadud eeliseid arvestades põhjendatud. Omandiõiguse riive on puudutatud isikule juba hüvitatud.
37.Avaldajale ja puudutatud isikule kuuluvatel kinnistutel asuvaid hooneid käsitles kohalik omavalitsus komplekssena. Kõik parkimismaja läbipääsud ja tänavate liiklusskeemid olid
kohaliku omavalitsuse nõudmine ja need rajas avaldaja oma kulul. Rävala 5 kinnistu omanik sinna ei investeerinud. Kohus jättis sellega arvestamata.
38.Tahe tagada juurdepääs tasuta tuleneb 07.05.2004 lepingust, millega nähti ette tähtajatud ja tasuta servituudid. Puudutatud isik pidi kinnistu omandamisel servituuditasu nõudmisest loobumisega arvestama, kuna kinnistusraamatusse oli kantud vastav eelmärge. Endise omaniku tasu nõudmisest loobumine on puudutatud isikule siduv.
39.Puudutatud isik omandas kinnisasja teadmisega, et üle selle toimub ligipääs avaldaja parkimismajja, parkimismaja kasutab hoones asuvat ruumi ja ventilatsioonitorustikku ja et hooned on funktsionaalselt seotud. Pooled lugesid omandamisel mistahes kasutuseelised vastastikku hüvitatuks. Maakohus jättis need väited käsitlemata.
40.Vastastikuste kasutuseeliste väärtused on vähemalt samaväärsed. Seetõttu on seni juurdepääse kasutatud tasuta. See on väljakujunenud tava, mida kinnistu eelmine omanik aktsepteeris aastaid. Tasu küsimus tõusetus puudutatud isiku osaniku vahetumisel, kes soovib teenida kasu avaldaja arvel.
41.Hüvitis omandiõiguse riive eest peab eelduslikult olema ühekordne. Puudutatud isik on avaldaja kinnisasja arvel saanud olulisi kasutuseeliseid ja talle kuuluva kinnistu väärtuse märkimisväärse tõusu, mis seisnevad võimaluses mitte teha kontorihoone kohustuslikke parkimiskohti oma kinnisasja arvel, viies need tasuta avaldaja parkimismajja, mis võimaldas ehitada selle asemel väljaüüritavad bürooruumid; hooned on funktsionaalselt seotud; kõik juurdepääsuteed, jalakäiguühendused, ruumid ja rajatised, ventilatsioonitorustik jm ehitas välja avaldaja oma kulul. Sellega tuleb lugeda juurdepääsutasu hüvitatuks. Avaldaja on alates 2004.a kandnud kõik alade ja infrastruktuuri hooldamise ja remondiga seotud kulud. Juurdepääsutasust tuleb maha arvestada kulud, mida avaldaja on kandnud ja kannab seoses juurdepääsude korrashoiu ja hooldamisega.
42.Puudutatud isik ei ole eeliste eest tasunud. Kinnistu soetamisel tasus ta kinnistu väärtuse eest, kuid saab nüüd avaldaja arvel kasutuseeliseid. Seetõttu nägi 07.05.2004 leping juurdepääsud ette tähtajatult ja tasuta. Puudutatud isiku nõudmine on pahatahtlik.
43.Maakohtu järeldus, et ühekordne makse ei taga piisavat hüvitust, on üldsõnaline ja vastuoluline. Kohus leidis, et ühekordse hüvitise määramisel tekib oht edasisteks vaidlusteks, kuid samas märkis, et perioodiliste maksete puhul võib uus vaidlus tõusetuda hüvitise suuruse üle.
44.Kohus ei võtnud arvesse väidet, et 07.05.2004 lepingus hindasid pooled juurdepääsude väärtuseks 100 000 krooni (6391,16 eurot). Mõistlik tasu ei saa ületada selles suuruses ühekordse makset. Kohus rikkus põhjendamiskohustust.
45.Igal juhul ei saa hüvitise arvutamise aluseks olla äripinna keskmine üürihind. Tegemist on lühikeste asfalteeritud teelõikudega, mitte äriruumidega. Sinna äriruumide rajamine on objektiivselt võimatu, sest juurdepääse ei saa sulgeda. Puudutatud isik ei ole sellist kasutuseelist kunagi kaotanud. Maakohus ei põhjendanud, miks asjaolud ei anna alust määrata juurdepääsutasu maamaksu alusel.
46.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et Rävala pst poolset juurdepääsutasu ei tule jagada teelõigu kohal asuva hoone korrustega. Ülejäänud korruseid kasutab puudutatud isik ise. Arvesse tuleb võtta, et teeservituudiga hõlmatud alade korrashoiu ja hooldamise kulusid on kandnud ja kannab ka edaspidi avaldaja ning juurdepääsud rajas avaldaja.
47.Juurdepääsude erinev hinnastamine on põhjendamatu. Maakohus märkis, et põhjendatud ei ole lähtuda puudutatud isiku märgitud keskmisest üürihinnast, kuna puudutatud isik ei
selgitanud, kuidas oleks asfalteeritud teelõigu kasutamine ärilistel eesmärkidel võimalik. Samas määras kohus Rävala pst poolse sissepääsutasu määramata otstarbega äripinna keskmisest üürihinnast lähtudes, sellist valikut millegagi põhjendamata. Mõlemad juurdepääsud on asfalteeritud teelõigud ja mõlema puhul saab arvestada maatüki rendihinda. Rävala pst sissepääsu pindala on koos teenindusruumidega 155,7 m2. Rendihind on seega 96,53 eurot. Kahe juurdepääsu tasu oleks kokku 197,93 eurot.
48.Kohus rikkus avaldaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates menetlusõiguse norme. Kohus vähendas ebaõigesti ja vastuoluliselt menetlustoimingute ajakulu. Kohus möönis ise, et avaldaja töö avalduse ja materjalide ettevalmistamisel on olnud mahukam kui puudutatud isiku vastuse koostamiseks kulunud aeg. Avaldaja menetlusdokumentide sisukust ja põhjalikkust ning mitmeid esitatud olulisi menetluslikke taotlusi arvestades on avaldaja menetlusdokumentidega seotud ajakulu proportsionaalne ja põhjendatud täies mahus. Vaidlus on olnud keerukas ja avaldaja positsioon on erinevates kohtuastmetes muutunud. Avaldaja on pidanud korduvalt menetluslikke olukordi analüüsima ja ümber hindama vastavalt vastaspoole väidetele ja kohtute muutunud seisukohtadele ning kohtute juhistele ja selgitustele.
49.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et arvestades menetluse tulemust, ei ole põhjendatud avaldaja väited seoses 07.05.2004 lepingu kehtivusega. Lepingust tulenevate nõuete kehtivuse seadis kahtluse alla esmakordselt alles Riigikohus. See, et ühegi menetlusdokumendi tulemuslikkust ei saa prognoosida, ei tähenda, et pool peaks jätma toimingud tegemata. Õige ei ole kohtu loogika, et hüvitamisele kuuluvad nende taotluste koostamise kulud, mille kohus rahuldas. Kohus ületas diskretsiooni piire.
50.Maakohus leidis ebaõigesti, et 130 euro asemel on põhjendatud tunnitasu 120 eurot. Asja keerukust ja kehtivat kohtupraktikat arvestades ei ole tunnitasu vähendamine põhjendatud. Määruskaebus maakohtu 21.02.2019 määruse peale
51.Avaldaja esitas 01.03.2019 määruskaebuse, milles palus maakohtu 21.02.2019 määruse tühistada ja rahuldada taotlus määruse resolutsiooni täiendamiseks.
52.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole soovinud juurdepääsu teenindusruumidele ja ventilatsioonitorustikele. Kohus käsitles üksnes plaanil p-dega 1 ja 2 tähistatud alasid, kuid pooled on p-des 1-4 toodud juurdepääse käsitlenud ühtse tervikuna. See tuleneb nii hagiavalduses esitatud primaarnõudest kui ka muudes menetlusdokumentides esitatud seisukohtadest. Maakohus küsis pärast asja tagasisaamist uueks lahendamiseks ebaõigesti avaldaja seisukohta üksnes teelõikude juurdepääsutasu osas.
53.Kohus oleks tulenevalt hagita menetluse põhimõtetest pidanud välja selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud. Takistusteta toimiv juurdepääs saab olla tagatud üksnes kõigil p-des 1-4 tähistatud aladel juurdepääsu võimaldamisega. Vastused määruskaebustele
54.Puudutatud isik palub jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
55.Puudutatud isik II märkis, et linnal ei ole seisukohta põhjendatud juurdepääsutasu suurus osas. Vastuväited 01.03.2019 määruskaebusele kohalikul omavalitsusel puuduvad.
Menetluse edasine käik
56.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
57.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu 21.01.2019 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada osas, milles kohus määras juurdepääsutasu suuruseks rohkem, kui 332,11 eurot kuus. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab juurdepääsuteede tasu suuruseks 332,11 eurot kuus. Maakohtu 21.02.2019 määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja avaldaja 01.03.2019 määruskaebus rahuldamata.
58.Ringkonnakohus lahendab esmalt (I) avaldaja 31.03.2019 määruskaebuse maakohtu 21.02.2019 määruse peale, millega kohus jättis avaldaja täiendava määruse tegemise taotluse rahuldamata, seejärel (II) hindab avaldaja määruskaebuse väiteid seoses juurdepääsutasu õiglase suurusega ja (III) väiteid seoses maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suurusega ning viimaks (IV) määrab kindlaks ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. I
59.TsMS § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. TsMS § 659 kohaselt kohaldub viidatu ka hagita menetluses tehtud määruse kohta.
60.Ringkonnakohus selgitab, et lahendit saab täiendada vaid nõude või taotluse osas ning selles ulatuses, mis oli varem menetluses esitatud. Õige on maakohtu seisukoht, et täiendava määruse tegemiseks puudub alus, kuna avaldaja taotles üksnes kinnistule juurdepääsuteede määramist, mitte ligipääsu teenindusruumidele või ventilatsioonitorustikule. Kohus ei pidanud sellist nõuet tuletama varem rahuldamata jäänud avaldaja primaarnõudest või menetlusdokumentides esitatud seisukohtades sisalduvatest märksõnadest, nagu leiab avaldaja. Avaldaja taotles selgelt vaid juurdepääsutee määramist olemasolevatele teelõikudele AÕS § 156 alusel ja sisustas ka ise oma nõuet selliselt (nt hagiavalduse p-d 2.4.6 ja 2.5.4).
61.Kuigi kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosalise esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5), ei saa kohus asuda lahendama nõuet, mida talle ei ole esitatud. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt Riigikohtu lahendit nr 2-16-3663/95, p 23).
62.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus avaldaja rahuldamata ja maakohtu 21.02.2019 määruse muutmata.
01.03.2019
määruskaebuse
II
63.AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra
kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need kohus. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus juurdepääsuteede määramise üle, vaid üksnes nende eest maksmisele kuuluva tasu suuruse üle. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebe korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
64.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, nagu oleks tal õigus saada juurdepääs selle eest tasu maksmata. Samuti ei ole õiged etteheited, nagu oleks maakohus jätnud avaldaja sellekohaste väidetega arvestamata. Maakohus leidis põhjendatult, et asjaolu, et avaldaja on kunagi ise vaidlusalused juurdepääsud, teedevõrgustiku ja hooned välja ehitanud, ei oma käesolevas vaidluses enam tähtsust ning asjas ei nähtu, et puudutatud isik saaks täna avaldaja arvel kasutuseeliseid, mida oleks võimalik juurdepääsu tasuga tasaarvestada. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga 07.05.2004 sõlmitud lepingule. Avaldaja kordab määruskaebuses maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on juba ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib vaid, et avaldaja juurdepääsu tasu maksmise kohustust ja selle suurust puudutavad väited ei ole kooskõlas AÕS § 156 lg 1 mõtte ega väljakujunenud kohtupraktikaga.
65.Riigikohus on juurdepääsu tasu määramise praktikat ühtlustavates lahendites selgitanud, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust lähtudes on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning omandiõiguse riive eest hüvitist, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-27-11, p-d 14 ja 15, nr 2-14-60492/165, p 16 ja nr 2-16-3663/95, p 18). Juurdepääsutasu koosneb seega kolmest eelnimetatud komponendist.
66.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et juurdepääsutee korrashoiu kulusid kannab avaldaja, kes on seda ka seni teinud. Seega pidi maakohus määrama juurdepääsutee eest tasu, mis hüvitab puudutatud isikule täiendavalt juurdepääsutee alla jääva maatüki maamaksu ja omandiõiguse riive juurdepääsutee talumise eest.
67.Ringkonnakohus selgitab, et asjaolude kaalumise alusel tehtav otsustus juurdepääsu tasu suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesoleval juhul diskretsioonipiire osaliselt ületanud. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus lähtus Rävala pst poolse juurdepääsutee eest omandiõiguse riive hüvitise määramisel põhjendamatult määramata otstarbega äripinna üürihinnast.
68.Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt – võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka juurdepääsu taotleja huve, talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu taotlemise asjaolusid (vt Riigikohtu lahendit nr 2-16-3663/95, p 19). Kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk on tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa
otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-180-15, p 39).
69.Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul on tegemist asfalteeritud maatüki, mitte ruumiga, ei ole määramata otstarbega äripinna üürihind kasutuseelise määramisel võrreldav suurus. Seejuures ei oma tähtsust, et juurdepääsutee läheb läbi puudutatud isiku hoone, s.t läbi kangialuse. Maakohus märkis ka ise, et puudutatud isik ei selgitanud, kuidas konkreetselt oleks võimalik asfalteeritud sissepääsude ulatuses pinna kasutamine tema ärilistel eesmärkidel. Puudutatud isik märkis üksnes üldsõnaliselt, et ta võiks sinna rajada näiteks äriruumi. Samas tuleks juurdepääsu tasu määramisel arvesse võtta ka kulud, mis puudutatud isik äriruumi rajamiseks peaks tegema, kuid selliseid andmeid ei ole puudutatud isik esile toonud. Avaldaja hinnangul on vaidlusalusele pinnale äriruumi rajamine üldse võimatu. Puudutatud isik ei ole teinud usutavaks, et tegemist võiks olla perspektiivse äripinnaga, mille kasutuseelise ta on kaotanud. Ringkonnakohtu hinnangul on konkreetse kinnisasjaga kõige enam võrreldava maatüki kasutusõiguse väärtus võimalik määrata lähtudes maatüki rendihinnast, nagu määras maakohus ka Kuke tänava poolse juurdepääsutee osas. Õige on määruskaebuse väide, et Rävala pst poolse juurdepääsutee kasutuseelise arvutamise metoodika eristamiseks puudub sisuline põhjus.
70.Maakohtus tuvastatud asjaolude kohaselt on Rävala pst poolse juurdepääsutee suurus 76,3m2 ja keskmine maatüki rendihind 0,62 eurot/m2 kuus. Ringkonnakohus ei arvesta avaldaja määruskaebuses esitatud väidet, nagu tuleks Rävala pst poolse juurdepääsutee pindala arvestada koos selle kõrvale jääva teenindusruumi pindalaga (vt ka käesoleva määruse I alajaotist). Juurdepääsutasu Rävala pst poolse teelõigu eest on seega 47,35 eurot kuus.
71.Ringkonnakohus leiab, et Kuke tänava poolse juurdepääsutasu määramisel ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks selles osas. Kokku on õiglane hüvitis juurdepääsuteede määramisega tekkinud omandiõiguse riive eest seega (47,35+101,04) 148,39 eurot.
72.Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et AÕS § 156 lg 1 alusel määratav juurdepääsu tasu peaks koosnema kolmest komponendist – maamaksust, juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitisest ja hüvitisest omandiõiguse riive eest. Maakohus märkis küll õigesti, et juurdepääsutasu määramisel ei ole põhjendatud lähtuda pelgalt maamaksu summast, kuid jättis selle tasukomponendi lõpuks üldse arvestamata. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjades seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kuna kohtul tuleb AÕS § 156 lg 1 alusel määrata juurdepääsuteede eest puudutatud isikule õiglane tasu, täiendab ringkonnakohus maakohtu määratud tasu suurust juurdepääsutee alla jääva maa-ala eest tasumisele kuuluva maamaksu summaga.
73.Avaldaja 04.04.2016 esitatud arvestuste (kd I tl 146) ja sellele lisatud andmete kohaselt on Rävala pst poolse juurdepääsutee alla jääva maa-ala maamaks 701,49 eurot aastas ja Kuke tänava poolse juurdepääsutee maamaks 1503,20 eurot aastas, s.o kokku 2204,69 eurot aastas. Puudutatud isik avaldaja esitatud algandmeid ei vaidlustanud ja ringkonnakohtul ei ole alust kahelda nende õigsuses. Ühes kuus kuulub seega juurdepääsuteede alla jääva maa-ala eest tasumisele 183,72 eurot (2204,69:12). Eelnevast tulenevalt tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsuteede kasutamise eest õiglase hüvitisena (148,39+183,72) 332,11 eurot kuus.
74.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kohus nõustub maakohtu seisukohaga, et juurdepääsutasu tuleb eelduslikult määrata perioodilise hüvitisena, mitte ühekordse maksena, nagu leiab avaldaja. Perioodilise tasu määramine on
menetlusosaliste suhtes õiglane põhjusel, et omandiõiguse riive, samuti kulude ja tasude kandmise vajaduse ajalist kestvust ei ole võimalik ette kindlaks määrata. Et hüvitis määratakse perioodilise maksena, on märkinud ka Riigikohus (vt näiteks lahendit nr 3-2-1-27-11 p 14).
75.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega selle kohta, nagu tuleks juurdepääsutasust maha arvestada kulud, mida avaldaja on kandnud ja kannab seoses juurdepääsude korrashoiu ja hooldamisega. Juurdepääsu korrashoiu ja hooldamise kulu on üks juurdepääsutasu komponentidest (vt käesoleva määruse p 65). Sellised kulud tuleb puudutatud isikul nende olemasolu korral arvestada juurdepääsutasu sisse, mitte arvestada need muude komponentide alusel arvestatud tasust maha juhul, kui puudutatud isik neid kulusid ei kanna ja seda teeb avaldaja. Maakohtu menetluses ei olnud vaidlust selle üle, et korrashoiu- ja hooldamiskohustus jääb avaldaja kanda. Avaldaja oli sellega nõus.
76.Arusaamatuks jääb avaldaja seisukoht, nagu tuleks Rävala pst poolse juurdepääsutee tasu määramisel arvestada tee kohale jääva puudutatud isiku hoone korruste arvuga. Maakohus märkis õigesti, et tasu määratakse lähtudes avaldaja poolt kasutatava maapinna suurusest.
77.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse osaliselt ja määrab juurdepääsutasu õiglaseks suuruseks 332,11 eurot kuus. III
78.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-2-1-134-16 p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
79.Maakohtu määrusest nähtub, et kohus hindas avaldaja esindaja tehtud toimingute ja nendele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt ning jõudis järeldusele, et menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu sellele, et ka menetluse mahukuse ja keerukuse, samuti esindaja põhjendatud tunnihinna määramine on asja lahendanud maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohtu seisukohtade kujunemine on jälgitav ja järeldused kooskõlas menetluskulude kindlaksmääramist puudutava kohtupraktikaga. Ainuüksi menetlusosalise hinnang menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajaliku aja, asja mahukuse ja keerukuse või esindaja põhjendatud tunnihinna kohta ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks.
80.Alusetu on määruskaebuse etteheide ka selle kohta, et maakohus ei võtnud arvesse avaldaja 07.05.2004 lepingu kehtivust puudutavate väidete koostamisele kulunud aega. TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole igasuguste menetluses tehtud toimingute tegemise kulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt põhjendatud. Hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ei olene sellest, et toiming oli selle tegemise ajal menetlusosalise veendumuse kohaselt põhjendatud. Sama põhimõte väljendub hagita menetluses ka maakohtu viidatud TsMS § 172 lg-s 1, mille kohaselt võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on ajaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,
väite või tõendi. Seega ei ületanud maakohus avaldaja 07.05.2004 lepingut puudutavate väidete koostamise ajakulu arvestamata jätmisel diskretsioonipiire. IV
81.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad seoses avaldaja 05.02.2019 määruskaebuse osalise rahuldamisega TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja 01.03.2019 määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda.
82.Puudutatud isiku 18.03.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle määruskaebemenetluses õigusabi avaldaja 31.01.2019 taotluse analüüsimiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku 2 tundi, hinnaga 140 eurot tund (käibemaksuta).
83.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku esindaja tehtud toimingud olid kliendi esindamise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud.
84.Ringkonnakohus leiab aga, et lepingulise esindaja töötasu ühikuhind ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus määrab esindaja tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta), arvestades asja liiki, mahtu ja keerukust.
85.Puudutatud isiku 01.03.2019 määruskaebust puudutavas määruskaebemenetluses kantud põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seega (120×2) 240 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
86.Puudutatud isik II ei ole seoses määruskaebemenetlusega menetluskulusid kandnud. Gaida Kivinurm