Mittetulundusühingu Ohutu Kodu avaldus Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 25.01.2019 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Mittetulundusühingu Ohutu Kodu määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Avaldaja: Mittetulundusühing Ohutu Kodu (registrikood 80421106), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik: Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu (registrikood 80410054), esindaja valitseja Arkaadia Halduse AS, juhatuse liige TL
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.01.2019 määrus jätta muutmata.
2.Mittetulundusühingu Ohutu Kodu määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Mittetulundusühingu Ohutu Kodu kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1(6)
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Mittetulundusühing Ohutu Kodu (edaspidi avaldaja) esitas maakohtule avalduse Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu või puudutatud isik) 24.09.2018 otsuse „Valida juhatuse asemel korteriühistut juhtima KrtS § 26 kohaselt valitsejana Arkaadia Halduse AS“ tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Avalduse kohaselt on elamus Graniidi 9, Tallinn asutatud korteriühistu ja avaldaja on korteriomandi Graniidi 9-9 kaasomanik ning korteriühistu liige. Korteriühistu liikmed BP, ÜN, LK ja AR (edaspidi ka: aktiivgrupp) saatsid korteriühistu liikmetele 04.09.2018 e-kirja, milles teatasid, et nemad korraldavad korteriühistu otsuse vastuvõtmiseks hääletuse koosolekut kokku kutsumata, kuna juhatust korteriühistul ei ole. Aktiivgrupp oma e-kirjas ei ole kirjutanud otsuse sõnastust, mida vastu võtta. Ettepanekus oli kirjutatud, et aktiivgrupi poolne ettepanek on valida juhatuse asemel korteriühistut juhtima valitseja (KrtS § 26) ja Arkaadia Halduse AS on andnud vastava nõusoleku koos hinnapakkumisega.
3.27.09.2018 saatis Arkaadia Halduse AS töötaja EP korteriühistu liikmetele e-kirjaga 24.09.2018 hääletusprotokolli, mille kohaselt otsustasid korteriomanikud valida juhatuse asemel korteriühistut juhtima KrtS § 26 kohaselt valitsejana Arkaadia Halduse AS. Otsuse poolt hääletasid 13 korteriühistu liiget.
4.Korteriühistu otsus on tühine, kuna otsuse tegemisel on oluliselt rikutud seaduse nõudeid. KrtS § 21 lg 2 kohaselt saab ainult juhatus korraldada korteriühistu otsuse tegemist korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Korteriühistu juhatus ei ole korraldanud otsuse tegemist. KrtS § 21 lg 2 kohaselt juhatus saadab KrtS § 21 lg-s 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele. Aktiivgrupp ei ole saatnud korteriomanikele otsuse eelnõu, mille sõnastusest nähtuks selgelt, et valitsejaks valida Arkaadia Halduse AS. Otsuse eelnõus on kirjas, et korteriühistu liikmetele tehakse ettepanek hääletada aktiivgrupi ettepaneku poolt, et valida juhatuse asemel korteriühistut juhtima valitseja (KrtS § 26). Selleks, et korteriühistu saaks teha otsuse, keda nimetada valitsejaks, oli vaja teha veel täiendav otsus. KrtS § 21 lg 4 kohaselt koostab hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli korteriühistu juhatus, kuid hääletusprotokolli koostas Arkaadia Halduse AS töötaja, kellel puudus selleks õigus.
5.Korteriühistu põhikirja p 5.13 kohaselt võrdsustatakse üldkoosoleku otsusega liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Korteriühistus on 23 liiget ja hääletusprotokolli järgi hääletasid otsuse poolt 13 liiget.
6.Avalduse menetlusse võtmise määrus ja avaldus koos lisadega on kätte toimetatud puudutatud isiku valitseja töötajale TsMS § 323 lg 1 ja 2 järgi (lk 23). Puudutatud isik kohtule määruses antud tähtaja jooksul avaldusele vastust ei esitanud.
2(6)
Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis 25.01.2019 määrusega avalduse 24.09.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, rahuldas avalduse 24.09.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning tuvastas puudutatud isiku 24.09.2018 üldkoosoleku otsuse, millega valiti juhatuse asemel korteriühistut juhtima KrtS § 26 kohaselt valitseja Arkaadia Halduse AS, kehtetuse. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
8.TsÜS § 38 lg 1 esimene lause sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Avaldaja on korteriomandi Graniidi 9-9 kaasomanik ja korteriühistu liige, seega huvitatud isikuks, kes võib nõuda puudutatud isiku otsuse kehtetuks tunnistamist.
9.KrtS § 20 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-des 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lgtes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. KrtS § 21 lg 1 kohaselt on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 2 kohaselt saadab juhatus lg-s 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul peab korteriomanik esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Puudutatud isiku põhikirja p 5.13 sätestab, et üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Üldkoosoleku otsuse võib teha kirjaliku hääletamise teel juhatuse, revisjonikomisjoni liikmete või vähemalt 1/10 ühistu liikmete algatusel.
10.Puudutatud isiku liikmete BP, ÜN, LK ja AR poolt korteriühistu liikmetele 04.09.2018 saadetud e-kirjaga on tõendatud, et nemad korraldasid korteriühistu otsuse vastuvõtmiseks hääletuse koosolekut kokku kutsumata, kuna juhatust korteriühistul ei ole. Võttes arvesse, et 4 ühistu liiget 23-st moodustab üle 1/10 liikmetest ja põhikirja p 5.13 sätestab võimaluse, et lisaks juhatusele või hääletuse läbi viia 1/10 mittetulundusühingu liikmetest, siis ei ole hääletamise korda oluliselt rikutud ja otsus ei ole tühine.
11.27.09.2018 e-kirjaga saadetud otsuse eelnõu 04.09.2018 hääletusprotokolliga on tõendatud, et otsuse poolt ei hääletanud mitte kõik korteriühistu liikmed, vaid 13 korteriühistu liiget 23-st. Seega kirjalikule hääletamisele pandud otsust ei saa võrdsustada üldkoosoleku otsusega, kuna see on vastuolus põhikirja p-ga 5.13 ja seega kehtetu. Kuivõrd otsus on kehtetu hääletustulemuste tõttu, siis ei omanud tähendust muud avalduses esile toodud asjaolud ja kohus jättis need lahendis analüüsimata.
12.Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 järgi. Lahend on tehtud avaldaja huvides, järelikult tuleb tema menetluskulud jätta tema enda kanda, kuna aga puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise, siis ei ole põhjendatud jätta tema menetluskulusid avaldaja kanda
3(6)
Määruskaebus ja selle põhjendused
13.Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu 25.01.2019 määruse peale, paludes tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldus Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu 24.09.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja jaotas menetluskulud ning palus uue määrusega tuvastada Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu 24.09.2018 otsuse, millega valiti juhatuse asemel korteriühistut juhtima KrtS § 26 kohaselt valitsejana Arkaadia Halduse AS, tühisus ning jätta menetluskulud Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu kanda.
14.Ainult korteriühistu juhatus saab korraldada korteriühistu otsuste tegemist korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Korteriomanikel või revisjonikomisjonil sellist õigust ei ole. KrtS § 17 lg 2 sätestab, et kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega on õigusvastane ja ei kehti korteriühistu põhikirja norm, mis annab revisjonikomisjonile ja 1/10-le ühistu liikmetest õiguse korraldada korteriühistu otsuste tegemist korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Korteriühistu ei ole mittetulundusühing. Korteriühistu põhikiri oli tehtud vana seaduse alusel ja suuremas osas vastuolus seadusega. Vastavalt registrikaardile oli seisuga 04.09.2018 korteriühistul juhatus.
15.Maakohus jättis põhjendamatult arvestama, et tulenevalt KrtS § 24 lg-st 4 juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt ja neli korteriomanikku ei saa korraldada otsuse tegemist üldkoosolekut kokku kutsumata.
16.Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väite, et otsus on tühine, kuna neli korteriomanikku oma e-kirjas ei ole kirjutanud otsuse teksti, mida vastu võtta ja ekirjas oli esitatud ainult ettepanek arutada korteriühistu valitsemise küsimust. Otsuse ja protokolli alla kirjutanud EE-l puudus õigus seda teha.
17.Menetluskulud oleks tulnud jätta puudutatud isiku kanda. Menetluskulude jaotus on vastuolus Riigikohtu praktikaga (tsiviilasi nr 3-2-1-42-08). Menetluskulud tuleb jätta hagita asjas selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
19.Arkaadia Halduse AS teatas, et 05.02.2019 üldkoosolekul võttis puudutatud isik vastu otsuse valida valitsejaks Arkaadia Halduse AS. Arkaadia Halduse AS palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata.
21.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles on maakohtu määrus vaidlustatud ehk siis osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse puudutatud isiku poolt 24.09.2018 koosolekut kokku kutsumata vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks ja jaotas menetluskulud. Määruskaebust ei ole esitatud maakohtu määruse peale osas, milles maakohus tuvastas vastuvõetud otsuse kehtetuse. 4(6)
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja § 659 järgi võtab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. See, et kaebaja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebuse väidetele.
23.KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. KrtS § 21 lg 1 järgi korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata ja lg 2 järgi juhatus saadab KrtS § 21 lg-s 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. KrtS § 21 lg 3 järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
24.Avaldaja väitis, et vastuvõetud otsus on tühine, kuna: otsuse vastuvõtmist ja protokolli vormistamist ei korraldanud juhatus, mis otsuse vastuvõtmise ajal oli kantud registrisse; nelja korteriomaniku poolt teistele korteriomanikele saadetud e-kirjas ei olnud otsuse teksti, vaid ainult ettepanek võtta vastu otsus valitseja määramise kohta; korteriühistu põhikirja p 5.13 kohaselt võrdsustatakse üldkoosoleku otsusega liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus, kuid otsuse poolt ei ole hääletanud kõik ühistu liikmed.
25.Kolleegium nõustub maakohtuga, et otsuse vastuvõtmisel ei ole oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid või korteriomanike kokkulepet. Kuigi KrtS § 21 lg 1 järgi oli juhatusel õigus saata otsuse eelnõu korteriomanikele, oli korteriühistu põhikirja p 5.13 järgi selline õigus ka revisjonikomisjonil ja 1/10 ühistu liikmetest. Kolleegiumi arvates ei ole puudutatud isiku põhikirjas ilma koosolekut kokku kutsumata vastuvõetava otsuse saatmise õiguse laiendamine revisjonikomisjonile ja 1/10 korteriühistu liikmetele vastuolus KrtS sätetega. Olukorras, kus juhatus näiteks on tagasi kutsutud või ei ole võimeline või ei soovi oma kohustusi täita, võib olla põhjendatud, et koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmise korraldab revisjonikomisjon või 1/10 korteriühistu liikmetest. Vastavalt 04.09.2018 otsuse eelnõu hääletusprotokollile lisatud märkusele on puudutatud isiku juhatus 02.07.2018 otsusega tagasi astunud. Kuigi vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal registrisse 5(6)
puudutatud isiku juhatuse tagasiastumise kohta kannet tehtud ei olnud, võib sellest järeldada, et puudutatud isiku juhatus pärast tagasiastumist enam oma kohustusi ei täitnud. Seda, et otsuse eelnõu esitajaid oli enam kui 1/10 korteriühistu liikmetest, määruskaebuses vaidlustatud ei ole. Maakohtust erinevat järeldust ei saa teha ka tulenevalt KrtS § 24 lg-st 4, mille kohaselt juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt. Kolleegiumi arvates KrtS § 24 lg 4 kohaldatakse olukorras, mis tuleneb KrtS § 24 lg-st 3 ehk ühistustele, milles on alla 10 korteriomandi või kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.
26.Nelja korteriomaniku poolt 04.09.2018 saadetud otsuse tekstis oli piisavalt selgelt väljendatud vastuvõetava otsuse sisu ja sellest nähtus üheselt ettepanek valida korteriühistust juhtima valitseja (KrtS § 26) Arkaadia Halduse AS (tl 6).
27.KrtS § 21 lg 4 kohaselt hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse korteriühistu nimi ja asukoht, protokollija nimi, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu ja muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Kolleegium leiab, et hääletusprotokollis olid olemas KrtS § 21 lg-s 4 toodud andmed. Asjaolu, et protokolli ei koostanud juhatus, ei saa pidada rikkumiseks, mis tingib otsuse tühisuse.
28.Vastuvõetud otsuse vastuolu korteriühistu põhikirja p-ga 5.13 oli aluseks, et maakohtu poolt otsus kehtetuks tunnistada. Põhikirjaga vastuolus olev otsus on kehtetu (TsÜS § 38 lg 1), kuid samast asjaolust ei saa järeldada, et tegemist oleks tühise otsusega, nagu seda väidab avaldaja määruskaebuses.
29.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust muuta pole alust. Hagita asjas on menetluskulude jaotamisel kohtul suurem kaalutlusruum kui hagimenetluses. Käesoleval juhul esitas avaldaja kaks nõuet alternatiivselt. Maakohus rahuldas teise alternatiivina toodud nõude, kuid tulenevalt avaldaja soovist lahendas esmalt esimese nõude, mille jättis rahuldamata. Eeltoodu tõttu saab avaldust sisuliselt pidada osaliselt rahuldatuks. Seega on ka TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
30.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Vastustaja (puudutatud isik) ei ole esitanud avaldust menetluskulude hüvitamiseks.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.