AS B hagi J M vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16 277,53 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS B (registrikood xxxx; asukoht xxxxx); tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts (Advokaadibüroo Luberg &Päts, e-post: [email protected]); Kostja J M (isikukood xxxx; elukoht xxxx; elektronposti aadress xxxx); tehinguline esindaja (Advokaadibüroo [email protected]).
Asja läbivaatamine
vandeadvokaat
LEXTAL,
Kristi
Sild e-post:
13.03.2019.a avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J M 19.03.2019.a taotlus 13.03.2019.a protokolli täpsustamiseks ja lugeda lõik 00:07:00 õigeks järgmises sõnastuses: „Kui tööleping on lõppenud ja hageja teatab, et rakendab konkurentsikeeldu, siis peaks konkurentsikeeld teoorias kehtima. Aga kuna hageja seda ei teinud, ei teatanud, et konkurentsikeeld kehtib, siis, et ta tegi seda viimasel päeval.“
2.Jätta AS B hagi J M vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta poolte menetluskulud AS B kanda.
4.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
2-18-14568 menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.AS B esitas 28.09.2018.a Harju Maakohtule hagi J M vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti juhtiv hüdraulikaseadmete ja -komponentide müügi-, hoolduse, remondi ning projekteerimise ja ehitusega tegelev ettevõte, mis on turul tegutsenud 1994. aastast. Hageja ning kostja sõlmisid 28.07.2017.a töölepingu nr xxxx, mille kohaselt asus kostja tööle müügijuhina. Tööleping on sõlmitud hagejapoolset vormi kasutades ning kostjal oli võimalus lepingu tingimustes läbi rääkida ning neid vastavalt oma soovidele muuta. Vastavalt töölepingu p 8.1 rakendas hageja kostja suhtes konkurentsipiirangut, keelates kostjal töölepingu kehtivuse ajal mitte osutada tööandjale otsest või kaudset konkurentsi Balti ja skandinaavia riikides hüdraulika- ja pneumaatika seadmete müügi, hoolduse, remondi ja süsteemide ehituse turgudel, sealhulgas (a) mitte töötama tööst vabal ajal tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta mõne teise tööandja juures; (b) mitte osutama lepingu kehtivise ajal füüsilise isiku või ettevõtjana või teiste ettevõtete kaudu kolmandatele isikutele tööandja poolt osutatavate teenustega analoogilisi või sarnaseid teenuseid või korraldama selliste teenuste osutamist tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; (c) mitte asustama või osalema omanikuna tööandjaga samas valdkonnas tegutseva äriühingu tegevuses; (d) mitte tegutsema tööandjaga samas valdkonnas tegutseva äriühingu juhatuse või nõukogu liikmena, prokuristina, agendina, partnerina või mõnel muul viisil koostööpartnerina tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
2.Tulenevalt sellest, et kostja omas tööülesannete täitmise käigus ligipääsu hageja klientidele ning tootmis- ja ärisaladusele ning nende teadmiste kasutamine konkureerivas ettevõttes võib hageja äritegevust oluliselt kahjustada, pidas hageja vajalikuks konkurentsipiirangu jätkumist ka pärast töösuhte lõppu. Vastav kohustus sisaldus ka töölepingu p-s 8.2, mille kohaselt kohustus kostja täitma eelnimetatud konkurentsipiirangut ka ühe aasta jooksul pärast töösuhte lõppemist. Piirangu hüvitamiseks kohustus hageja kostjale tasuma igakuiselt 500 eurot kuus. Töölepingu p 10.2 on pooled sedastanud, et konkurentsipiirangu täitmata jätmise eest võib hageja nõuda kostjalt leppetrahvi summas, mis vastab tema 6 kuu keskmisele töötasule, mis vastavalt on 15 170,11 eurot. Hageja ja kostja vaheline tööleping lõppes 31.05.2018.a kostjapoolse ülesütlemisega. Vastavalt töölepingus kokkulepitule jäi konkurentsipiirang püsima ka lepingujärgselt. Nimetatud asjaolu väljendas hageja ka kostjale 31.05.2018.a esitatud avalduses. Vastavalt kokkuleppele on hageja maksnud kostjale konkurentsipiirangu kohaldamise eest hüvitist. Kostja on keeldunud makseid vastu võtmast ning on need hagejale tagastanud.
3.Töötaja asutas 31.10.2017.a äriühingu nimega E OÜ. Töötaja on selle äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Ettevõtte kodulehe andmetel tegutseb ettevõte hüdraulika ja pneumaatika valdkonnas, pakkudes peamiselt kaubamärgi E tooteid, nende paigaldust ja remonti. Hageja turustab Eesti turul kaubamärgiga E vahetult konkureerivaid R tooteid.
2-18-14568 26.06.2018.a esitas hageja kostjale pretensiooni, milles selgitas veelkord konkurentsipiirangu sisu ja nõudis hüdraulikaseadmete turul toodete pakkumise lõpetamist kuni 31.05.2019.a. Kuivõrd hageja poolt saadetud kirja kostjale kättetoimetada ei õnnestunud, esitas hageja 31.08.2018.a uue pretensiooni koos leppetrahvinõudega. Kostja esindaja vastas 10.09.2018.a hageja nõudele, ning leidis, et konkurentsipiirang on tühine ja leppetrahvi ega piirangu rikkumise nõuet kostja ei tunnista. Hageja palub kostjalt välja mõista konkurentsipiirangu rikkumisest tuleneva leppetrahvi summas 15 170,11 eurot, rakendada väljamõistetud hüvitisele viivist seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja märgib, et tegelikkuses on pooltevaheline tööleping sõlmitud 28.07.2014.a, mitte 28.07.2017.a nagu on märkinud hageja. Tööleping lõppes 31.05.2018.a. E OÜ asutati küll 31.10.2017.a, kuid kuni 2018.a suveni puudus sellel mistahes äritegevus. Ka hetkel on E OÜ tegevus väheaktiivne, puuduvad töötajad ja käive on väike.
5.Kostja hinnangul puudub hageja nõudel õiguslik alus, kuivõrd poolte vahel puudub kehtiv konkurentsikeelu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kehtivus eeldab seadusest tulenevalt selget piiritletust ning kahepoolse kirjaliku kokkuleppe olemasolu. Antud juhul ei ole need nõuded täidetud. Töölepingu punktist 8.2 nähtub, et konkurentsipiirangu rakendamine oli töölepingu p 8.2 kohaselt jäetud tööandja suvaotsuseks. Antud juhul nõutav kahepoolne kokkulepe piirangu kohaldamiseks pärast töölepingu lõppemist puudub – tööandja on küll avaldanud soovi piirangut kohaldada, kuid puudub töötaja nõustumus. TLS ei luba tingimuslike konkurentsikeelu kokkulepete sõlmimist. Kui konkurentsipiirangu kokkulepe ei ole kooskõlas TLS §-s 23 ja § 24 sätestatud tingimustega, ei saa tööandja kokkuleppele tugineda ehk tegemist on tühise kokkuleppega. Tühisel kokkuleppel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seda ei pea täitma.
6.Ka kohtupraktika on väljendanud seisukohta, et tingimuslikud sätted, kus konkurentsikeelu kohaldamine sõltub tööandja suvast, on vastuolus heade kommetega ja ei ole kehtivad. Kuivõrd kostja töölepingus sisalduv säte 8.2 on tingimuslik, on see tühine. Kuivõrd märgitud töölepingu tingimus on tühine, on tühine ka leppetrahvi kokkulepe. Tühise kokkuleppe alusel ei teki ka tööandjale kohustusi, mistõttu on kostja AS B poolt tasutud hüvitise põhjendatult tagastanud. Lisaks ei saa brutosummat 500 eurot kuus (neto ca 400 eurot), mis on antud juhul ainult ca 23% kostja keskmisest töötasust, pidada mõistlikuks hüvitiseks isiku tegevusvabaduse tugeva piirangu eest.
7.Õige ei ole hageja seisukoht, et konkurentsipiirangu kohaldamine ei oleks töötaja töökohavalikut oluliselt piiranud kuna kostja on lõpetanud xxxx transpordi õppesuuna. Konkurentsi osutamine on töölepingus sisustatud väga laialt – p 8.1 sätestab, et keelatud on osutada „otsest ja kaudselt konkurentsi Balti ja Skandinaavia riikides hüdraulika- ja pneumaatikaseadmete müügi, hoolduse, remondi ja süsteemide ehituse turgudel“ ning see p 8.1.2 kohaselt hõlmas see näiteks ka keeldu töötada tööst vabal ajal AS B kirjaliku nõusolekuta mõne teise tööandja juures. Piirang oli väga ulatuslik ja oleks töötaja valikuvabadust märkimisväärselt piiranud.
8.Lisaks eeltoodule on konkurentsipiirang ja leppetrahvi nõue tühised, kuivõrd on ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Tööleping sõlmiti hageja poolt allakirjutamiseks esitatud vormil ning kasutades tüüptingimusi, mida pooled eraldi läbi ei rääkinud. Õiged ei ole hageja väited, et kostjal oli võimalus lepingu tingimustes eraldi läbi rääkida. Tegelikult leppisid pooled kokku palgasumma ja siis esitas tööandja
2-18-14568 väljaprinditud töölepingu allkirjastamiseks. Muuhulgas ei rääkinud pooled eraldi läbi ei konkurentsipiirangut, selle eest makstavat hüvitist ega leppetrahvi suurust.
9.Kostja leiab, et võttes arvesse hageja poolt pakutud hüvitist piirangu eest (so 500 eurot kuus bruto, ca 400 eurot neto), on ilmne, et nõutav leppetrahv summas 15 170,11 eurot on ebamõistlikult suur. Kui kohus mingil põhjusel leiab, et leppetrahv tuleb kostjalt välja mõista, siis palub kostja leppetrahvi vähendada. Antud juhul ei ole hagejale mingit kahju tekkinud ning niivõrd kõrge leppetrahvi nõudmine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole õigusvastaselt käitunud ning ei ole mingil viisil hageja ärisaladusi kasutanud ega muid hageja huvisid kahjustanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Hageja nõuab kostjalt töölepingu punktis 10.2 kokku lepitud leppetrahvi tasumist, kuna kostja on hageja väidete kohaselt rikkunud leppetrahvi kohaldamise aluseks olevaid kohustusi ehk töölepingu punktides 8.1-8.2 kokku lepitud konkurentsipiirangut. Kostja asus peale töösuhte lõppemist hageja juures osutama hagejale konkurentsi oma ettevõttega E OÜ. Kostja põhilisteks vastuväiteks on, et kostja ei ole konkurentsipiirangut rikkunud sest poolte vahel puudub kehtiv konkurentsipiirangu kokkulepe, töölepingu p 8.2 rakendatud konkurentsipiirangu rakendamine on jäetud tööandja suvaotsuseks, mis on vastuolus heade kommetega, tööandja poolt tasutav hüvitis on ebamõistlik võrreldes tegevusvabaduse piiranguga, samuti on konkurentsipiirang ja leppetrahvi nõue tühised kui ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Pooled vaidlevad seega leppetrahvi nõudmise õiguse ja konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse üle.
12.Asjas puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude osas: Hageja ja kostja sõlmisid 28.07.2014.a töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle müügijuhi ametikohal (tl 6-10). Kostja asutas 31.10.2017.a E OÜ. Hageja on viidatud äriühingu ainuke asutaja, osanik ja juhatuse liige. Äriregistri väljavõtte kohaselt on äriühingu tegevusalaks muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge (tl 14). Ettevõtte kodulehe andmetel on E hüdraulika valdkonnas tegutsev ettevõte (tl 16). Kostja esitas 02.05.2018.a hagejale töölepingu korralise ülesütlemisavalduse, töötaja viimane tööpäev tööandja juures oli 31.05.2018.a (tl 11). Kostja keskmine brutotulu hageja juures perioodil november 2017.a kuni mai 2018.a oli 2 167,16 eurot (tl 19, pöördel). 31.05.2018.a esitas hageja kostjale avalduse seoses töölepingu lõpetamisega, milles avaldas, et töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma temale seoses tööülesannete täitmisega tööandja konfidentsiaalset informatsiooni ning tööandja rakendab töötaja suhtes konkurentsipiirangut ja keelab töötajal ühe aasta vältel alates töötaja viimasest tööpäevast osutada tööandjale konkurentsi (tl 12).
2-18-14568
Kuivõrd kostja on keeldunud hageja tasutavast hüvitist vastu võtmast, on hageja hoiustanud kostjale konkurentsipiirangu alusel maksmisele kuuluva tasu notari deposiitkontol (tl 13). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
13.TLS § 23 lg 1 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandusvõi kutsetegevuse alal. Sama sätte lg 2 järgi võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Sama sätte lg-st 3 tulenevalt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Sama sätte lg 4 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine. Riigikohus on selgitanud, et „Arvestades, et konkurentsipiirang kitsendab oluliselt töötaja õigust valida vabalt tegevusala või töökohta, on sellekohase kokkuleppe sõlmimine viidatud sätete järgi õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised TLS § 23 lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded): /.../. Kui üks eeltoodud nõuetest on täitmata, on konkurentsipiirangu kokkulepe TLS § 23 lg 4 järgi tühine. Kõnealuse regulatsiooniga tagatakse tööandja ja töötaja huvide tasakaalustatud kaitse: kaitstakse tööandja ärihuvi, et töötaja ei osutaks talle konkurentsi, ning töötaja huvi, et talle kehtestatud vaba eneseteostuse piirangud oleksid mõistlikud ja äratuntavad (RKTKo 2-15-16682/73).
14.Esmalt kontrollib kohus, kas hagejal esines eriline majanduslik huvi, mille saladuses hoidmiseks oli hagejal õigustatud huvi. Kohtu hinnangul on hageja põhistanud, et tal oli õigustatud huvi hoida kostjale töösuhte kestel teatavaks saanud teave saladuses selleks, et kaitsta enda majanduslikke huvisid. Kostja tööülesanneteks oli muuhulgas müügi- ja tootmisetegevuse korraldamine oma toote- ja teenusegruppide osas, ettevõtte poolt tehtavate teenuste osutamise korraldamine ja töötamine vastava tegevuspiirkonna laiendamise nimel, müügitegevuse korraldamine ja koordineerimine, hinnapoliitika väljatöötamine ja elluviimine, uute klientide leidmine ja võitmine, potentsiaalsete klientide krediidi- ja äririskide hindamine (tl 6). Kohus jagab hageja seisukohta, et seega puutus kostja ettevõtte müügijuhina kokku informatsiooniga, mille konfidentsiaalsuse osas on hagejal õigustatud huvi (toodangu hinnastrateegiad- ja kujundus, tarnijate ja klientide kontaktid, omahinnad jms). Taolise informatsiooni kasutamine konkureerivas ettevõttes võib kahjustada hagejat ja anda konkureerivale äriühingule eelise hageja ees. Seega oli hagejal majanduslik huvi, mille saladuses hoidmiseks oli tal õigustatud huvi TLS § 23 lg 2 mõttes.
15.Järgmisena annab kohus hinnangu, kas E OÜ on hageja konkurent või mitte. Kostja on möönnud konkurentsi osutamist. Kostja avaldas 13.03.2019.a kohtuistungil, et E OÜ ei avalda küll otseselt hagejale konkurentsi, võib - olla kaudselt. Kostja selgitas, et talle kuuluv äriühing müüb enamjaolt teise kaubamärgi hüdrosilindreid ja pumpi, kui on hageja sortimendis. Hageja on seisukohal, et kostja osutab läbi oma ettevõtte hagejale konkurentsi kuivõrd tegemist on hüdraulikaseadmete müügiga, st sama kaubaturuga. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on vähemalt osaliselt sama kaubagrupi ja ka sama kaubamärgi toodete müügiga, on kostjale kuuluv ettevõte hageja konkurendiks töölepingu p 8.1- ja 8.2 tähenduses.
2-18-14568
16.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu ja leppetrahvi tingimused on tüüptingimused ning kas tegemist on tühiste tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 3 sätestatud tüüptingimuste tühisuse alused on loodud eelkõige tarbija kaitseks. Tarbija on VÕS § 32 kohaselt füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei ole seotud iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Riigikohus on leidnud, et tarbijaks VÕS §42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat (RKTKo 3-2-1-39-11, p 12). Kohus leiab, et kuivõrd tarbija kaitseks loodud sätete subjektide ring on kitsam kui töölepinguseaduses sätestatu võimaldab, siis tarbija kaitseks loodud normide alusel lepingutingimuste kehtetuks tunnistamine tooks kaasa ka tingimuse kehtetuks tunnistamise töölepingu seaduses tuleneva alusel.
17.VÕS § 35 lg 1 näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
18.Käesoleval juhul on hageja ja kostja töölepingu punktides 8.1-8.2 ja 10.2 kokku leppinud konkurentsipiirangus ja selle rikkumisel tasutava leppetrahviga seonduvates lepingutingimustes. Kostja hinnangul on tegemist tüüptingimustega. Hageja vaidleb vastu. Lepingu tingimuse lugemine tüüptingimuseks eeldab seda, et see on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või tegemist on lepingutingimusega, mida kasutatakse teise poole suhtes ning sisu mõjutamise võimalus on puudunud. Riigikohus on tüüptingimustega seonduvalt leidnud, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik). Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (RKTKo 3-2-1-150-06, p 17).
19.Puudub vaidlus, et töölepingu tingimused on välja töötatud hageja poolt. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Seega peab lepingutingimuste kasutaja (st hageja) tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Hageja leiab, et töölepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik tingimusi hagejaga läbi rääkida ning nende sisu mõjutada, kuivõrd hageja võimaldas eelnevalt kostjal töölepinguga sisuga tutvuda. Kostja on avaldanud, et läbirääkimised toimusid vaid töökohustuste ja palganumbri üle, kostja luges töölepingu läbi ja sai aru, et ei tohi konkurentsi osutada, kuid rohkem lepingusse ei süvenenud. Seega ei olnud lepingupunktid 8.1-8.2 ja 10.2 kostjaga eraldi läbi räägitud. Kohus asub seisukohale, et hageja ja kostjate vahel sõlmitud töölepingu punktides 8.1-8.2 ja 10.2 märgitud tingimused on tüüptingimused.
20.VÕS § 37 lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tüüptingimuste töölepingu osaks mittesaamise kohta. Tuvastatavad ei ole ka VÕS § 37 lg-s 3 nimetatud asjaolud, kuivõrd TLS § 26 lg 1 lubab töötajal ja tööandjal kokku leppida
2-18-14568 konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvis. Eeltoodust tulenevalt on töölepingu punktides 8.1-8.2 ja 10.2 sätestatud tingimused tüüptingimustena hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu osaks.
21.Pooled vaidlevad konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse osas pärast töölepingu lõppemist. TLS § 24 lg 1 kohaselt pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see: 1) vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele; 2) on sõlmitud kirjalikult; 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3; 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. TLS § 24 lg 3 alusel tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
22.Vaidlusaluse töölepingu p 8.1 kohaselt kohustus töötaja lepingu kehtivuse ajal mitte osutama tööandjale otsest või kaudset konkurentsi Balti ja Skandinaavia riikides hüdraulika- ja pneumaatikaseadmete müügi, hoolduse, remondi ja süsteemide ehituse turgudel, sealhulgas mitte töötama tööst vabal ajal tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta mõne teise tööandja juures; mitte osutama lepingu kehtivise ajal füüsilise isiku või ettevõtjana või teiste ettevõtete kaudu kolmandatele isikutele tööandja poolt osutatavate teenustega analoogilisi või sarnaseid teenuseid või korraldama selliste teenuste osutamist tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; mitte asustama või osalema omanikuna tööandjaga samas valdkonnas tegutseva äriühingu tegevuses; mitte tegutsema tööandjaga samas valdkonnas tegutseva äriühingu juhatuse või nõukogu liikmena, prokuristina, agendina, partnerina või mõnel muul viisil koostööpartnerina tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Töölepingu p 8.2 kohaselt, kuna töötaja puutub töösuhte kestel kokku tööandja klientidega seonduva konfidentsiaalse infoga ning samuti omab juurdepääsu lepingu punktides 7.1.-7.2. nimetatud tööandja ameti-, äri- ja tootmissaladustele, kohustub töötaja täitma lepingu punktis sätestatud konkurentsipiirangut ka lepingu lõppemise järgselt 1 (ühe) aasta jooksul, kui tööandja teatab töötajale oma vastavast soovist kirjalikult ja tasub töötajale konkurentsipiirangu täitmise eest pärast lepingu lõpetamist hüvitist summas 500 eurot (bruto) kuus. Töölepingu p 10.2 järgi lepingu punktides ja/või 8 sätestatud kohutuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi tasumist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses (tl 8).
23.Kohtu hinnangul oli töölepingu p 8.1 toodud konkurentsipiirang töötajale iseenesest mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt. Punkt 8.1 kehtivuse üle töölepingu kehtimise ajal pooled ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tuleb tõlgendada töölepingu punkti 8.2. Kostja on seisukohal, et töölepingu p 8.2 on tingimuslik säte, mille rakendamine oli tööandja suvaotsus ning seetõttu vastuolus heade kommetega. Hageja leiab, et kuivõrd hageja pidas vajalikuks rakendada konkurentsipiirangut, vastav kokkulepe nii töösuhte ajaks, kui ka pärast selle lõppemist sisaldus töölepingus, pidi kostja igal juhul olema teadlik sellest, et tema suhtes rakendatakse konkurentsipiirangut ja vastav piirang jääb kehtima ka töölepingu järgselt.
24.Kohus märgib, et sisulisi läbirääkimisi töölepingu p 8.1 ega 8.2 üle ei toimunud. Seega tuleb konkurentsipiirangu tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 lg-st 4, mis sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Võimalust tõlgendada töölepingus sisalduvat konkurentsikeeldu mõistliku isiku positsioonilt on aktsepteerinud ka Riigikohus (3-2-1-121-06 p-s 17). Pärast töölepingu lõppemist
2-18-14568 konkurentspiirangut puudutavat punkti (p 8.2) tuleb vaadelda koosmõjus konkurentsipiirangu ajalist kestvust reguleeriva sättega ja tõlgendades konkurentsikeeldu esemelist, ruumilist ja ajalist kehtivust koosmõjus, pidi mõistlikule isikule olema arusaadav, et töölepingus konkureerivaks loetud tegevuse keelamine üheks aastaks on tingimuslik ja rakendub alles pärast tööandja poolt vastavasisulise teate esitamist. Kohtule on küll arusaadav hageja eesmärk igal juhul rakendada võtmepositsioonil olnud endisele töötajale konkurentsikeeldu 1 aasta vältel, kuid lepingu sõnastus on sellegipoolest tingimuslik ja konkurentsikeelu kohaldamine pärast töösuhte lõppu on seatud tingimusse tööandja vastavasisulisest soovist teatamisest. Kohus leiab, et konkurentsipiirang peab olema selge ja kahetist mõistmist välistav. Praegu see nii ei ole, vaid viidatud säte on jätnud konkurentsipiirangu rakendamise lahtiseks. Seega ei ole konkurentsipiirangu kokkulepe kooskõlas TLS § 23 ja 24 tingimustega.
25.Isegi kui asuda seisukohale, konkurentsipiirang pärast töösuhete lõppu oleks olnud kehtiv, ei oleks pakutud hüvitis (hageja poolt esiletoodud 23% kostja töötasust) piisav hüvitamaks töökoha valiku piiranguga kaasneva sissetuleku kaotust. Kostja keskmine brutotulu hageja juures perioodil november 2017.a kuni mai 2018.a oli 2 167,16 eurot ja töölepingus ettenähtud hüvitise suuruseks oleks 500 eurot. TLS § 24 lg 3 järgi peab töötajale konkurentsi osutamisest hoidumise eest makstav hüvitis olema mõistlik.
26.Töölepingu p 8.1 järgi on konkurentsipiirangu alused on määratletud pigem laialt kui kitsalt, eriti laialt on sõnastatud konkurentsi osutamiseks loetav tegevus ning sellega on oluliselt piiratud kostja võimalust tegutsemast oma erialal. Hageja käsitluse järgi välistab töölepingus sätestatud konkurentsikeeld kostja mis tahes vormis töötamise alal, mis on seotud hüdraulika- ja pneumaatikaseadmete müügi, hoolduse, remondi ja süsteemide ehitusega. Kuigi hageja on esile toonud, et kostja on omandanud aastal 2000 kõrgkoolis transporditehnika õppesuunal tehnikateaduste bakalaureuse kraadi (tl 24), on kostja töötanud hageja juures müügijuhina 4 aastat. Enne seda töötas kostja oma sõnade kohaselt alates 2005.a samuti hüdraulika valdkonnas. Kuivõrd hageja pakkus 2014.a kostjale tööle asudes kohe müügijuhi positsiooni, pidi kostjal eelduslikult olema selle valdkonna seadmetest väga head teadmised. Arvestades valdkonna spetsiifilisust siis eeldaks range konkurentsipiirang pärast hagejaga töösuhte lõppemist kostja ümberspetsialiseerumist. Kohtu hinnangul ei saaks konkurentsikeelu ulatust ja intensiivsust arvestades pidada kostjale pakutud hüvitist summas 23% töötasust õiglaseks ega mõistlikuks. Ka senises kohtupraktikas on müügitöötaja puhul peetud ebapiisavaks hüvitist sarnases suurusjärgus, s.t ca 20% töötasust (RKTKo 3-2-1-39-11). Võimalik hüvitis ei kompenseeriks mõistlikult töölepingust tulenevat töökohavaliku piirangut ühe aasta vältel pärast töösuhte lõppemist. Kuivõrd kostjale pakutud hüvitis 23% töötasust ei ole hüvitisena piisav, ei teki kostjal konkurentsi osutamisest hoidumise kohustust ja hageja leppetrahvinõue tuleb ka sel alusel jätta rahuldamata.
27.Kohus tuvastas eelnevalt, et töölepingu punktides 8.1-8.2 ja 10.2 sätestatud tingimused on tüüptingimused, mis on saanud lepingu osaks. Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et konkurentsipiirang on kehtiv, siis töölepingu p 10.2 on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus märgib ka seda, et leppetrahv töötaja 6 kuu keskmise töötasu ulatuses on ebamõistlikult suur (15 170,11 eurot) võrreldes hageja vastukohustusega (6000 eurot).
2-18-14568 Poolte kohustused pärast lepingu lõppu on tasakaalust välja ega ole oma vahel võrreldavad. Kostja on füüsiline isik, kes tegeleb väikeettevõtlusega, hageja on Eesti juhtiv hüdraulikaseadmete ja komponentide müügi hoolduse ja ehitusega tegelev ettevõte. Kuivõrd kohustus ja vastukohustus erinevad teineteisest üle kahe korra, ilmselge on, et füüsilisele isikule on sellise summa tasumine märgatavalt koormavam, kui seda on suurele ettevõttele.
28.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
30.Kostja on 19.03.2019.a esitanud taotluse 13.03.2019.a protokolli täpsustamiseks. Kostja esindaja palus täpsustada kostja sõnavõttu lõigus 00:07:00: „Kui tööleping on lõppenud ja hageja teatab, et rakendab konkurentsikeeldu, siis peaks konkurentsikeeld töö juures kehtima. Aga kuna hageja seda ei teinud, siis et konkurentsikeeld kehtib. Hageja tegi seda viimasel päeval.“ ning sõnastada see järgnevalt: „Kui tööleping on lõppenud ja hageja teatab, et rakendab konkurentsikeeldu, siis peaks konkurentsikeeld teoorias kehtima. Aga kuna hageja seda ei teinud, ei teatanud, et konkurentsikeeld kehtib, siis, et ta tegi seda viimasel päeval.“
31.Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja protokolliga leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavalt TsMS § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtuasjas 13.03.2019.a toimunud istungi protokoll allkirjastati 14.03.2019.a, seega on taotlus esitatud kohtule tähtaegselt. Antud juhul on kostja esindaja taotlenud kostja sõnavõtu täpsustamist. Kohus leiab, et kuigi antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatustega, tuleb kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldada protokolli täpsuse ja üheselt mõistetavuse huvides. Ka arvestab kohus asjaolu, et käesoleval juhul ei vaidle hageja taotlusele vastu. Hagi hind
32.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt 16 277,53 eurot. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
2-18-14568 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
35.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning kohtul on alust eeldada, et käesolev lahend vaidlustatakse ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.