Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-18240
Kohtuasi
L.D avaldus täisealisele isikule Q.X-ile seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
L.D 12.04.2024 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja L.D (isikukood XXX) Puudutatud isik Q.X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutus Tallinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
eestkoste
linn
(Kristiine
Linnaosa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.03.2024 määrus muutmata.
2.Jätta L.D määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Q.X-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
2-23-18240 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.D (avaldaja) esitas 29.12.2023 Harju Maakohtule avalduse Q.X-ile (puudutatud isik) eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt vajab puudutatud isik kõrvalabi peaaegu kõikides igapäevastes toimingutes, ennekõike asjaajamistel. Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt liikuda ja vajab abi ka ratastooli saamisel. Puudutatud isikul on diagnoositud dementsus. Avaldaja palub seada puudutatud isiku üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks avaldaja tähtajaga viis aastat.
2.Puudutatud isiku esindaja leidis, et kui ekspert peaks asuma seisukohale, et puudutatud isik vajab eestkostet oma psüühikahäirest tulenevalt, tuleks isiku üle seada eestkoste ning määrata eestkostjaks avaldaja. Esindaja ei ole seisukoha esitamisel veendunud, kas isik on võimeline avaldama oma tahet, oma elu iseseisvalt korraldama, saama aru oma tegude iseloomust ja nende võimalikest tagajärgedest ning langetama kaalutletud otsuseid.
3.Eestkosteasutus oli seisukohal, et puudutatud isik ei ole võimeline tervisliku seisundi ja vanuse tõttu iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama, sh tegema tehinguid ja ennast esindama, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, korraldama endale vajalike tervishoiu- ja hoolekandeteenuste saamist. Ta vajab oma elu korraldamisel esindusõigusliku isiku abi ja tema üle seatud eestkostet.
4.Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/108, 25.02.2024 (ekspert JK) nähtus, et puudutatud isik põeb vaimuhaigust (muud täpsustatud orgaanilised psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest F06.8). Puudutatud isikul on täheldatud mälu, täidesaatvate funktsioonide alanemine ning emotsionaalsed ja käitumuslikud muutused, mis on oluliselt süvenenud peale peatraumat 2023. a sügisel. Täpne teade uuritava varasema kognitiivse seisundi kohta on puudulik, kuid teadaolevalt olid kognitiivsed funktsioonid häiritud juba enne kukkumist. Uuritaval on diagnoositud dementsus kliinilise leiu alusel. Tugev kahtlus dementsusele ka püsib, kuid jälgimise periood ei ole piisavalt pikk, et saaks dementsust diagnoosida. Uuritaval esineb orgaaniline psüühikahäire, mis väljendub kognitiivsetes ja käitumuslikes muutustes ning mille tõttu ei ole ta enam võimeline oma elu iseseisvalt korraldama ning vajab eestkostet.
5.Maakohus kuulas 08.03.2024 ära puudutatud isiku tema viibimiskohas Elora Keila Haigla AS-i hooldekodus. Puudutatud isik oskas öelda oma vanust ja teadis, kus ta viibib. Puudutatud isik oskas nimetada oma pensioni suurust, samuti selgitas, et tal on sissetulek Haapsalus asuvast kosmeetikatoodete kauplusest. Puudutatud isikule ja tema pojale kuulub võrdsetes osades OÜ P, millega ta on viimased kümme aastat tegelenud. Oma rahaasju korraldab ning ülevaadet neist omab nutitelefonis oleva Swedbank AS-i rakenduse abil. Puudutatud isik oskas öelda, kes on Eesti Vabariigi peaminister, kuid presidendi nime ei suutnud meenutada. Puudutatud isik ütles, et hoiab ennast päevakajaliste sündmustega kursis raadio vahendusel, mida ta oma telefonist kõrvaklappidega kuulab ning ajalehtede vahendusel, mida talle sõbrannad ja poeg toovad. Puudutatud isiku sõnul on tal väga hea ja usalduslik suhe oma pojaga. Kui kohus selgitas eestkoste tähendust, siis tunnistas puudutatud isik, et tal võiks olla selline inimene, kes teda vajadusel kõiges aitab, kuid enda allkirjaõigust ta küll kellelegi 2
2-23-18240 loovutada ei soovi. Puudutatud isik lubas seda küsimust oma pojaga arutada, kes samal päeval pidi teda külastama. Puudutatud isik tunnistas, et ilma abistajata ta enda kodus hakkama ei saaks ning poeg aitab tal leida sobivat hooldekodu. Haiglas liigub puudutatud isik vaid ratastooliga. Praegu on plaanis leida talle kohta Pirita hooldekodus.
6.Puudutatud isiku esindaja teavitas 27.03.2024 kohut, et pärast ekspertiisiaktiga tutvumist toetab avalduse rahuldamist ja puudutatud isikule eestkoste seadmist. Puudutatud isikule võiks jääda pisitehingute tegemise õigus kuni 100 euro ulatuses ühes kalendrikuus.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Harju Maakohus jättis 28.03.2024 määrusega avalduse puudutatud isikule eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks rahuldamata. Maakohus jättis puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning eksperditasu Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.
8.Maakohtu hinnangul oli veenvalt põhistatud, et isikul esinevad vaimse tervise häired, liikumispuue ja ööpäevaringne abivajadus. Ärakuulamise käigus ei jäänud aga kohtule muljet, et isiku huvid jääksid eestkostja määramisel kaitseta. Kohus leidis, et puudutatud isikul esinevad küll psüühikahäired, kuid need ei takista tal oma käitumist juhtida. Seega ei olnud kohtu hinnangul täidetud eestkoste seadmise eeldus (perekonnaseaduse [PKS] § 203 lg 1) ning kohus jättis puudutatud isiku üle eestkoste seadmata ja eestkostja määramata.
9.Maakohus märkis, et puudutatud isik vajab oma füüsilise seisundi tõttu ööpäevaringset hooldust, mis on talle seni tagatud Keila Haiglas. Tema ravi korraldamisel ning asjaajamisel on seni teda abistanud poeg L.D. Puudutatud isik avaldas, et usaldab oma poega igakülgselt ning on rahul, kuidas poeg on seni tema toimetuleku taganud. PKS § 203 lg 2 sätestab, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Maakohus leidis, et kuivõrd isiku elu on võimalik korraldada abiliste kaudu, ei kahjusta puudutatud isikule eestkoste määramata jätmine tema õigusi ega igapäevast toimetulekut. Kuivõrd kohus peab lähtuma ka avaldaja reaalsest probleemist – puudutatud isiku hooldus- ja ravikulude katmine ning raviarstilt informatsiooni saamine – oli kohtu hinnangul puudutatud isiku lähedastel võimalik temale selgitada, et hooldekodu eest oleks vajaduse korral mõistlik tasuda puudutatud isiku enda rahaliste vahendite arvelt. Asjaolu, et puudutatud isik soovib vahetada hooldekodu ja on nõudlik ning tujukas, ei ole eelduseks isiku üle eestkoste seadmisel. Kui avalduse aluseks olevad asjaolud peaksid muutuma, on avaldajal võimalik kohtule esitada uus avaldus.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p 1 osas ja teha uue määruse, millega rahuldatakse avaldaja avaldus ning määratakse avaldaja puudutatud isiku eestkostjaks või saata asi tagasi maakohtule asja uueks lahendamiseks.
11.Avaldaja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg-t 2), mis on kaasa toonud ebaõige määruse. Avaldaja on puudutatud isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, laps. Maakohus ei küsinud enne määruse koostamist avaldajalt arvamust ega põhjendanud menetlust lõpetavas määruses puudutatud isiku lähedase arvamuse küsimisest loobumist. Samuti ei ole maakohus määruses põhjendanud, miks ei võetud arvesse ekspertiisis toodud arvamust, puudutatud isiku esindaja 3
2-23-18240 arvamust ega kohaliku omavalitsuse arvamust, kes on asunud seisukohale, et puudutatud isik vajab eestkostet. Maakohus ei ole eksperdiarvamuse tulemusi arutanud puudutatud isikuga, mis on TsMS § 525 lg 1 alusel üheks kohustuseks. Menetlusosaliste seisukohad
12.Puudutatud isiku esindaja seisukoha järgi suhtles esindaja aprillis 2024. a Elora Keila Haiglaga, kuhu puudutatud isik paigutati hooldusele Järve Haigla hooldusravi lõppedes. Esindaja sai info, et puudutatud isik on jätkuvalt voodikeskne, pretensioonikas ja nõudlik, esineb probleeme lühimäluga. Haiguskriitika puudub ja jätkuvalt avaldab soovi minna koju või järgmisesse hooldusasutusse. Oma seisundit ja terviseprobleeme adub puudutatud isik vaid osaliselt. Puudutatud isik vajab eestkostet. Avaldaja on puudutatud isiku pojana usaldusväärne isik ja eestkoste seadmisel sobiv isik eestkostja kohustusi täitma. Esindaja toetab määruskaebuse rahuldamist.
13.Eestkosteasutus jääb varem esitatud seisukoha juurde ning leiab, et puudutatud isiku õiguste ja huvide kaitseks on eestkoste seadmine vajalik ning puudutatud isik ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama. TsÜS § 8 lg 2 kirjeldatud eelduste kahtlust puudutatud isiku osas kinnitavad avalduses kirjeldatud asjaolud, arvamused ja eksperdi järeldused. Puudub vaidlus selle üle, kas puudutatud isik on abivajav isik ja kas täidetud on eestkoste seadmise eeldused. Tähtis on pöörata tähelepanu sellele, et eestkosteasutus ja ekspert hindasid eestkostetava abivajadust ning sotsiaalteenuste osutamise võimalusi ja järeldasid, et teised sotsiaalteenused ei taga eestkostetavale tema õiguste ja huvide kaitsmist. Üldvolituse andmine, mis peab olema notariaalses vormis, ei ole võimalik tulenevalt isiku tervisest ja puudulikust arusaamisvõimest. Kohtusüsteem riigi osana peab hoolitsema selle eest, et sotsiaalkaitsesüsteem toimiks. Seega puudutatud isik vajab eestkoste seadmist, muude abimeetmete rakendamine puudutatud isiku suhtes pole osutunud küllaldaseks ning nende kasutamine ei ole võimalik. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
15.Ringkonnakohus kuulas 27.01.2025 telefonitsi ära avaldaja. L.D avaldas, et ema on endiselt Keilas hooldusel. Elab kaheses toas, toanaabriga saab kenasti läbi. Poeg külastab ema 1–2 korda nädalas, tavaliselt esmaspäeviti. Ema on liikumatu voodihaige. Iseseisvalt ei istu, ei liigu, ratastooli tõstmisel palub juba vähe aja pärast end tagasi voodisse tõsta. Arsti sõnul tekkis ajukahjustus piirkonnas, mis kontrollib tasakaalu. Olmeasjades on adekvaatne, saab kõigest aru. Teisalt ei mõista selgelt oma tervislikku seisundit – paar korda kuus teatab, et nüüd läheb koju, võtab takso, helistab kellelgi jne. Firma endine õigusnõustaja käib emal hooldekodus külas. Ema ütles, et ei ole volikirju andnud. Maksed hooldekodu teenuse ja ema korteri eest teeb ema kontolt Smart-IDga. Ema küsib, kas maksud makstud. Kontrollime koos, et kontojääk klapib. Rahaasju korraldab avaldaja, praegu ema sissetulek piisav kulude katmiseks – ema saab lisaks pensionile ka üüritulu. Eestkoste annaks kindluse, et ema asjad saavad aetud ka juhul, kui nt Smart-ID-ga midagi juhtub, volikirja ei ole ema pojale andnud. Ema palub endale aeg-ajalt kohvi tuua ja käib ka maniküürija – nende eest peaks ema saama maksta.
16.Ringkonnakohus kuulas 07.03.2025 ära puudutatud isiku tema viibimiskohas Elora Keila Haigla AS-i hooldekodus, et arutada temaga eksperdiarvamuse tulemusi (TsMS § 525 lg 1). 4
2-23-18240 Q.X möönab, et ei saa liikuda, kuid ei nõustu, et ajus toimunud muutused on mõjutanud ta arusaamisvõimet – viitab sellele, et pärast kukkumist kutsus endale kohe kiirabi, st reageeris adekvaatselt. Eestkostet ei vaja, eestkostjat ei soovi. Ei soovi arutada teemat seoses volikirja võimaliku andmisega. Seni, kuni asjadest aru saab, ei soovi volikirja anda. Viitab oma firma endisele õigusnõustajale, kellele olevat andnud vajaduse tekkimisel juhiseid. Igapäevaelu hooldekodus möödub voodis, vaatavad telesaateid (tihti prantsuse keelset kanalit). Aeg-ajalt sõidutatakse ratastoolis. 2 korda kuus käib füsioterapeut, kuid puudutatud isik saab aru, et see ei ole liikumisvõime taastamiseks piisav. Soovib minna Haapsallu, et füsioteraapia abil liikumisvõimet parandada. Nädal tagasi käis dr M juures – sai hooldekodust transpordi ja käis. Kuna on olemas rahalised vahendid, saab neid oma toimetulekuks kasutada. Igapäevaste asjaajamiste kohta ütleb, et pangaülekandeid teevad koos pojaga – Smart-ID on kõik korras. Poeg võttis pangakaardi enda kätte. Lasi endale seepeale uue kaardi teha, ei meeldi kui selja taga nii toimetatakse. Viitab, et selline toimimisviis pole vajalik, niikuinii jääb kõik pojale.
17.28.03.2025 ajavahemikus 13:05-14:10 kuulas ringkonnakohus avaldaja veelkord ära kohtumajas, kes kinnitas eeskostet vajava isiku avaldatut. Avaldaja selgitas, et tema mureks on, et ema dementsus on arenev. Kui kaugele see on jõudnud, oskavad öelda psühhiaatrid. Möönab, et ema on tegelikult väga normaalne, aga iga paari nädala tagant tuleb selgitada, miks ta kodus ise hakkama ei saa. Enesehinnang on ebaadekvaatne, sellest tulenevad soovid, mida peab alla suruma. Räägib intsidendist telefoniga, mis ema arvates varastati, tutvusringkond oli ärevile aetud. Ema väitel räägivad tema tuttavad, et keegi elab tema korteris ja lapselaps sõidab tema autoga ringi. Midagi sellist ei ole, korter on tühi, auto on garaažis – aeg-ajalt käivitan seda aku pärast. Seletan emale kõike, siis teinekord nõustub, kuid teinekord ei sobi. PERH-i arst ütles, et on aju atroofia – kustutas ära võime kõndida. Akuutne olukord läks ära maiks ja praegu teine olukord. Ema käis dr M juures kalleid süste saamas, mis suurt tulemust ei andnud. Nüüd käisime ka dr M juures, anti saatekiri Haapsallu. Tegin taotluse - ootame vastust, kas saab. Järgmisel nädalal lähme hambaarsti juurde. Rääkisime emaga firma asjadest – ema praegu ei olnud nõus oma osalust mulle üle andma. Ütles, et nii tunneb ennast inimesena. Ema on P osanik 50%. Enne kodus kukkumist oli emal maania kõik maha müüa – nt müüs maha kunstikogu, tal peab olema rahavaru.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Määruskaebuses on avaldaja maakohtule ette heitnud menetlusõiguslikke rikkumisi, s.o TsMS § 525 lg 1 kohaselt eksperdiarvamuse tulemuste arutamata jätmist puudutatud isikuga ja TsMS § 525 lg 2 järgi enne määruse koostamist avaldaja arvamuse ärakuulamata jätmist ning puudutatud isiku lähedase arvamuse küsimisest loobumise põhjendamata jätmist. Ringkonnakohus on mõlemad menetlusõiguslikud rikkumised määruskaebemenetluses kõrvaldanud. Ringkonnakohus kuulas avaldaja ära 27.01.2025 telefonitsi ja lisaks 28.03.2025 Tallinna Ringkonnakohtus (vt p 15 ja 17). Samuti kuulas ringkonnakohus ära 07.03.2025 puudutatud isiku tema viibimiskohas Elora Keila Haigla AS-i hooldekodus, et arutada temaga eksperdiarvamuse tulemusi (vt p 16).
20.Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma 5
2-23-18240 tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause mõttes. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).
20.1.Määruskaebuse etteheite kohaselt ei põhjendanud maakohus, miks ei võetud arvesse ekspertiisis toodud arvamust, puudutatud isiku esindaja arvamust ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud arvesse nii ekspertiisiaktis toodut kui ka puudutatud isiku esindaja ja eestkosteasutuse arvamust, sh puudutatud isiku vahetul ärakuulamisel välja selgitatut piisavalt.
21.Iseenesest ei tähenda vaimuhaigus (psüühikahäire) alati seda, et isik vajab eestkostet. Olukorras, kus sellise diagnoosiga isik suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida, ei ole isik piiratud teovõimega ega vaja eestkostet. Siinses asjas ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et maakohus eksis, kui leidis, et eestkostetav suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida ulatuses ja viisil, mis välistab hetkel eestkostevajaduse. Maakohus märkis ka õigesti, et puudutatud isiku elu on võimalik korraldada abiliste kaudu.
22.Ringkonnakohus, arvestades nii avaldaja kui ka 07.03.2025 puudutatud isiku ärakuulamistel avaldatud, nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul esinev psüühikahäire ei takista tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida ulatuses ja viisil, mis annaks alust eestkoste seadmiseks.
22.1.Kohtupsühhiaatrilisest arvamusest nähtub, et eestkostetaval esineb muu täpsustatud psüühikahäire ajukahjustusest või düsfunktioonist (F06.8), mis väljendub kognitiivsetes ja käitumuslikes muutustes ning mille tõttu ei ole ta võimeline oma elu iseseisvalt korraldama ning vajab eestkostet. Samas ei nähtu ekspertiisi läbi viinud psühhiaatri arvamusest, konkreetselt millised kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eestkostet vajaval isikul oma tegudest arusaamist ja nende juhtimist takistavad ning mil viisil see täpsemalt avaldub. Kuigi psühhiaatri järeldatud orgaanilise iseloomuga diagnoos viitab pöördumatule kahjustusele ajus, ei ole veenvalt seostatud isikul esinev psüühikahäire ning tema puudulik arusaamisvõime oma tegude juhtimisel. Ekspertiisiaktis on uurimistulemusena mh välja toodud, et puudutatud isik on nii isikus, ajas kui ka kohas orienteeritud, kuid olukorda adekvaatselt ei hinda. Seejuures ei ole taas täpsustatud, milles hinnangu ebaadekvaatsus täpsemalt väljendus (dtl 37). Aktist nähtuvalt on tuvastatud kliinilise leiu alusel eestkostet vajaval isikul dementsus ja sellele püsib ka tugev kahtlus, kuid ebapiisava jälgimisperioodi tõttu seda diagnoosida ei saanud (dtl 39). Seega ei ole esitatud tõenditest võimalik järeldada, et puudutatud isikul on diagnoositud dementsus. Kesksed viited on sellele, et eestkostet vajav ei hinda adekvaatselt oma abivajadust. Ringkonnakohtu hinnangul peegeldub ekspertiisiaktist ja nii avaldaja kui ka eestkostet vajava isiku avaldustest pigem see, et puudutatud isik vajab ulatuslikku abi oma füüsilise seisundi tõttu ning puudutatud isikul on raskusi muutustega kohanemisel (dtl 37). Ilmselt on isikul keeruline leppida oma iseseisvuse kaotuse, teistest sõltumise ja abivajadusega, mis on sundinud oma kodust lahkuma ning mõjutab paratamatult eneseväärikust ja kontrolli oma elu 6
2-23-18240 üle. See nõuab ümbritsejailt ja lähedastelt kannatlikkust ja toetust, et piiratud tingimustes paremini toime tulla. Vastuseks tema tervises toimunud muudatusi puudutavale küsimusele selgitas puudutatud isik, et on helistanud iseseisvalt kiirabisse ning avaldanud, et enam üksinda toime ei saa (dtl 39). Kolleegiumi hinnangul viitab asjaolu, et puudutatud isik möönab kõrvalabi vajadust tema võimele hinnata oma abivajadust piisava adekvaatsusega.
22.2.Riigikohus on leidnud, et isegi siis, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik vaatamata sellele eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd puudutatud isiku elu on võimalik korraldada abiliste kaudu (eelkõige abistab teda poeg L.D), ei kahjusta puudutatud isikule eestkostja määramata jätmine tema õigusi ega igapäevast toimetulekut. Õige on, et Q.X vajab oma füüsilise seisundi tõttu ööpäevaringset hooldust, mis on talle seni tagatud Keila Haiglas. Vaidlustatud ei ole ka maakohtu tuvastatut, et Q.X-i ravi korraldamisel ning asjaajamistel abistab teda poeg L.D. Q.X-il on vahendid tema hooldamise ja raviga seotud kulude katmiseks, poeg aitab vajalikud maksed teha ning koos hoitakse rahaasjadel silma peal. Tuvastatud on, et puudutatud isikul on muu vara hulgas ka osalus äriühingus, kuid avaldaja ei ole viidanud, et sellega seonduvalt oleks eestkoste kaudu vaja puudutatud isiku huve kaitsta. Ka ringkonnakohtule ei jäänud Q.X-i vahetu ärakuulamise käigus muljet, et puudutatud isiku huvid jääksid eestkostja määramata jätmisel kaitseta. Arvestades, et asjas kogutud tõendid ei anna alust järeldada, et puudutatud isiku psüühikahäire takistaks tal oma käitumist juhtida ning avaldaja aitab puudutatud isikul igapäevaelus toime tulla, puudub vajadus täiendavate, tegutsemisvõimet piiravate meetmete kohaldamiseks. Ringkonnakohus kordab siiski maakohtu selgitust, et kui avalduse aluseks olevad asjaolud peaksid muutuma, siis on avaldajal võimalik kohtule esitada uus avaldus.
23.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning eksperditasu, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 2 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isikule määratud esindaja tasu suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega.
24.TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.