2-19-2141/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Prodest osaühingu juhatuse liikmed on esitanud Harju Maakohtule avalduse Prodest osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt asutati võlgnik 24.03.2010, võlgniku põhitegevusalaks olid ehitustööd. Alates 2018. a suvest tekkis võlgnikul seoses alltöövõtjate ehitushindade tõusuga raskusi eelarvesse sobiva hinnaga alltöövõtjate leidmisel. Võlgnik teostas 2018. a töid umbes 1,5 aastat tagasi tehtud hinnapakkumiste alusel. Kujunenud olukorras võttis alltöövõtjate leidmine tavapärasest kauem aega ja seetõttu tekkisid raskused ajagraafiku täitmisel. Võlgniku leitud alltöövõtjate tööst tekkis praak, mille ümbertegemine nõudis lisaraha, samuti tuli ette hilinemisi. Eeltoodud põhjustel tekkisid võlad ja makseraskused. 2018. a teisel poolel tekkisid raskused Sinilille objektil, kus tellija ei allkirjastanud akti ja jättis detsembris tasumata arve, samuti ei tahtnud tellija detsembris tehtud töid vastu võtta. Seetõttu tekkis vaidlus objekti jätkamise osas, kuna varasem arve oli tasumata. Viimsi objekti tellija tegi jaanuari lõpus ilma ette teatamata pangale nõude lepingu tagatise väljamaksmiseks. Kuni selle päevani oli võlgnik objektil, et tähtaegadest kinni pidada. Objekti valmimise tähtaeg oli edasi lükkunud poolte kokkuleppel ja erinevatel põhjustel. Ka ei olnud ehitajani jõudnud kogu informatsioon, mis oli vajalik objekti lõpetamiseks. Mõju avaldas ka projektijuhtide vahetus, mille tõttu pidid mitu inimest end kurssi viima ühe objekti asjaoludega. Eeltoodust tulenevalt leiavad pankrotiavalduse esitajad, et tulenevalt võlgniku varasemast tööst tekkinud tagasilöökidest on minimaalseks muutunud võlgniku võimalus tekkinud võlgade tasumiseks. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust. Võlgnikul on täitmata kohustusi 423 881.27 euro ulatuses, võlgniku vara väärtus on 460 454.96 eurot. Harju Maakohtu 11.03.2019 määrusega nimetas kohus Prodest osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kanti Prodest OÜ (endine ärinimi Ratox OÜ) äriregistrisse 24.03.2010. Äriregistri andmetel on võlgniku põhitegevusalaks elamute ja

2-19-2141 mitteeluhoonete ehitus. Viimane majandusaasta aruanne on võlgniku poolt äriregistrile esitatud 2017. a kohta. Võlgniku selgituste kohaselt tegeles äriühing ehitusteenuste osutamisega ning aktiivsemat majandustegevust alustati 2015. a. Võlgniku 11.03.2019 bilansi kohaselt on võlgnikul vara 456 146.65 eurot, kohustusi 483 874.15 eurot, omakapital -27 727.50 eurot ja aruandeaasta kasum 54 611.29 eurot. Swedbank AS-i arvelduskontolt nähtuvad on võlgnik maksnud dividendide järgnevalt: 2016. a maksti dividende 2015. a eest V Kile 28 000 eurot ja M Ple 28 000 eurot; 2017. a maksti dividende 2016. a eest V Kile 40 000 eurot ja M Ple 40 000 eurot; 2018. a maksti dividende 2017. a eest V Kile 12 500 eurot ja M Ple 12 500 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku edastatud andmete kohaselt on makstud 2017. a dividende 2016. a eest osanikele kokku summas 80 000 eurot (M Ple 40 000 eurot ja V Kile 40 000 eurot), 2017. a eest 2018. a kokku summas 40 000 eurot (M Ple 20 000 eurot ja V Kile 20 000 eurot). Võlgnik on tagastanud 2017. a juhatuse liikmetele laenu kokku summas 1 742.09 eurot (V Kile summas 1 381.09 eurot ja M Ple summas 361 eurot) ning 2018. a V Kile summas 950 eurot. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega summas 456 146.65 eurot, millest põhivara moodustab 2 785.21 eurot, mis koosneb arvutitest ja arvutisüsteemidest. Võlgniku 11.03.2019 bilansi kohaselt on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega kokku summas 456 146.65 eurot, millest ostjate laekumata arved moodustavad 373 165.24 eurot (sh ebatõenäoliselt laekuvad arved 4 632.48 eurot). Võlgniku suhtes on käimas mitu kohtumenetlust. Võlgnikule kuulub 1⁄2 kaasomandi osana kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, 100% maatulundusmaa, pindalaga 4,96 ha. 1⁄2 kaasomandist kuulub T T ́le (isikukood xxxx). Nimetatud kinnisvarainvesteering on bilansis kajastatud väärtusega 80 000 eurot. Võlgniku 11.03.2019 bilansi kohaselt koosneb võlgniku käibevara rahast 1 405.59 eurot; nõuetest ostjate vastu 373 165.24 eurot; maksude ettemaksudest ja tagasinõuetest 288.57 eurot ning ettemaksetest tarnijatele 1 313.22 eurot. Põhivara koosneb kinnisvara investeeringutest 80 000 eurot; masinatest ja seadmetest 1 992.46 eurot; muust materiaalsest põhivarast 792.75 eurot. Ajutine pankrotihaldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ja tuvastas, et võlgnik omab arvelduskontosid AS-is LHV Pank, Luminor Bank AS-is ja Swedbank AS-is, mille arvelduskonto jääk seisuga 19.03.2019 on 5 870.70 eurot. Bigbank AS-is, AS-is Coop Pank, AS-is SEB Pank, AS-is Inbank, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Tallinna Äripanga AS-is, Versobank AS-is (likvideerimisel) ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei oma. AS-is SEB Liising, OP Finance AS-is, Swedbank Liisingu AS-is, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis ja Coop Liising AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Luminor Liising AS-i 15.03.2019 teatise kohaselt on võlgniku ja Luminor Liising AS-i vahel sõlmitud kokku 10 liisingulepingut, millest kehtivad: - liisinguleping nr 201715154 (vara xxxx; VIN xxxx; reg. märgiga xxxx). Liisingulepingu lõpptähtaeg on 16.06.2022. Lepingu jääkväärtus seisuga 15.03.2019 on 7 528.04 eurot, millele lisandub käibemaks. Seisuga 15.03.2019 on võlgnevus summas 140.46 eurot ning koos võlgnevusega kuulub tasumisele arve summas 283.02 eurot maksetähtajaga 16.03.2019;

2-19-2141 andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ega ole ka varasemalt olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Esialgsetel andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi kokku summas 483 874.15 eurot. Võlgniku bilansi kohaselt on seisuga 11.03.2019 võlgniku omakapital -27 727.50 eurot ja aruandeaasta kahjum 54 611.29 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku vara arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldaja nõudeid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks seetõttu, et oluliselt kasvanud alltöövõtu kulud ei võimaldanud võlgniku planeeritud hindadega kasumlikult tööd jätkata. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, vaid makseraskused tekkisid seoses alltöövõtjate ehitushindade tõusuga. Usaldusväärseid ning hea töökvaliteediga alltöövõtjaid oli raske leida ning seoses sellega tekkisid hilinemised tööde lõpetamistega ning tööde ümbertegemised, mis omakorda tõid kaasa lisakulutuste tegemised. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi, kuna võlgnik on maksnud 2017. a dividende 2016. a eest osanikele kokku summas 80 000 eurot (M Ple 40 000 eurot ja V Kile 40 000 eurot), 2017. a eest 2018. a kokku summas 40 000 eurot (M Ple 20 000 eurot ja V Kile 20 000 eurot). Võlgnik on juhatuse liikmetele tagastanud 2017. a omanikulaenu kokku summas 1 742.09 eurot (V Kile summas 1 381.09 eurot ja M Ple summas 361 eurot) ning 2018. a V Kile summas 950 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et edaspidi tuleb kontrollida, kas dividendide maksmine ning laenude tagastamine oli vastavuses võlgniku ja kõigi võlausaldajate huvidega või mitte. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Prodest osaühingu pankrotihalduriks.