Irina Kõivik hagiavaldus Molineero OÜ vastu hüvitise, töötasu ja töötamise registri andmete muutmise nõudes.
Tsiviilasja hind
3300 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Irina Kõivik (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Harri Paabo (e-post [email protected])
Kostja: OÜ MOLINEERO (registrikood 12359189, asukoht Aardla tn 23, 50110 Tartu, epost [email protected]), esindaja HannesPuidet
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et Irina Kõiviku ja OÜ Molineero vahel oli töölepinguline suhe ajavahemikus XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX. Lugeda Irina Kõiviku ja OÜ Molineero vaheline tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 1 alusel. Kohustada OÜ-t Molineero tegema vastav kanne töötamise registrisse.
Mõista OÜ-lt Molineero Irina Kõivik kasuks välja saamata töötasu XXX eurot (neto) ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis XXX eurot (neto).
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Menetluskulud jätta 80% ulatuses hageja Irina Kõiviku kanda ja 20% ulatuses OÜ Molineero kanda.
Tsiviilasi nr 2-18-2517
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-18-2517 Irina Kõiviku menetluskulude rahaliseks suuruseks 2000 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes ja riigilõiv.
7.Mõista OÜ-lt Molineero Irina Kõiviku kasuks välja menetluskulud 400 eurot (20% 2000 eurost).
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.Irina Kõivik (hageja) esitas 15.02.2018 Tartu Maakohtule hagi OÜ Molineero (kostja, tööandja) vastu hüvitise, töötasu ja töötamise registri andmete muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostjaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel XX.XX.XXXX tööle XXX XXX ametikohale. Töötasuna lubati hagejale kokkuleppe kohaselt maksta XXX eurot netoarvestuses. Kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud.
2.Kui hageja oli töötanud kuu aega ja töötasu hagejale ei makstud, avaldas hageja kostjale nii töötasu maksmata jätmise kui ka töölepingu kirjaliku vormistamata jätmise suhtes protesti. Selle peale keeldus kostja hagejat edaspidi tööle lubamast. Sellele vaatamata töölepingut ei lõpetatud. Maksu- ja Tolliameti peetavasse töötamise registrisse kandis kostja aga tegelikkusele mittevastavad andmed, nagu oleks ta lõpetanud hagejaga töölepingu XX.XX.XXXX TLS § 88 lg 1 p 6 alusel usaldamatuse tekitamise tõttu.
3.Hageja saatis kostjale tähitud kirja, millega ütles töölepingu üles alates XX.XX.XXXX, sest kostja ei võimaldanud hagejale kokkulepitud tööd ja ei maksnud töötasu ning nõudis lõpparve ja hüvitise maksmist. Hageja pöördus kirjalikult ka Maksu- ja Tolliameti poole ning palus tegelikkusele mittevastavad andmed enda töösuhte lõpetamise põhjuse kohta kustutada, kuid seda ei tehtud.
4.Hageja on esitanud nõude saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks, augusti 2017 eest XXX eurot ja septembri 4 päeva eest XXX eurot, kokku XXX eurot. Alates 5. septembrist 2017 kuni töölepingu lõpetamise päevani so XX.XX.XXXX nõuab hageja XXX eurot. Mais 2018 tasus kostja hagejale lõppearvega XXX eurot, kuid pole selge, kui suur osa sellest summast on puhkusehüvitis. Seega palub hageja välja mõista saamata jäänud töötasu summas XXX eurot ning TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas XXX eurot. KOSTJA VASTUS (tlk 36-40)
Tsiviilasi nr 2-18-2517
5.Kostja hagiga ei nõustu. Hageja asus kostja juures tööle XX.XX.XXXX. Kostja juurde tööle asumisel oli hageja töötuna arvel töötukassas ning ta soovis seda staatust kuni septembrini säilitada, mistõttu pooled töölepingut ei sõlminud ja leppisid esialgu kokku vabatahtlikus töötamises ning asjaolus, et töölepingu sõlmivad pooled septembris. Seega registreeris kostja töötamise registris hageja töötamise liigiks alates XX.XX.XXXX „tasuta töötamine“ (tlk 42). Augusti keskel palus töötaja avanssi, kuigi poolte vahel kirjalikku töölepingut veel sõlmitud ei olnud ega ka kokkulepet avansi kohta. Kostja otsustas, et tasub hagejale vabatahtliku töötamise aja eest tasu ning tasus hagejale 21.08.2017 avansina augusti eest sularahas XXX eurot. 01.09.2017 tundis hageja ennast kehvasti ning lahkus töölt. Kostjale teadaolevalt pidi hageja pöörduma perearsti poole töövõimetuslehe vormistamiseks. Hoolimata hageja haigestumisest asus kostja täitma poolte kokkulepet, mis seisnes kirjaliku töölepingu sõlmimises. XX.XX.XXXX registreeris kostja hageja töötamise registris tööle töölepingu alusel (tlk 43), kuigi kirjalikku töölepingut sõlmitud ei olnud ja hageja oli kostjale teadaolevalt haige. Kostja täitis heas usus pooltevahelist kokkulepet, mille kohaselt pidi hageja septembris asuma tööle töölepingu alusel. 05.09.2017 saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus töölepingu sõlmimise jaoks täiendavaid andmeid elukoha ja pangakonto numbri kohta. Lisaks uuris kostja hagejalt, kas ta perearsti juures on käinud (tlk 44). 06.09.2017 saatis kostja hageja e-postile tutvumiseks ja allkirjastamiseks töölepingu ja ametijuhendi. 07.09.2017 saatis kostja hagejale uuesti töölepingu ja uuris hageja tervise kohta (tlk 45). Hageja töölepingut ei allkirjastanud. Kostjale jäi hageja passiivne käitumine arusaamatuks. 19.09.2017 saatis hageja kostjale üllatusliku e-kirja, milles palus enda kohta tehtud kanne töötamise registrist kustutada. 21.09.2017 saatis kostja hagejale e-kirja küsimusega, et kas tema haigusleht on lõppenud. XX.XX.XXXX teatas hageja e-kirja teel, et pole haiguslehte algatanud, kuna pole töölepingut ja palus uuesti kustutada kõik kanded töötamise registrist ning, et jääb arvele töötukassasse (tlk 46-48). Seega ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles XX.XX.XXXX, misjärel märkis kostja töötamise registris töösuhte lõppemise ajaks XX.XX.XXXX. Kostja muutis ka töötamise registri kannet (tlk 50). Tänaseks on kostja teostanud hagejale lõpparve väljamakse summas XXX eurot, mis koosneb augustikuu töötasust, 01.09.2018 töötatud 3 h eest ning puhkuse kompensatsioonist (tlk 50).
6.Vastuväitena hageja poolt avaldatule, märgib kostja, et hageja poolt XX.XX.XXXX tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemise avaldus ei ole kehtiv. Hageja ütles lepingu üles XX.XX.XXXX e-kirja teel, kus hageja avaldab järgmist: „Pole haiguslehte algatanud, kuna pole kehtivat TL. Palun kustutada kõik kanded töötamise registrist. Jään arvele töötukassasse. Palun kustutage ise kanded ilma MTA osaluseta“. Kostja käsitluses on tegemist ülesütlemisega, millega hageja soovis lõpetada kostjaga igasugused õigussuhted. Kuivõrd poolte töösuhe oli lõppenud XX.XX.XXXX, siis on hageja XX.XX.XXXX töölepingu ülesütlemise avaldus toimetu, sest varasemalt hageja poolt tehtud ülesütlemise avaldus on kehtiv. Kuna hageja oli varasemalt töölepingu juba üles öelnud, siis pole võimalik seda uuesti üles öelda. Ühte ja sama õigussuhet ei saa lõpetada kaks korda. Kostja käsituses oli tegemist hageja poolt ülesütlemisega TLS S § 85 lg 1 alusel. Teiseks märgib kostja, et ei ole saanud kätte hagejalt XX.XX.XXXX saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust. Kostja nägi avaldust esmakordselt alles käesolevas
Tsiviilasi nr 2-18-2517 kohtumenetluses. Tähitud postiga saadetud avaldus ei ole kostjani jõudnud. TsÜS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja esitatud arve ja avaldus ei tõenda kättesaamist. Kostja vaatas Omniva kodulehelt postisaadetise jälgimise väljavõtet saadetise numbri järgi. Sellest nähtub, et hageja poolt saadetud tähtkiri on väljastatud Mustika postkontoris ehk saadetise on Omniva tagastanud Irina Kõivikule 14.11.2017 Tallinnas Mustika postkontoris (tlk 51). Hagejal puudub ka õiguslik alus ülesütlemise avalduse esitamiseks ülesütlemisavalduses esile toodud põhjendustel, st et tööandja ei võimaldanud kokkulepitud tööd. Kostja ei ole hagejale ka 01.09.2017 esitanud mingisugust protesti, milles oma avalduses viitab. Hageja poolt esitatud XX.XX.XXXX töölepingu erakorraline ülesütlemise avaldus on asjakohatu ja õigusjõuetu ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on seisukohal, et XX.XX.XXXX hageja poolt tehtud ülesütlemise avaldus on tegelikult tehtud pahauskselt eesmärgiga tagant järgi luua tõendeid, et esitada kostja vastu nõue rahalise kasu saamise eesmärgil. Hageja hüvitise nõue on aegunud. TLS § 31 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Ka varem kehtinud ITVS (redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.12.17) § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Kuna hageja on pöördunud hagiavaldusega kohtusse 2018. a veebruaris on tema nõue hüvitise osas ka aegunud. Kostja tugineb aegumisele ja palub kohtul seda arvestada. Aegunud nõude näol on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 4 mõttes, mida ei ole võimalik maksma panna. Täiendavalt märgib kostja, et hageja hüvitise nõue ei ole arusaadav. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas hageja on saanud hüvitise suuruseks 3300 eurot. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda töötasu, kuna nõuet ei ole. Kostja tasus 21.08.2017 osaliselt hagejale augusti eest töötasu XXX eurot sularahas. Teise osa summas XXX eurot tasus kostja hagejale 14.05.2018 koos lõpparvega. Hageja hagiavaldus ja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on seisukohal, et hageja kasutab oma õigusi pahatahtlikult, sest hageja kogu käitumine on olnud pahatahtlik. Kogu hageja käitumine viitab sellele, et tal ei olnudki plaanis kostjaga kirjalikku töölepingut sõlmida. Hageja on kasutanud nii kostjat kui ka riigipoolseid sotsiaalseid hüvesid omakasu saamise eesmärgil.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
Tsiviilasi nr 2-18-2517 Riigikohus on lahendi nr 2-16-5811 punktis 12.1 märkinud, et TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist (Riigikohtu 30. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11). Kolleegium leiab, et selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda. Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb välja selgitada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes. Poolte vahel on vaidlus selles, millal asus hageja kostja juures töölepingu alusel tööle. Hageja on seletanud, et asus XX.XX.XXXX tööle XXX XXX ametikohal. Kuna tööle asumisel kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, oli tegemist suulise töölepinguga. Kostja sellega ei nõustu ning leiab, et pooled leppisid esialgu kokku vabatahtlikus töötamises ning asjaolus, et töölepingu sõlmivad pooled septembris. Samas ei ole kostja vastu vaielnud asjaolule, et hageja asus XX.XX.XXXX tööle XXX ametikohale. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte töötajate registrist (tlk 42). Lisaks on kostja esitanud kohtule hagejale XX.XX.XXXX saadetud e-kirja (tlk 47), milles kostja seaduslik esindaja märkis järgmist: „Minu jaoks on meie tööleping kehtiv. Sa olid kuu aega tööl (reaalselt). Kui sa ähvardad maksuametiga, siis oled ilmselt läbimõtlemata teel. Kui maksuamet või mõni muu selline tuleb kontrollima, siis sellest, et sa tööl olid teab ja räägib liiga palju inimesi. Tulemus - ma pean muutma su töölepingu algusaja XX.XX.XXXX ja deklareerima sulle tehtud väljamakse. Kirjalik lepinguprojekt sai sulle kätte tõesti septembris. Selle lõpliku versiooni allkirjastamine silub vaid töölepingu detaile, mitte põhimõtet. Tegelikult oli see tööleping juba ennem kehtiv n.ö. suulise lepinguna, mida sa olid asunud täitma ehk andnud omalt poolt kinnituse, et see leping on kahepoolne. Lisaks. Minu juuresolekul kinnitasid sa 04. septembril 2017 veel kord, et oled meie töötaja. Kinnitasid, et oled haige ja puudud töölt mõne aja. Minu juuresolekul kinnitasid sa, et lähed võtad haiguslehe ja ravid ennast terveks. Minu ja Maire juuresolekul leppisime kokku "eritingimuse" töötajate registris arvelevõtmise ja selle algusaja niisugusel kujul, et see oleks sulle võimalikult kasulik. Selle registri järgi oled sa ka tööl vastavalt meie kokkuleppele!!! Irina! Sa tegid augustis XXX tõesti head tööd ja see oli meie jaoks väga tähtis...“ Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja asus XX.XX.XXXX tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Kostja puhul ei ole tegemist mittetulundusühingu või sihtasutusega, mille põhieesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Vabatahtliku töö otsene eesmärk ei või olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Vabatahtlikuna ei või teha tööd, mille tegemiseks tavaliselt kasutatakse palgalist tööjõudu. Küll võib vabatahtlikuna teha tööd isik, kes on töötukassas registreeritud töötuna. Kostja on põhjendanud hageja töötamist augustis vabatahtlikuna asjaoluga, et hageja oli töötukassas registreeritud töötuna ning soovis
Tsiviilasi nr 2-18-2517 jätkuvalt saada soodustusi. Kostja ei ole aga oma väidete tõendamiseks kohtule tõendeid toonud, millest tulenevalt ei loe kohus kostja poolt esitatud väiteid tõendatuks. Käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja asus tegema tööd – XXX XXX, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Samuti viitab töölepingulisele suhtele kostja end poolt XX.XX.XXXX ekirjas avaldatu, et tegelikult oli I. Kõiviku tööleping juba varem kehtiv n.ö. suulise lepinguna, samuti asjaolu, et kostja tasus hagejale augustikuus töötamise eest avanssi. Seega on tuvastatud, et hageja alustas OÜ-s Molineero töötamist XX.XX.XXXX suulise töölepingu alusel XXX ametikohal.
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et on poolte vahelise töölepingu üles öelnud TLS § 91 lg 1 alusel alates XX.XX.XXXX (tlk 4), kuna kostja ei maksnud töötasu ega võimaldanud hagejal tööd teha. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Lõike 2 II lause kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-111-14 punktis 14 märkinud, et TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks füüsiliselt võimatuks või temalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist. Töötaja võib TLS § 91 lg 3 kohaselt öelda töölepingu erakorraliselt üles töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui tema tervis või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Sellest sättest tulenevalt on ülesütlemise tingimuseks sellise mõjuva asjaolu olemasolu, millest saab järeldada töölepingu erakorralise ülesütlemise vajadust enne 30-kalendripäevast etteteatamist. Kui tööandja ei täida oma kohustusi, näiteks ei kindlusta töötajat kokkulepitud tööga, siis peaks töötaja pöörduma tööandja poole kirjalikult ja paluma rikkumise lõpetamist (näiteks paluma tööd). Tegemist on töötajapoolse hoiatamisega. Töötaja peab ülesütlemisavalduse esitama kirjalikult ning avaldusel selgitama ülesütlemise põhjuseid. Kui tööandja on avalduse kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Hageja on edastanud kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 18. oktoobril 2017 (tlk 4). Ülesütlemisavalduses on põhjendatud erakorralist ülesütlemist tööandja poolt töölepingu mittesõlmimise, töötasu mittemaksmise ja tööle mittelubamisega ning väljendatud selget tahet töölepingu lõpetamiseks. Riigikohtu 29. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-116-12, p-s 11 leidis kolleegium, et TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, täpsustades, et võimatuse all tuleb mõista mitte ainult füüsilist võimatust, vaid ka sellist erakorralist olukorda, kus töötajalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist. Käesoleval juhul tekkisid töötaja ja tööandja vahel erimeelsused kirjaliku töölepingu sõlmimise ja töötasu maksmise osas, millest tulenevalt muutus lepingu täitmine töötajale võimatuks. Hageja ei rikkunud töölepingut üles öeldes TLS § 91 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja nõuet, sest asjas on tuvastatud, et hagejal puudusid õigusalased teadmised, millest tulenevalt ta eeldas, et kuna kehtivat töölepingut poolte vahel ei ole, siis pole tal ka õigust töötasunõude ega ka
Tsiviilasi nr 2-18-2517 ülesütlemisavalduse esitamiseks. Oma õigustest sai ta teada alles pärast juristi vastuvõtule pöördumist, pärast mida esitas ta koheselt ka töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. Töötajal on TLS § 85 lg 1 järgi õigus tähtajatu tööleping igal ajal korraliselt üles öelda, järgides TLS § 98 lg-s 1 sätestatud vähemalt 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega. TLS § 98 lg 2 järgi ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töötaja ei pea järgima etteteatamistähtaega, kui tal on töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus ning lepingu jätkamist ei või mõistlikult nõuda. Viimasel juhul tuleb töötaja viivitamatu lahkumine tööandjale ootamatult ega võimalda üldjuhul vältida töötaja lahkumisega tekkivat negatiivset mõju tööprotsessile. Seetõttu eeldab töötaja isikust tulenev erakorraline ülesütlemine sellise kaaluga põhjust, mis õigustab töölt lahkumist erakorraliselt, s.o enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30 kalendripäeva möödumist. Kuna tööandja ei maksnud töötajale töötasu ega võimaldanud töötajale tööd, siis ei pidanud töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
10.Hageja on esitanud kohtule ülesütlemisavalduse kättetoimetamise kohta AS Eesti Posti kviitungi (tlk 5). Kostja on esitanud kohtule väljatrüki hageja poolt kostjale tähituna saadetud saadetise teekonna järgmise kohta, millest nähtub, et postiasutus on saadetise hagejale 14. novembril 2017 tagastanud (tlk 51 ja 68-69). TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lõike 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Hageja leiab, et tal on õnnestunud tõendada, et tema töösuhte lõpetamisele suunatud tahtevaldus on jõudnud kostja asukohta ning tähitud kirja (hagejale teada oleva) hoiustamisega postkontoris, on kostjal olnud ka mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-09 punktis 11 märkinud, et tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel tuleb kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Ringkonnakohus tuvastas, et laenusaajale saadetud krediidilepingu ülesütlemise avaldus on kostjale tagastatud. Kuna kohtud tuvastasid, et laenusaaja pole lepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud, vaid see on tagastatud kostjale, siis tuleb järeldada, et laenusaajale jäeti postkasti teade kostjalt saabunud tähitud kirja kohta, millele laenusaaja postiasutusse järele ei läinud ja see tagastati kostjale. Seega tuleb lahendada küsimus, kas tahteavalduse saab lugeda TsÜS § 69 lg 3 teise lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Kolleegium vastas sellele küsimusele eitavalt. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Järelikult ei olnud laenusaaja praeguses asjas krediidilepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ja ülesütlemine tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei olnud toimunud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ainuüksi see, et hageja on kostjale ülesütlemisavalduse saatnud ei ole piisav. Küll on asja materjalidega ja hageja poolt avaldatuga tuvastatud, et kostja on hageja ülesütlemisavalduse kätte saanud koos
Tsiviilasi nr 2-18-2517 hagimaterjalidega. Seega loeb kohus TsÜS § 69 lg 2 tähenduses tahteavalduse kostjale kättetoimetatuks ning hageja XX.XX.XXXX ülesütlemisavaldus on kehtiv.
11.Kostja on seisukohal, et XX.XX.XXXX töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kehtiv seetõttu, et hageja on töölepingu juba XX.XX.XXXX e-kirjaga üles öelnud. Seega tuleb tuvastada, kas hageja ütles XX.XX.XXXX e-kirjaga töölepingu erakorraliselt üles. Kui sellele küsimusele saab vastata jaatavalt, ei ole hageja XX.XX.XXXX ülesütlemisavaldus kehtiv. Hageja edastas kostjale 19.09.2017 e-kirja „Tere! Palun minu registrikanne kustutada töötamise registrist“ (tlk 46). XX.XX.XXXX saatis hageja uue e-kirja, milles märgib muuhulgas järgmist: „Pole haiguslehte algatanud, kuna pole kehtivat TL. Palun kustutada kõik kanded töötamise registrist. Jään arvele töötukassasse. Palun kustutage ise kanded ilma MTA osaluseta“ (tlk 47). 12.06.2018 e-kirjaga palus kohus hagejal selgitada, mida on hageja mõelnud XX.XX.XXXX e-kirjas kostjale, kus hageja kirjutab, et poolte vahel ei ole kehtivat töölepingut. Hageja selgitas kohtule, et väljendas 22. septembri 2017 e-kirjas teadmist mis hagejal tol ajal oli ja mis hiljem ekslikuks osutus, st et hageja nõudis ebaõigete kannete kustutamist, mis tema arvates takistasid tal töötasu nõudmist ja valede kannete õigetega asendamist (tööle asumise aeg XX.XX.XXXX mitte XX.XX.XXXX). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-21-14 p-s 11 avaldanud seisukoha, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Kolleegiumi varem väljendatud seisukoha järgi peab töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, selgitades lisaks, et töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kohus on seisukohal, et hageja XX.XX.XXXX e-kiri ei kanna endas hageja poolset lepingu ülesütlemise soovi. Esmalt ei ole hageja seal märkinud, et soovib lepingut üles öelda, vaid on märkinud, et kehtivat lepingut ei ole. Kuivõrd kohus on aga tuvastanud, et leping poolte vahel oli, ei saa hageja poolt, kohtu hinnangul, ekslikult kirjutatud lauset tõlgendada kui lepingu ülesütlemise soovi. Kohtu arvates on hageja e-kirja sisust üheselt mõistetav, et ta soovib töötamise registrist ebaõigete kannete kustutamist, mitte töölepingut üles öelda. Tõendatud, on, et kostja oli töötamise registrisse kandunud ebaõiged kanded seoses tasuta töötamisega ning nende kannete kustutamist oli hagejal õigus nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus hageja XX.XX.XXXX saadetud e-kirja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduseks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida, et ka kostja ise ei tõlgendanud XX.XX.XXXX töötaja poolt edastatud e-kirja töölepingu lõpetamisena, kuna tööandja on teinud töötamise registrisse kande, et tööleping on lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 6 alusel usaldamatuse tekitamise tõttu. Seega ei ole tõendatud, et hageja oleks XX.XX.XXXX ekirjaga edastanud teate töölepingu lõpetamise kohta. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et hageja ega ka kostja ei ole töölepingut üles öelnud enne XX.XX.XXXX hageja poolt tehtud ülesütlemisavaldust, millest tulenevalt on XX.XX.XXXX edastatud ülesütlemisavaldus kehtiv.
12.Kuigi käesolevas asjas ei ole esitatud nõuet ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, peab kohus vajalikuks tuvastada poolte vahelise töösuhte kehtivusaja ning töölepingu
Tsiviilasi nr 2-18-2517 lõpetamise aluse, et lahendada hageja nõue registrisse kantud ebaõigete kannete kustutamiseks. Kohus loeb eelpoolmotiveerituga tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe perioodil XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX. Lugeda Irina Kõiviku ja OÜ Molineero vaheline tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 1 alusel.
13.Hageja on esitanud nõude saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks, augusti 2017 eest XXXeurot ja septembri 4 päeva eest XXXeurot, kokku XXX eurot. Alates 5. septembrist 2017 kuni töölepingu lõpetamise päevani so XX.XX.XXXX nõuab hageja XXX eurot. Mais 2018 tasus kostja XXX eurot, kuid pole selge, millises osas sisaldab summa töötasu ja millises osas puhkusehüvitist. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus töötasu nõudmiseks. Kostja tasus 21.08.2017 sularahas XXX eurot (tlk 98). Teise osa tasus kostja hagejale 14.05.2018 koos lõpparvega. TLS § 29 lg 1 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et pooled leppisid kokku netotasus XXX eurot. Seega on tuvastatud töötasu netosuurus XXX eurot. Kostja on väitnud, et tasus sularahas hagejale XXX eurot augustikuus töötamise eest. Esitatud kassa väljamineku orderil pole hageja allkirja, millest tulenevalt on tõendamata, et kostja oleks hagejale XXX eurot töötasu maksnud. 21.05.2018 tasus kostja hagejale lõpparve summas XXX, mis sisaldas ülejäänud ulatuses augustikuu töötasu, septembrikuu töötasu 4 päeva eest ja puhkusehüvitist. Seega leiab kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale tasuda maksmata jäänud augustikuu töötasu summas XXX eurot. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hageja on selgitanud, et pärast 4. septembrit ta tööle enam ei naasnud, kuna temale teadaolevalt puudus hageja ja kostja vahel töösuhe. Kostja on selgitanud, et kuna temale teadaolevalt oli hageja töövõimetuslehel, siis ootas ta töövõimetuse lõppemisel töötaja tööle naasmist. Seega on tuvastatud, et kostja ei ole keeldunud hagejale tööd andmast, kuid hageja ei ole tööle naasnud. Kuna hageja on kinnitanud, et temal oli teadmine alates septembrist töösuhte puudumise kohta, ei saanud ta ka eeldada, et kostjal oleks kohustus talle töötasu maksta. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostjalt hagejale töötasu väljamõistmine septembri (alates 5-st septembrist)- ja oktoobrikuu 2017 eest.
14.Lisaks töötasule on hageja palunud kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 3 kuu keskmise töötasu ulatuses netosummas XXX eurot. Nimetatud lõige sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja on viidanud, et hüvitise nõue on TLS § 31 alusel aegunud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue ei ole aegunud, kuna hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles XX.XX.XXXX avaldusega ning hagi on esitatud 15.02.2018, seega tähtaegselt. Töötaja ütles töölepingu üles XX.XX.XXXX tööandja poolsete rikkumiste tõttu, milleks olid töötasu mittemaksmine ja tööga mittekindlustamine. Kohus on seisukohal, et tuvastatud on
Tsiviilasi nr 2-18-2517 töötasu mittemaksmine, kuid tööga mittekindlustamise osas on süü nii hagejal kui ka kostjal. Kohus tuvastas, et hageja ei ilmunud tööle ega esitanud vastavat soovi ka tööandjale pärast 4. septembrit. Samas tööandja küsis mitmel korral hageja käest, kas tema töövõimetusleht on lõpetatud. Seega ootas kostja hagejat tööle, kuid hageja, arvates, et tal puudub kehtiv tööleping, tööle enam ei naasnud. Seega on tõendatud, et hageja on osaliselt ka oma käitumisega endale kahju tekitanud. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hüvitise väljamõistmine alla seaduses sätestatud määra. Kohus leiab poolte tegusid kaaludes, et õiglane on kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 0,5 kuu töötasu ulatuses XXX eurot (neto). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 2341,25 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja esindajatasu 2041,25 eurot 17,75 tunni eest, tunnihinnaga 115 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2000 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 1700 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 2041,25 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ning asja keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 1700 eurot (TsMS § 175 lg 1).
17.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 400 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.