TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-19-4956/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 23.04.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2388

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-19-4956

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2019. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Tsiviilasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 1. aprilli 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399; Psühhiaatriakliiniku kaudu) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson Eestkostja Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse kaudu), volitatud esindajad sotsiaalosakonna juhataja KS ja sotsiaaltöö peaspetsialist KL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 1. aprilli 2019. a määrus muutmata.

2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse ning esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kelle suhtes on kinnisesse asutusse paigutamise abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, valla- või linnavalitsus 1(6)

Sarnased lahendid

TSÜS

31.märtsi 2019 psühhiaatri arvamuse kohaselt on puudutatud isik mitmendat korda haiglas. Esmakordselt viibis isik haiglaravil ägeda psühhoosi tõttu 1996, diagnoositi skisoafektiivset häiret. Seejärel on isik haiguse ägenemise tõttu viibinud korduvalt haiglaravil SA TÜK Psühhiaatriakliinikus ja SA PERH Psühhiaatriakliinikus. Ambulatoorsel ravil käinud isik elukohajärgselt Rakvere psühhiaatri dr Viigi juures. Haiguspildis esinenud nii maniakaalseid kui depressiivseid faase. Toetusravi on isik kasutanud, kuid nii mõnelgi korral teinud seda oma äranägemise järgi eirates arsti soovitusi. Viimati viibis haiglaravil 24.04-24.05.2018, tema seisundis domineerisid maniakaalsed ning psühhootilised sümptomid, ravil viibis Harju Maakohtu kohtumääruse alusel. Isikul esineva raske psüühikahäire tõttu on temale määratud eestkoste, rehabilitatsiooniteenusena käib kohalikus päevakeskuses. Käesolevalt hospitaliseeritud kiirabi korras dr V saatekirjaga tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Saatekirja andmetel halvenenud isiku seisund cá 1 kuu vältel, mil muutus aktiivseks, kergesti ärrituvaks ning agiteerituks. On käitunud väljakutsuvalt, lärmakana ning ebaadekvaatsena päevakeskuses, kodu naabruses ja tanklas. Isik on riietanud end kummaliselt (villastes sokkides ja rihmikutes), viibib pidevalt tanklas, teeb politseile jaburaid väljakutseid, avaldanud suurejoonelisi ning ebaadekvaatseid plaane ning nõudmisi. Regulaarsest ravist on loobunud. Käesolevalt kutsutud isikule kiirabi ning politsei tanklasse, kus räuskas, käitus ebaadekvaatselt, oli agressiivselt meelestatud. Kiirabi ülevaatusest isik keeldus, mistõttu toodud SA PERH Psühhiaatriakliiniku valvetuppa politseiautos. Haiglasse vastuvõtmisel oli aktiivne, valjuhäälne, agiteeritud käitumisega, väliselt kummaliselt ja kohatult riietunud ning end ehtinud. Sisukohast kontakti isikuga saada ei olnud võimalik, tema mõttekäik oli hüplev ja raskesti jälgitav, oli ennastõigustav ning objektiivseid andmeid eelnevalt juhtunu kohta eitav ja/või õigustav. Ägeda maniakaalse ja psühhootilise seisundi ning enesele ja ümbritsevatele ohtliku käitumise tõttu algatatud tahtest olenematu ravi 29. märtsil 2019 kell 17:15. Käesolevaks ajaks isiku seisund paranenud ei ole. Osakonnas on aktiivne ja sekeldav, periooditi räägib omaette. On kõrgendatud meeleolus, kohati kergesti ärrituv. Vestlusel räägib monoloogina, mõttekäik on kiirenenud. Avaldab laialdasi suurusmõtteid (võimekus), paranoidseid mõtteid, tulevikuplaanid on luulumõtetest lähtuvad (abiellumine, 2(6)

2.1. aprilli 2019 määrusega rakendas maakohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutatas ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriaklinnikusse alates 29. märtsist 2019 kella 17:15 kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Maakohus andis määruses loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud ravi tuli maakohtu määruses märgitu järgi lugeda lõpetatuks 7. mail 2019 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on kohus kuulanud ära puudutatud isiku, tema raviarsti ja puudutatud isiku eestkostja esindajana sotsiaalosakonna juhataja. Raviarst avaldas ärakuulamisel, et isik muutus ebaadekvaatseks juba kuu aega tagasi. Käitus ebaadekvaatselt ja oli verbaalselt agressiivne. Hospitaliseeriti kiirabi ja politsei saatel, kuna oli verbaalselt väga vägivaldne ja esines oht reaalseks vägivallaks. Avaldab, et on ekstrasenss. Politsei ja personali suhtes on paranoiline, arvab, et nad tegutsevad tema vastaselt. Mõttekäik väga laialivalguv ja hüplik. Räägib korraga nii eesti kui vene keelt. Pooled tähed eesti- ja pooled venekeelsed. Arvestades tema eelnevaid hospitaliseerimisi ja käesolevat seisundit, on tema ravi kestus kindlasti üle 40 päeva, mille kestel ei ole oodata seisundi paranemist ja ohu möödumist. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ta ei ole haige ja haiglasse jääma ei peaks. Avaldab, et on psühhiaatriahaiglas, kuhu sattus vastu enda tahtmist. Tema hinnangul muretseb arst asjatult ta pärast. Ta reguleerib oma ravi ise. Ravimeid võtab, aga mitte arsti määratud koguses. Enda sõnade järgi on kohandanud ise enda ravi selliseks nagu talle sobib. Avaldab, et ei teinud midagi halba Olerexis. “Linnavalitsus ja dr V on seotud sellega, et mind siia toodi. See on nende kampaania. Mind on vaja hävitada, sest ma tean liiga palju. Juba eelmisest aastast püüavad nad mind hävitada. Siin tuleb rahvusvaheline kohus, seda ma ütlen.“. Ärakuulamise lõpus rääkis seosetut juttu minevikust, mis kohtuniku hinnangul on segu reaalsetest faktidest ja luululistest elamustest. Sisuks isiku tagakiusamine tema lähedaste ja väidetava endise tööandja poolt. Eestkostja esindaja avaldas ärakuulamisel, et isiku vaimne tervis on viimasel ajal oluliselt halvenenud. Proua X tegi enne tugiisikuga hästi koostööd, aga viimased paar nädalat mitte. See oli selge märk, et tema vaimne tervis on taas halvenenud. Ta vajab tugiisiku abi, aga viimastel nädalatel ei lase tuppa sotisaaltöötajat ja eestkostja ei tea, mis seisus ta kodu üldse 3(6)

on. Tal on suur huvi tuletegemise ja põletamise vastu. Naabrid ja suitsuandurid on aidanud suuremad õnnetused ära hoida, aga ta just hoiatas tugiisikut, et on taas omale koju hulga küünlaid ostnud ja plaanib nendega tuld tegema hakata. Kui ta on samal ajal veel ka kehvas vaimse tervise seisundis, on see väga ohtlik nii talle kui tema naabritele. Oleme selle pärast päris mures. Toetame ravi 40 päeva. Eelmine kord oli ravist palju kasu ja isiku seisund paranes märkimisväärselt. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas taotlust. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aitaks nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Maakohus leidis, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isikul esineb raske psüühikahäire maniakaalne skisoafektiivne häire (F25.0). Tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel kohus veendus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Ravita jäädes ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele. XX käitumine on ettearvamatu, kohati agressiivne ning kontrollimatu ning tema käitumine on juhitud haiguslikust seisundist. Ta on ümbritsevatele ohtlik. Arstide hinnangul on isik kergesti ärrituv ning agiteeritud. Eelmise tahtevastasele ravile paigutamise asja materjalidest (tsiviilasi nr 2-18-6446) nähtuvalt on varasemalt rünnanud füüsiliselt turvatöötajat, püüdes teda tooliga lüüa. Kuivõrd isik on ka käesoleval ajal sarnases seisundis nagu eelmisel tahtevastasele ravile paigutamisel aprillis 2018 ning käitub maniakaalselt ja konfliktselt, on tõenäoline, et võib ka sel korral oma tunnete ja tegevuse üle kontrolli kaotada ja muutuda agressiivseks. Enesele ohtlikkus seisneb maakohtu hinnangul selles, et isik võib enda tervist ja elu ebaadekvaatse käitumise tagajärjel ohustada. Kohaliku omavalitsuse (eeskostja) esindaja ärakuulamisel ilmnes, et isikul on olnud intsidente tulega, mis ei ole küll tänu suitsuanduritele ja naabrite tegevusele suuremaks õnnetuseks kujunenud, kuid isiku segadusseisundis on see vägagi tõenäoline ja nii eestkostja kui naabrid kardavad ta tegevuse pärast sellises seisundis. Seetõttu kohaldas maakohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja kohaldas isiku suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes kuni ravi vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 40 päeva. Kohus leidis samuti, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkumata välja selgitanud PsAS § 11 ja TsMS § 534 lg 1 kohaldamise eeldused. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (maniakaalne skisoafektiivne häire) ning vähemalt tahtevastase ravi kohaldamise ja haiglasse paigutamise ajal oli tema haiguslikest elamustest mõjutatud käitumine ettearvamatu ning ilmselgelt teda ennast ja ümbritsevaid ohustav. Ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline. Muu psühhiaatriline abi ei olnuks ilmselgelt piisav, kuna haigusloost selgub, lisaks kinnitab puudutatud isik ka ise, et ta ei täida vabatahtlikult arsti ettekirjutusi ravimite manustamisel. Puudutatud isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul tõendatud eelkõige psühhiaatrite arvamusega, mida kinnitasid ka tsiviilasja materjalidest nähtuv muu info ning maakohtu kohtuniku poolt puudutatud isiku ärakuulamisel tajutu. Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et ta on terve ja ei vaja haiglaravi. Asjas esitatud muudest tõenditest nähtub samas, et puudutatud isik ei mõista oma ravivajadust. Seetõttu ei olnud ka maakohtul põhjust arvata, et tahtevastase ravi kohaldamiseks puudub vajadus. Määruskaebuses leiab puudutatud isik, et ainuüksi bensiinijaamas käimine ei saa olla ohtlikkuse näitaja. Esindaja väidete kohaselt ei ole isik ohtlik endale ega teistele. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda esitatud väited järeldada, et puudutatud isik on võimeline mõistma enda ravivajadust ning kontrollima enda käitumist. Eelmise tahtevastasele ravile paigutamise asja materjalidest (tsiviilasi nr 2-18-6446) nähtuvalt on isik varasemalt püüdnud turvatöötajat füüsiliselt rünnata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna puudutatud isik on ka käesoleval ajal sarnases seisundis, nagu eelmisel tahtevastasele ravile paigutamisel aprillis 2018 (käitub maniakaalselt ja konfliktselt), on tõenäoline, et ta võib ka sel korral oma emotsioonide ja tegevuse üle kontrolli kaotada ja muutuda agressiivseks. Isiku ebaadekvaatse käitumise tagajärjel võib 5(6)