Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

ASJAOLUD

Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palub võlgniku Mart Sonn suhtes kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevates täiteasjades nr 084/2009/4372, 084/2011/1995 ja 084/2012/2731 anda kohtutäiturile luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh manukad ja/või politseiametnikud ja/või vara hindamiseks kaasatud isikud) ilma Mart Sonni nõusolekuta Mart Sonni kaasomandis ja valduses olevasse korterisse, asukohaga XXX(korteriomand registriosa numbriga XXX), ning viibida seal korteri hindamise ja kaasomandi osa arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil kuni arestimistoimingu lõpetamiseni. Samuti taotleb kohtutäitur võlgniku Mart Sonn suhtes kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevates täiteasjades nr 084/2009/4372, 084/2011/1995 ja 084/2012/2731 luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh ostuhuvilised ja/või manukad ja/või politseiametnikud) ilma Mart Sonni nõusolekuta Mart Sonni kaasomandis ja valduses olevasse korterisse, asukohaga XXX(korteriomand registriosa numbriga XXX), ning viibida seal ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil selleks vajaliku aja jooksul korteriomandi registriosa numbriga XXX suhtes esimese ja vajadusel iga järgneva enampakkumise väljakuulutamise korral vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust Mart Sonnile avalikult etteteatatud aegadel. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta Mart Sonni kanda. Avalduse kohaselt võlgniku Mart Sonni suhtes on sissenõudja ERA Liisingu Inkassoteenused AS avalduse ja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 16.11.2009 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-0914186 alusel algatatud 18.11.2009 täitemenetlus täiteasjas nr 084/2009/4372 sissenõudja nõude summas 838,84 euro sissenõudmiseks. Käesoleva seisuga moodustab ca 10 aastat kestnud täitemenetluses täiteasjas nr 084/2009/4372 nõude jääk koos täitemenetluse tasudega summa 337,08 eurot. 10 aastat kestnud täitemenetluse vältel on võlgnik suutnud nõuet tasuda kokku 762,52 euro ulatuses. Võlgniku Mart Sonni suhtes on sissenõudja ITM Inkasso OÜ avalduse ja Tartu Maakohtu 15.01.2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-33195 alusel algatatud 30.06.2011 täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/1995. Käesoleva seisuga moodustab ca 8 aastat kestnud täitemenetluses täiteasjas nr 084/2011/1995 nõude jääk koos täitemenetluse tasudega summa 226,37 eurot. Nõude katteks ei ole toimunud 8 aasta jooksul mitte ühtegi laekumist. Võlgniku Mart Sonni suhtes on sissenõudja TF BANK AB avalduse ja Tartu Maakohtu 13.03.2012 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-24338 alusel algatatud 4.07.2012 täitemenetlus täiteasjas nr 084/2012/2731. Käesoleva seisuga moodustab ca 7 aastat kestnud täitemenetluses täiteasjas nr 084/2012/2731 nõude jääk koos täitemenetluse tasudega summa 3295,96 eurot. Nõude katteks ei ole toimunud 7 aasta jooksul mitte ühtegi laekumist. 22.01.2018 edastas kohtutäituri büroo töötaja võlgnikule teate, milles selgitas, et seoses sellega, et täitemenetlus võlgniku muu vara arvelt on osutunud ebaefektiivseks, hakkab kohtutäitur pöörama sissenõuet võlgnikule kuuluvale kaasomandi osale korteriomandist registriosa numbriga XXX

(asukohaga XXX). Kohtutäitur palus arestimistoimingu läbiviimiseks võimaldada kohtutäiturile kinnisasjaga tutvumist. 30.01.2018 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kinnisasjale sissenõude pööramise osas. Kohtutäitur selgitas võlgnikule nii 13.02.2019 toimunud kaebuse arutelul, kus võlgnik isiklikult kohal viibis, kui ka 25.02.2019 kaebuse otsuses, et vara võõrandamist ei taksita asjaolud, et kinnisasi on kooramtud hüpoteegiga ja et tegemist ei ole tervikvaraga vaid mõttelise 1⁄2 suuruse kaasomandi osaga. Eelnimetatud aspektid mõjutavad vaid vara arestimis ja müügihinda. Kaebuse arutelul väljendas võlgnik kohtutäituri abile üheselt, et kinnisasjaga tutvumist ta ei võimalda. 22.05.2018 teavitas Mart Sonn kohtutäiturit, et alustab ise kinnisasja XXX müüki. Kohtutäituri hinnangul oli otsus mõistlik, kuna kui kaasomanikud asja tervikvarana müüvad on tulem neile kasulikum. Kuna on üldteada arusaam, et keskmine kinnisasja realiseerimise protsess võib võtta kuni ca pool aastat, siis kohtutäitur büroo töötaja pöördus käesoleva aasta jaanuari lõpus võlgniku poole, et uurida, missuguseks on müügiprotsess kujunenud ning millal võiks oodata kinnisasja tehingut. Võlgnik teatas, et on kinnisasja müügist eemaldanud ning kinnisasja realiseerimise plaani tal enam ei ole. Kohtutäituri büroo töötaja selgitas võlgnikule uuesti, et kuna võlgnik nõudeid ca 10 aasta jooksul tasunud ei ole ja muu vara arvelt ei ole õnnestunud nõude täitmine, siis sissenõude pööramine võlgniku kinnisasjale ongi ainuvõimalik samm. Kohtutäituri büroo töötaja palus võlgnikul teavitada, millal on võimalik kinnisasjaga tutvuda. Võlgnik väljendas taaskord, et kinnisasjaga tutvumist kohtutäiturile ta ei võimalda. Kohtutäituri büroost selgitati võlgnikule, et koostöö puudumisel tuleb kohtutäituril taotleda kohtult luba kinnisasjale sisenemiseks, kuid võlgnik siiski aega kohtutäiturile kinnisasjaga tutvumiseks ei teatanud. Võlgniku sõnul pidid nõuded lähinädalate kuni paari kuu jooksul kindlasti tasutud saama ning rahagi pidi selleks olemas olema, kuid tegemist oli järjekordse katteta lubadusega. Kohtutäituril alust arvata, et kinnisasjaga tutvumise mittevõimaldamisel on tegemist võlgniku poolse menetlusest kõrvalehoidumisega. Võlgnik on teadlik tema suhtes läbiviidava täitemenetluse käigust. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnik on olnud mõistlik aeg reageerida kinnisasja tutvumise korraldamiseks, mida ta aga teinud ei ole, vastupidiselt – võlgnik on korduvalt väljendanud, et kinnisasjaga tutvumist ta ei võimalda. Käesolevas menetlustes ei tee võlgnik kohtutäituriga vajalikul määral koostööd ega võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks, millest tulenevalt on alust arvata, et ka edaspidi puudub vajalikul määral koostöö, et tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Kohtutäitur peab vajalikuks taotleda kohtult luba siseneda Mart Sonni kaasomandis olevasse korterisse vara ülevaatamiseks ja ostuhuvilistele tutvustamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja TMS § 85 ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku korterisse selle hindamiseks, arestimistoimingu läbiviimiseks ja ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh ostuhuvilistel ja manukatel).

TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu 29. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh viivise vähenemise) (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). TMS § 85 lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb arvestada ka võlgniku huve. Võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks (Riigikohtu 29. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14010, p 12). Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et luba kehtib 90 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Samuti leiab kohus, et sisenemise aeg tuleb teatada võlgnikule ette vähemalt 2 päeva. Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 28 lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.