Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-18-17807 Tsiviilasi Perfect Look OÜ hagi Ilja Poljakovi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 6 956 099,62 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Perfect Look OÜ (reg nr 12601160, Vesivärava 12, Tallinn), hageja seaduslik esindaja Oleg Ivanov (e-post:), kostja Ilja Poljakov (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxxxx, e-post:) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Ilja Poljakovilt 6 956 099,62 eurot Perfect Look OÜ kasuks. Jätta menetluskulud Ilja Poljakovi kanda. Välja mõista Ilja Poljakovilt menetluskulud 3400 eurot Perfekt Look OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja O.Ivanov palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6 956 099,62 eurot hageja kasuks. Menetluskulud palub hageja esindaja O.Ivanov jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled sõlmisid 01.10.2015 Bitcoinide lepingu (lisa 1), millest nähtuvalt müüs hageja kostjale 500 bitcoini. Tasumisajaks leppisid pooled lepingu punktis 2.1. kokku hiljemalt 20.12.2017 või kostja kohustus nimetatud tähtajaks bitcoinid tagastama. Kostja oma kohustust täitnud ei ole. Hageja on korduvalt kostjalt tasumist nõudnud, kuid kostja on lepingu täitmisest keeldunud. Bitcoinide hind fikseeriti vastavalt lepingu punktile 4.4. pärast 20.12.2017 möödumist juhuks, kui nende hind tähtaja möödudes langeb. Kuigi kostjal oli õigus võlg ka varasemalt tasuda, pole ta seda teinud, vaid ilmselt jäi ootama hinna pöördumist. Oluline langus ongi nüüdseks toimunud ja seega on hinnaks vastavalt lepingu punktile 4.4. 20.12.2017 kehtinud bitcoinide hind. Hageja keeldub lepingu punkti 4.5. alusel odavnenud bitcoine tagasi võtmast ja nõuab nende eest tasumist rahas vastavalt lepingus kokkulepitud kuupäeva kursile. Bitcoine müüdi kostjale kokku 500, mille kättesaamist 01.10.2015 on ta omakäeliselt lepingus kinnitanud. Seisuga 20.12.2017 oli 1 bitcoini hind 16 479 USD ehk kokku 500 eest 8 239 500 USD (lisa 3). Kuna tasumine pidi vastavalt lepingu punktile 4.2. toimuma eurodes, siis 20.12.2017 Eesti Panga kurss (kättesaadav https://www.eestipank.ee/valuutakursid, lisa 4) oli USD suhtes 1,1845. Hageja nõue eurodes on 6 956 099,62. Kostja leiab, et, vaatamata sellele, et vastavalt poolte vahel allkirjastatud lepingu tingimustele omab hageja õigust kostja poolt omandatud bitcoinide eest nõuda lepingus kokkulepitud summat, nõuab kostja võimaldada tal tagastada bitcoine detsember 2017 kursiga, kuna kostja ei oodanud sellist järsku bitcoinide kursi langust 2018.a ja seetõttu müüs hagejalt ostetud bitcoinid oluliselt madalama hinnaga. Kostja teeb ettepaneku kaaluda võimalust jagada tekkinud vahe või oodata ära bitcoinide kursi tõus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on rikkunud 01.10.2015 lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on lepingut täitnud, s.t müünud kostjale 500 krüptoraha bitcoini. Kostja on lepingus isiklikult oma allkirjaga kinnitanud 500 bitcoini kätte saamist 01.10.2015. Lepingu p-s 2.1 on sätestatud, et müüja võib tagastada bitcoinid või tasuda nende hinna hiljemalt 20.12.2017 ning p 2.2 sätestab, et kui selleks ajaks pole bitcoinid osaliselt või täielikult müüjale tagastatud, siis kuulub tasumisele nende 20.12.2017 turuväärtus eurodes. Kohus leiab, et lepingu p-s 2.1 on ilmne eksitus selles, et müüja võib tagastada bitcoinid või tasuda nende hinna hiljemalt 20.12.2017. Lepingu tekstist ilmneb üheselt ja arusaadavalt, et lepingu p-s 2.1 on olnud poolte tegelik tahe kokku leppida selles, et ostja, mitte müüja, võib tagastada bitcoinid või
tasuda nende hinna hiljemalt 20.12.2017. Kostjal oli õigus bitcoinid edasi müüa või müüjale tagastada hiljemalt 20.12.2017. Kostja ei ole bitcoine hagejale tagastanud ega tasunud nende eest hagejale seisuga 20.12.2017 kehtinud turuväärtuses. Sellega on kostja 01.10.2015 lepingut rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib hageja olukorras, kui kostja rikub raha maksmise kohustust, nõuda kostjalt selle kohustuse täitmist. 01.10.2015 lepingu alusel oli kostjal kohustus tagastada bitcoinid või tasuda hagejale 6 956 099,62 eurot, s.o bitcoinide väärtus seisuga 20.12.2017. Kostja ei soovi lepingut täita põhjusel, et kuna ta ei oodanud nii tugevat bitcoinide kursi langust 2018.a ja müüs hagejalt ostetud bitcoinid oluliselt madalama hinnaga. 01.10.2015 lepingu p-s1.3 on pooled kokku leppinud, et pooled teavad, et nad kannavad ka hinnariski juhuks, kui bitcoinide hind edaspidi kasvab või kahaneb. Hinnariski realiseerumine ei vabasta pooli nende kohustustest. Seega on pooled kokku leppinud lepingu täitmise vastavalt lepingus kokkulepitule ka sellisel juhul, kui bitcoinide hind kasvab või kahaneb, s.o sellisel juhul pooled ei vabane lepingu täitmisest. Seega lepingust tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima ka siis, kui peale lepingu sõlmimist bitcoinide väärtus kahaneb. Kostja kohustus maksta hagejale 6 956 099,62 eurot muutus sissenõutavaks 21.12.2017. Kuna kostja ei ole tänaseni võlgnevust tasunud, on tal endiselt hageja ees kehtiv kohustus tasuda 6 956 099,62 eurot. Kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1 alusel, kuivõrd vääramatut jõudu võlgnevuse tasumata jätmiseks ei esine. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse suuruse arvestamise aluseid. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6 956 099,62 eurot hageja kasuks VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub välja mõista riigilõivu 3400 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 3400 eurot.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.