lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-17352/10

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-17352/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1618
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17352

Tsiviilasi

I. P. avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik I. P. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Istungi toimumise aeg

10.12.2019

Istungil osalenud isikud

Ajutine pankrotihaldur Maire Arm

Ajutine pankrotihaldur Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, telefon: 664 0600, 501 8840, e-post: [email protected])

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada võlgniku I. P. avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja I. P. (isikukood xxx) pankrot 07. jaanuaril 2020 kell 15.00.
3.Nimetada I. P. pankrotihalduriks Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, telefon: 664 0600, 501 8840, e-post: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. jaanuar 2020 algusega kell 14.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 3007.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Kohustada võlgnikku I. P. kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 28. jaanuaril 2020 kell 14.00. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
8.Kohustada võlgnikku I. P. esitama hiljemalt 27. jaanuaril 2020.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
9.Menetluskulud jätta võlgniku I. P. kanda.
10.Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 1 140 eurot, millele lisandub käibemaks summas 228 eurot, kokku 1 368 eurot.
11.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud I. P. esitas 06.11.2019.a kohtule pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik I. P. on oma olukorra ja maksejõuetuse kujunemise kohta andnud alljärgnevaid selgitusi: Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgniku suhtes on jõustunud Rapla Maakohtu 22.04.2019.a. kohtulahend tsiviilasjas 2-18-17807, millega mõisteti I. P.’ilt välja X OÜ kasuks 6 956 099,62 eurot ja kohtukulud. Lisaks eeltoodud kohtulahendile on võlgnikul kohustus ligikaudu summas 500 000 eurot BC 28 OÜ ees, lisaks kohustus Bigbank AS ees. Kõik kohustused kokku moodustavad võlgniku hinnangul 7 879 856,42 eurot. Võlgnikule kuulub kolm mõttelist osa kinnistust xxx. Kinnistute registriosade numbrid on vastavalt xxx, xxx ja 2xxx. Kinnistutel lasuvad ühishüpoteegid H. AS ja X OÜ ees. Mõlemad hüpoteegipidajad on alustanud oma nõuete osas täitemenetlused. Võlgnik märgib oma avalduses, et ta ei ole rahul täitemenetluse käiguga ja kinnistute enampakkumiste alghindadega. Võlgnik leiab, et paremini saab võlausaldajate huvisid kaitsta pankrotimenetluses. Võlgnik märgib, et viidatud nõuete täitmine võlgniku jaoks ei ole realistlik. Võlgnik töötab X OÜ-s miinimumi lähedase kuupalgaga ja tal puuduvad muud sissetulekud. Võlgnik leiab, et ta on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetusest ülesaamine on täiendavate rahaliste allikate puudumise tõttu äärmiselt ebatõenäoline. Võlgnik ei pea ise reaalseks, et ta suudaks oma võlgnevusi kogu elu jooksul tasuda. Ajutise pankrotihalduri poolt välja saadetud päringute vastustest leiab kinnitust, et võlgnikul on kaks suuremat nõuet hüpoteegipidajate ees. Lisaks on selgunud, et hüpoteegipidaja X OÜ nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist tsiviilasjas 2-16-7891, millega mõisteti I. P.ilt välja 325 350 eurot ja kohtukulud X OÜ kasuks. Kõnealune nõue tuleneb xxx omandatud kinnistute ostutehingust. Seega võib asuda seisukohale, et võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud võlgniku poolt tekitatud suurest võlakoormusest seoses kinnisvara ostutehinguga ja kohustuste täitmiseks piisava vara ning sissetuleku puudumisest. Võlgnik on avaldanud, et maksejõuetusele on kaasa aidanud tema äritegevuse kahjum seoses bitcoinide ostmise ja müümisega. Võlgnikul on võlgnevusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 7 887 086,30 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel käimas kolm täitemenetlust. Aruande koostamise seisuga võlgnikule kuuluvad alljärgnevad kinnistud: Mõtteline osa kinnistust, korteriomand xxx, registriosa nr xxx Mõtteline osa kinnistust, korteriomand xxx, registriosa nr xxx Mõtteline osa kinnistust, korteriomand, xxx, registriosa nr xxx Võlgnik hindab korteriomandite väärtuseks tulenevalt eksperthinnangutest kokku 857 300 eurot: Korteriomand xxx hind 322 700 eurot

Korteriomand xxx hind 332 300 eurot Korteriomand xxx hind 202 300 eurot Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Võlgnikule kuulus sõiduauto Lexus, registreerimismärgiga xxx, esmase registreerimisajaga 2006. Sõiduk on korduvalt edasi müüdud. Swedbank AS-s omab võlgnik arvelduskontot nr xxx mille saldo on 174,17 eurot ja limiidikontot nr EExxx (päringu vastuse seisuga). LHV Pank AS-s on võlgnik omanud arvelduskontot EExxx vahemikus 22.10.2015 – 01.02.2018, kontojääk 00,00 eurot. SEB Pank AS-s omab võlgnik 1) arvelduskontot EExxx, mille saldo 28.11.2019 seisuga on 0.00 eurot; 2) kogumishoiust number EExxx, mille saldo 28.11.2019 seisuga on 12.16. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Pangakontode ülevaatamisel suuremahulisi tehinguid ei nähtunud. Hetkel võib asuda seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele, kuid lõpliku hinnangu andmine tagasivõitmise osas vajab kindlasti põhjalikumat analüüsi. Ajutine haldur märgib siiski, et Rapla Maakohtu lahend, millega võlgnikult on välja mõistetud üle 6 miljoni euro, on ajutise halduri hinnangul ebatavaline, kuid kuna tegu on jõustunud kohtuotsusega, siis käesolevas menetluse etapis seda ei ole võimalik põhjalikumalt analüüsida. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on ise esitanud kohtule pankrotiavalduse tuleb maksejõuetust eeldada. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on tehingutega (sh kinnisvara ostmine) kaasnenud võlad ning piisava sissetuleku puudumine, mis võimaldaks kohustusi täita, ehk kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgniku varalise olukorra osas märgib ajutine haldur kokkuvõtlikult, et isegi kui proovida müüa võlgniku olemasolevaid varasid kõrgema hinnaga kui täitemenetluses, siis puudub kindlus, et tegelikkuses on isegi hüpoteegipidajate nõudeid võimalik täies ulatuses rahuldada. Arvestades kohustuse suurust ning asjaolu, et ei lähiajal ega ka ettenähtavas tulevikus ei ole näha võlgniku sissetuleku suurenemist, tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja palub välja kuulutada pankroti. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja I. P.i (isikukood xxx ) pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 7 887 086,30 eurot, kuid vara

võlgniku hinnangul vaid 857 300 euro väärtuses. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

12.Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 1 140 eurot, millele lisandub käibemaks summas 228 eurot, kokku 1 368 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
13.Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 1 140 eurot, millele lisandub käibemaks summas 228 eurot, kokku 1 368 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja