Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja seisukohad 1.22.08.2018. a esitas Vxxxxx Lxxxxxx kohtule hagiavalduse Jxxxxx Sxxxxxxx vastu poolte ühiste laste Vxxxxxxx Lxxxxxxx ja Vxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatise sissenõudmiseks toimuvate täitemenetluste lubamatuks tunnistamiseks. Hageja taotleb kohtult tunnistada lubamatuks lapse Vxxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks toimuv täitemenetlus täiteasjas nr . 084/2018/2990, milles sundtäidetav elatisenõue on 9713,40 eurot perioodi 01.11.2008-28.06.2018 eest, samuti tunnistada lubamatuks lapse Vxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks toimuv täitemenetlus täiteasjas nr . 084/2018/2991, milles sundtäidetav elatisenõue on 6483,88 eurot perioodi 01.11.2008-17.06.2015 eest. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 19.11.2008 otsus tsiviilasjas nr . 2-08-50285. Hageja leiab, et täitemenetlused on lubamatud, kuna hagejal puudub elatisevõlgnevus mõlemas asjas. Elatis on tasutud täies ulatuses. Poolte ühised lapsed Vxxxxxxx ja Vxxxxxx on hageja ülalpidamisel. Vxxxxxxx Lxxxxxxx on käesoleval ajal alaealine ja elab alates 01.09.2017 hageja juures, poolte ühine tütar Vxxxxxxxon täisealine. Hageja leiab, et sundtäitmine on vastuolus laste huvidega. Kuna lapsed on praegusel ajal hageja ülalpidamisel, kujutaks sundsissenõudmine endast raha võtmist laste arvelt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laps Vxxxxxxx elab alates 01.09.2017 hageja juures, mistõttu on hageja kohtuotsusest tuleneva elatisenõude täitnud täies ulatuses, hageja on ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult. Hageja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-177-16. Pooled on konkludentsete tahteavaldustega kokku leppinud, et hageja osaleb laste

ülalpidamises muul viisil kui igakuise elatise maksmisega. Lapsed elasid nädalavahetustel, koolivaheaegadel, pühade ajal hageja juures, hageja osales laste kasvatamises, tasus laste treeningute ja spordivõistluste eest. Et poolte vahel oli selline kokkulepe, sellele viitab asjaolu, et kostja esitas avalduse kohtutäiturile kohtuotsuse täitmiseks alles siis kui Vxxxxxxx Lxxxxxxx esitas kohtule hagi elatise saamiseks. Poolte ühisomandis oleva korteri müümisest laekunud rahast (800 000 krooni) jäi hagejale 200 000 krooni ja kostjale jäi ülejäänu laste ülalpidamise kohustuse täitmiseks tulevikus. Kostja sellega ei arvestanud. Selline asjaolu on käsitatav erandjuhtumina Riigikohtu viidatud lahendi p.12 mõttes ja määruse 3-2-1-78-11 p.11 mõttes. Hageja on pöördunud kohtutäituri poole kaebusega, mille kohtutäitur jättis rahuldamata. Vxxxxxx Lxxxxxxx esitas samuti avalduse kohtutäiturile selle kohta, et elatisenõue on täidetud kogu ulatuses. TMS § 221 lg.1 alusel palub hageja tunnistada viidatud täiteasjades sundtäitmine lubamatuks põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. 09.10.2018 (tl.43, 46-51) esitas hageja tõendi – müügilepingu tõendamaks, et poolte ühisomandis oleva korteri müümisel sai hageja endale 200 000 krooni ja ülejäänud summa andis hageja kostjale laste ülalpidamise kohustuse täitmiseks. 19.10.2018 esitas hageja hagi tagamise taotluse (tl.56-57), mille kohus jättis määrusega 22.10.2018 rahuldamata. 29.11.2018 esitas hageja täiendavad seisukohad ja taotlused (tl.70-77). Selles menetlusdokumendis esitas hageja tabelid selle kohta, millises summas pidi hageja alates novembrist 2008 kummalegi lapsele elatist maksma, millises summas maksis ta elatist ülekandega tasudes, millises ulatuses andis elatist lapsele vahetult, millises summas sularahas ja millises summas tegi ettemaksu 08.07.2008 korteri müügilepingu alusel. Vxxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks on elatist tasutud ka Vxxxxxx Lxxxxxxx kaudu. Kokkuvõttes on hageja kohustatud tasuma elatist VxxxxxxxxLxxxxxxxxülalpidamiseks perioodil november 2008- juuni 2018 summas 16588 eurot, ta on maksnud elatist ülekandega kostja kontole summas 3828,50 eurot, Vxxxxxx Lxxxxxxx kaudu on makstud elatist Jxxxxx Sxxxxxxx arvele summas 3790 eurot, vahetult andis hageja lapsele ülalpidamist (on märgitud päevade arv, mil laps viibis hageja juures) 1999 päeva ulatuses, sularahas ja muul viisil andis elatist 9713,14 euro ulatuses. Kokku oli sel perioodil 3505 päeva, millest 1506 päeva oli laps Vxxxxxxx ema (kostja) juures. Ettemaks korteri müügilepingu alusel 6391 eurot. Kokkuvõttes on hageja kohustatud tasuma elatist Vxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks perioodil november 2008- juuni 2015 summas 11368,50 eurot, ta on maksnud elatist ülekandega kostja kontole summas 3828,50 eurot, vahetult andis hageja lapsele ülalpidamist (on märgitud päevade arv, mil laps viibis hageja juures) 1404 päeva ulatuses, sularahas ja muul viisil andis elatist 7540 euro ulatuses. Kokku oli sel perioodil 2417 päeva, millest 1013 päeva oli laps Vxxxxxx ema (kostja) juures. Ettemaks korteri müügilepingu alusel 6391 eurot. 25.03.2019 esitas hageja lõplikud seisukohad ja vastuväited kostja menetlusdokumentidele (tl.165-167). Hageja palub hagi rahuldada ja mõlemas täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistada, tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Hageja jääb selle juurde, et poolte vahel on kogu perioodil kehtinud kokkulepe, et hageja osaleb osaliselt laste ülalpidamises muul viisil kui igakuise elatise maksmisega: kokkuleppe kohaselt pidi hageja osalema laste elus ja katma laste ülalpidamisega seotud kulud ajal kui lapsed viibivad hageja juures. Kokkuleppe kohaselt oli elatise tasumine lubatud ka sularahas, reeglina andis hageja kostjale raha üle laste kaudu. Selline olukord sobis nii hagejale kui ka kostjale ja toimis alates 01.11.2008-01.09.2017. Hageja on lastele elatise tasumise kohustuse täitnud kogu ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg.2 p.2 alusel ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 423 lg.2 p.2 järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg.1 alusel põhjendusega, et sundtäidetav nõue on rahuldatud. Seetõttu ei saa juba olemuslikult väita, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi elatise väljamõistmise asjas on peetud ka Riigikohtu poolt võimalikuks (3-2-1-177-16). Seetõttu puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb esitatud asjaoludel ja tõendite järgi rahuldada osaliselt. Kohus käsitleb hageja nõuet tema poolt esitatud nõude aluseks olevate asjaolude kaupa: korteriomandi müügist laekunud raha arvestada elatise katteks (p.7), Vxxxxxxx Lxxxxxxx elab alates 01.09.2017 hageja juures (p.8), hageja on andnud lastele elatist sularahas ja maksnud muul viisil (p.9), hageja on andnud lastele ülalpidamist vahetult- lapsed viibisid hageja juures (p.10). Kohtule esitatud tõendite teemal märgib kohus, et hageja on esitanud Vxxxxxxx Lxxxxxxx ja Vxxxxxx Lxxxxxxx avaldused kohtutäiturile (tl.14) ja kohtule (tl.20-22, 78-81) eesmärgiga tõendada hageja poolt vahetu ülalpidamise andmist lastele. Kohus käsitleb selliseid avaldusi kui dokumentaalseid tõendeid TsMS § 272 lg.2 tähenduses, mida hinnatakse kogumis muude tõenditega. Kostja esitas koos lõplike seisukohtadega täiendavad tõendid (tl.134-163)- koopiad Vxxxxxxx Lxxxxxxx passist viisakannetega reisimise kohta Venemaale ja kostja pangakonto väljavõtted eesmärgiga tõendada ülalpidamise andmist kostja poolt lastele pärast aastat 2015. hageja vaidleb selliste tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna tõendid on esitatud hilinenult. Kohus on seisukohal, et kostja poolt koos lõppseisukohtadega esitatud tõendite vastuvõtmisest ei pea keelduma selle hilinenult esitamise tõttu, TsMS § 238 lg.3 p.3 kohaselt kohus võib (aga ei ole kohustatud) hilinenult esitatud tõendi vastuvõtmisest keelduda. Samas ei ole kostja pangakontode väljavõtetel tõendina sisulist tähtsust käesolevas asjas, kuna kohus käsitleb käesolevas asjas hageja Vxxxxx Lxxxxxxx poolt oma rahaliste kohustuste täitmist, käesoleva vaidluse ese ei ole JxxxxxxSxxxxxxx rahaline osalemine laste ülalpidamises. Seetõttu puudub ka vajadus küsida hagejalt nende tõendite sisu kohta. Tõendid Vxxxxxxx Lxxxxxxx viisakannete kohta (väljavõtted passist) on asjakohased, kooskõlas poolte ütlustega kohtuistungil ja neid ei ole põhjust tagasi lükata.

Asjas on tuvastatud ja ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: -Tartu Maakohtu 19.11.2008.a otsusega tsiviilasjas nr . 2-08-50285 (tl.10-11) lahutati poolte abielu, laste Vxxxxxx ja Vxxxxxxxxelukohaks jäi ema Jxxxxx xxxxxxxxxelukoht. Vxxxxx Lxxxxxxxxxxmõisteti laste Vxxxxxxxülalpidamiseks elatis summas 2250 krooni kuus alates 01.11.2018 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Lapse Vxxxxxx ülalpidamiseks mõisteti välja elatis summas 2250 krooni kuus alates 01.11.2018 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kohtuotsusest nähtub, et hagi esitati kohtule 21.07.2008.a. Vxxxxx Lxxxxxx nõustus nii abielu lahutamisega kui ka sellega, et laste elukohaks jääb ema elukoht. Kirjalikus vastuses kohtule vaidles Vxxxxx Lxxxxxx vastu elatise suurusele, kohtuistungil võttis hagi õigeks ja nõustus ka nõutava elatisesummaga. Kohtuotsus jõustus 22.12.2008.a. - 10.07.2018 esitas JxxxxxSxxxxxxx täitmisavalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks 19.11.2008.a. kohtuotsuse sundtäitmiseks Vxxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks väljamõistetud elatise saamiseks, elatise võlgnevus kuni 28.06.2018 9713,40 eurot (tl.91-92). -10.07.2018 esitas Jxxxxx Sxxxxxxx täitmisavalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks 19.11.2008.a. kohtuotsuse sundtäitmiseks Vxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks väljamõistetud elatise saamiseks, elatise võlgnevus kuni 17.06.2015 6483,88 eurot (tl.94-95). -08.07.2008 sõlmisid VxxxxxxLxxxxxx ja Jxxxxx Lxxxxxxx kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud (tl.46-49), millega müüdi Vxxxxx Lxxxxxxx ja Jxxxxx Lxxxxxxx kui ühise liisinguvõtja ühisvara- korteriomand xxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille eest ostja maksis VxxxxxxLxxxxxxx pangakontole 200 000 krooni, Jxxxxx Lxxxxxxx pangakontole 618 002 krooni 81 senti. Ostuhinnast 10 000 krooni oli tasutud juba enne lepingu sõlmimist sularahas. Hageja taotleb, et summa ulatuses, mille võrra kostja sai korteriomandi müügist raha rohkem kui hageja, ehk 200 000 krooni (12782,32 eurot), loetaks Vxxxxx Lxxxxxxxx poolt laste ülalpidamiskohustus täidetuks (selle summa andis hageja kostjale laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks tulevikus). Hageja on arvutanud selle summa võrdselt jagatuna (6391 eurot) nii Vxxxxxxx kui ka Vxxxxxx ülalpidamiskohustuse katteks. Kostja hinnangul korteriomandi müügileping ei seondu käesoleva vaidlusega, selles puudub viide, et Jxxxxx Sxxxxxxxxx kantakse korteri müügisumma elatise katteks. Kohtuistungil andis kostja vande all ütlusi, et korteriomandi müügist saadud rahast sai kostja 75%, kuna hageja soovis korteriomandit kiiresti müüa. Kostja oleks saanud oma osa eest osta vaid ühetoalise korteri, mistõttu tuli kostjal võtta uus laen, et osta suurem korter, kus lastega pärast lahutust elada. Hageja andis vande all ütlusi, et ta rääkis laste emaga telefoni teel ja vahetult, et korteri müügist saadud raha läheb elatise katteks. Kohtule esitatud asjaoludest tuleneb, et pooled on korteriomandi müünud ja saadud raha jaganud kolme pangapäeva jooksul pärast 08.juulit 2008.a. Kohtumenetlus poolte abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks algas 21.07.2008, kohtuotsus tehtud 19.11.2008, täitemenetlus elatisenõude sundtäitmiseks toimub selle kohtuotsuse alusel. Seetõttu on tegemist olukorraga, kus alus elatisenõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on tekkinud 08.juulil 2008 ehk enne kohtulahendi tegemist. TMS § 221 lg.2 järgi saaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda üksnes neil alustel, mis tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-15 p.10 öelnud: Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seetõttu on TMS § 221

lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohus märgib, et olukorras, kus korteriomand oli äsja müüdud, laekunud raha poolte vahel jagatud, olnuks juhul, kui korteriomandi müügist saadud raha jagamisel pidasid pooled silmas, et laste ema saab müügist suurema summa elatise katteks, võimalik seda kohtumenetluses avaldada, elatise väljamõistmisel arvestada ja kohtulahendis ära näidata. Pooled, s.h. Vxxxxx Lxxxxxx, osalesid vahetult kohtuistungil, andsid ütlusi, seega oli laste isal see võimalus olemas. Kuna sellist asjaolu ei avaldatud ja elatise väljamõistmisel arvesse võtta ei taotletud, ei saa lugeda kohus käesolevas asjas usutavaks, et tegelikult selline asjaolu esines. Kuna asjaolu ei esinenud, ei saa kohus lugeda, et tegemist on erandliku asjaoluga, mille arvestamist hageja taotleb. Otsesõnu välistab enne kohtulahendit tekkinud asjaolu arvesse võtmise käesoleval ajal TMS § 221 lg.2. Sama on viidatud lahendis rõhutanud Riigikohus. Neil põhjustel jääb hageja nõue arvestada korteriomandi müügist saadu elatise katteks, arvesse võtmata ja sel alusel hageja nõue rahuldamata. Kohus märgib remargi korras, et poolte ühisvara jagamisel 08.07.2008 saadud raha jagunemisel oli tol ajal kehtinud Perekonnaseaduse § 19 lg.2 p.1 järgi abikaasadel õigus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, arvestades lapse... tähelepanu väärivat huvi. Selle all peeti kohtupraktika kohaselt silmas näiteks asjaolu, kumma vanema juurde jäävad lapsed elama.

xxxxxx elas, on ta kandnud mulle igakuiselt raha üle- ilmselt tahtis õde aidata, ilmselt oli see kingitus. Kostja kirjalikes menetlusdokumentides on seisukohal, et elatisevõlgnevust ei ole tasutud, kuna ei ole tasutud kostja arvelduskontole. Hageja andis kohtuistungil vande all ütlusi (tl.120), et ta maksis elatist lastele sularahas, laste ema soovis nii. Sularahas andsin laste jaoks elatist vanema tütre kaudu. See toimus vastastikusel kokkuleppel ja laste emal pretensioone ei olnud. Tunnistaja Vxxxxxx Lxxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi (tl.119-120), et ta sai isa käest raha Vxxxxxxx Lxxxxxxxxülalpidamiseks. Maksmine toimus isalt emale tunnistaja kaudu. Isa andis tunnistajale sularaha, tunnistaja pani selle enda kontole ja kandis emale üle, kuna ema elas teises linnas. See toimus nii alates juulist 2016 kui ema kolis Tallinnasse. Summa ei olnud kunagi väiksem kui 250 eurot. Sellest osa jättis tunnistaja endale ja osa kandis emale Vxxxxxxx jaoks. Nii oli emaga kokku lepitud. Varem andis tunnistaja emale edasi isa antud raha sularahas. Vanemad ei suhtle omavahel juba aastast 2008, sellest ajast alates tekkis nii, et raha antakse emale minu kaudu. Hageja esitas kohtule tõendina Vxxxxxx Lxxxxxxx kontoväljavõtte (tl.124), mille kohta tunnistaja Vxxxxxx Lxxxxxxx kohtuistungil kinnitas, et need on tema ülekanded emale, mis ta tegi isa antud rahast Vxxxxxxx jaoks. Kohus on seisukohal, et ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamise ainus viis ei ole üksnes pangakontode väljavõtete esitamine maksete kohta ühelt vanemalt teisele. Ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamine on võimalik kõigi TsMS § 229 lg.1, lg.2 loetletud tõendiliikidega, s.h. on võimalik selle kohustuse täitmise tuvastamine poolte tahteavalduste ja käitumise tõlgendamise teel (Riigikohus 3-2-1-177-16 p.13). Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega ja kontoväljavõttega tl.124 on tõendatud, et perioodil juuli 2016- august 2017 on Vxxxxx Lxxxxxx maksnud Vxxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks Vxxxxxx Lxxxxxxxxvahendusel Jxxxxx Sxxxxxxxxe 1215 eurot, mille ulatuses tuleb Vxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks ja selles osas tuleb sundtäitmine täiteasjas 084/2018/2990 lubamatuks tunnistada. Kohus leiab, et muude summade maksmist Vxxxxx Lxxxxxxx poolt Vxxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks (kohtuotsusega väljamõistetud elatise katteks) ei saa lugeda tõendatuks. Tunnistaja Vxxxxxx Lxxxxxxxxon ütlustega kinnitanud, et alates juulist 2016, mil ema Tallinnasse kolis, maksis ta isa antud raha emale ülekandega, oma konto vahendusel. Ülekannete tegemist kinnitab tunnistaja kontoväljavõte (tl.124), juulis 2016 on kaks ülekannet, kokku summas 235 eurot. See ei ole kooskõlas hageja koostatud tabelis tl.73 kirjasolevaga, et juunis 2016 on tehtud makse Vxxxxxx kaudu summas 150 eurot ja juulis 2016 summas 150 eurot. Kui tl.73 tabelis on makse Vxxxxxx kaudu augustis 2016 150 eurot, oktoobris 2016 150 eurot ja novembris 2016 200 eurot, siis kontoväljavõte tl.124 ei näita ülekandeid neil kuudel üldse. Ülekanne septembris 2016 on summas 30 eurot, tabel tl. 73 näitab sel kuul makset 150 eurot. Näiteks märtsis 2017 on tabelis tl.73 pöördel makse Vxxxxxx kaudu summas 370 eurot, siis kontoväljavõte näitab sel kuul ülekannet Jxxxxx Sxxxxxxx kontole 150 eurot. Kohus ei pea usutavaks, et samal märtsikuul maksis Vxxxxxx Lxxxxxxx lisaks ülekantud 150 eurole Jxxxxx Sxxxxxxxxx lisaks sularahas 220 eurot. Kohus märgib, et olukorras, kus alates 18.06.2015 puudus Vxxxxx Lxxxxxxxx kohtuotsusest tulenev kohustus maksta elatist Vxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks, olnuks hagejal põhjendamatu maksta lapse Vxxxxxxx ülalpidamiseks 370 eurot kuus (näiteks märtsis 2017), kohtuotsusest tulenev kohustus oli maksta 143,80 eurot kuus. Ka tunnistaja kinnitas emale maksete tegemist alates juulist 2016 ülekandega. Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks ja õigeks hageja koostatud tabelis tl.73 märgitud summade, kokku 3790 eurot maksmist Vxxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks. Selliste summade saamist eitab ka kostja. Kohus märgib, et hageja väite, et ta on andnud lapse Vxxxxxxx ülalpidamiseks Vxxxxxx kaudu suuremaid summasid näiteks

augustis 2016 (150 eurot), septembris 2016 (150 eurot), novembris 2016 (200 eurot) ja nii edasi (tl.73), muudab ebausutavaks ka kostja poolt kohtutäiturile esitatud kontoväljavõtetest nähtuv (tl.103-105), et näiteks augustis 2016 on Vxxxxx Lxxxxxx kandnud Jxxxxx Sxxxxxxxxx elatise katteks 250 eurot, septembris 2016 150 eurot, novembris 2016 150 eurot jne. Kui lugeda õigeks hageja sellekohased andmed tabelis, oleks näiteks augustis 2016 makstud summa kokku 400 eurot (Vxxxxxx kaudu 150 eurot ja Vxxxxx Lxxxxxxx poolt ülekandega 250 eurot), novembris 2016 350 eurot, kohtuotsusest tulenev kohustus oli 143,80 eurot kuus. Neil põhjendustel leiab kohus, et tõendatuks saab lugeda vaid 1215 euro maksmise, mis kajastub kontoväljavõttel ja mille ülekandmist kinnitas ka tunnistaja. Lapse Vxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks kostjale raha andmist muul viisil kui ülekandega makstes ei ole hageja avaldanud.

nimel hagi kostja vastu elatise saamiseks. Sellega on pooled taganenud varasematest mõistlikest kokkulepetest, kohtul tuleb hinnata asjaolusid uues olukorras. Kohus lähtub laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatise kohustuse täitmist hinnates asjaolust, et elatis on sihtotstarbeline makse (raha), mida tuleb kasutada lapse ülalpidamiseks ja lapse huvides. See tähendab, et perioodil, mil vanem lapsele vajalikke kulutusi ei tee, puuduvad tal väljaminekud lapsele, mille katteks elatist maksta (nõuda). Pikem periood, mil laps viibib näiteks vanavanemate juures ja vanem, kelle juures muidu laps igapäevaselt elab, vabaneb sel perioodil lapse kulude kandmisest, on põhjendatud välja arvata elatise maksmiseks kohustatud perioodi hulgast. Kohus märgib, et olukorras, kus elatisenõue on sundtäitmiseks esitatud väga pika ajaperioodi kohta ja pärast pika perioodi möödumist tegelikust ülalpidamise ajast, on kohtul võimalus üksnes hinnanguliselt kindlaks määrata, millised perioodid kalendriaastast on põhjendatud arvata välja nende kuude hulgast, mille eest elatist nõuda. Kohus loeb sellisteks kuudeks iga aasta suvel 1,5 kuud, mil lapsed viibisid nii vanavanemate juures, s.h. Venemaal kui ka isa (hageja) juures rohkem. Kohus võtab siinjuures aluseks hageja tabelid tl.73-76, hageja ütlused kohtuistungil (tl.120 pöördel 12:02:41, 12:17:27) selle kohta, et lapsed ei olnud suvekuudel hageja juures 3 kuud, kostja ütlused kohtuistungil selle kohta, et lapsed ei olnud suvel nii pikalt maal. Üheksa aasta (2009-2017) jooksul on iga aasta kohta arvestatav 1,5 kuud, mil tütar Vxxxxxxx ema juures ülalpidamiskulusid ei vajanud, kokku 13,5 kuud x143,80= 1941,30 eurot. Tütar Vxxxxxx kohta on selliseid kuid perioodil 2009-2014 xxxxxxxxxxx sai Vxxxxxa täisealiseks, mistõttu xxxx.a suve eest elatisenõuet 19.11.2008.a kohtuotsuse järgi ei arvutata) 9 kuud (6x1,5=9), mille eest elatisesumma 9x143,80= 1294,20 eurot. Nende kuude eest on hageja ülalpidamiskohustuse täitnud, tagades lastele ülalpidamise andmise vahetult kas vanavanemate või enda juures. Selles osas on nõue rahuldatud. Kõike eespooltoodut arvestades loeb kohus Vxxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks sundtäidetavast elatisesummast täidetuks järgmised summad: 1428,41 eurot (täitmisavalduses perioodi 01.01.2014-28.06.2018 enam nõutud summa), 1215 eurot (Vxxxxxx Lxxxxxxxxvahendusel makstud summa), 1941,30 eurot (9 aasta kohta igal aastal 1,5 kuud, mil laps ema juures ülalpidamiskulusid ei vajanud), kokku 4584,71 eurot, mille ulatuses kohus tunnistab sundtäitmise lubamatuks. Eespooltoodut arvestades loeb kohus Vxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks sundtäidetavast elatisesummast täidetuks summa 1294,20 eurot, mille ulatuses kohus tunnistab sundtäitmise lubamatuks. Suuremas summas jääb sundtäitmiste lubamatuks rahuldatakse 36,3 % ulatuses.

tunnistamise nõue rahuldamata. Hagi

Kohus märgib, et nii hageja kui ka kostja kohtuistungil (tl.122) avaldasid, et nad soovivad tema enda poolt algatatud kohtuasja lõpetamist. Käesolev kohtulahend on TMS § 48 lg.1 p.4 järgi kohtutäiturile aluseks täitemenetluste lõpetamiseks sundtäitmiste lubamatuks tunnistatud osas. Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 sätestab: Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg.2 sätestab menetluskulude jagunemise olukorras, kui kompromissiga ei nõustuta. Antud juhul rahuldab kohus hagi umbes ühe kolmandiku ulatuses. Arvestades poolte esitatu asjakohasust, aga ka kohtu pakutud kompromissist kaugenemist (esindajate liitumisel), peab kohus põhjendatuks jätta poolte õigusabikulud poolte endi kanda. Hageja kulu õigusabiteenusele kokku summas 1560 eurot, kostja kulu õigusabiteenusele 1268 eurot. Puudub vajadus kohtuotsuses kindlaks määrata hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Muud menetluskulud on hagejal: riigilõiv hagilt 300 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Kohus jättis hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Seetõttu jääb riigilõiv sellelt hageja kanda. Hagilt tasutud riigilõivusumma 300 eurot jaotab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.t. riigilõiv 36,3% ulatuses ehk summas 108,90 eurot mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks, riigilõivusumma 191,10 eurot jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.