A S hagi Bigbank AS, Pärnu kohtutäitur Rocki Albert vastu 12.11.2018.a. enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a. otsuse täiteasjas nr. 176/2009/248 tühistamiseks
Menetlusosalised
Hageja: A S, isikukood: XXXXXXXXX Kostja 1: Bigbank AS (registrikood: 10183757, aadress: Riia 2, 51004 Tartu, elektronpost: [email protected] Kostja 2: Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (aadress: Uus tn 1-1, 80011 Pärnu, elektronpost: [email protected]) Puudutatud isik 1: Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tolli tn. 5 korteriühistu, e-post: [email protected] Puudutatud isik 2: Maksu- ja Tolliamet, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A S hagi Bigbank AS ja Pärnu kohtutäitur Rocki Albert vastu 12.11.2018.a. enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a. otsuse täiteasjas nr. 176/2009/248 tühistamiseks.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
2.1.Vabastada A S riigilõivu (350 euro) tasumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632
lk 2 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Vastavalt esitatud hagile /t.l. 1/ hageja A S vaidlustab 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a otsustuse täiteasjas nr 176/2009/248. Hageja taotleb: 1) tuvastada A S õigus 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 176/2009/248; 2) tühistada 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a otsustus täiteasjas nr 176/2009/248; 3) tuvastada TsMS § 368 lõike 1 alusel Pärnu kohtutäitur Rocki Albert kohustus TMS § 1491 lõikest 1 ja lg 4 punktist 1 sissenõutavaks muutunud ja tasumisele kuuluvad XXXXXXXXXXX XX-11 enampakkumise tulemist Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi haldusja hoolduskulud; 4) tuvastada TsMS § 369 Pärnu kohtutäitur Rocki Albert kohustus tasuda XXXXXXXXXXX XX-11 enampakkumise tulemist A S tulumaks Maksu- ja Tolliametile, peale A S 2018.aasta tuludeklaratsiooni esitamist.
2.Faktilised asjaolud 05.11.2018.a edastas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert hagejale täiteasjas nr 176/2009/248 02.11.2018.a enampakkumise akti, millega võõrandati XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomand hinnaga 28000 € kostjale (vt. Lisa nr 1). 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava kohaselt kuulub tulem 28 000.00 eurot Bigbank AS ja Pärnu kohtutäitur Rocki Albert nõuete täitmiseks (sh täitekulud) (vt. Lisa nr 2). 19.11.2018.a vaidlustas hageja Pärnu kohtutäitur enampakkumise akti, tsiviilasja nr 2-18-17479 raames.
Rocki
Albert
02.11.2018.a
02.01.2019.a edastas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert hagejale e-kirja (vt. Lisa nr 3), milles teatas, et täiteasja nr 176/2009/248 tulemi jaotuskava on jõustunud ning kohtutäitur maksab enampakkumise tulemi 28 000.00 € välja järgmiselt: 1) kohtutäituri põhitasu 2017.36 € + lisatasu 672.00 € + menetluse algatamise tasu 7.67 €, kokku 2 697.03 €; 2) Bigbank AS-le väljamaksmisele kuulub 25 302.97 €.
3.Hagi alus ja põhjendused TsMS § 368 lõike 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 368 lõike 2 kohaselt võib võlgnik esitada täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas
lk 3 täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TsMS §-st 369 võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kuigi TMS § 109 ei sätesta jaotuskava vaidlustamise õigust hagejale kui võlgnikule, leiab hageja, et hagejal on erand õigus 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a otsustuse vaidlustamiseks kuna Põhiseaduse § 32 kohaselt on hagejale tagatud omandipuutumus ning õigus, et tema vara ei võõrandata tema tahte vastaselt. Hagejal on Põhiseaduse § 15 ja § 32 õigus vaidlustada XXXXXXXXXXX XX-11 enampakkumise tulemist väljamaksete tegemist kuna ebaseaduslik väljamaksete tegemine toob hageja kaasa omandiõiguse kaotuse täiendavate kohustuste tasumise näol. Kui kohus leiab, et TMS § 109 ei võimalda hagejal vaidlustada 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a otsustust, on TMS § 109 sätestatud vastuolus põhiseadusega. Hageja leiab, et Pärnu kohtutäitur Rocki Albert otsustus see on 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a otsustus maksta enampakkumise tulem välja kohtutäiturile ja Bigbank AS-le, on ebaseaduslik ning sellise enampakkumise läbiviimine, mille tulem on võimalik välja maksta Pärnu kohtutäitur Rocki Albert poolt näidatud viisil, on vastuolus seaduses sätestatule kuna: 1) TMS § 1491 lõikest 1 pidi Pärnu kohtutäitur Rocki Albert XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi arestimisel saatma teate XXXXXXXXXXX XX korteriühistule ning korteriühistu pidi TMS § 1491 lg 4 punktist 1 esitama sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist korteriomandist tulenevad nõuded, mis on alates 15.01.2018.a kehtivad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 44 lõiked 1 ja 2 tagatud pandiõigusega XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandile ning pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut ehk seadusjärgselt kuulub tulemist peale kohtutäituri tasu mahaarvestamist väljamaksete tegemine nii Bigbank AS-ile kui Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule kuna mõlemal on müüdud vara suhtes pandiõigus; 2) hagejale on XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi võõrandamisega tekitatud tulumaksukohustus, TuMS § 4 lg 1 ja § 15 lg 1 tulenevalt maksustatakse XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi võõrandamisest saadav tulu 20 % maksumääraga, mille mahaarvestust, enne tulemist kohtutäiturile ja sissenõudjatele väljamaksete tegemist, ei ole arvestatud. Vaidlustatud enampakkumise akt eelpool nimetatud asjaolusid ei käsitle, mistõttu leiab hageja, et olukord ei saa olla seaduspärane kuna hagejale on tekitatud võlgnevused, mis kuuluksid rahuldamisele enampakkumisest tuleneva tulemi alusel. Eeltoodust on hagejal kui võlgnikul põhjendatud huvi tuvastushagi esitamiseks kuna selle rahuldamine aitab kaasa võlgnevuste täitmisele. Hageja taotleb kohtult tuvastada TsMS § 368 lõike 1 alusel Pärnu kohtutäitur Rocki Albert kohustus tasuda XXXXXXXXXXX XX-11 enampakkumise tulemist Saaremaa
lk 4 vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi haldus- ja hoolduskulud. On ilmne, et Pärnu kohtutäitur Rocki Albert keeldub hageja 2018 aasta tuludeklaratsiooni esitamise järgselt vabatahtlikult XXXXXXXXXXX XX-11 enampakkumise tulemist tulumaksu tasuma, mistõttu taotleb hageja TsMS § 369 tuvastada Pärnu kohtutäitur Rocki Albert kohustus tasuda XXXXXXXXXXX XX-11 enampakkumise tulemist tulumaks Maksu- ja Tolliametile, peale A S 2018.aasta tuludeklaratsiooni esitamist. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert on kohustatud tegema väljamakseid Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule ja Maksu- ja Tolliametile kuna nad on TMS § 5 lõikest 2 menetlusosalised eriseaduste see on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (see on alates 15.01.2018.a. kehtiva KrtS § 44 lg 1 ja 2) ja tulumaksuseaduse (TuMS § 4 lg 1 ja § 15 lg 1) alusel. Juhul kui täitemenetluse seadustik võimaldab jätta Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistu pandiõiguse tähelepanuta ja ei võimalda Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule tulemist väljamaksete tegemist ning Maksu- ja Tolliametile tulemi maksustamist tulumaksuga, on täitemenetluse seadustik selles osas tühine seoses vastuoluga põhiseadusega..
4.Hageja muud menetluslikud taotlused.
1.Hageja taotleb menetlusabi korras hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutava riigilõivu tasumisest vabastamist kuna ta ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt nõutavas määras riigilõivu tasuda.
2.Juhul kui kohus leiab, et hagi 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a otsustuse vaidlustamiseks on esitatud vaidlustamistähtaega eirates, ennistada tähtaeg 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava ja 02.01.2019.a otsustuse vaidlustamiseks.
3.Hageja soovib asja menetlemist kirjalikus menetluses.
4.Hageja palub kõik kohtukulud jätta Bigbank AS ja Pärnu kohtutäitur Rocki Albert kanda.
5.1.Kostja II märgib täitemenetluse asjaoluna (p.3), et täitemenetlusega nr 176/2009/248 olid ühinenud sissenõudjad: Lindorff Eesti AS (täiteasjad 022/2013/3822 ja 022/2011/6716); Eviman OÜ (täiteasi nr 022/2009/3831); Riigi Kinnisvara AS (täiteasi nr 008/2008/11509); Kuressaare Elamutehooldus OÜ (täiteasjad nr 180/2015/732 ja 180/2015/733); AS Hoolekandeteenused (täiteasjad nr 007/2010/76666 ja 026/2018/794). Paraku ei ole kostja II väide tõene tuginedes kostja II enda poolt varem väidetule. Nimelt on kostja II tsiviilasjas nr 2-18-40055 väitnud 08.10.2018.a vastuse punktis 2.1, et korteriomandil aadressil XXXXXXXXXXX XX-11, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond, on ulatuslik võlgnevus XXXXXXXXXXX XX korteriühistu (80073148) ees. Seisuga 26.02.2018. a. oli jooksev võlgnevus korteriühistu ees 6019.89 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 44 lg 2 kohaselt on XXXXXXXXXXX XX
lk 5 korteriühistu puhul tegemist I järjekoha hüpoteegipidajaga. TMS § 149 lg 1 alusel on täiteasjas sissenõudjaks XXXXXXXXXXX XX korteriühistu. Eeltoodust saab ainult üheselt järeldada, et kostja II oli teadlik XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi hooldus- ja halduskulude võlgnevusest kui ka asjaolust, et puudutatud isik I on TMS § 5 lõikest 2 täitemenetluse nr 176/2009/248 osaline KrtS § 44 lõigetest 1 ja 2 tuleneva pandiõiguse alusel.
5.2.Kostja II väidab täitemenetluse asjaoluna (p. 6), et toimetas 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava (vt. hagiavalduse Lisa nr 2) puudutatud isikule II kätte 11.12.2018. a. seisuga, kuid esitatud väidet kostja II dokumentaalselt ei kinnita. TsMS § 230 lg 1 1.lausest peab kostja II tõendama omapoolseid vastuväiteid. Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes TsMS § 230 lg 2 2.lausest palub hageja kohtul teha kostjale II ettepanek esitada tõendid, mis kinnitavad 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava kätte toimetamist puudutatud isikule I 11.12.2018.a. Hageja põhjendab esitatud taotlust asjaoluga, et tegemist on olulise asjaolu tõendamisega, mille kohustus on kostjal II ja seda eelkõige põhjusel, et 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskavas ei ole puudutatud isik I käsitletud menetlusosalisena ega ka puudutatud isiku I nõudeid hageja vastu ning eelnimetatud annab alust 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava tühistamiseks. Samuti annab 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava kätte toimetamata jätmine, aluse jaotuskava vaidlustamiseks ja tähtaja ennistamiseks puudutatud isiku I poolt. Eeltoodu on oluline ka asjaolust, et hagejal on nii kostja II kui ka puudutatud isiku I vastu hüvitamise nõue XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi hooldus- ja halduskulude nõuete osas, kuna kostja II ei ole kajastanud puudutatud isiku I pandiõigust ning puudutatud isik I ei ole realiseerinud oma pandiõigust vara müümisel ning eeltoodust on kostja II ja puudutatud isiku I näol tegemist solidaarvõlgnikega (VÕS § 65), kes vastutavad nõude, see on XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandist tulenevate hooldusja halduskulude, täitmise eest ühiselt.
5.3.Hageja vaidleb kostjale II vastu 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamis õiguse puudumise osas. Lähtudes kostja II seisukohast ei saa hageja kui võlgnik vaidlustada temale kuuluva vara võõrandamist ega vara müügist laekunud tulemi jaotamist. Selline seisukoht oleks otseselt vastuolus Põhiseaduse § 32 3.lauses sätestatud vara omaniku õigusega vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
5.4.Seoses kostja II väitega, 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamis tähtaeg saabus hagejale 04.12.2018. a, millest tulenevalt on hagi esitamise tähtaeg möödas. Paraku jätab kostja II märkimata asjaolu, et kostja II ei ole kordagi hagejale teatanud võimalusest 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamiseks. Koosmõjus PS § 15 ja EIÕK artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et nõude esitamisel kehtestatud tähtajad ei oleks sellised, mis muudaksid nõude esitamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Olukorras, kus kostja II ei ole hagejat teavitanud ega selgitanud hageja kui võlgniku õigusi läbiviidava menetluse või vastuvõetud otsuse
lk 6 vaidlustamiseks, oli võlgniku poolt kostja II otsuste tähtaegne vaidlustamine objektiivselt takistatud. Selline objektiivne takistus on aga aluseks nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 lõike 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaega ennistada, kui see on mööda lastud kaalukatel põhjustel. Eeltoodust tulenevalt ja juhul kui kohus leiab, et 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamis tähtaeg saabus hagejale 04.12.2018. a, millest tulenevalt on hagi esitamise tähtaeg möödas, taotleb hageja TsMS § 67 lõike 1 alusel tähtaja ennistamist 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamiseks kuna esines objektiivne takistus see on, et kostja II ei olnud võlgnikku teavitanud ega selgitanud võlgniku õigusi läbiviidava menetluse või vastuvõetud otsuse vaidlustamiseks 04.12.2018.a. Tähtaja ennistamata jätmine tooks kaasa hageja jaoks negatiivsed tagajärjed, sest ta ei saaks kaitsta oma õigusi.
5.5.Seoses kostja II väitega, et kostja II on TMS § 109 lg 3 alusel lugenud 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava kinnitatuks ning on tulemi vastavalt jaotuskavale välja maksnud 02.01.2019. a. TsMS § 230 lg 1 1.lausest peab kostja II tõendama omapoolseid vastuväiteid. Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes TsMS § 230 lg 2 2.lausest palub hageja kohtul teha kostjale II ettepanek esitada tõendid, mis kinnitavad 12.11.2018.a enampakkumise tulemi väljamaksmist jaotuskava alusel 02.01.2019.a. Hageja põhjendab esitatud taotlust asjaoluga, et tegemist on olulise asjaolu tõendamisega, mille kohustus on kostjal II ja seda eelkõige põhjusel, et 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskavas ei ole puudutatud isikut I käsitletud menetlusosalisena ega ka puudutatud isiku I pandiõigusest tulenevaid nõudeid ning eelnimetatud annab alust 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava tühistamiseks. Kui 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava tühistatakse on kostja I ja kostja II kohustatud tagastama tulemist tehtud väljamaksed. Tulenevalt KTS § 9 vastutab kostja II ametitegevuse käigus tekitatud kahju ees. Kostjalt I on tulemist tehtud väljamakse võimalik välja nõuda alusetu rikastamise sätete alusel (VÕS 52.peatükk) kui ka VÕS § 1028 lõike 1 alusel.
5.6.Hageja vaidleb kostja II väitele, et KrtS § 42 lg 1 ja 2 sätestatud pandiõiguse suurus ei ole piiramatu, vastu, leides, et selline piiratud seaduse tõlgendus ei ole asjakohane kuna seaduse eesmärgiks on korteriühistu nõude maksmapanek korteriomaniku vastu juhuks, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mille realiseerimine ei kata korteriomandile seatud hüpoteeki ja kohtutäituri kulusid, nagu antud olukorras. Osapoolte vahel on vaidlus puudutatud isiku I nõuete suuruse ja ülemineku kohta täitemenetluses ning kas puudutatud isiku I pandiõigus on kinnisomandi seadusjärgne kitsendus ja kas see kuulus XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi registriosa neljandasse jakku kandmisele ning kas puudutatud isik pidi esitama kostjale II taotluse oma nõude rahuldamiseks eelisjärjekorras. Hageja on seisukohal, et puudutatud isiku I pandiõigus on kinnisomandi seadusjärgne kitsendus ja seetõttu ei kanta seda kinnistusraamatusse, seega ei kuulunud ka pandiõiguse rahaline suurus XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi registriosa neljandasse jakku
lk 7 sisse kandmisele. Tulenevalt kinnisomandi seadusjärgsest kitsendusest ei oma nõude suurus mitte kõige vähematki tähtsust kuna sõltumata nõude suurusest realiseeritakse see eelisjärjekorras. Hageja märgib, et TsÜS § 6 lg-te 1-3 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandiga seotud sissenõutavaks muutunud haldus- ja hoolduskulude nõue ei läinud XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi uuele omanikule üle 02.11.2018.a enampakkumise aktiga, millega võõrandati XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomand hinnaga 28000 € M Tle (vt. Lisa nr 2), seda eelkõige põhjusel, et kostja II eiras TMS § 84 lg 1 p-st 5 ja § 153 lg 1 p-st 5 tulenevalt kohustustust esitada 03.10.2018.a enampakkumise teates (vt. Lisa nr 3) õige ja täpne infot XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandit koormava te kolmanda isiku õiguste kohta ja nende püsimajäämise kohta pärast enampakkumist.
5.7.Vastavalt enampakkumise teatele puudusid teates (vt. Lisa nr 3) andmed KrtS § 44 lõigetest 1 ja 2 tuleneva pandiõiguse hüvitamise või püsimajäämise kohta peale enampakkumist, mis annab aluse TMS § 223 lg-st 1 tulenevalt enampakkumine kehtetuks tunnistada kuna tegemist on olulise enampakkumise tingimuse rikkumisega. Hageja on eeltoodud põhjusel vaidlustanud tsiviilasja nr 2-18-17479 raames 02.11.2018.a enampakkumise akti. AÕS § 75 lg-t 1 tuleb õigusrahu ja -selguse põhimõttest lähtudes tõlgendada selliselt, et hageja kui XXXXXXXXXXX XX-11 kaasomanik kuni 09.11.2018.a, mil kanti M T XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi omanikuks (vt. Lisa nr 4), kannab vastavalt hagejale kuulunud osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuna puudutatud isiku I nõude puhul on tegemist kinnisomandi seadusliku kitsendusega, mistõttu on puudutatud isiku I nõue eelistatud kostja I hüpoteegiga tagatud nõude ees ning nõude täitmiseks ei pea puudutatud isik I esitama kostjale II tahteavaldusi kuna puudutatud isik I on kostjale teatanud võla suuruse (vt. Lisa nr 1), mille vastu ei saa kostja I vastu vaielda ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu, sest see võimalus on ainult võlgnikul (TMS § 221) ja kolmandal isikul (TMS § 222), mitte aga kostjal I kui sissenõudjal, tuli kostjal II puudutatud isiku I nõue täita eelisjärjekorras.
5.8.Seoses kostja II väitega, et XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandiga seotud hooldus- ja halduskulud moodustavad 0 eurot, märgib hageja, et tulenevalt TsMS § 200 lõigetest 1 ja 2 peab kostja II oma menetlusõigusi kasutama heauskselt, ei tohi oma õigusi kuritarvitada ega kohut eksiteele viia. Kostja II on tsiviilasjas nr 2-18-40055 väitnud 08.10.2018.a vastuse punktis 2.1 (vt. Lisa nr 1), et korteriomandil aadressil XXXXXXXXXXX XX-11, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond, on ulatuslik võlgnevus XXXXXXXXXXX XX korteriühistu (80073148) ees. Seisuga 26.02.2018. a. oli jooksev võlgnevus korteriühistu ees 6019.89 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 44 lg 2 kohaselt on XXXXXXXXXXX XX korteriühistu puhul tegemist I järjekoha hüpoteegipidajaga. TMS § 149 lg 1 alusel on täiteasjas sissenõudjaks XXXXXXXXXXX XX korteriühistu.
lk 8 Eeltoodust saab ainult üheselt järeldada, et kostja II kuritarvitab oma menetlusõigusi ning üritab kohut eksiteele viia.
5.9.Kostja II vaidleb hagejale vastu leides, et kostja II ei ole kohustatud hageja kui võlgniku eest tasuma tulumaksu vara võõrandamise korral ning et võlgniku väited ei põhine seadusel. Hageja vaidleb kostjale II vastu, et ekslik on kostja II seisukoht, et TMS ei sätesta kostjale II tulemist väljamakse kohustust maksuhaldurile see on Maksu- ja Tolliametile. Tulenevalt TMS § 5 lõikest 1 on Maksu- ja Tolliamet menetlusosaline täiteasjas nr 176/2009/248 tulenevalt TuMS § 4 lõikest 1 ja § 15 lõikest 1 tuleneva tulumaksu tasumise kohustuse osas. Kostja II poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti 25.01.2019.a e-kiri ei ole tõendiks TsMS §238 lõike 1 tähenduses ning hageja palub esitatud tõend TsMS § 238 lõike 3 alusel kostjale II tagastada ning juhul kui tõendit ei ole võimalik kostjale II tagastada, palub hageja jätta tõendiga arvestamata TsMS § 238 lõikest 5 tulenevalt arvestama eelkõige põhjusel, et Maksu- ja Tolliameti konsultant ei ole isikuks, kes jagab TuMS-ile selgitusi või kohaldamise aluseid. Tulenevalt TMS § 107 lõikest 3 on kostja II kohustatud XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi võõrandamiselt tasumisele kuuluva tulumaksusu (20% 28000 €-st) summas 5600 € hoiustama, mis kuulub kostja II poolt väljamaksmisele Maksu- ja Tolliametile peale hageja 2018.a tuludeklaratsiooni esitamist (kinnitamist).
6.Vastusena kostja 1 Bigbank AS vastusele /t.l. 108/ on hageja märkinud järgmist:
6.1.Kostja I märgib oma vastuses ekslikult, et hagejal puudub õigus enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamiseks ning enampakkumise tulemi jaotuskava tühistamiseks. Lähtudes kostja I seisukohast ei saa hageja kui võlgnik vaidlustada temale kuuluva vara võõrandamist ega vara müügist laekunud tulemi jaotamist. Selline seisukoht oleks otseselt vastuolus Põhiseaduse § 32 3.lauses sätestatud vara omaniku õigusega vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
6.2.Kostja I leiab ekslikult, et XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi hooldus- ja halduskulud ei ole muutunud enampakkumise tulemist sissenõutavaks. Kuna puudutatud isiku I nõude puhul on tegemist kinnisomandi seadusliku kitsendusega, mistõttu on puudutatud isiku I nõue eelistatud kostja I hüpoteegiga tagatud nõude ees ning nõude täitmiseks ei pidanud puudutatud isik I esitama kostjale II tahteavaldusi kuna puudutatud isik I on kostjale teatanud võla suuruse, millest kostja I kui sissenõudja täiteasjas nr 176/2009/248 ja menetlusosaline tsiviilasjas nr 2-18-140055 oli teadlik (vt. kostja II tsiviilasjas nr 2-18-40055 08.10.2018.a vastuse punkt 2.1, et korteriomandil aadressil XXXXXXXXXXX XX-11, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond, on ulatuslik võlgnevus XXXXXXXXXXX XX korteriühistu (80073148) ees. Seisuga 26.02.2018. a. oli jooksev võlgnevus korteriühistu ees 6019.89 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 44 lg 2 kohaselt on XXXXXXXXXXX XX korteriühistu puhul tegemist I järjekoha hüpoteegipidajaga. TMS § 149 lg 1 alusel on täiteasjas sissenõudjaks XXXXXXXXXXX XX korteriühistu.).
lk 9 Kostja I ei saa puudutatud isiku I nõudele vastu vaielda ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu, sest see võimalus on ainult võlgnikul (TMS § 221) ja kolmandal isikul (TMS § 222), mitte aga kostjal I kui sissenõudjal. Tulenevalt kinnisomandi seadusliku kitsendusest tuli kostjal II puudutatud isiku I nõue täita eelisjärjekorras.
6.3.Kostja I leiab ekslikult, et enampakkumise tulemist puudub kohustus tasuda tulumaks Maksu- ja Tolliametile. Tulenevalt TMS § 5 lõikest 1 on Maksu- ja Tolliamet menetlusosaline täiteasjas nr 176/2009/248 tulenevalt TuMS § 4 lõikest 1 ja § 15 lõikest 1 tuleneva tulumaksu tasumise kohustuse osas. Tulenevalt TMS § 107 lõikest 3 on kostja II kohustatud XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi võõrandamiselt tasumisele kuuluva tulumaksusu (20% 28000 €-st) summas 5600 € hoiustama, mis kuulub kostja II poolt väljamaksmisele Maksu- ja Tolliametile peale hageja 2018.a tuludeklaratsiooni esitamist (kinnitamist).
6.4.Vastavalt kohtumäärusele teavitab kostja I, et antud asja lahendamine kompromissi sõlmimisega ei tundu tõenäoline, võttes arvesse, et pooled on aastaid vaielnud sisuliselt ühe asja üle, milleks on võlgniku (hageja) kohustus tasuda sissenõudjale (kostjale I) võlgnevus, mis on kohtuliku kompromissiga kinnitatud juba 31.07.2012.a. Seoses kostja I väitega juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et tulenevalt TsÜS § 117 lõikest 1 on esindusõigus õiguste kogum, mille piires saab esindaja tegutseda esindatava nimel ning kohus peab lähtuma TsÜS § 120 lg 2 1.lausest tulenevalt esindatava poolt määratud volituse ulatusest. Kostja I on TsMS §-st 223 piiranud Elari Arjakase (Arjakas) esindusõigust summaarselt s.o. nõueteni, mille suurus ei ületa 50 000 € ning seetõttu peab kohus sellest asja menetlemisel juhinduma ning seetõttu peab kohus tulenevalt TsMS § 222 lõikest 1 jätma tähelepanuta Elari Arjakase (Arjakas) menetlustoimingud, mis puudutavad hageja poolt tsiviilasjas nr 2-18-17479 10.02.2019.a esitatud kompromissi, mille kinnitamisel on hageja valmis loobuma käesolevas asjas esitatud hagiavaldusest. Hageja juhib siinkohal kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja I nõuete mahu suuruseks on 133 502,80 €, mis ületab mitmekordselt Elari Arjakasele (Arjakas) antud volituste mahtu.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja 1. Bigbank AS oma vastuses hagile /t.l. 102/ I leiab, et hageja on oma hagiavalduse esitanud aluseta ning vaidleb hagiavalduses märgitule täielikult vastu, põhistades seda järgnevalt.
7.1.Õigus enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamiseks ning enampakkumise tulemi jaotuskava tühistamine. TMS § 109 lg 3 sätestab, et kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja. Kostja I on seisukohal, et jaotuskava on hageja poolt hagi esitamise seisuga kinnitatud, seda ei ole vaidlustatud, kohtutäitur on tulemi välja maksnud ning TMS § 105 lg 2 sätestatud erisusi ei esine. TsMS § 368 lg 2 näeb ette, et täitemenetluses
lk 10 täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Kostja I leiab antud juhul, et hagejal puudub õigus jaotuskava vaidlustamiseks ning õigus nõuda enampakkumise tulemi tühistamiseks, millest tulenevalt nõudeõigus on aegunud.
7.2.Tuvastada enampakkumise tulemist sissenõutavaks muutnud ja tasumisele kuuluvad haldus- ja hoolduskulud. TMS § 149 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 1491 sätestab korteriomandi arestimise erisused, mille lõikest 1 tuleneb, et kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Lisaks sätestab KrtS 6. jagu korteriühistu nõude tagamist. Nimetatud sätetest eraldi ega koosmõjus ei tulene aga hageja poolt vääralt tõlgendatud järeldus, et justkui korteriühistu on automaatselt õigustatud saama jaotuskava alusel haldus- ja hoolduskulusid. Vastupidiselt hageja arvamusele, sätestab KrtS § 43 lg 1, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Antud juhul on need läinudki üle korteri omandajale. Kostja I leiab, et hagejal on õigus selles, et seadusest tuleneb korteriühistu õigus rakendada pandiõigust ning sellele pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Kostja I aga viitab siinkohal, et korteriühistul on nimetatud õigus, mitte kohustus. Korteriühistu XXXXXXXXXXX XX, Kuressaare linn, Saaremaa vald ei ole seda õigust kostjale I teadmata põhjustel kasutanud. Eelnimetatut kinnitab ka asjaolu, et tänase päevani ei ole nii käesolevas tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-18-17479 korteriühistu esitanud ühtegi sellekohast taotlust või avaldust. 7.3.Tuvastada enampakkumise tulemist kohustus tasuda tulumaks Maksu- ja Tolliametile TuMS § 15 lg 1 sätestab, et tulumaksuga kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sh kinnisasja müügist või vahetamisest. Kostja I leiab, et nimetatud kohustus kehtib kõigile maksukohuslastele - vaatamata sellele, kas kinniasi võõrandatakse enampakkumisel või müüakse vabatahtlikult. Maksukohustus tekib vara võõrandaja isikuga, mitte vara enesega. Antud juhul on hageja hagiavalduses jätnud mulje, et vara müük sellisel kujul on riivanud tema (põhi)õigusi ning soovib tuvastada ja tühistada täiteasjas nr 176/2009/248 tehtud enampakkumise tulemi jaotuskava. Kuivõrd pooled vaidlevad antud juhul müügi ja jaotuskava õiguspärasuse üle, siis tekkiv maksunõue ei ole seotud kuidagi nimetatud varaga, vaid isikuga, millest tulenevalt palub kostja I selle nõude jätta tähelepanuta, kuna see pole seotud varaga täiteasjas nr 176/2009/248. Sellest tulenevalt leiab kostja I, et hageja viidatud põhiseaduse sätted ei puutu antud kohtuasjas
lk 11 vaidluse alla tulenevalt sellest, et korteriomandi müügiga ei ole riivatud hageja põhiseaduses sätestatud õigusi. Veelgi enam, maksumaksja peab tulumaksu tasumiseks leidma ise võimalused, nt muu vara arvelt või palgast. Ka nimetatud põhimõte kehtib kõigile maksukohuslastele, seega ei ole siin hageja õigusi riivatud. Kostja I viitab siinkohal, et kinnistusraamatu alusel kuulub hagejale X külas kokku 27,93 ha maad (millest 2,17ha on elamumaa), seega ei tundu hageja väide sellest, et tulumaksukohustus on tema suhtes ülekohtune, tõene ega eluliselt usutav. Vastavalt kohtumäärusele teavitab kostja I, et antud asja lahendamine kompromissi sõlmimisega ei tundu tõenäoline, võttes arvesse, et pooled on aastaid vaielnud sisuliselt ühe asja üle, milleks on võlgniku (hageja) kohustus tasuda sissenõudjale (kostjale I) võlgnevus, mis on kohtuliku kompromissiga kinnitatud juba 31.07.2012.a. Lähtudes ülaltoodust p a l u b kostja 1: • Jätta hagiavaldus rahuldamata; • Jätta kõik menetluskulud hageja kanda
Kostja 2 kohtutäitur Rocki Albert oma vastuses hagile//t.l. 67/
Leiab, et hagi on esitatud seadusliku aluseta ning menetlustähtaegasid järgimata. Mh märgib kohtutäitur, et ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Omapoolset seisukohta põhjendab kohtutäitur alljärgnevalt, tuues esmalt välja täitemenetluse asjaolud. Hagi menetlemisel nõustub kohtutäitur asja kirjaliku menetlusega. 8.1.Täitemenetluse asjaolud:
1.26.01.2009. a. algatas kohtutäitur täitemenetluse nr 176/2009/248 sissenõudja BigBank AS (10183757) täitmisavalduse ning täitedokumendi, Pärnu notar Kristi Kivimägi 11.07.2006 asendaja Anu Raid koostatud ja tõestatud notariaalakt „Hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping“ nr 4468, alusel.
2.14.05.2009. a. arestis kohtutäitur võlgnikule A S (XXXXXXXXXXXX) kuuluva korteriomandi aadressil XXXXXXXXXXX XX-11, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa 901734, katastritunnus 34901:010:0319, sissenõudja BigBank AS (10183757) kasuks.
3.Täitemenetlusega 176/2009/248 oli ühinenud kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas 022/2013/3822, sissenõudja Lindorff Eesti AS (10231048), kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas 022/2011/6716, sissenõudja Lindorff Eesti AS (10231048), kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas 022/2009/3831, sissenõudja Eviman OÜ (10347822), kohtutäitur Mati Kadak täiteasjas nr 008/2008/11509, sissenõudja Riigi Kinnisvara AS (10788733), kohtutäitur Enno Kermik täiteasjas 180/2015/732, sissenõudja Kuressaare Elamutehooldus OÜ (10373222), kohtutäitur Enno Kermik täiteasjas 180/2015/733, sissenõudja Kuressaare Elamutehooldus OÜ (10373222), kohtutäitur Mati Roodes täiteasjas 007/2010/76666, sissenõudja AS Hoolekandeteenused (10399457) ja kohtutäitur Mati Roodes täiteasjas 026/2018/794, sissenõudja Hoolekandeteenused AS (10399457).
4.31.10.2018. a. kell 11.00 korraldas kohtutäitur Rocki Albert enampakkumise ning müüs võlgnikule A S (XXXXXXXXXXXX) kuuluva korteriomandi aadressil XXXXXXXXXXX XX-11, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond ostjale M T (XXXXXXXXXXXX) hinnaga 28 000.00 eurot.
lk 12
5.12.11.2018. a. koostas kohtutäitur enampakkumise tulemi jaotuskava täiteasjas 176/2009/248 (lisa nr 1), mille alusel jaotas enampakkumise tulemi sissenõudja BigBank AS (10183757) nõude ja kohtutäitur Rocki Albert’i menetluses oleva täiteasja 176/2009/248 täitmiseks (sh täitekulud). Ülejäänud osas jäid sissenõudjate nõuded rahuldamata.
6.Kohtutäitur toimetas menetlusosalistele, ühinenud sissenõudjatele ja Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule täitemenetluse jaotuskava kätte 11.12.2018. a. seisuga.
7.Lähtuvalt Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 109 lg-st 3 luges kohtutäitur 02.01.2019. a. seisuga jaotuskava kinnitatuks ning kohustus tulemi vastavalt jaotuskavale välja maksma. a. Kohtutäitur andis menetlusosalistele 02.01.2019. a. teada, et jaotuskava on jõustunud ning märkis informatiivselt, kuidas jaguneb jaotuskava alusel väljamakstav tulem (sissenõudjale väljamaksmiseks kuulus 25 302.97 eurot ning täitekulude katteks arvestas kohtutäitur 2 697.03 eurot).
8.2.Kohtutäituri vastuväited hagiavaldusele: Esmalt märgib kohtutäitur, et vastavalt TMS § 109 lg-le 1 võib sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. Kohtutäitur juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et TMS § 109, mis käsitleb jaotuskava vaidlustamist ning kinnitatuks lugemist, ei sätesta võlgnikule õigust esitada kohtutäituri ning puudutatud sissenõudjate vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Lisaks eeltoodule, sätestab TMS § 109 lg 3 jaotuskava vaidlustamise tähtaja, mis on 15 päeva alates jaotuskava kättetoimetamisest. Kohtutäitur on jaotuskava hagejale/võlgnikule kätte toimetanud 19.11.2018. a. (lisa nr 2) e-posti teel. Kui kohus leiab, et võlgnikul on õigus jaotuskava hagimenetluse korras vaidlustada, saabus hagi esitamise tähtaeg 04.12.2018. a, millest tulenevalt on hagi esitamise tähtaeg möödas. Lisaks märgib kohtutäitur, et on TMS § 109 lg 3 alusel lugenud jaotuskava kinnitatuks ning on tulemi vastavalt jaotuskavale välja maksnud 02.01.2019. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 66 sätestab, et menetlusosalisel ei ole õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
lk 13 Lähtuvalt eeltoodust on hagi esitatud isiku poolt, kelle kaebeõigust seadus ei sätesta ning hagi on esitatud menetlustähtaegasid järgimata, millest tulenevalt esineb alus jätta hagi läbi vaatamata.
8.3.Hagiavalduses väljatoodu osas selgitab kohtutäitur järgmist:
8.3.1.Punktis 2 märgib hageja, et kohtutäitur on 02.01.2019. a. teinud otsustuse tulemi väljamaksmise kohta. Kohtutäitur märgib, et eeltoodu ei vasta tõele.
1.02.01.2019. a. andis kohtutäitur menetlusosalistele teada, et tulemi jaotuskava täiteasjas 176/2009/248 on jõustunud ning kohtutäitur maksab tulemi välja. E-kirjas on muuhulgas selgitatud, kuidas jaguneb enampakkumise tulem. Enampakkumise tulemi jaotamise viis tuleneb seadusest ning jõustunud jaotuskavast.
2.Edastatud e-kirjas andis kohtutäitur informatiivselt menetlusosalistele teada, kuidas enampakkumise tulem võrdeliselt sissenõudja nõude katteks ning kohtutäituri põhitasu ning täitekulude katteks jaguneb. E-kirja eesmärk oli võlgnikule teada anda, kui suures ulatuses täidetakse enampakkumise tulemist sissenõudja nõue võlgniku suhtes. Kohtutäituriseaduse § 32 lg 5 kohaselt on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt.
8.3.2.Hageja leiab, et kohtutäituri koostatud jaotuskava on ebaseaduslik ning kohtutäitur on kohustatud enampakkumise tulemi jaotama ka Saaremaa vald, Kuresaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule (edaspidi korteriühistu), lähtuvalt Korteriomandija korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) §-st 44 lg 1 ja 2. Kohtutäitur juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur on enampakkumise tulemi jaotuskava kätte toimetanud korteriühistule 11.12.2018. a. (lisa nr 3) ning korteriühistu ei ole jaotuskava vaidlustanud. Kinnituse jaotuskava kättesaamise kohta on kohtutäiturile esitanud ühistu seaduslik esindaja, juhatuse liige Tõnis Leedo (357040100289). Kohtutäitur juhib hageja tähelepanu mh asjaolule, et KrtS § 42 lg 1 ja 2 sätestatud pandiõiguse suurus ei ole piiramatu. KrtS § 42 lg 3 kohaselt on korteriühistu pandiõiguse suurus korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. KrtS § 4 sätestab, et korteriühistu pandiõiguse suurus määratakse korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruande järgi omandi ülemineku päeva seisuga. Kui korteriühistul on kohustus esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus registrile esitatud majandusaasta aruande järgi. Korteriühistu 2017. a. majandusaasta aruande kohaselt (aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017), mis on kättesaadav äriregistrist (lisa nr 4), kohaselt on korteriomandite majandamiskulud kokku 0.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab ühistu hüpoteegisumma 0.00 eurot. Mh märgib kohtutäitur, et on menetluse käigus selgitanud ühistule hüpoteegisumma kujunemist täitemenetluses ning tulemi jaotamise viisi. Ühistu andmeid majandusaasta aruandes siiski ei parandanud.
lk 14 Mh märgib kohtutäitur, et TMS § 1491 lg-s 1 sätestatud kohustus on kohtutäituri poolt täidetud.
8.4.Seoses hageja väitega, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud võlgniku eest tasuma tulumaksu vara võõrandamise korral, märgib kohtutäitur, et võlgniku väited ei põhine seadusel ning põhjendab seda alljärgnevalt.
8.4.1.Täitemenetlus toimub TMS alusel, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud jaotama vara müügi tulemi lähtudes TMS §-st 174. TMS ei sätesta kohtutäiturile kohustust/ õigust pidada kinni vara võõrandamisest saadud tulult tulumaksu. Vara müügitulemi suhtes õigustatud isikud sätestab üksnes TMS § 174.
8.4.2.Kohtutäitur juhib mh tähelepanu asjaolule, et vastavalt Tulumaksuseaduse § 15 lgle 1 ei arvutata tulumaksu mitte tulult, vaid kasult. Vara müügist saadud tulust võib maksumaksja enne tulumaksuga maksustamist maha arvata maksumaksja poolt tehtud vara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud kulud. Kohtutäituril eeltoodud andmed puuduvad, kohtutäitur ei saa asuda võlgniku eest eeltoodud toiminguid teostama.
8.4.3.Ka Maksu- ja Tolliamet on kohtutäiturile kinnitanud (lisa nr 5), et kohtutäituril puudub kohustus kinni pidada vara võõrandamisest saadud tulult tulumaksu. Maksu- ja Tolliamet on kohtutäiturile täiendavalt selgitanud, et kuna maksumaksjal tekib maksukohustus alles järgmisel aastal vara võõrandamisest, peab maksumaksja tulumaksu tasumiseks leidma ise võimalused, näiteks muu vara arvelt või palgast. Mh märgib kohtutäitur, et vastavalt Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 325 lg-le 1 on kinnisasja võimalik koormata selliselt, et hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele koormatud kinnisasja arvel. Kinnisasja koormava piiratud asjaõigusena annab see hüpoteegipidajale õiguse rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõuded koormatud kinnisasja arvel eelisjärjekorras kinnisasja omaniku isiklike võlausaldajate ees. Ülaltoodule tuginedes puudub kohtutäituril kohustus pidada kinni tulumaksu võlgniku vara võõrandamise korral TMS sätestatud viisil.
8.5.Täiendavalt märgib kohtutäitur, et ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt on TMS § 109 vastuolus Põhiseadusega. Samuti ei nõustu kohtutäitur hageja väidetega, mille kohaselt on Põhiseadusevastane olukord, kus kohtutäitur ei teosta väljamaksed korteriühistule ning ei tasu müüdud varalt tulumaksu. Hageja väited on otsitud, ei põhine seadusel ning on põhjendamata. Lähtuvalt eeltoodust on kohtutäitur seisukohal, et hagi on esitatud ilma õigusliku aluseta ning kohtul esineb alus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et hagi kuulub läbivaatamisele, palub kohtutäitur kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
Puudutatud isik Maksu- ja Tolliamet oma seisukohas /t.l. 97/
Maksu- ja Tolliamet vaidleb hagile vastu.
lk 15
9.1.Hageja on esitatud hagiavalduses seisukohal, et TMS § 1491 lõikest 1 tulenevalt pidi Pärnu kohtutäitur Rocki Albert XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi arestimisel saatma teate XXXXXXXXXXX XX korteriühistule ning korteriühistu pidi TMS § 1491 lg 4 punktist 1 esitama sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist korteriomandist tulenevad nõuded, mis on alates 15.01.2018.a kehtivad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 44 lõiked 1 ja 2 tagatud pandiõigusega ning pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut ehk seadusjärgselt kuulub tulemist peale kohtutäituri tasu mahaarvestamist väljamaksete tegemine nii Bigbank AS-ile kui Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule kuna mõlemal on müüdud vara suhtes pandiõigus. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 tulenevalt, kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. TMS § 217 lg 2 tulenevalt saab kohtutäitur eeltoodud tähtaja ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.
9.2.MTA on seisukohal, et vastupidiselt hagiavalduses toodule ei ole käesoleval juhul tegemist vaidlusega täitedokumendi tõlgendamise üle ega ka TsMS §-st 369 tuleneva tulevase nõude täitmise hagiga. Hageja soovib esitatud hagiga vaidlustada kohtutäituri koostatud jaotuskava. Hagiavaldusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne kohtu poole pöördumist esitanud kaebuse kohtutäiturile või taotlenud kohtutäiturilt kaebuse esitamiseks tähtaja ennistamist ning nähtuvalt kohtutäituri abi Leana Landi 02.01.2019 saadetud e-kirjast on tulemi jaotuskava täiteasjas nr 176/2009/248 jõustunud ning MTA hinnangul puudub hagejal TMS § 217 lg 6 tulenevalt õigus tugineda käesolevas kohtuasjas asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kohtutäiturile esitatud kaebuses. Samuti ei selgu hagiavaldusest, millal on kõnealune korteriomand kohtutäituri poolt arestitud, kuid MTA-le teadaolevalt on korteriomandi enampakkumine toimunud juba aastaid ning kinnistusraamatu III jaost nähtuvalt on korteriomandile kantud kohtutäituri poolt käsutamise keelumärge juba 25.01.2011. Hageja poolt viidatud TMS § 1491 lõikest 1 kohtutäiturile ja korteriühistule tulenev kohustus on jõustunud aga alles 01.01.2018. Tulenevalt eeltoodust võib eeldada, et korteriomand on arestitud ammu enne viidatud seadusemuudatuse jõustumist.
9.4.Samuti ei tulene kehtivast maksuseadustest kohtutäituritele kohustust kinni pidada ega maksuhaldurile üle kanda enampakkumisel müüdud korteri hinnast tulumaksu. Tulenevalt TuMS § 15 lg 1 maksustatakse tulumaksuga vaid vara müügist saadav kasu. TuMS § 37 lg 1 kohaselt kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kohtutäituril puuduvad
lk 16 andmed korteri müügist saadava kasu arvestamiseks ning sellest tulenevalt ei saa panna kohtutäiturile kohustust täitemenetluses müügist saadavast tulemist tulumaksu kinnipidamiseks. Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. MTA hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas A S esitatud hagiavalduse menetlus lõpetada otsust tegemata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
10.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja esitatud tõenditega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel:
10.1.26.01.2009. a. algatas kohtutäitur täitemenetluse nr 176/2009/248 sissenõudja BigBank AS (10183757) täitmisavalduse ning täitedokumendi, Pärnu notar Kristi Kivimägi 11.07.2006 asendaja Anu Raid koostatud ja tõestatud notariaalakt „Hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping“ nr 4468, alusel.
10.2.14.05.2009. a. arestis kohtutäitur võlgnikule A S (XXXXXXXXXXXX) kuuluva korteriomandi aadressil XXXXXXXXXXX XX-11, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa 901734, katastritunnus 34901:010:0319, sissenõudja BigBank AS (10183757) kasuks.
10.3.Täitemenetlusega 176/2009/248 oli ühinenud kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas 022/2013/3822, sissenõudja Lindorff Eesti AS (10231048), kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas 022/2011/6716, sissenõudja Lindorff Eesti AS (10231048), kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas 022/2009/3831, sissenõudja Eviman OÜ (10347822), kohtutäitur Mati Kadak täiteasjas nr 008/2008/11509, sissenõudja Riigi Kinnisvara AS (10788733), kohtutäitur Enno Kermik täiteasjas 180/2015/732, sissenõudja Kuressaare Elamutehooldus OÜ (10373222), kohtutäitur Enno Kermik täiteasjas 180/2015/733, sissenõudja Kuressaare Elamutehooldus OÜ (10373222), kohtutäitur Mati Roodes täiteasjas 007/2010/76666, sissenõudja AS Hoolekandeteenused (10399457) ja kohtutäitur Mati Roodes täiteasjas 026/2018/794, sissenõudja Hoolekandeteenused AS (10399457).
10.4.31.10.2018. a. kell 11.00 korraldas kohtutäitur Rocki Albert enampakkumise ning müüs võlgnikule A S (XXXXXXXXXXXX) kuuluva korteriomandi aadressil XXXXXXXXXXX XX-11, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond ostjale M T (XXXXXXXXXXXX) hinnaga 28 000.00 eurot. /t.l. 4/. Hageja kinnitusel sai ta enampakkumise akti kätte 05. 11. 2018.a. Täitetoimingu teade on koostatud 03. 100. 2018 /t.l. 92/. M T on kinnisasja omanikuna registrisse kantud 09. 11. 2018. /t.l. 95/.
10.5.12.11.2018. a. koostas kohtutäitur enampakkumise tulemi jaotuskava täiteasjas 176/2009/248 /t.l. 8/, mille alusel jaotas enampakkumise tulemi sissenõudja BigBank AS (10183757) nõude ja kohtutäitur Rocki Albert’i menetluses oleva täiteasja 176/2009/248 täitmiseks (sh täitekulud). Ülejäänud osas jäid sissenõudjate nõuded rahuldamata. Hageja sai dokumendi kätte 13. 11. 2018 /t.l. 72/
lk 17
10.6.Kohtutäitur toimetas menetlusosalistele, ühinenud sissenõudjatele ja Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule täitemenetluse jaotuskava kätte 11.12.2018. a. seisuga /t.l. 73/.
10.7.Lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 109 lg-st 3 luges kohtutäitur 02.01.2019. a. seisuga jaotuskava kinnitatuks ning kohustus tulemi vastavalt jaotuskavale välja maksma.
10.8.Kohtutäitur andis menetlusosalistele 02.01.2019. a. teada, et jaotuskava on jõustunud ning märkis informatiivselt, kuidas jaguneb jaotuskava alusel väljamakstav tulem (sissenõudjale väljamaksmiseks kuulus 25 302.97 eurot ning täitekulude katteks arvestas kohtutäitur 2 697.03 eurot) /t.l. 11/.
11.Hageja palus tuvastada A S õiguse 12.11.2018.a enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 176/2009/248. Lähtuvalt TMS § 109 lg-st 1 võib sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. Lähtuvalt TMS § 5 lg-st 1 on sissenõudjaks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja). Teised täitemenetluse osalised TMS § 5 lg 1 alusel on võlgnik, ehk isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Jaotuskava on hagejale kätte toimetatud 19.11.2018 ja võlgnik on selle kättesaamist kinnitanud /t.l.72/. Sissenõudja hagi täiteasjas nr 176/2009/248 tulemi jaotuskava vaidlustamiseks esitanud ei ole. Kohus leiab, et lähtudes TMS § 109 lg-st 1 võlgnik jaotuskava vaidlustada ei saa, sest säärane õigus kuulub vaid sissenõudjatele ja TMS § 108 lg 7 alusel õigustatud isikule, kelle nõuet tulemi jaotusel arvesse ei võetud. Hageja näol on tegu aga täitemenetluse seadustiku regulatsiooni mõttes vaid võlgnikuga, mitte sissenõudja või õigustatud isikuga. Kohus ei rahulda hageja taotlust TMS § 109 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks, kuna sellekohane taotlus on põhjendamata. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et täitemenetluses hüpoteegi realiseerimisel saab kinnisasja omanik (võlgnik) oma õiguste kaitseks esitada TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi, mille kaudu saab ta kontrollida ka hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu. Pärast sundtäitmise läbiviimist koostatud jaotuskava vaidlustamine ei kuulu enam aga võlgniku seadusest tulenevate õiguste hulka. Seega ei ole hageja isikuks, kellel on õigus esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse TMS § 109 seadusesätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja ka taotluse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks.
12.Hageja palub tühistada 02.01.2019.a otsustuse täiteasjas nr 176/2009/248.
02.01. 2019 on täitur teatanud jaotuskava alusel väljamaksete tegemisest. Selleks ajaks oli jaotuskava jõustunud, sest seda ei olnud seaduses ettenähtud tähtajaks vaidlustatud. Kuna kohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kellel on õigus esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks ka 02. 01. 2019.a. kohtutäituri otsustuse tühistamist, kuna selleks puudub õiguslik alus. Tegelikult ei ole kohtutäitur 02. 01. 2019 teinud otsust, vaid edastas informatiivse teate asjast puudutatud isikutele.
lk 18
13.Hageja palub kohtul tuvastada TsMS § 368 lõike 1 alusel Pärnu kohtutäitur Rocki Albert kohustus TMS § 1491 lõikest 1 ja lg 4 punktist 1 sissenõutavaks muutunud ja tasumisele kuuluvad XXXXXXXXXXX XX-11 enampakkumise tulemist Saaremaa vald, Kuressaare linn, XXXXXXXXXXX XX korteriühistule XXXXXXXXXXX XX-11 korteriomandi haldus- ja hoolduskulud. TMS § 1491 lõike 1 kohaselt kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Kohtutäitur on jaotuskava kätte toimetanud ka korteriühistule /t.l. 73/ ja korteriühistu ei ole jaotuskava vaidlustanud. Alates 01.01. 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 44 lg. 3 järgi korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Esitatud majandusaasta aruande järgi oli see 0 /t.l. 81/. KrTS § 72 lg. 1 järgi kui enne käesoleva seaduse jõustumist on korteriomand koormatud hüpoteegiga, on korteriühistu pandiõiguse suurus kuni hüpoteegi kehtivuse lõpuni viis protsenti täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast, aga mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summa. Antud juhul on pandiõiguse suurus seega 0. Korteriühistu ei ole seda soovinud korrigeerida. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
14.Hageja palub kohtul tuvastada TsMS § 369 Pärnu kohtutäitur Rocki Albert kohustus tasuda XXXXXXXXXXX XX-11 enampakkumise tulemist A S tulumaks Maksu- ja Tolliametile, peale A S 2018.aasta tuludeklaratsiooni esitamist. Hageja nõue ei põhine seadusel. TMS alusel toimub vara müügi tulemi jaotamine TMS § 174 alusel, mis ei sätesta, et müügitulemist tuleks maha arvata tulumaks. Tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 järgi tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas kasu vara võõrandamisest (§ 15). Sama seaduse § 37 järgi kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Seega võib maksumaksja vara müügist saadud tulust maha arvata tema poolt tehtud vara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud kulud, mida täitur teha ei saa. Sama kinnitab ka MTA erakliendi nõustaja vastus /t.l. 83/.
15.TMS § 217 lg. 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Hageja enne kohtusse pöördumist kohtutäituri tegevuse peale kaebust ei esitanud.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Ka ei rahulda kohus hageja taotlust TMS § 109 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks, kuna sellekohane taotlus on põhjendamata. Ainult asjaolu, et mingi seadusesäte kehtestab menetlustoimingu tegemiseks tähtaja ja see ei sobi avaldajale, ei saa olla aluseks seadusesätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks.
lk 19
17.Korteriomandi arestis kohtutäitur 2011. aastal ja sellest alates ei ole hageja teinud midagi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse tasumiseks, vaid on kõikvõimalike hagide esitamisega püüdnud täitemenetlust venitada. 2014.a. sundtäitmise lubatavuse üle toimunud vaidluses sõlmitud kompromissilepingut hageja ei täitnud. See tähendab, et ta ei ole oma menetlusõigust teostanud heauskselt.
18.Jaotuskava on hagi esitamise aja seisuga kinnitatud ja kohtutäitur on jaotuskava alusel tulemi välja maksnud. Seega ei saa sellele enam esitada vaiet, kuna pärast sundtäitmise läbiviimist koostatud jaotuskava vaidlustamine ei kuulu võlgniku seadusest tulenevate õiguste hulka. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldmata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 10 näeb ette, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus on vabastanud hageja 24.01.2019 määrusega ihagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust kogusummas 50 eurot ja hagi esitamisel tasumisele kuulva riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 4 lause 1 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt tuleks avaldajalt avalduste rahuldamata jätmise tõttu mõista riigituludesse riigilõiv 350 eurot. Samas kohaldab kohus käesolevalt eelviidatud paragrahvi lg 7, mille kohaselt võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et vältida tuleks uue võimaliku täiteasja algatamist hagejalt menetluskulude sissenõudmiseks, kuna hageja kinnitusel tal nõude vabatahtlikuks täitmiseks nagunii vahendid puuduvad. Kuna kostjal I menetluskulud puuduvad ja kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.