Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasutud summa arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (a/a EE462200221056801647 Swedbank Aktsiaseltsis) kasuks.

ajatamise taotluse, mis rahuldati, kuid tunnistati 13.03.2018 seoses maksegraafiku rikkumisega kehtetuks. 31.12.2017 bilansi kohaselt moodustas nimetatud majandusaasta kahjum 101 317 eurot. Võlgniku juhatuse liikmed möönavad äriühingu maksejõuetust. Xxxx kvalifikatsioon vastas nõuetele. Töötamise jätkamine ei ole võimalik. Võlgnikul tegevjuhti ei olnud, tegevust juhtis xxxx juhatuse liige D. Ž. Juhatuse mõlemad liikmed rikkusid tsiviilseadustiku üldosas ja äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust tingimusis, kus oli välja kujunenud maksejõuetus. Nimetatud rikkumine on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 4 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt detsembris 2017. Asjaolul, et võlgnik on registripidajale esitanud ühe majandusaasta aruande ja seda 2017. majandusaasta eest, ei ole aruannete finantsanalüüs võimalik. Võlgnikul vara puudub, kohustused kogusummas vähemalt 193 885,58 eurot on sissenõutavad. Pandiõigused puuduvad, täitemenetlusi algatatud ei ole. Pankrotimenetluse prognoositavad kulud moodustavad kokku ca 2900 eurot, mis sisaldab ajutise halduri tasu ja kulusid. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul vara ei ole. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on äriplaani nurjumine, mille omakorda tingis vähene taustauuring. Praktika kohaselt on xxxx piirkonnas toitlustamisteenuse osutamine seotud kõrgendatud riskiga. Võlgnik ei saavutanud piisavat müügikäivet juba 2017.a. lõpuks: üüri ega juhatuse liikmest xxxx töötasu maksta ei suudetud, oktoobris esitati riiklike maksude ajatamise taotlus. Võlgniku esindaja hinnangul oli üür väga kõrge – 5500 eurot kuus. Ajutise halduri arvates see asjaolu maksejõulisust ei mõjutanud, sest võlgnik ei suutnud üüri maksta ka osaliselt. Riiklike maksude ja töötasude võlgnevust, v.a. D. Ž, võlgnikul ei ole. Vaatamata asjaolule, et äriplaani nurjumise põhjuseks on vähene taustauuring, leiab ajutine haldur, et see ei ole raske juhtimisviga ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017.a. lõpuks. Pankrotiavalduse esitanud isiku seaduslik esindaja avaldas arvamust, et võimalik on tagasi võita tasutud riiklikud maksud ühe võlausaldaja teistele eelistamise alusel. Ajutine haldur nimetatud seisukohaga ei nõustu asjaolul, et maksud tasuti tavapärase majandustegevuse käigus ning rahalised kohustused täideti nii töötajate kui tarnijate ees. Ülaltoodud asjaoludel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sisse maksmata. Nimetatud asjaolul on pankrotihalduril alus esitada osanike vastu hagi võlgniku võlgade tasumiseks sissemaksmata osakapitali ulatuses. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, annab ajutine haldur nõusoleku enda nimetamiseks pankrotihalduriks. Ajutine haldur kinnitas, et on pankrotihaldurina tegutsedes sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast.

15.PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja Matching Holding OÜ on esitanud kohtule 06.03.2019 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Vastava avalduse kohaselt on Matching Holding OÜ menetluskuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot, kohtu deposiitkontole halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 1 600 eurot ja õigusabikulud 1 365 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on osutatud kokku 9,1 h tunnitasu määra 150 eurot (ilma käibemaksuta) alusel. Võlgnik pole võlausaldaja Matching Holding OÜ menetluskuludele vastuväiteid esitanud. PankrS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-134-16, p 56). Võlausaldaja Matching Holding OÜ lepinguline esindaja on sooritanud õigusabitoimingud: - 16.10. hoiatuse koostamine ja võlgnikule esitamine- 1,5 tundi; - 19.11. materjalide analüüs ja pankrotiavalduse koostamine- 3 tundi; - 03.12. (26.11.2018) kohtumääruse analüüs ja vastamine- 1,5 tundi; - 13.12. kohtukirjaga tutvumine ja vastamine- 0,5 tundi; - 20.12. kohtule kirja koostamine- 0,4 tundi; - 23.01. kohtuistungiks ettevalmistamine- 1 tund; - 24.01. istungil osalemine- 0,2 tundi; - 05.03. halduri aruande analüüs- 0,5 tundi ning - 05.03. kohtuistungiks ettevalmistamine- 0,5 tundi.

järgmised

Kohus leiab, et pankrotihoiatuse koostamise ja võlgnikule edastamise ajakulu on kohtumenetluse väline kulu, mis ei kuulu võlgniku poolt võlausaldajale hüvitamisele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas võlausaldaja kohtule 21.11.2018 pankrotiavalduse pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge). Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Samas on kohus seisukohal, et hinnates pankrotiavalduse sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu pankrotiavalduse koostamiseks kokku 2 tundi, mis hõlmab endas ka kliendiga suhtlemist.

Toimiku materjalidest nähtuvalt jättis kohus 26.11.2018 määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse käiguta ja kohustas võlausaldajat kõrvaldama määruses osundatud puudused. Võlausaldaja kõrvaldas puudused 03.12.2018. Kohtu hinnangul ei saa vigade parandamiseks tehtud menetlusdokumendi koostamist pidada mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mida saaks vastaspoolelt välja mõista. 150-eurose tunnitasuga (ilma käibemaksuta) töötava vandeadvokaadi puhul saab lugeda põhjendatuks ilma vigadeta menetlusdokumentide koostamise eest tasu vastaspoolelt väljamõistmist. Järgnevalt edastas kohus võlausaldajale 10.12.2018 määruse, millega kohus andis Matching Holding OÜ-le tähtaja ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 1 600 euro tasumiseks 10 päeva määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja antud määrust ei vaidlustanud ja esitas kohtule 20.12.2018 maksekorralduse. Kohus leiab, et antud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 0,5 tundi. 24.01.2019 toimus käesolevas tsiviilasjas eelistung, mis algas kell 13.00 ja lõppes kell 13.05. Võlausaldaja lepinguline esindaja osales eelistungil ja valmistus eelistungiks. Kohtu hinnangul saab nimetatud toimingute osas lugeda, et põhjendatud õigusteenust osutati nende tegemiseks järgmises ulatuses. Eelistung kestis 0,08 tundi (5 minutit). Sellega seoses saab lugeda, et eelistungile kulunud põhjendatud aeg oli 0,08 tundi. Eraldi eelistungi ettevalmistamise ajakulu kohus võlgnikult väljamõistmiseks põhjendatuks ei pea. Võlausaldajat esindas professionaalne vandeadvokaat, kes peab menetluse käiguga ja menetlusosaliste seisukohtadega olema järjepidevalt kursis. Samuti ei olnud käesoleva tsiviilasja puhul tegemist keeruka asjaga. 25.02.2019 ja 26.02.2019 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mida täiendas 05.03.2019. Kohus leiab, et ajutise halduri aruandega tutvumise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud. 06.03.2019 toimus kohtuistung, mis algas kell 10.30 ja lõppes kell 10.35. Kohtuistung kestis 0,08 tundi (5 minutit). Eraldi kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu kohus võlgnikult väljamõistmiseks põhjendatuks ei pea. Võlausaldaja lepinguline esindaja kohtuistungil osalemise ajakulu väljamõistmist taotlenud ei ole. Võttes arvesse võlausaldaja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 3,08 tunni (2 + 0,5 + 0,08 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et eeltoodud tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Võlausaldaja esindaja tasu suuruseks kujuneb 462 eurot (3,08 h x 150 eurot/h). PankrS § 150 lg 1 p 6 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Võlausaldaja Matching Holding OÜ on tasunud 20.12.2018 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 1 600 eurot. Käesoleva määrusega määras kohus välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1 090,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ning vajalike kulutuste hüvitus 150,10 eurot (sisaldab käibemaksu) kohtu deposiiti tasutud summa arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (a/a EE462200221056801647 Swedbank Aktsiaseltsis) kasuks. Seega oli ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruseks kokku 1 240,90 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata võlausaldaja pankrotimenetluse kulude ettemaksu suuruseks käesoleval ajal 1 240,90 eurot. Ülejäänud summa osas 359,10 eurot (1 600 – 1 240,90), kui see peaks alles jääma, saab võlausaldaja esitada kohtule taotluse selle tagastamiseks või kui nimetatud summa arvelt tasutakse edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulutusi, on võlausaldajal õigus esitada kohtule avaldus võlausaldaja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele 300 eurot. Võlausaldaja Matching Holding OÜ on tasunud pankrotiavalduse esitamise eest 300 eurot. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja Matching Holding OÜ menetluskulude suuruseks 2 002,90 eurot (462 + 1 240,90 + 300) (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-13. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.