Kaido Peedumäe, Ülar Hollo, Kristin Hollo ja Eda Kirs avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning tehnovõrgu talumise kohustamiseks.
Puudutatud isik VI: Heldur Peterson (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Kohalik omavalitsus: Kastre vald Kastre Vallavalitsuse kaudu (Kurepalu, Kastre vald, 62113 Tartumaa, e-post [email protected]), esindaja Ringo Maanus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaido Peedumäe, Ülar Hollo, Kristin Hollo ja Eda Kirsi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning tehnovõrgu talumise kohustamiseks.
2.Määrata Kaido Peedumäele kuuluvale XXX kinnistule (registriosa XXX ) ning Kristin Hollole ja Ülar Hollole kuuluvale XXX kinnistule (registriosa XXX ) juurdepääs avalikult kasutavalt teelt (XXX teelt) üle Meelis Luigele (nom Luik) ja Ester Luigele (nom Luik) kuuluva XXX kinnistu (registriosa XXX ) järgmiselt: - Määrata XXX (registriosa XXX ) ja XXX (registriosa XXX ) igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikule kasutatavale teele – XXX teele – jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega viisil, mis vastab XXX (registriosa XXX ) ja XXX (registriosa XXX ) kinnistu kasutamisele, mööda XXX (registriosa XXX ) kinnistu ja XXX (registriosa XXX ) kinnistu vahelist teed alates XXX (registriosa XXX ) ja XXX (registriosa XXX ) kinnistu piirist kuni avalikult kasutava teeni – XXX teeni.
3.Kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev: - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX ja XXX kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja nende poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil punase värviga.
4.Kohustada XXX (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu (registriosa XXX ) igakordsele omanikule 10 eurot kalendriaastas.
5.Kohustada XXX (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu (registriosa XXX ) igakordsele omanikule 10 eurot kalendriaastas.
6.Kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , XXX kantud kinnistute igakordseid omanikke kandma tee hooldusega seotud kulusid ühiselt võrdsetes osades.
7.Kohustada kinnistu, asukohaga XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XXX , igakordseid omanikke tähtajatult taluma tema kinnisasjal maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku, mis on eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbritega XXX ; XXX ja XXX.
8.Kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX kinnistu koormamiseks reaalservituudiga kinnistute kasuks, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbritega XXX , XXX ja XXX alljärgnevalt: - Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , XXX ja XXX kantud kinnistute igakordsete omanike kasuks tähtajatu reaalservituudiga, mille sisuks on taluda kinnisasja maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku, mis on tähistatud kohtumääruse lisas 2 esitatud plaanil.
9.Kohustada XXX, XXX ja XXX kinnistute igakordseid omanikke korras hoidma käesoleva määruse punktis 7 ja 8 nimetatud vee – ja kanalisatsioonitrassi.
10.Kohustada XXX (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse resolutsiooni p-de 7 ja 8 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu (registriosa XXX ) igakordsele omanikule 3,34 eurot kalendriaastas.
11.Kohustada XXX (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse resolutsiooni p-de 7 ja 8 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu (registriosa XXX ) igakordsele omanikule 3,34 eurot kalendriaastas.
12.Kohustada XXX (registriosa XXX) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse resolutsiooni p-de 7 ja 8 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu (registriosa XXX ) igakordsele omanikule 3,34 eurot kalendriaastas.
13.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast.
ASJAOLUD
29.06.2018 esitasid Kaido Peedumäe, Ülar Hollo, Kristin Hollo ja Eda Kirs kohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ning vee – ja kanalisatsioonitorustiku talumise kohustamiseks. Koos avaldusega esitati ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.
Avalduse kohaselt kuulub Kaido Peedumäele (avaldaja I) kinnisasi aadressiga XXX (registriosa number XXX ). Kristin Hollo ja Ülar Hollo (avaldajad II ja III) omandisse kuulub kinnisasi aadressiga XXX (registriosa number XXX ). Eda Kirs (avaldaja IV) omandisse kuulub kinnisasi aadressiga XXX (registriosa number XXX ). Puudutatud isikute Meelis Luik ja Ester Luik ühisomandisse kuulub kinnisasi aadressiga XXX (registriosa number XXX ). Esitatud avalduse kohaselt ei piirne kinnistud registriosa numbritega XXX ja XXX mitte üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub kinnistutel vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Meelis Luige ja Ester Luige (puudutatud isikud) omandis olev kinnistu eraldab kinnistuid registriosa numbritega XXX ja XXX avalikust teest. Praegu avaldajate poolt kasutatav tee on olnud teena kasutusel elamute ehitamisest alates. Kõik ehitised kruntidel on planeeritud ja ehitatud arvestades tee olemasoluga selles kohas (nt garaažide paigutus kruntidel). Maaüksuste plaanidel, mis kajastavad vallavalitsuse XX.XX.XXXX korralduse nr XXX alusel toimunud mõõdistamist, on tee kajastatud avalikus kasutuses oleva teena. Tegemist on selgelt pikaajaliselt kinnistunud kasutuskorraga, mille muutumine tooks avaldajatele kaasa ebamõistlikke takistusi oma kinnistu eesmärgipärasel kasutamisel. Samas ei tekitaks praeguse korra jätkumine puudutatud isikutele mingisugust täiendavat ebamugavust. Ka puudutatud isikute kinnistu (registriosa numbriga XXX ) kujundamisel on arvestatud olemasoleva teega tee äärde on paigaldatud aed, istutatud hekitaimed jne. Puudutatud isik ostis kinnistu mõned aastad tagasi ja kinnistu ostmisel nägi, et ostetavat kinnistut läbib juurdepääsutee. Sellise juurdepääsutee kasutamine ei tekitanud probleeme kinnistu
varasemale omanikule, seetõttu võib öelda, et mõistlik inimene ei pea sellist juurdepääsuteed ja selle kasutamist koormavaks ega huve eriliselt riivavaks. Mootorsõidukiga juurdepääs on avaldajate kinnisasjade kasutamise otstarvet silmas pidades eluliselt vajalik, sh tuletõrje ligipääs, kütte- ja jäätmevedu, autogaraaži sihipärane kasutamine, veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd ning hoone ja kinnistu korrashoid (ei ole tõenäoline, et sellised sõidukid hakkaks seal pidevalt sõitma). Vaidlusalune tee asub nii XXX ja XXX kinnistul, vastavalt lõunapoolses osas 2,40 m (XXX) ja 1,60 m (XXX) ja põhjapoolses osas 2.00 m (XXX) ja 2.80 m (XXX). XXX omanik on seadnud tee kasutamiseks XXX ja XXX kinnistute omanikele tähtajatu ja tasuta teeservituudi. Ligipääs avalikult kasutatavale teele võiks teoreetiliselt toimida ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu kaudu, kuid tegelikkuses ei ole see Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , XXX ja XXX kantud kinnistutele ligipääsu tagamiseks kindlasti mõistlik. Pigem oleks see võimatu. Tegemist on soise pinnasega, mis on kaetud metsaga ja mis on Maa-ameti Maainfo kaardikeskusel märgitud ka üleujutusalana. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistule on küll rajatud ebaseaduslik tee, kuid avaldajate andmetel on vallast väljastatud tee lammutamise käsk. Kinnistud registriosa numbritega XXX , XXX ja XXX on liitunud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga, mille liitumispunkt asub kinnistul, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX . Ühendus tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga on kokkuleppel puudutatud isikutega rajatud läbi puudutatud isikute I ja II kinnistu. Kuna puudutatud isikud on oma viimastes väljaütlemistes viidanud sellele, et nad ei ole nõus vee- ja kanalisatsioonitrassi talumisega oma kinnistul ning samas ei ole nõustunud kokkuleppe sõlmimisega talumiskohustuse seadmiseks, on vajalik servituudi sisu ja vajadusel tasu suuruse määramine kohtu poolt.
9.juulil 2018 esialgse õiguskaitse rakendamise avalduse menetlemise raames täpsustasid avaldajad, et juurdepääsu taotletakse vaid kahele kinnistule (XXX ja XXX), kuna XXX omanik Eda Kirs on avaldanud, et XXX kinnistu elanikud ei vaja kojusaamiseks juurdepääsu üle puudutatud isikute I ja II kinnistu (vt ka 30.08.2018 menetlusdokumendis märgitut tlk 114 p). Lisaks täpsustasid avaldajad, et nii XXX ja XXX kinnistutel elab üks pere (kokku kaks peret), kes kumbki omavad ühte autot. Ühe auto igapäevane liikumine mööda XXX kinnistut ei tohiks kinnistu omanike privaatsust suures määras häirida.
Tartu Maakohtu 10. juuli 2018 määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning rakendas tsiviilasja 2-18-10010 menetlemise ajaks hagi tagamise korras esialgset õiguskaitset määrates Kaido Peedumäe, Ülar Hollo ja Kristin Hollo juurdepääsuõiguse avalikult XXX teelt, mööda XXX kinnistul asuvat juurdepääsuteed XXX kinnistule ja XXX kinnistule selliselt, et juurdepääsuteed võivad kasutada XXX ja XXX omanikud ja nende pereliikmed nii jalgsi kui mootorsõidukitega ning kinnistut teenindav transport, sh operatiivsõidukid ilma piiranguteta (tlk 69-70).
30.augusti 2018 vastuses (tlk 113-117) juhivad avaldajad kohtu tähelepanu sellele, et puudutatud isikutele I ja II on väljastatud projekteerimistingimused, mille kehtivusajaks on kaks aastat ja need on tänaseks päevaks aegunud, sest puudutatud isikud ei ole vallavalitsusele esitanud kooskõlastatud projekti ehitusloa saamiseks. Lisaks leidsid avaldajad, et puudutatud isikud ei saaks kasutada vaidlusalust teed ehitise aluse maana, sest tuleohutusnõuded nõuavad, et hoonete (naabermajade) vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Avaldajad selgitavad, miks ei saa teena kasutada puudutatud isikute poolt väljapakutud
teisi variante. Läbi XXX kinnistu ja XXX kinnistu ei ole võimalik avaldajatel sõita, kuna XXX kinnistu tee on ehitatud ehituskeeluvööndisse ja seda teed pole reaalselt kunagi kasutatud ja see on sõitmiseks kõlbmatu. Avaldajad leiavad, et puudutatud isikud on XXX kinnistul elanud liiga lühikest aega, et teha järeldusi ja anda hinnanguid üleujutuste kohta pikema aja vältel. Avaldajad märgivad, et 2010. aasta fotodelt on nähtav, et puudutatud isikute poolt pakutud juurdepääs oli vee all. XXX kinnistule ei saa teed ehitada, kuna vald ei väljasta tee ehitamiseks ehitusluba. XXX ja XXX kinnistute tagumine osa (XXX kinnistu poolne osa) on soine ja turbane settepinnas, kus märjal ajal sõiduautodega liigelda ei ole võimalik. Puudutatud isik II on andnud omapoolse suusõnalise loa vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks, sest selle tulemusel sai ta ka ise oma kinnistule vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumispunkti ja veekraani. Vastasel juhul ei oleks torustikku läbi XXX veetud. 100 eurot hüvitist kuus viitab alusetule rikastumisele, sest torustikuga ei kaasne XXX omanikele enam mingeid kulutusi, lisaks said nad endale võimaluse liituda vee- ja kanalisatsiooniga. Avaldajad on nõus maksma tasu XXX omanikule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamiseks. Tasu suuruses lähtuvad avaldajad asjaoludest, et juurdepääsutee juriidiline puudumine on tingitud avaldajatest sõltumatutest asjaoludestmaareformist. Avaldajad pakuvad hüvitiseks, kas ühekordne tasu 8 eurot m2 eest (juurdepääsutee pindala on maksimaalselt 45-50 m2, koos vee- ja kanalisatsioonitrassidega maksimaalselt 60m2) või iga-aastase tasuna, mis on juurdepääsutee ja trasside pindala kahekordne arvestuslik maamaksu suurus. Avaldajad on nõus hooldama juurdepääsuteed, olles seda reaalselt ka seni teinud.
Puudutatud isikud (Meelis Luik ja Ester Luik) ei nõustu avaldajate taotlusega avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks üle puudutatud isikute kinnistu ning paluvad jätta avalduse selles osas rahuldamata. Puudutatud isikud ei ole kunagi vastu vaielnud ega vaidle ka praegu vastu vee- ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustusele. Puudutatud isikud on seisukohal, et XXX ja XXX omanikud saavad avalikult kasutatavale teele alternatiivset juurdepääsuteed mööda. XXX kinnistul on maade erastamise käigus erastatud kinnistuosa, mis viib otse XXX kinnistule, teele, millel on juba servituut XXX kasuks. XXX omanikul on kinnistult otsene pääs juba servituudiga kaetud teele ja kinnistu omanik saaks taotleda juurdepääsu üle XXX kinnistu. Lisaks viitavad puudutatud isikud, et vaidlusalune tee kuulub osaliselt XXX ja osaliselt XXX omandisse ning XXX on juba XXX ja XXX igakordsete omanike kasuks tähtajatu ja tasuta teeservituudi määranud. Autoga seda teed pidi liikuma ei mahu, kuid jala saavad XXX ja XXX omanikud seda teed mööda käia, mis peaks olema neile piisav. Lisaks märkisid puudutatud isikud, et XXX kinnistul on olemas kooskõlastatud projekteerimistingimused ja kinnistule on plaanis ehitada kahekorruseline elamu praeguse ühekorruselise elamu asemele. Puudutatud isikud leidsid, et kinnistu on niigi kõigist neljast kinnistust (XXX, XXX, XXX, XXX) kõige väiksem (937 m2) ja sellest tulenevalt on neil vaja kasutada vaidlusalust teed ehitise aluse maana. Puudutatud isikud leiavad, et antud teeservituudi määramine häiriks puudutatud isikute rahu ja puudutatud isikutel puuduks eraldatus (tlk 94-96). 05.11.2018 seisukohast nähtub, et puudutatud isikud I ja II leiavad, et alternatiivset teed rajada ei ole vaja. Juurdepääs on pinnas, mida mööda saab sõita. Reaalselt mingit üleujutuse ala alternatiivse juurdepääsu asukohas ei ole. Vesi ei ole suurvee ajal tulnud XXX ja XXX lähedalegi. Seega ei ole takistust pääsemaks läbi XXX kinnistu XXX kinnistul asuvale teele. Puudutatud isikute I ja II arvates saab mööda XXX kinnistut liigelda igasuguse tehnikaga XXX kinnistuni. XXX kinnistul asuv tee on ühenduses
XXX kinnistul asuva teega, mis on omakorda ühenduses XXX kinnistuga. Seega saavad XXX ja XXX kinnistu omanikud kasutada juurdepääsuteena avalikult kasutatavale teele XXX ja XXX kinnistul asuvaid teid. Vee- ja kanalisatsioonitrassi osas on puudutatud isikud I ja II märkinud, et ei nõua nende kinnistule maa alla ilma loa ja ehitusprojektita paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljakaevamist, kuid soovivad selle torustiku nende maa sees olemise eest rahalist hüvitist 100 eurot kuus, lisaks et trasside remondi vajaduse korral kohustatakse avaldajaid omal kulul teostama trassi remonditöid koos kaevetöödega ja peale töid taastama puudutatud isikute kinnistul kaevetööde eelse olukorra. Taastamise tähtaeg ei võiks ületada kahte (2) nädalat (tlk 171-175).
Puudutatud isik, Taavo Toomsalu, on avaldanud, et kinnisasja nr XXX kaasomanikuna ei vaidle ta vastu servituudi seadmisele kinnisasjale nr XXX.
Puudutatud isik, Meelike Sokk, on avaldanud, et talle kuulub krunt registriosa nr-ga XXX, mis piirneb XXX teega, kus on ligipääs krundile. Neljale naaberkrundile on pääsetud algusest peale nendevahelist väljakujunenud teed mööda. Muude lahenduste leidmine on ilmselt väga kulukas. Läbi M. Soku krundi pole kuidagi ligipääsu naaberkruntidele võimalik saada. Seega M. Sokk arvamusel, et tuleks säilitada ammu väljakujunenud olukord.
Puudutatud isik, Tanel Tetlov, on kohtule avaldanud, et kinnisasja nr XXX kaasomanikuna ei vaidle ta vastu servituudi seadmisele kinnisasjale nr XXX.
10.Puudutatud isik Heldur Peterson, on kohtule avaldanud, et ta ei tee takistusi XXX kinnistul asuva tee kasutamiseks.
11.Kastre Vallavalitsuse kirjalikust seisukohast (tlk 85-86) nähtub, et juurdepääsutee XXX külas kinnistute XXX ja XXX juurde on läbi XXX ja XXX kinnistute ainumõeldav olemasolev juurdepääsutee. Antud väikekohta (suvilakooperatiivi) on hooned ehitatud enne 1990 aastat. Tagumiste majade (7 ja 9) juurdepääs on algusest peale planeeritud majade 6 ja 8 vahelt. Hoonesust planeerides paigutati garaažid juba algselt vastavalt juurdepääsuteele. Olemasolev lahendus on toiminud üle 25 aasta ehk kõik asjaosalised on olnud nõus ning teadlikud juurdepääsutee asukohast. Kastre Vallavalitsus ei pea mõistlikuks rajada uut sissesõiduteed üle XXX kinnistu, kuna tegemist on soise pinnaga, mis on kaetud metsaga ja on Maainfo kaardikeskuse poolt märgitud ka üleujutusalana. Kastre Vallavalitsus peab mõistlikuks, et kinnistu XXX omanikule seatakse kohustus taluda tema kinnisasjale rajatud vee- ja kanalisatsioonitrasse ning omanik peaks juurdepääsutee tagamiseks nõustuma kinnisasja koormamisega reaalservituudiga. Kastre Vallavalitsuse täiendavast seisukohast (tlk 160-161) nähtub, et vastavalt ehitusseadustiku1 (edaspidi EhS) lisale 1 peab avalikkusele ligipääsetava eratee ehitamiseks olema ehitusluba. Maa-ameti geoportaali kaarti „Üleujutusalad“ järgi jääb rajatav eratee üleujutusohupiirkonda. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 3 alusel on kehtestatud Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“, mille § 2 punktis 13 on nimetatud suurte üleujutusaladega siseveekoguks Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses. LKS § 35 lõike 4 kohaselt korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2013 otsus haldusasjas 3-12-1865, punkt 6; Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2016 otsus haldusasjas 314-51838, punkt 14). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes LKS § 35 lõikest 4 ei saa Kastre Vallavalitsus väljastada ehitusluba avalikkusele juurdepääsetava eratee rajamiseks XXX kinnisasjale (XXX), mistõttu pole XXX kinnisasja kaudu juurdepääs XXX ja XXX võimalik.
22.OKTOOBRIL TOIMUNUD VAATLUS
12.Kohus tuvastas, et tee läbi XXX ja XXX kinnistu läheb XXX ja XXX kinnistuteni. Vaadeldav tee jääb XXX kinnistu piiridesse umbes 2/3 ja XXX piiridesse umbes 1/3 ulatuses. Tee pikkuseks on 29 meetrit ja laiuseks keskmiselt 2,8 meetrit. Kohus ei tuvastanud XXX ja XXX kinnistutele, sh garaažidele muid juurdepääsuvõimalusi. XXX piirneb (krundi lõpus) XXX kinnistuga, mida mööda peaks alternatiivne juurdepääs kulgema. Kohus tuvastas, et tegemist on rohualaga. XXX krundi lõpus olev tee XXX kinnistuni ei ole läbitav, sest tegu on võsastunud ja rohtunud alaga, mida pole pikema aja vältel sõidukitega läbitud. XXX -l ei ole teed XXX kinnistul asuva teeni, vaid tegemist on rohumaaga. Mööda XXX kinnistut kulgeb pinnaskattega tee. Mööda vaadeldud teed on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXX kinnistule. Kohus tuvastas, et kui alternatiivse juurdepääsu kasutamist kaaluda, peavad XXX ja XXX omanikud läbima ka XXX kinnistut. Kohus tuvastas vee- ja kanalisatsioonitrassi paiknemise XXX kinnistul.
KOHTU SEISUKOHT
13.Avaldajad esitasid 29.06.2018 kohtule taotluse XXX (registriosa nr XXX katastritunnusega XXX), XXX (registriosa XXX ) ja XXX (registriosa nr XXX katastritunnusega XXX) kinnistutelt avalikult kasutatavale teele (XXX teele) juurdepääsu määramiseks üle XXX (katastritunnusega XXX) kinnistu, väljakujunenud tee kaudu. Avaldajad paluvad kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku vastavasisulise märkuse kandmiseks.
14.09.07.2018 toimunud kohtuistungil selgitas Eda Kirs, XXX (registriosa XXX ), omanik, et XXX kinnistu elanikud ei vaja kojusaamiseks juurdepääsu üle puudutatud isikute I ja II kinnistu. Seega lahendab kohus avalikule teele juurdepääsu saamise avaldust vaid XXX ja XXX osas.
15.Lisaks taotlevad avaldajad määrata kinnistule asukohaga XXX, (registriosa number XXX)kohustus taluda tema kinnisasja maapõue ehitatud veeja kanalisatsioonitorustikku, mis on eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbritega XXX , XXX ja XXX . Avaldajad paluvad kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX kinnistu koormamiseks reaalservituudiga kinnistute kasuks, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbritega XXX , XXX ja XXX vastava kande tegemiseks.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Taotlus avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamiseks
17.Avaldajad soovivad saada juurdepääsu avalikult kasutatavale teele läbi XXX ja XXX kinnistu. Soovitud läbipääs kulgeb läbi XXX ja XXX kinnistute vastavalt lõunapoolses osas 2,40 m (XXX) ja 1,6 m (XXX) ning põhjapoolses osas 2.00m (XXX) ja 2.8 m (XXX). XXX omanik on seadnud tee kasutamiseks XXX ja XXX kinnistute omanike kasuks tähtajatu ja tasuta teeservituudi.
18.Avaldajad põhjendasid juurdepääsutee valitud asukohta sellega, et antud teed on kasutatud üle kahekümne aasta ja selle tee kasutamine on muutunud tavaks. Teiseks põhjuseks tõid avaldajad välja selle, et alternatiivne võimalus kinnistutelt avalikult kasutatavale teele pääsemiseks puudub, mistõttu on ainus võimalus XXX ja XXX kinnistutelt avalikult kasutatavale teelt pääsemiseks üle XXX kinnistu.
19.Puudutatud isikud I ja II ei nõustu väitega, et XXX ja XXX kinnistutelt pääseb avalikule teele ainult üle XXX kinnistu. Puudutatud isikute hinnangul pääsevad XXX ja XXX elanikud kinnistult avalikult kasutatavale teele ka läbi XXX ja XXX kinnistu. Lisaks on juba XXX kinnistule kantud tähtajatu ja tasuta teeservituut XXX (registriosa XXX katastritunnusega XXX) igakordsete omanike kasuks. Seega on puudutatud isikute hinnangul ebaõige, et avaldajatel puudub alternatiivne juurdepääs avalikule teele.
20.Riigikohtu otsuse 3-2-1-33-04 punkti 18 kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega saab juurdepääsuõiguse maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele on juurdepääs kõige vähem koormavam. Seda saab hinnata vaid kõiki osapoolte huvisid kaaludes. Kusjuures kaalumisel saab lähtuda vaid objektiivsetest kriteeriumidest ning naabrite vaheline isiklik suhe ei tule huvide kaalumisel arvesse. Tihti koormab võimalikult lühike juurdepääs naaberkinnisasja(de) omanikku/ omanikke kõige vähem, kuid see ei tarvitse nii olla.
21.Kohus selgitab, et naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada ära lõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamisel tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Ka Riigikohtu otsuse 3-2-1-14-06 punkti 28 kohaselt tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seejuures on kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust. Nii õigustatud kui ka kohustatud kinnisasja omanike huvide arvestamise nõue välistab selle, et kord juba määratletud juurdepääs jääb sellisel kujul igavesti kehtima, sest olude muutumise korral võib kohustatud kinnisasja omanik nõuda, et juurdepääs määrataks läbi teise kinnisasja. Selle jaoks peab ta ära näitama, et mujalt kulgev juurdepääs oleks vastava kinnisasja omaniku jaoks vähem koormavam.
22.Puudutatud isikud leiavad, et XXX ja XXX kinnistutele alternatiivne ligipääs on võimalik lisaks vaidlusalusele teele, ka läbi XXX kinnistu (registriosa nr XXX, katastritunnusega XXX) ja XXX kinnistu (registriosa XXX katastritunnusega XXX). Peamiseks puudutatud isikute vastuväiteks, miks puudutatud isikud ei soovi vaidlusalust teed kasutamiseks anda on see, et puudutatud isikud soovivad vaidlusalust tee-ala kasutada uue maja majaaluse pinnana. Lisaks häiriks pidev liikumine puudutatud isikute kinnistul puudutatud isikute privaatsust ja rahu, sest vaidlusalune tee asub praegusest majast vähem kui meetri kaugusel.
23.Kastre Vallavalitsus on leidnud, et vaidlusalust juurdepääsu avalikule teele on kasutatud üle kahekümne aasta ja see on muutunud juba tavaks. Lisaks leidis vallavalitsus, et antud juurdepääs on ainuke võimalus XXX ja XXX elanikel pääsemaks avalikule teele, sest puudutatud isikute poolt välja pakutud lahendus tee asukoha osas asub ehituskeeluvööndis (üleujutusalas) ja tee ehitamiseks vajalikku ehitusluba Kastre Vallavalitsus ei väljasta.
24.Kohus on seisukohal, et kuigi on olemas teoreetiline võimalus, et alternatiivse juurdepääsu saaks rajada üle XXX ja XXX kinnistu, ei ole see teostatav. Kohalik
omavalitsus on kinnitanud, et tegemist on ehituskeelualaga, kuhu omavalitsus ei väljasta ehitusluba Ehitusseadustiku (Ehs) § 44 p 1 alusel.
25.Kohus on tuvastanud, et XXX kinnistu ja XXX kinnistu asuvad soisel ja rohumaana kasutataval pinnasel ja kinnistud asuvad Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse ,,Üleujutuste rakenduse’’ kohaselt üleujutusalal. Sama on tuvastanud ka Tartu Ringkonnakohus kohtuasjas nr 3-14-51838, milles kohus leidis, et projekteerimistingimuste mitte väljastamine XXX kinnistule vallavalitsuse poolt oli õigustatud, sest XXX kinnistu asub üleujutusalal.
26.Kohus selgitab, et juurdepääsutee puhul on tegemist ehitisega Ehs § 3 lg 1 ja rajatisega Ehs § 3 lg 2 mõttes. Kuivõrd on tuvastatud, et XXX kinnistul reaalne sõitmiseks kasutatav tee puudub, siis oleks vajalik juurdepääsu tagamiseks avalikult teelt, XXX kinnistule tee rajada. Tulenevalt Ehs § 39 lg-st 1 annab ehitusloa kohaliku omavalituse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud asja puhul on pädevaks kohalikuks omavalituseks Kastre Vallavalitsus. Ehs lisa 1 kohaselt on avalikkusele ligipääsetava eratee rajamiseks vajalik taotleda ehitusluba. Kastre Vallavalitsus on seisukohtades leidnud, et vallavalitsus XXX kinnistule tee rajamiseks ehitusluba ei väljasta, sest ehituskeeluvööndis ehitamine pole lubatud. Sama on tuvastanud ka kohus, leides, et selline õiguslik alus vallal keelduda ehitusloa andmisest tuleneb järgmiste Looduskaitseseaduse (Lks) sätete koosmõjust: § 34, § 35 lg-d 2, 3 ja 4, § 38 lg 1 p 4 ja lg 9 ning määruse nr 58 § 1 ja § 2 p 13.
27.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ainuke võimalus XXX ja XXX omanikel oma kinnistutele saamiseks on kasutades XXX ja XXX läbivat teed. Nimetatud tee on käesoleval hetkel reaalselt olemas ning seda on XXX ja XXX kinnistu omanikud seni ajani ka kasutanud. Kohus on tuvastanud, et tegemist on väljakujunenud tavaga, s.t et läbi aegade on XXX ja XXX omanikud XXX kinnistul olevat teed kasutanud. Seega on kohtu hinnangul nimetatud tee kohta kinnistusraamatusse tehtav märkus XXX ja XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks kõige vähem mõlema poole huve rikkuv lahendus.
28.Juurdepääsu ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühelt poolt ära lõigatud kinnisasja vajadustest, so sellest vajadusest, mida saab pidada ära lõigatud kinnisasja kasutamiseks objektiivselt vajalikuks. Juurdepääsu õigus võib anda õiguse kasutada naaberkinnisasja jalgsi, või mõne transpordivahendiga.
29.Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et avaldajad vajavad juurdepääsu oma kinnisasjale nii jalgsi kui ka mootorsõidukiga. Kohus leiab, et XXX läbiva tee puhul on põhjendatud anda XXX ja XXX tähtajatu juurdepääs mootorsõidukitega ja jalgsi kuna kinnistutel elatakse aastaringselt ning antud tee kaudu toimuks ka elamute teenindamine.
30.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avaldajate avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Seoses sellega rahuldab kohus ka avaldajate taotluse kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX ja XXX kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja nende poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil punase värviga. Tasu avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu kasutamise eest
31.AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Kinnisasja kasutamise eest määratava tasu suuruse kohta on Riigikohus otsuses nr 3-2-1-33-04 märkinud, et tasu määramisel tuleb arvestada poolte seisukohti ja kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik. Käesoleva avalduse lahendamise tulemusena saab avaldaja endale võõra kinnisasja
kasutamise õiguse ja peab maksma selle eest tasu.
32.Avaldajate hinnangul võiks juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu olla kas ühekordne tasu 8 eurot m2 eest (juurdepääsutee pindala on maksimaalselt 45-50 m2) või iga-aastase tasuna, mis on juurdepääsutee ja trasside pindala kahekordne arvestuslik maamaksu suurus. Avaldajad on avaldanud nõusolekut korrastada teed, seega ei pea avaldajate poolt maksmisele kuuluv tasu sisaldama tee hooldusega seotud kulusid.
33.Koormatava kinnisasja omanikud Meelis Luik ja Ester Luik ei ole tee kasutamise eest soovitava tasu suurust märkinud. Kui juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanik ei avalda vaatamata kohtu ettepanekule, kas ja kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu eest saada, peab kohus tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist (vt määruse p 13) ise koguma tõendeid, et õiglane juurdepääsutasu kindlaks määrata (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17213, p 16; 16. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 11).
34.Eeltoodud kaalutlusi ning senist kohtupraktikat arvestades peab kohus juurdepääsu eest tasu määramisel sobivaks koormatava kinnisasja igakordsele omanikule perioodilise hüvitise maksmist kinnisasja ainukasutusõiguse kaotuse eest. Kinnisasja omanik, kes jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes, peab saama selle eest hüvitist. Asja kasutuseeliseks on kõik need eelised, mis tulenevad asja kasutamisest valduse abil.
35.Menetlusosalised ei ole esitanud juurdepääsu tasu määramiseks või sellest vabastamiseks kohtule ühtegi tõendit, sh maamaksu suurust tõendavat tõendit. Kohtupraktikas ja erialakirjanduses (P.Pärna. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2004) on asutud seisukohale, et reeglina on hüvitis tee talumise eest iga-aastane rahaline makse, kuigi tasu maksmine võib piirduda ka tee korrashoiukohustuse kandmisega juurdepääsuõiguse kasutaja poolt. Tasu maksmise kohustuse puhul ei ole tegemist kahju hüvitamise kohustusega. Tasu peaks heastama juurdepääsutee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse. Tasu suuruse kujunemisel on määravaks koormatud kinnisasja kahjustamise ulatus. Tasu suuruse määramisel võib lähtuda juurdepääsutee alla jääva maa-ala üüritasu suurusest, millest tuleks maha arvata need kulutused, mida üürileandja tavaolukorras kinnisasja välja üürides kinnisasjale teeks. Neid asjaolusid, et kui palju on kinnisasja väärtus (müügihind) juurdepääsu talumise kohustuse tõttu väiksem, ei peeta tasu arvestamise alusena kohaseks. Samas tuleb tasu suuruse määramisel lähtuda ka juurdepääsuõiguse omaja huvidest, st, et selle õiguse kasutamine ei saa olla talle majanduslikult ebamõistlikult koormav. Avaldajad omandavad juurdepääsuõigusega siiski üksnes õiguse läbida puudutatud isikute kinnistut. Puudutatud isikute kinnistu jääb terviklikuks ning jätkuvalt nende omandisse.
36.Kohus on seisukohal, et arvestades järgnevaid asjaolusid: koormavate kinnisasjade omanikud on lubanud teed hooldada; avaldajad on seda sama teed kasutanud juba aastaid; puudutatud isikud ei ole varasemalt tee kasutuse eest tasu nõudnud; teealuse maa-ala pindala ei ületa 45-50m2; eelduslikult ei ole puudutatud isikutel võimalik antud maa-ala ehituseks kasutada - on põhjendatud tasuks määrata avaldajate poolt pakutud 20 eurot aastas. Kohtu hinnangul ületab antud summa mitmekordselt puudutatud isikute poolt antud pindala eest tasutavat maamaksu summat ning tagab puudutatud isikutele mõistliku hüvitise omandiõiguse kitsenduse eest.
37.Kuivõrd kõnealust teed hakkavad kasutama kahe kinnistu omanikud (eelduslikult üsna võrdses ulatuses), siis tuleb nii XXX kui ka XXX igakordsel omanikul tasuda XXX igakordsele omanikule iga aastaselt 10 eurot. Tehnorajatise (vee – ja kanalisatsioonitrass) talumise kohustus
38.Avaldajad on esitanud kohtule taotluse määrata kinnistule asukohaga XXX, mis on
kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XXX kohustus taluda tema kinnisasjal maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku, mis on eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbritega XXX , XXX ja XXX . Täiendavalt on avaldajad palunud kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldused sellekohase servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks.
39.Meelis ja Ester Luik on 18.07.2018 vastuses märkinud, et tunnistavad kohustust taluda nende kinnisasjal maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Selle trassi talumise kohustus tuleneb asjaõigusseadusest ja vastustajad ei ole kunagi trassi kulgemise vastu vaielnud. Samas on puudutatud isikud 05.11.2018 seisukohas avaldanud, et ei nõua nende kinnistule ilma loa ja ehitusprojektita paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljakaevamist, kuid soovivad selle torustiku talumise eest rahalist hüvitist 100 eurot kuus, lisaks et avaldajaid kohustatakse omal kulul teostama vajadusel trassi remonditöid koos kaevetöödega ja peale töid taastama puudutatud isikute kinnistul kaevetööde eelse olukorra.
40.Kohus leiab, et AÕS § 158 lg 3 kohaselt määratakse reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või –rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus.
41.Asja materjalidest tulenevalt ei vaidle pooled veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku asukoha ega selle rajamise üle, vaid üksnes selle eest makstava tasu suuruse üle.
42.Seega rahuldab kohus avaldajate taotluse määrata XXX kinnistule kohustus taluda tema kinnisasjal maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX kinnistu koormamiseks reaalservituudiga kinnistute kasuks, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbritega XXX , XXX ja XXX järgnevalt: Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , XXX ja XXX kantud kinnistute igakordsete omanike kasuks reaalservituudiga, mille sisuks on taluda kinnisasja maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku, mis on tähistatud määruse lisas 2 esitatud plaanil. Tehnorajatise (vee – ja kanalisatsioonitrass) talumise kohustuse eest makstav hüvitis
43.Kuna pooled ei ole AÕS § 158 lg 3 alusel tasu osas kokkulepet sõlminud ning on selle suuruse osas eriarvamusel, määrab talumiskohustuse tasu kohus.
44.Avaldajad leiavad, et talutava kanalisatsioonitrassi ja juurdepääsutee eest tasutav aastane hüvitis võiks kokku olla 30 eurot. Puudutatud isikud Meelis ja Ester Luik on aga avaldanud, et see torustik seab puudutatud isikutele oma kinnistule ehitamisele ja haljastuse rajamisele suured piirangud (ehitus, haljastus jms.). Seetõttu soovivad puudutatud isikud selle torustiku talumiskohustuse eest rahalist hüvist 100 eurot kuus. Puudutatud isikud soovivad, et trasside remondi vajaduse korral kohustatakse avaldajaid omal kulul teostama trassi remonditöid koos kaevetöödega ja peale töid taastama puudutatud isikute kinnistul kaevetööde eelse olukorra. Taastamise tähtaeg ei võiks ületada 2 nädalat.
45.Avaldajad on kohtule selgitanud, et Meelis Luik andis 2014 XXX esindajale, Koit Kikasele, suusõnalise loa ja omapoolsed juhtnöörid vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks, sest selle tulemusena sai ta ka ise oma kinnistule vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumispunkti ja veekraani. Vastasel juhul oleks trass veetud ümber XXX krundi ja liitumisvõimalust XXX kinnistule poleks tekkinud, kuna trasside rajamise kulud katsid XXX elanikud. Vastustajate soovitud rahaline hüvitis 100 eurot kuus on ebamõistlik ja viitab nende soovile alusetult rikastuda. Kuna vee- ja kanalisatsioonitrassid on juba rajatud, ei kaasne servituudi seadmisega täiendavaid kulutusi ega vajadust taluda täiendavaid ebamugavusi. Samuti läbib maa-alune torustik
kinnistul suures osas XXX kinnistu kagupoolset nurka, mille kahes servas paikneb Elektrilevile kuuluv postidega õhu-elektriliin, mille alune ala on servituudiga koormatud ehituskeeluvöönd ja seab nagunii piirangu ehitustegevusele selles kinnistu osas. Seega ei tekita vee- ja kanalisatsioonitrass vastustajatele sisuliselt mingeid olulisi piiranguid. Samuti asub trass 1.5 - 2 m sügavusel, mis ei takista vastustajatel ehituskeeluvööndis ka mingil moel haljastuse rajamist. Vajadusel on avaldajad valmis katma trassi remondi ja haljastuse taastamisega seotud kulud XXX kinnistul.
46.Puudutatud isikud on selgitanud, et enne trasside paigaldamist maa alla on vaja koostada projekt, sõlmida leping kinnistuomanikega, kelle kinnistuid trass läbib ning maksta hüvitist trasside läbi maa vedamise eest. Antud juhul ei ole avaldajad oma trassi veoks midagi sellist teinud. Praktika kohaselt on makstud nt. 5 m pikkuse trassi paigutamise eest võõrale kinnistule 1500 eurot.
47.Asja materjalidest nähtub, et vee- ja kanalisatsioonitorustiku trass on rajatud puudutatud isikute kinnistule poolte kokkuleppe alusel. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isikud ei nõustunud trassi ehitusega aga avaldajad selle siiski ilma nõusolekuta rajasid. Samuti ei ole vaidlust selles osas, et trass on rajatud juba 2014 aastal ning puudutatud isikud ei ole siiani hüvitise saamiseks ise kohtu poole pöördunud.
48.Kohus nõustub avaldajatega, et maa-aluse kanalisatsioonitrassi olemasolu avaldaja kinnistul ei saa mõjutada tema kinnistu kasutamist oluliselt, kuna trass asub ehituskeeluvööndis, mistõttu pole talutavast maa-alusest tehnorajatisest tulenevalt takistatud koormatud kinnistu kasutamine. Pigem on puudutatud isikud saanud trassi ehitusest kasu, kuna ka nende kinnistule on selle käigus rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumispunkt ja veekraan.
49.Käesolevalt ei ole tõenäoline, et tulenevalt talutavast tehnorajatisest võiks koormatud kinnistu omaniku omandipõhiõigus olla riivatud ulatuses, mida tuleks hüvitada 100 eurot kuus, kuna vaidlusalust kinnistu osa, mille all paikneb talutav tehnorajatis, ei ole omanikul asja materjalidest nähtuvalt võimalik kasutada ehituseks. Seetõttu leiab kohus, et hüvitise väljamõistmine tehnorajatise (kanalisatsioonitrassi) talumise eest asukohaga XXX (registriossa number XXX ) on asjaolusid arvestades põhjendatud, kuid mõistlikus ulatuses. Kohtu hinnangul saab puudutatud isikute omandiõiguse riive eest piisavaks talumiskohustuse tasuks pidada 10 eurot kalendriaastas lähtuvalt avaldajate poolt pakutud tasust.
50.Kohus on seisukohal, et kuivõrd tehnorajatist kasutavad XXX , XXX ja XXX igakordsed omanikud, tuleb tasu maksmise kohustus jagada nende kõigi vahel võrdselt. Seega tuleb XXX , XXX ja XXX igakordsetel omanikel tasuda igaühel XXX igakordsele omanikule 3,34 eurot aastas vee – ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse eest. Menetluskulud
51.Kohus menetles asja TsMS § 6181- 6184 alusel hagita menetluses.
52.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtu arvates kuulub käesolevas asjas kohaldamisele TsMS § 172 lõike 1 teine lause, mille kohaselt mitme isiku osalemisel hagita menetluses võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
53.Avaldajad on palunud jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Avaldajad menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole.
54.Puudutatud isikud on palunud enda menetluskulud summas 2270 eurot kostjatelt välja mõista. Kohus leiab, et puudutatud isikud on siinkohal mõelnud avaldajaid.
55.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (Riigikohtu 19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Kuna kohtul on siinjuures lai kaalutlusõigus on põhimõtteliselt avatud kõik TsMS § 162 ja § 163 juures kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid (U. Volens ja M. Maksing teoses V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn. 2017, § 172, lk 809).
56.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus rahuldamisele kuuluvad nii avaldajate juurdepääsutee kui ka vee – ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse nõue on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikud on olnud vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisega algselt nõus ning hakanud selle osas vastuväiteid ja tasunõudeid esitama alles kohtumenetluses. Samuti on avaldajad kasutanud vaidlusalust teed juba aastaid, omamata muud väljapääsu avalikult kasutatavale teele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.