Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hageja nõue ja põhjendused Taimo Leppiku suhtes on algatatud kohtutäitur Sirje Taela poolt täitemenetlus nr 193/2017/1148. Täitemenetluse algatamise aluseks on tsiviilasjas 2-13-8611 tehtud kohtumäärus 17. juunist 2013, millega kinnitati kompromiss OÜ ProInkasso rahalises nõudes hageja ja OÜ Aperon Auto vastu. Põhivõlgnik oli OÜ Aperon Auto, T. Leppik oli võlakohustuse käendaja. Lisaks hageja käendusele oli OÜ ProInkasso nõue tagatud XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalsel hüpoteegi seadmise lepingul põhineva hüpoteegiga OÜ-le Aperon Auto kuuluvale kinnistule asukohaga XXX. Hüpoteegisumma on 43 000 eurot. Hageja käendajana tasus OÜ-le ProInkasso kokku 16 060.88 eurot ning teatas pärast viimase makse tegemist 29.04.2016, et on käenduse ulatuses oma kohustuse täitnud. Hagejale teadaolevalt ei ole sissenõudja OÜ Aperon Auto vastu mingit nõuet esitanud ega hüpoteegiga tagatud nõuet sisse nõudma asunud. Tänaseks on OÜ Aperon Auto registrist kustutatud. 5.10.2017 sai T. Leppik kohtutäitur Sirje Taelalt täitmisteate võlgnikule. Hageja on seisukohal, et ta on oma kohustuse täitnud ja seetõttu on sundtäitmine tema suhtes lubamatu. Lisaks on hageja hinnangul äärmiselt ebaõiglane ja pahatahtlik sissenõudja käitumine mitte nõuda võla tasumist hüpoteegi realiseerimise arvelt. Hageja viitab ka kompromissi kinnitava kohtumääruse ebaselgele sõnastusele ja sissenõudja mitte heas usus käitumisele. Kostja vastuväited hagile Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata. Kohtumäärusega 17.06.2013 kinnitatud kompromissi p 1 kohaselt sõlmisid pooled kompromissi võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses. Kostja hinnangul üksnes asjaolu, et kompromissimääruse punktis 1.5 on nimetatud „võlgnikult“ ainsuses ei tähenda, et võlgnevuse sisse nõudmine saab toimuda üksnes OÜ-lt Aperon Auto. Tegemist on ilmse kirjaveaga. Aperon Auo OÜ-le ja Taimo Leppikule kui solidaarvõlgnikele viitavad seejuures kõik kompromissi punktid, kus kostjad ühiselt tunnistavad võlgnevust täies ulatuses. Vale on ka hageja väide selle kohta, et käenduslepingust tulenevalt on tema rahalise kohustuse maksimaalmäär 16 000 eurot. Esiteks on vastupidine kokku lepitud kompromisslepingus. Teiseks on käenduslepingus XX.XX.XXXX kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääraks 65 000 eurot. Hageja väited, et sissenõudja peaks nõudma kohustuse täitmist hüpoteegiga koormatud vara müügi arvelt on pahatahtlikud. OÜ Aperon Auto kustutati registrist 23.11.2015, kui T. Leppik oli juhatuse liige. Käendajana tegi T. Leppik viimase osamakse 29.06.2016. Aperon Auto OÜ sundlõpetamise eest on vastutav hageja ise. Kohtuistungil 18.12.2018 leppisid pooled kokku, et hageja korraldab OÜ Aperon Auto tagasikandmise äriregistrisse ja äriühingule kuuluva vara realiseerimise. Kohtuistungil kokku lepitud tähtajaks, so 18. märtsiks 2019 oli taastatud äriregistris OÜ Aperon Auto ja hageja oli määratud äriühingu likvideerijaks. Kinnistut müüa ei olnud jõutud. Hageja taotles asja arutamise edasilükkamist. Kostja vaidles kohtuistungi edasilükkamisele vastu. Hageja teatas seepeale kohtule, et olenemata istungi toimumisest või edasilükkamisest hageja ja tema esindaja kohtusse ei tule. Kohtuistungile 18.03.2019 ilmus kostja esindaja, kes vaidles jätkuvalt hagi rahuldamisele vastu. Kohus teatas, et avaldab kohtulahendi 26.03.2019. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluste ja nendele vastuväidete esitamise tõttu lükkas kohus kohtuotsuse avaldamise edasi 2. aprilliks 2019. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. VÕS § 149 lg 5 kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et XX.XX.XXXX tõestatud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt sõlmisid OÜ Aperon Auto ja Brivoland Varahaldus OÜ (loovutas nõude OÜ-le ProInkasso; kohtu märkus) kokkuleppe, mille kohaselt seati hüpoteek OÜ-le Aperon Auto kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXX summas 43 000 eurot. Lepingu p 4.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ Aperon Auto vahel sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppest. Tsiviilasjas 2-13-8611 sõlmitud kompromissis, mis kinnitati 17.06.2013 kohtumäärusega, seega pärast hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist, on märgitud: „OÜ Aperon Auto ja Taimo Leppik tunnistavad rahalist kohustust OÜ ProInkasso ees kogusummas 45 000 eurot, mis kujutab endast XX.XX.XXXX OÜ Brivoland Varahaldus ja OÜ Aperon Auto vahel sõlmitud võlatunnistuse ning XX.XX.XXXX OÜ Brivoland Varahaldus ja Taimo Leppik vahel sõlmitud käenduslepingu järgset võlgnevust.“ Kohtumääruses/kompromissis ei ole viidet sellele, et T. Leppikul käendajana on õigus keelduda võla tasumisest kuni põhivõlgniku varale seatud hüpoteegi realiseerimiseni. Riigikohtu lahendi 3-2-1-93-05 p 18 ja 19 kohaselt leidis kolleegium, et VÕS §-s 149 on sätestatud käendaja vastuväited, mille käendaja peab esitama kohtumenetluse ajal. „Riigikohus on oma 16. oktoobri 2002. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27, 304) ja ka hilisemates lahendites asunud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Tulenevalt formaliseerituse põhimõttest ja TMS § 23 lgst 4 ei saa võlgnik täitemenetluses hageja nõudele enam vastuväiteid esitada. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et käendaja peab VÕS § 149 lg-s 5 sätestatud vastuväite esitama kohtumenetluses ja kohus peab kostja vastuväite ka sisuliselt lahendama, sest täitemenetluses käendaja oma huve enam VÕS § 149 lg 5 alusel sisuliselt kaitsta ei saa.“ Kohus on seisukohal, et ka hageja ülejäänud seisukohad ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Jõustunud kohtulahendiga tuvastatule saab võlgnik vastuväiteid esitada ainult siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja tugineb käesolevas kohtumenetluses käenduslepingu ebaselgusele ja 17.06.2013 kohtumääruse sõnastuse ebaselgusele. Kohus on seisukohal, et kõik käenduslepingu(te) väidetavast ebaselgusest tulenevad väited tuli hagejal esitada kostjana tsiviilasjas 2-13-8611, sest tegemist on asjaoluga, mis oli olemas enne kohtulahendi tegemist. Kostja seda ei teinud ja kohtulahendil põhinevat täitemenetlust seetõttu sellel alusel lubamatuks tunnistada ei ole võimalik.

Kohus on seisukohal, et 17.06.2013 kohtumääruse resolutsioonis toodu on selge ja arusaadav. Resolutsiooni punktis 1.5 märgitu, et „hagejal on õigus koheselt kogu võlgnevus koos sissenõutavaks muutunud intressidega võlgnikult sisse nõuda“ ei välista kohtulahendi täitmist T. Leppiku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagiga esitatud nõue. T. Leppik on kompromissi kohaselt kinnitanud koos OÜ-ga Aperon Auto rahalist kohustust OÜ ProInkasso ees kogusummas 45 000 eurot tulenevalt sõlmitud käenduslepingust, on kohustunud tasuma võlausaldajale intressi 8,75 % aastas, on kohustunud tegema võla tasumiseks makseid vastavalt maksegraafikule ja on kokku leppinud võlausaldajaga viivise määra. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus on seisukohal, et kohtutäiturile täitmiseks esitatud kohtulahend tsiviilasjas 2-13-8611 on selge ja täidetav. Jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas 2-1717331 on jäetud rahuldamata Taimo Leppiku kaebus kohtutäituri XX.XX.XXXX otsusele täiteasjas nr 193/2017/1148 täitemenetluse algatamise kohta. Kohus on seisukohal, et kostja sissenõudjana ei ole tegutsenud hea usu põhimõtte või heade kommete vastaselt. Võla suurus ja kõrvalnõuete tasumise kohustus tuleneb kohtulahendist. Kui hageja ei ole nõus sellega, et põhivõlana on kompromissis märgitud muu summa kui oli tegelik võlasumma, oleks T. Leppik pidanud kostjana keelduma sellise kompromissi sõlmimisest ja esitama kõik omapoolsed vastuväited kohtule tsiviilasjas 2-13-8611. Samas oli hageja OÜ Asperon Auto juhatuse ainus liige kuni äriühingu sundlõpetamiseni. Kohtu hinnangul ei olnud hagejal mingit takistust korraldada võlausaldaja nõude (kasvõi osaline) rahuldamine äriühingule kuuluva, hüpoteegiga koormatud vara realiseerimise arvelt. Hageja seda teinud ei ole. Kostjal sissenõudjana on seadusest ja jõustunud kohtulahendist tulenev õigus pöörata nõue kas põhivõlgniku või käendaja vastu. Seadusest tuleneva õiguse kasutamine ei ole antud juhul ei hea usu põhimõtte ega heade kommete vastane. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seadusest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulu on õigusabi kulu summas 507.75 eurot 11 h 17 min eest. Hageja ei ole kostja õigusabi kulu suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja taotlus õigusabi kulude katmiseks summas 507.75 eurot on mõistlik ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.